Eesti Panga seadus

I. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti Panga õiguslikud alused

(1) Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.

(2) Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika.

(3) Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast.

(4) Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult Eesti Panga seaduse muutmise seaduse kaudu.

(5) Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga Nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju.

(6) Eesti Pank ja selle allasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registri selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(1) [Paragrahvi 2 pealkirja ja lõike 1 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

§ 2. Eesti Panga ülesanded

(1) Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.

(1) [Paragrahvi 2 pealkirja ja lõike 1 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

§ 2. Eesti Panga eesmärk ja ülesanded

(1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus.

ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.

(2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel.

(3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist.

(4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat.

(5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

(6) .

(7) Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras.

(8) Eesti Pank koostab Eesti maksebilansi.

.

§ 3. Eesti Panga sõltumatus

(1) [Lõike 1 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

(1) Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.

(1) [Lõike 1 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(1) Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.

(1) [Lõige 1¹ jõustub alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(1) Kuuludes Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.

(2) Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustiste eest ja riik ei vastuta Eesti Panga varaliste kohustiste eest.

§ 4. Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse koostöö

(1) Eesti Pank osaleb riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja panganduspoliitika teostamise kaudu.

(2) Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu raha-, krediidi- ja panganduspoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukoha ärakuulamiseta.

(3) Eesti Pank esindab Eesti Vabariiki Vabariigi Valitsuse volitusel rahvusvahelistes raha-, krediidi- ja pangandusorganisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liikmeks.

(4) Eesti Pank toetab oma volituste piires Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus ülesandega seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest ja teiste Eesti Pangale käesoleva seadusega pandud ülesannetega ega takista neid täitmast.

§ 4¹. Finantsinspektsioon

(1) Eesti Panga juures asuva asutusena tegutseb seaduse alusel loodud Finantsinspektsioon.

(2) Finantsinspektsioonil on autonoomne pädevus riikliku finantsjärelevalve teostamisel, oma juhtimisorganid, eelarve ja aruandlus.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

§ 5. Eesti Panga asukoht

(1) Eesti Pank asub Tallinnas.

(2) Eesti Pank võib avada iseseisvaid, oma põhikirja alusel tegutsevaid allasutusi ja esindusi nii Eestis kui ka välisriikides.

II. peatükk EESTI PANGA JUHTIMISORGANID JA NENDE PÄDEVUS

§ 6. Eesti Panga Nõukogu

(1) Eesti Panga kõrgeim organ on Eesti Panga Nõukogu, mis koosneb esimehest ja kaheksast liikmest.

§ 7. Eesti Panga Nõukogu esimees

(1) Eesti Panga Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

(1) Ametist tagasiastumisest teatab Eesti Panga Nõukogu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.

(2) Eesti Panga Nõukogu esimees peab olema Eesti kodanik ja omama majandus- või õigusalast kõrgharidust. Eesti Panga Nõukogu esimeheks ei nimetata Eesti Panga presidenti ega rahandusministrit.

(3) Eesti Panga Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab Eesti Panga Nõukogu ja vastab talle Eesti Panga Nõukogu tegevuse kohta Riigikogus esitatavatele arupärimistele.

§ 8. Eesti Panga Nõukogu liikmed

(1) Eesti Panga Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga president loetakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks nimetatuks tema ametisse astumisel.

(2) Eesti Panga Nõukogu liikmed peavad olema Eesti kodanikud ja omama kõrgharidust.

(3) Eesti Panga Nõukogu liikmete hulka ei tohi kuuluda Vabariigi Valitsuse liikmed ja Eesti Panga töötajad peale Eesti Panga presidendi.

(4) Eesti Panga Nõukogu liige ei tohi olla mis tahes krediidiasutuse, kindlustusasutuse või börsi teenistuses ega kuuluda nende juhtimisorganitesse.

(5) Eesti Panga Nõukogu koosseis nimetatakse viieks aastaks, välja arvatud Eesti Panga president, kelle liikmevolitused lõpevad tema vabastamisel Eesti Panga presidendi ametikohalt.

(6) Eesti Panga Nõukogu liikme volitused lõpevad tema volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel, tagandamisel käesoleva seaduse §-s 12 ettenähtud korras ja surma korral.

(7) Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks või Eesti Panga presidendiks või tööle asumisel Eesti Panka, nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul talle asendusliikme, kelle volitused lõpevad Eesti Panga Nõukogu liikme tagasiastumisel Eesti Panga Nõukogu liikmelisust välistavast ametist või Eesti Pangas töötamise lõppemisel.

(8) Eesti Panga Nõukogu koosseisu hiljem nimetatud liikmete volitused lõpevad samaaegselt Eesti Panga Nõukogu antud koosseisu volitustega.

§ 9. Eesti Panga Nõukogu pädevus

(1) Eesti Panga Nõukogu teostab järelevalvet Eesti Panga kogu tegevuse üle.

(2) Eesti Panga Nõukogu ainupädevusse kuulub:

[alapunkt 1 kehtetu alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

1) rahapoliitika kujundamine ja selle teostamise abinõude, sealhulgas krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide määramine;

2) ettepaneku tegemine Vabariigi Presidendile Eesti Panga presidendi ametissenimetamiseks;

4) Eesti Panga asepresidentide, juhatuse liikmete, pearaamatupidaja, Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ametissenimetamine ja vabastamine, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamine ja tagasikutsumine Eesti Panga presidendi ettepanekul;

5) Eesti Panga põhikirja ning Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste põhikirjade kinnitamine;

[alapunktide 6 ja 7 sõnastused kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

6) Eesti Panga eelarve kinnitamine ning täitmise järelevalve;

7) Eesti Panga tegevuse sisekontrolli määramine ja kontrolli tulemuste alusel otsuste tegemine ning ettepaneku tegemine Riigikogule audiitorite määramiseks;

[alapunktide 6 ja 7 sõnastused alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

6) Eesti Panga eelarve täitmise järelevalve;

7) Eesti Panga siseaudiitorite määramine, siseauditi tööplaani kinnitamine ja siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine;

[alapunkt 7¹ jõustub alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

7¹) Eesti Panga sõltumatute audiitorite nimetamine;

[alapunkti 8 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

8) Eesti Panga aastaaruande läbivaatamine ja esitamine Riigikogule;

[alapunkti 8 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

8) presidendi ettepanekul Eesti Panga aastaaruande kinnitamine;

[alapunkti 9 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

9) otsuste tegemine uute rahatähtede ja müntide käibelelaskmise, nende nimiväärtuse ja kujunduse kohta;

[alapunkti 9 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

9) otsuste tegemine uute rahatähtede ja müntide nimiväärtuse ja kujunduse kohta;

10) Eesti Panga iseseisvate allasutuste asutamise, reorganiseerimise ja likvideerimise otsustamine Eesti Panga presidendi ettepanekul;

11) Eesti Panga nimel Riigikogule esitatavate kirjalike ettepanekute ja muude dokumentide läbivaatamine ja heakskiitmine.

(3) [Lõige 2¹ jõustub alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(2) Eesti Panga Nõukogu saab Eesti Panga presidendilt regulaarselt informatsiooni Eesti majanduse, rahapoliitika, finantssektori olukorra ja Eesti Panga eelarve täitmise kohta.

(1) [Lõike 3 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

(3) Eesti Panga tegevust ja Eesti panganduspoliitikat käsitlevate küsimuste lahendused vormistatakse Eesti Panga Nõukogu otsusena.

(1) [Lõike 3 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(3) Eesti Panga tegevust käsitlevate küsimuste lahendused vormistatakse Eesti Panga Nõukogu otsusena.

(4) Eesti Panga Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui üks kord kuus.

(5) Eesti Panga Nõukogu istungid on kinnised. Rahandusminister võtab istungitest osa sõnaõigusega.

(6) Eesti Panga Nõukogu võtab vastu otsuseid ja teeb avaldusi. Eesti Panga Nõukogu otsuste elluviimise eest vastutab Eesti Panga president.

(7) Eesti Panga Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis liiget. Esimehe äraolekul juhatab istungit kohalolijate hulgast valitud nõukogu liige.

(1) [Lõike 8 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

(8) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2, 5 ja 6 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega. Muud otsused võetakse vastu istungist osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

(1) [Lõike 8 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(8) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2, 5, 6 ja 8 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega. Muud otsused võetakse vastu istungist osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

(9) Eesti Panga Nõukogu normatiivse iseloomuga otsused avaldatakse Riigi Teatajas.

§ 10. Eesti Panga president

(1) Eesti Panga presidendi nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul.

(1) Ametist tagasiastumisest teatab Eesti Panga president Eesti Panga Nõukogule vähemalt neli kuud ette.

(2) Eesti Panga president peab olema Eesti kodanik ja omama majandus- või õigusalast kõrgharidust.

(3) Eesti Panga president on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Ta ei või olla muus ametis, teenistuses või osaline tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib piirata Eesti Panga iseseisvust, avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Eesti Panga eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele.

(4) Eesti Panga presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kellele Eesti Panga president annab oma volitused käskkirjaga ajutiselt üle. Kui asepresidendile volituste üleandmine ei ole võimalik, määrab presidendi asendaja Eesti Panga Nõukogu. Kui nõukogu ei ole määranud presidendi asendajat, asendab presidenti ealt vanim asepresidentidest. Panga presidendi asendajal on tema volituste kehtimise ajal kõik Eesti Panga presidendi volitused, välja arvatud tema volitused Eesti Panga Nõukogu liikmena.

§ 11. Eesti Panga presidendi pädevus

(1) Eesti Panga presidendi ainupädevusse kuulub:

[alapunkti 1 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

1) Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, kõigi sellega seotud küsimuste lõplik lahendamine;

[alapunkti 1 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

1) raha- ja panganduspoliitika kujundamine ning Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine;

2) ;

[alapunkt 3 kehtetu alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

3) panganduse operatiivne korraldamine Eesti Panga Nõukogu poolt kujundatud raha- ja panganduspoliitika põhiseisukohtade alusel;

4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja instantsides nii siseriigis kui välismaal;

5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud puhkudel või teatud küsimustes;

6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, juhatuse liikmete, pearaamatupidaja, iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ja vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;

[alapunkt 7 jõustub alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

7) Eesti Panga eelarve kinnitamine.

(2) Eesti Panga president annab Eesti Panga tegevusest aru Riigikogule ja vastab Riigikogus temale Eesti Panga tegevuse kohta esitatud arupärimistele.

(3) Kui Eesti Panga president ei ole nõus Eesti Panga Nõukogu otsusega, peab ta sellest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ette kandma Riigikogu esimehele ettepanekuga esitada Eesti Panga Nõukogu esimehele vastavas küsimuses arupärimine.

(4) Eesti Panga president annab oma tegevusest regulaarselt aru Eesti Panga Nõukogule.

(5) .

(6) Eesti Panga presidendi määrused ja käskkirjad, mis on välja antud seaduste, Eesti Panga Nõukogu otsuste või muude õigusaktide alusel ja omavad normatiivset iseloomu, avaldatakse Riigi Teatajas.

§ 11¹. Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme juurdepääs riigisaladusele

(1) Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

§ 11². Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaatide julgeolekukontroll

(1) Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaadid peavad enne Eesti Panga presidendiks või Eesti Panga Nõukogu esimeheks või liikmeks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui nad omavad kehtivat juurdepääsuluba «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsuks.

(2) Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Eesti Panga Nõukogu esimees on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Eesti Panga presidendi kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Eesti Panga Nõukogu on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

(3) Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaatide julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17) ettenähtud korras.

(4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitavad Eesti Panga presidendi ja Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadid Eesti Panga kaudu ning Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.

(5) Kaitsepolitseiamet edastab Eesti Panga presidendi kandidaadi julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Eesti Panga Nõukogule, Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadi kohta julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile ning Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadi kohta julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Eesti Panga Nõukogu esimehele kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Riigisaladuse kaitse komisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse seaduse (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387) § 30 lõike 2¹ punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

§ 11³. Volituste pikenemine

(1) Kui Eesti Panga presidendi või Eesti Panga Nõukogu esimehe või liikme volituste lõppemise tähtpäeva saabumise ajaks ei ole ametisse nimetatud uut Eesti Panga presidenti, Eesti Panga Nõukogu esimeest või liiget, pikenevad ametisoleva isiku volitused kuni vastava ametisse nimetamise otsuse jõustumiseni.

(1) [Paragrahvi 12 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

§ 12. Tagandamine

(1) Eesti Panga Nõukogu esimees, Eesti Panga president ja Eesti Panga Nõukogu liige tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

(1) [Paragrahvi 12 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

§ 12. Tagandamine

(1) Eesti Panga presidendi, Eesti Panga Nõukogu esimehe või liikme võib tagandada süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

(2) Eesti Panga presidendi võib tagandada ka juhul, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on toime pannud tõsise üleastumise.

§ 13. Panga juhatus

(1) Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus, kelle esimeheks on oma ametikoha järgi Eesti Panga president.

(1) [Lõige 1¹ jõustub alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(1) Juhatuse ülesandeks on Eesti Panga töö kavandamine ja korraldamine.

(2) Eesti Panga juhatuse struktuuri, tööjaotuse ja töökorralduse alused sätestab Eesti Panga põhikiri.

III. peatükk RAHAPOLIITIKA JA RAHARINGLUS

§ 14. Raharingluse reguleerimine

(1) :

1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük;

2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük;

3) ;

4) ;

[alapunkti 5 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

5) laenude andmine krediidiasutustele;

[alapunkti 5 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul;

6) ;

7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele;

8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes.

§ 15. Välisvaluutatehingute reguleerimine

(1) Välisvaluutatehingute korra määrab seadus.

(2) Eesti Pank kehtestab seaduse alusel välisvaluuta Eestisse sisse- ja väljaveo, välisvaluutareservide moodustamise ja kasutamise eeskirjad.

(3) .

(5) .

(1) [Paragrahvi 16 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

§ 16. Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste krediteerimise keeld

(1) Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu organite poolt emiteeritud väärtpabereid.

(1) [Paragrahvi 16 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

§ 16. Krediteerimise keeld

(1) Eesti Pangal on keelatud anda laenu Euroopa Liidu institutsioonidele või asutustele, Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele isikutele või riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingutele.

IV. peatükk KREDIIDIASUTUSTE TÖÖ JÄRELEVALVE

§ 17–18.

§ 19. Krediidiasutuste korrespondent- ja reservikontod

(1) Eesti Pank hoiab krediidiasutuste korrespondent- ja kohustuslike reservide kontosid, jälgib nende saldode vastavust esitatavatele nõuetele ja, kui ilmneb neist kõrvalekaldumisi, võtab tarvitusele abinõud nende nõuete täitmise tagamiseks.

§ 20.

§ 21. Andmete salastatus ja avaldatavus

(1) Eesti Pank on kohustatud tagama pangasaladusi sisaldavate andmete salastatuse (konfidentsiaalsuse).

(4) Eesti Pangal on õigus avaldada oma käsutuses olevaid krediidiasutuste andmeid, mis ei sisalda pangasaladusi.

(5) Eesti Pank annab välja perioodiliselt, vähemalt kord kvartalis ilmuvat bülletääni ja üks kord aastas ilmuvat Eesti Panga Aastaraamatut.

§ 22–24.

V. peatükk EESTI PANGA VARA JA ARUANDLUS

§ 25. Eesti Panga kapitalid ja fondid

(1) Eesti Panga omakapital koosneb:

1) põhikapitalist;

2) reservkapitalist;

3) sihtkapitalidest ja -fondidest.

(2) Eesti Panga põhikapitali suurus on 100 000 000 krooni.

(3) Põhikapitali suurendatakse määratud suuruseni Eesti Panga kasumi ning sihtotstarbeliste laekumiste arvel. Riigikogu otsusel võidakse põhikapitali suurendada ka muudest allikatest.

§ 26. Eesti Panga vara

(2) Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab oma vara iseseisvalt.

(3) Eesti Pangale kuulub ka kinnis- ja vallasvara, mis oli 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga omanduses ning 1940. aastal õigusvastaselt võõrandati.

(4) Riigi väärismetalli- ja välisvaluutareservi hoidmine ja kasutamise korraldamine toimub kooskõlas seaduste ja Eesti Panga põhikirjaga.

§ 27. Eesti Panga reservkapital, sihtkapitalid ja -fondid

(1) Reservkapital, sihtkapitalid ja -fondid moodustatakse Eesti Panga kasumist ja põhikirjas ette nähtud muude sihtotstarbeliste summade laekumistest.

(2) Reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab Riigikogu, kas selle suurendamist jätkata või mitte.

(3) Reservkapitali, sihtkapitalide ja -fondide moodustamise ja kasutamise kord määratakse kindlaks Eesti Panga põhikirjas.

§ 28. Majandusaasta

(1) Eesti Panga majandusaasta (finantsaasta) algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembriga.

§ 29. Panga tulud ja kulud

(1) Eesti Panga tuludesse kuuluvad:

1) intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt;

2) intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt;

3) emissioonitulud;

4) tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega;

5) tulud muudest tehingutest, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse ja Eesti Panga põhikirjaga.

(2) Eesti Panga kuludesse kuuluvad:

1) Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid;

2) välistehingute kulud;

3) välislaenude intressid ja muud kulud;

4) kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega;

5) rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise kulud;

6) põhivara amortisatsioon;

7) haldus- ja majanduskulud;

8) muud Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalikud kulud.

§ 30. Panga kasum ja kahjum

(1) Eesti Panga kasum (kahjum) moodustub tema tulude ja kulude vahena.

(2) Aastakasumist suunatakse vähemalt 25% põhikapitali suurendamiseks kuni Riigikogu poolt määratud summani.

(3) Vähemalt 25% aastakasumist suunatakse Eesti Panga Nõukogu otsusel reservkapitali täiendamiseks.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist suunata Eesti Panga Nõukogu otsusel Eesti Panga põhikirjas ette nähtud sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes märgitud eraldiste tegemisest ülejääv kasum kantakse riigieelarvesse.

(6) Eesti Panga kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui sellest ei piisa, võib Riigikogu loal kasutada selleks ka põhikapitali.

(7) Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse, välja arvatud füüsiliste isikutega seotud maksud. Vabariigi Valitsusel on õigus erandkorras vabastada Eesti Panka muude riiklike maksude maksmisest.

§ 31. Eesti Panga tegevuse kontrollimine ja aastaaruanne

(1) [Lõike 1 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

(1) Igaks majandusaastaks nimetab Riigikogu sõltumatud audiitorid, kelle ülesandeks on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga poolt koostatud aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Eesti Panga tegevust kontrollida täiendavalt.

(1) [Lõike 1 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(1) Igaks majandusaastaks nimetab Eesti Panga Nõukogu sõltumatud audiitorid, kelle ülesandeks on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga poolt koostatud aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Eesti Panga tegevust kontrollida täiendavalt.

(1) Eesti Panga audiitor auditeerib Finantsinspektsiooni tulude-kulude aastaaruande.

(2) Eesti Panga aastaaruanne koosneb bilansist, tulude- kulude aruandest, seletuskirjast ja lisadest.

(1) [Lõike 3 sõnastus kuni Eesti Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga]

(3) Aastaaruande ja audiitorkontrolli akti vaatab läbi Eesti Panga Nõukogu, kes teeb otsuse majandusaasta tulemuste kohta ning esitab need Riigikogule kinnitamiseks. Samaaegselt Eesti Panga aastaaruandega esitatakse Riigikogule Finantsinspektsiooni nõukogu poolt kinnitatud Finantsinspektsiooni aastaaruanne.

(1) [Lõike 3 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(3) Aastaaruande kinnitab Eesti Panga Nõukogu, kes seejärel esitab selle koos audiitori järeldusotsusega Riigikogule. Samaaegselt Eesti Panga aastaaruandega esitatakse Riigikogule Finantsinspektsiooni nõukogu poolt kinnitatud Finantsinspektsiooni aastaaruanne. Riigikogu kuulab ära Eesti Panga presidendi ettekande Eesti Panga aastaaruande kohta.

(4) Aastaaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ja Eesti Panga Aastaraamatus.

VI. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 32. Suhted teiste riikide keskpankadega ja välistehingud

(1) Eesti Pank suhtleb teiste riikide keskpankade ning muude rahaasutustega ning tal on õigus sooritada nendega käesolevas seaduses loetletud ülesannete täitmiseks vajalikke tehinguid.

§ 33. Pangandustehingud oma töötajatega

(1) Eesti Pangal on õigus vastu võtta Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud tingimustel Eesti Panga Nõukogu liikmete ja oma töötajate rahalisi hoiuseid ja maksta nendelt intresse, mis ei ületa pankades makstavaid keskmisi intresse.

(3) Eesti Pangal on õigus anda oma töötajatele ja nõukogu liikmetele Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud tingimustel laenu.

§ 34. Maksebilansi koostamine

(1) Eesti Pangal on õigus saada tasuta kõigilt riigi- ja omavalitsusorganitelt ning Eesti territooriumil asuvatelt välismajandustehinguid sooritavatelt juriidilistelt isikutelt Eesti maksebilansi koostamiseks vajalikke andmeid.

§ 35. Ametialase saladuse pidamise kohustus

(1) Eesti Panga Nõukogu liikmed ja Eesti Panga teenistuses olevad isikud on kohustatud hoidma saladuses Eesti Panka, kõiki krediidiasutusi ja teisi juriidilisi isikuid puudutavaid andmeid, mille avalikustamine võib kahjustada kas Eesti majanduse või krediidiasutuste ja nende klientide majanduslikke huve.

(2) Saladuse hoidmise kohustus kehtib andmete kohta, mis on Eesti Panga teenistuses olevatele isikutele saanud teatavaks üksnes nende pangas töötamise tõttu. Saladuse hoidmise kohustus jätkub ka pärast vastavate isikute lahkumist panga teenistusest.

(3) Ametialase saladuse avaldamisel karistatakse süüdlasi vastavalt seadusele kas distsiplinaar- või kriminaalkorras.

§ 36. Osalemine ettevõtluses

(1) Eesti Pank võib asutada ettevõtteid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, ja osaleda niisuguste ettevõtete tegevuses.

§ 37.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

VII. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 38. Käesoleva seaduse § 8 6. lõike rakendamise erisus

(1) Kui Eesti Panga Nõukogu 1993. aastal ametisse nimetatud koosseisu volituste lõppemise tähtpäeva saabumise ajaks on Eesti Panga Nõukogu uus koosseis nimetamata, loetakse selle koosseisu liikmete volitused pikendatuks kuni uue koosseisu nimetamiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.