Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 22 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse riikliku uurimistoetuse (edaspidi uurimistoetus) taotlemise, taotluste hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimusi ja korda.

§ 2. Kohanemistoetus

(1) Kohanemistoetus käesoleva määruse tähenduses on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri (edaspidi rakendusüksus) poolt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel eraldatav toetus.

§ 3. Sissetuleva järeldoktori toetus

(1) Sissetuleva järeldoktori toetus käesoleva määruse tähenduses on rakendusüksuse poolt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel kehtestatud määruse ning haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „TjaA rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga” elluviimiseks” alusel eraldatav toetus.

§ 4. Tagasipöörduva teadlase toetus

(1) Tagasipöörduva teadlase toetus käesoleva määruse tähenduses on rakendusüksuse poolt aastatel 2016–2023 eraldatud toetus, mille eesmärk oli väljaspool Eestit töötanud Eesti kodanikest või residentidest teadlaste tagasipöördumise toetamine Eestisse.

§ 5. Uurimistoetuste liigid

(1) Uurimistoetused on:

1) järeldoktorigrant;

2) stardigrant;

3) rühmagrant.

§ 6. Uurimistoetuse andmise eesmärk

(1) Järeldoktorigrandi eesmärk on toetada Eestis doktorikraadi omandanud isikut teadus- ja arendustegevuse kogemuse saamiseks välisriigi teadusasutuse, rahvusvahelise teadusorganisatsiooni või teadusmahuka ettevõtja (edaspidi koostööasutus) juures, et aidata kaasa isiku iseseisva teadlaskarjääri alustamisele.

(2) Stardigrandi eesmärk on toetada iseseisvat teadlaskarjääri alustanud teadlast teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimisel, oma uurimisrühma loomisel ning järelkasvu edendamisel teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.

(3) Rühmagrandi eesmärk on toetada teadlast ja tema juhitavat uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimisel ja järelkasvu edendamisel teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.

§ 7. Rahastamise valdkonnad

(1) Uurimistoetusi antakse välja järgmistes rahastamise valdkondades:

1) täppisteadused;

2) bio- ja keskkonnateadused;

3) tehnika ja tehnoloogia;

4) arsti- ja terviseteadused;

5) põllumajandusteadused ja veterinaaria;

6) sotsiaalteadused;

7) humanitaarteadused ja kunstid.

§ 8. Uurimistoetuse väljaandmise korraldus

(1) Uurimistoetuse taotluste ja aruannete hindamisjuhendid ning taotlemise ja aruandluse vormid kehtestab rakendusüksus, arvestades käesoleva määruse tingimusi.

2. peatükk Toetatavad tegevused, uurimistoetuse suurus ja periood

§ 9. Toetatavad tegevused

(1) Uurimistoetust antakse järgmistele tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse §-s 6 nimetatud eesmärkide saavutamisele:

1) alusuuringute ja rakendusuuringute läbiviimine;

2) teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete ja taristu soetamine, hooldamine ja kaasajastamine;

3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu, kasutamine;

4) projektiga seotud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, sealhulgas projektiga otseselt seotud erialastes ühendustes ja assotsiatsioonides osalemine;

5) teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamine ja levitamine;

6) projektiga seotud isikute mobiilsus ja pädevuse kasvatamine.

(2) Uurimistoetust ei saa kasutada teise toetusmeetme, tegevuse või projekti omafinantseeringu katmiseks.

§ 10. Uurimistoetuse määrad

(1) Järeldoktorigrandi toetuse määr on 6333 eurot kalendrikuus ja 76 000 eurot aastas.

(2) Stardigrandi toetuse määrad on:

1) 6333 eurot kalendrikuus ja 76 000 eurot aastas;

2) 9750 eurot kalendrikuus ja 117 000 eurot aastas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud stardigrandi määra on võimalik taotleda juhul, kui täidetud on käesoleva määruse § 15 lõikes 9 nimetatud tingimus.

(4) Rühmagrandi toetuse määrad on:

1) 16 033 eurot kuus ja 192 400 eurot aastas;

2) 22 500 eurot kuus ja 270 000 eurot aastas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud rühmagrandi määra on võimalik taotleda juhul, kui on täidetud käesoleva määruse § 15 lõikes 11 nimetatud tingimus.

(6) Uurimistoetust võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud määrast väiksemas mahus.

(7) Uurimistoetuse mahu väikseim arvestusperiood on üks kuu.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järeldoktorigrandi toetuse määr sisaldab personali- ja teadustöö otseseid kulusid ning kaudset kulu. Kaudse kulu suurus on 5% otseste kulude summast ning see lisandub otsestele kuludele.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud stardigrandi ja rühmagrandi toetuse määr sisaldab personali- ja teadustöö otseseid kulusid ning kaudset kulu. Kaudse kulu suurus on 25% otseste kulude summast ning see lisandub otsestele kuludele.

§ 11. Uurimistoetuse periood

(1) Järeldoktorigrandi periood on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 36 kuud.

(2) Stardigrandi ja rühmagrandi periood on minimaalselt 36 kuud ja maksimaalselt 60 kuud.

(3) Järeldoktorigrandi periood algab taotlemise aastale järgneval aastal toetuse saaja taotletud ajal, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. juulil.

(4) Stardigrandi ja rühmagrandi periood algab taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.

(5) Toetuse saaja ja rakendusüksus võivad kokku leppida käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kuupäevast hilisema algusaja, kuid mitte hilisema kui taotlemise aastale järgneva aasta 1. detsember.

(6) Kui uurimistoetuse perioodi algusaeg on hilisem käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust, ei pikene projekti lõpptähtaeg ning toetuse maht väheneb hiljem alustatud kuu(de)le vastavas mahus.

3. peatükk Uurimistoetuse taotlemine ning nõuded taotlusele, taotlejale, uurimisrühmale ja projektis osalevatele isikutele

§ 12. Uurimistoetuse taotlemine

(1) Uurimistoetuse taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus oma kodulehel.

(2) Uurimistoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS).

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega.

(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) projekti pealkiri eesti ja inglise keeles;

2) andmed taotleja kohta, sealhulgas üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, projektidega seotuse andmed;

3) andmed teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli (edaspidi asutus) kohta, kus toetuse saaja projekti perioodil plaanib töötada, sealhulgas juriidiline nimetus, õiguslik vorm, kontaktandmed, andmed evalveerimise kohta ning kontaktisiku andmed;

4) andmed projekti kaasatud teiste juriidiliste isikute ja asutuste kohta, sealhulgas juriidiline nimetus, õiguslik vorm, kontaktandmed, andmed evalveerimise kohta ning kontaktisiku andmed;

5) andmed projekti kaasatud põhitäitjate ja täitjate kohta, kui asjakohane, sealhulgas isiku üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, projektidega seotuse andmed;

6) taotletava toetuse määr ja toetuse periood;

7) projekti teadusliku sisu kirjeldus;

8) projekti tulemuste mõju ja tutvustamise kirjeldus;

9) projektiga seotud teaduseetika ja andmehalduse ülevaade.

(3) Järeldoktorigrandi taotlemisel esitatakse taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ka andmed koostööasutuse ja juhendaja kohta, sealhulgas juhendaja üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, juhendamise andmed ja projektidega seotuse andmed ning koostööasutuse kinnituskiri.

(4) Projekt on teaduslik uurimistöö, milles on selgelt piiritletud uurimisprobleem ning selle lahendamiseks kavandatud alusuuring ja/või rakendusuuring.

(5) Rakendusüksusel on õigus küsida taotlejalt ja asutuselt taotluses oleva info tõendamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente.

(6) Uurimistoetuse taotluse kinnitab asutus. Asutus annab taotluse kinnitamisega nõusoleku taotluse esitamiseks ja asutuse kohustuste täitmiseks.

§ 14. Nõuded taotlejale

(1) Järeldoktorigranti saab taotleda isik:

1) kellel on doktorikraad või kes kaitseb doktorikraadi taotlusvooru toimumise kalendriaasta jooksul;

2) kellel ei ole taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud üle viie aasta viimase doktorikraadi omistamisest Eestis;

3) kes on vahetult enne taotlusvooru tähtaega elanud, töötanud või õppinud Eestis vähemalt 12 järjestikust kuud;

4) kes ei ole varem olnud järeldoktorigrandi saaja;

5) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud teises uurimistoetuse või kohanemistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.

(2) Stardigranti saab taotleda isik:

1) kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) kellel on projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuariks viimase doktorikraadi omistamisest möödas vähemalt kaks aastat, kuid mitte rohkem kui kümme aastat;

3) kes ei ole varem olnud stardigrandi või rühmagrandi toetuse saaja;

4) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud teises uurimistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.

(3) Kui järeldoktorigrandi või stardigrandi taotleja on olnud pärast viimase doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist ja projekti algusaastale eelneva kümne aasta sees mõjuvatel põhjustel teadustööst eemal või teinud seda väiksema koormusega kui 0,5, pikeneb selle perioodi võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

(4) Rühmagranti saab taotleda isik:

1) kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena;

3) kes ei osale taotluses kirjeldatud projektis osalemisega ajaliselt kattuval perioodil teises uurimistoetuse projektis uurimisrühma liikmena ega ole tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse saaja.

(5) Uurimistoetust ei saa taotleda isik:

1) kelle uurimistoetuse taotlus jäi kahes eelmises järjestikuses taotlusvoorus vähemalt ühes hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi või eelmises taotlusvoorus vähemalt kahes hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi;

2) kes on kolme uurimistoetuse taotlemisele eelnenud aasta jooksul jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata rakendusüksuse rahastatud projekti aruande või kelle aruannet ei ole rakendusüksus heaks kiitnud;

3) kelle varasemas rakendusüksusele esitatud taotluses või tegevuses rakendusüksuse rahastatud projekti raames on tuvastatud oluline nõuete rikkumine, valeandmete esitamine, loomevargus või petturlus, ning rikkumise tuvastamisest on taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud vähem kui kolm aastat.

(6) Taotleja saab samaaegselt taotleda ainult ühte uurimistoetust.

(7) Taotleja on projekti, millele uurimistoetust taotletakse, vastutav täitja.

§ 15. Nõuded uurimisrühmale ja projektis osalevatele isikutele

(1) Järeldoktorigrandi projekti peab olema kaasatud juhendaja, kes:

1) omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab töölepingu alusel koostööasutuses;

2) ei ole olnud taotleja doktoritöö (kaas)juhendaja.

(2) Uurimisrühm on stardigrandi või rühmagrandi projekti elluviimiseks moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad projekti toetuse saaja, põhitäitja(d) ja täitja(d).

(3) Põhitäitja on:

1) teadus- ja arendustegevust läbiviiv isik, kes kuulub uurimisrühma, omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning töötab projektis osalemise perioodil teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töölepingu alusel;

2) stardigrandi projekti kaasatud doktorant, kes õpib projektis osalemise perioodil ülikoolis.

(4) Põhitäitja igakuine töötasu kaetakse projektis osalemise perioodil vähemalt osaliselt projekti vahenditest, välja arvatud juhul, kui põhitäitjaks on doktorant, kelle töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest.

(5) Põhitäitja ei või projektis osalemise perioodiga kattuval ajavahemikul osaleda teises uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse, kohanemistoetuse, sissetuleva järeldoktori toetuse projektis toetuse saaja või (põhi)täitjana ega olla märgitud uurimistoetuse taotluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

(6) Doktorant võib samaaegselt olla stardigrandi projekti põhitäitja ja rühmagrandi projekti täitja, kui tema doktoritöö juhendaja on nendest ühe projekti toetuse saaja või põhitäitja ning doktoritöö on projektiga seotud.

(7) Täitja on uurimisrühma kuuluv isik, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes projektis osalemise perioodil töötab töölepingu alusel või õpib teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis, kellel ei ole doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes ei vasta põhitäitjale esitatud nõuetele.

(8) Täitja töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest.

(9) Käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud stardigrandi määra taotlemisel ja projekti elluviimisel tuleb moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,2 koormusega.

(10) Rühmagrandi taotlemiseks ja projekti elluviimiseks tuleb moodustada vähemalt kolmeliikmeline uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja.

(11) Käesoleva määruse § 10 lõike 4 punktis 2 nimetatud rühmagrandi määra taotlemisel ja projekti elluviimisel tuleb moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt kolm põhitäitjat, kes töötavad teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,5 koormusega.

(12) Projekti võib kaasata koostööpartnerina isiku, kes ei kuulu uurimisrühma. Koostööpartneri töölepingu alusel makstavat töötasu ei saa katta uurimistoetuse eelarvest.

4. peatükk Taotluse menetlemine ja hindamine ning toetuse määramine

§ 16. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, hinnates taotleja, taotluse, asutuse, uurimisrühma ning projekti kaasatud isikute vastavust käesoleva määruse tingimustele ning taotluse vastavust taotlusvormi nõuetele.

(2) Kui taotluses esineb vormilisi puudusi, määrab rakendusüksus nende kõrvaldamiseks kuni kümnepäevase tähtaja.

(3) Rakendusüksus võib nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena jätta taotluse läbi vaatamata, kui:

1) taotleja, taotlus, asutus, uurimisrühm või projekti kaasatud isikud ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada;

2) taotleja ei kõrvalda mittevastavust rakendusüksuse määratud tähtajaks.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse mitterahuldamise otsuse, kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena teeb taotleja taotluses muudatusi, mis ei ole seotud rakendusüksuse nimetatud vormilise puuduse kõrvaldamisega.

(5) Taotleja ja asutus on kohustatud rakendusüksust viivitamatult teavitama, kui taotluse menetlemise perioodil ilmnevad taotleja või taotluse nõuetele vastavust mõjutavad asjaolud.

§ 17. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

(1) Järeldoktorigrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti teaduslik põhjendatus ja teostatavus;

2) taotleja pädevus;

3) juhendaja pädevus;

4) projekti olulisus, sealhulgas olulisus Eestile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne võetakse järeldoktorigrandi taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,8.

(3) Stardigrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti teaduslik põhjendatus;

2) projekti teostatavus;

3) taotleja pädevus;

4) projekti olulisus ja potentsiaalne mõju.

(4) Stardigrandi taotluse hindamisel võetakse käeoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,8.

(5) Rühmagrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti teaduslik põhjendatus;

2) projekti teostatavus;

3) taotleja pädevus;

4) uurimisrühma tugevus ja potentsiaal;

5) projekti olulisus ja potentsiaalne mõju.

(6) Rühmagrandi taotluse hindamisel võetakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,6.

(7) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded antakse sammuga 0,5 punkti.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriumide kvalifitseerumislävend on 3 punkti.

(9) Kvalifitseerumislävendi ületamist hinnatakse enne käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud koefitsientide rakendamist.

(10) Taotluste koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide hinnete summana pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud koefitsientide rakendamist.

(11) Taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui:

1) taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit;

2) taotluse koondhinne on madalam kui 80 protsenti võimalikust maksimaalsest hindest.

§ 18. Taotluse hindamine

(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamisnõukogu ettepaneku alusel eksperdikomisjonid.

(2) Eksperdikomisjonide koosseis avalikustatakse aasta pärast koosseisu kinnitamist.

(3) Hindamisnõukogu määrab, millises eksperdikomisjonis taotlust hinnatakse.

(4) Rakendusüksusel on õigus hindamisnõukogu või eksperdikomisjoni liikme ettepanekul kaasata uurimistoetuse taotluse hindamisse eksperdikomisjoni väliseid eksperte.

(5) Eksperdikomisjon koostab taotlusele esialgse hinnangu ning moodustab oma hinnatud taotluste paremusjärjestuse uurimistoetuse liikide või rahastamise valdkondade lõikes.

(6) Taotlejale ja asutusele ei avaldata taotlust hinnanud ekspertide nimesid.

(7) Rakendusüksus teeb taotlejale ja asutusele taotluse esialgse hinnangu ning asukoha paremusjärjestuses kättesaadavaks ning määrab ärakuulamise tähtaja.

(8) Taotlejal ja asutusel on õigus ärakuulamise raames esitada kirjalik arvamus eksperdikomisjoni hinnangu kohta.

(9) Hindamisnõukogu kinnitab eksperdikomisjoni hinnangu ja ärakuulamismenetluse tulemusena taotluse lõpphinnangu ning taotluste paremusjärjestused eksperdikomisjonide ja uurimistoetuste liikide või rahastamise valdkondade lõikes.

§ 19. Rahastamisettepaneku tegemine