LegalizeReform history
Vabariigi Valitsuse seadus
66 versions
· 2025-05-07
2025-09-30
2024-12-31
2024-12-13
2024-06-02
2023-06-30
2022-12-31
2022-08-31
2022-08-18
2021-06-30
2021-06-27
2020-12-31
2020-12-19
2020-07-31
2020-07-19
2020-07-10
2018-12-31
2018-12-21
2017-12-31
2017-06-30
Changes on 2017-06-30
@@ -568,692 +568,692 @@
(6) Riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses on ministril ministeeriumi valitsemisala piires, maavanemal oma pädevuse piires ning riigisekretäril Riigikantselei ülesannete piires. Halduskohtumenetluses haldusorgani lepingulise esindaja volitamise õigus on haldusorgani seaduslikul esindajal halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lepingulise esindaja volitamise õigus on kohtuväliseks menetlejaks oleva täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse juhil.
(7) Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra
(7) Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra kehtestab
määrusega.
(8) Igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis kogutakse andmeid riigi esindamise kohta kohtus vastavalt ministeeriumi valitsemisala, maavanema pädevuse ja Riigikantselei pädevuse piires.
##### § 44<sup>2</sup>. Riigi esindamine halduskohtumenetluses
(1) Halduskohtumenetluses osaleb riik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras:
1) vastustajaks oleva haldusorgani või kaasatud haldusorgani kaudu;
2) kaebaja või kolmanda isikuna;
3) protesti, eraisiku vastu kaebuse või haldustoiminguks loa andmise taotluse esitanud haldusorgani kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel on riigi seaduslikuks esindajaks:
1) minister ministeeriumi valitsemisala piires;
2) maavanem oma pädevuse piires;
3) riigisekretär Riigikantselei pädevuse piires.
(3) Vabariigi Valitsuse seaduslik esindaja halduskohtumenetluses on ministeeriumi valitsemisala piires minister.
(4) Riigi ja Vabariigi Valitsuse seaduslikud esindajad võivad riigi esindamiseks halduskohtumenetluses anda üld- ja erivolitusi.
### 4. peatükk MINISTEERIUMID
#### 1. jagu Üldeeskirjad
##### § 45. Ministeeriumid
(1) Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Justiitsministeerium;
3) Kaitseministeerium;
4) Keskkonnaministeerium;
5) Kultuuriministeerium;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7) Maaeluministeerium;
8) Rahandusministeerium;
9) Siseministeerium;
10) Sotsiaalministeerium;
12) Välisministeerium.
##### § 46. Ministeeriumi staatus ja struktuur
(1) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
(2) Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
(3) Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele.
(4) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister.
(4) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid.
(5) Seadusega ettenähtud juhtudel võib ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi.
(6) nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
##### § 47. Ministeeriumi osakond
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ministeeriumi osakonna struktuur ja pädevus määratakse
osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood.
(3) Ministeeriumi osakonda juhib osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektor.
(4) Osakonna juhataja või peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
##### § 48. Ministeeriumi talitus ja büroo
(1) Ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused.
(2) Talituse ja büroo ülesehitus ja pädevus määratakse osakonna põhimäärusega.
(3) Talitust ja bürood juhib talituse või büroo juhataja.
(4) Välisministeeriumis juhib bürood büroo direktor.
#### 2. jagu Minister
##### § 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
(1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi temale käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) , kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
3<sup>1</sup>) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
3<sup>2</sup>) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
3<sup>3</sup>) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
3<sup>4</sup>) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu;
8) ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
10) , välja arvatud juhud, kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
11) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
12) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
13) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
13<sup>1</sup>) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;
14) , mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
(2) Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
(3) Ministeeriumi struktuuriüksused, samuti tema valitsemisalas olevad asutused pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu.
(4) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega.
##### § 49<sup>1</sup>. Regionaalministri pädevus Siseministeeriumi juhtimisel
##### § 50. Ministri õigusaktid
(1) Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks.
(2) Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju.
(4) Määruse andnud minister vastutab määruse seaduslikkuse ning otstarbekuse eest.
##### § 51. Ministri määrus
(1) Ministri määrus on õigustloov akt.
(2) Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele.
(3) Ministri määrus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
(4) Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
(5) Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
##### § 52. Ministri käskkiri
(1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
(2) Ministri käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
(3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
(4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
#### 2<sup>1</sup>. jagu Abiminister
##### § 52<sup>1</sup>. Abiminister
#### 3. jagu Ministeeriumi kantsler
##### § 53. Kantsleri pädevus
(1) Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
(2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, arvestades käesoleva seaduse § 49 1. lõike punktis 8 sätestatut.
(3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
(5) Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister.
(6) Kantsler annab kaasallkirja ministri määrusele. Kui kantsler ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita, annab ministri määrusele kaasallkirja asekantsler või kantslerit asendama määratud ametnik.
(7) Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile.
(8) Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit.
(9) Kantsler korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega.
(10) Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses.
##### § 54. Kantsleri käskkiri
(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja töölt vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks.
(2) Kantsler annab käskkirju ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks vastavalt valitsusasutuse asjaajamiskorrale.
##### § 55. Kantsleri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
(1) Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Kantsler nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud korras.
(1) Kui kantsler ei saa haiguse tõttu või muul põhjusel ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb minister käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest või struktuuriüksuse juhtidest.
(2) Vabariigi Valitsuse volituste lõppemine või ministri volituste muul alusel lõppemine ei ole kantsleri ametist vabastamise alus.
(3) Kantsler ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Kantsler peab viivitamata teavitama ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(4) Minister keelab kantsleril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
##### § 56. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus võib ette näha asekantslerite ametikohad.
(2) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
(3) Asekantsler asendab kantslerit viimase äraolekul.
(4) Asekantslerile võib panna ülesandeid kantsleri pädevuse piirides.
(5) Asekantsler peab viivitamata teavitama kantslerit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(5) Kantsler keelab asekantsleril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(6) Asekantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses.
#### 4. jagu Ministeeriumide valitsemisalad
##### § 57. Ministeeriumide valitsemisalade kehtestamine
(1) Ministeeriumide valitsemisalad kehtestatakse käesoleva seadusega.
(2) Kui seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu käesoleva ja muude seaduste alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus.
(3) Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus.
(4) Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse
, kui seadusest ei tulene teisiti.
##### § 58. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv.
##### § 59. Justiitsministeeriumi valitsemisala
(1) on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine, andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.
(3) Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
1<sup>1</sup>) Konkurentsiamet;
2) Patendiamet.
##### § 60. Kaitseministeeriumi valitsemisala
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet ja Kaitseressursside Amet.
##### § 61. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
(1) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Maa-amet;
2) Keskkonnaamet;
3) Keskkonnainspektsioon.
##### § 62. Kultuuriministeeriumi valitsemisala
(1) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.
##### § 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
(1) on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused; vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid:
2) Lennuamet;
3) Maanteeamet;
7) Tarbijakaitseamet;
8) Veeteede Amet;
10) Tehnilise Järelevalve Amet;
12) Riigi Infosüsteemi Amet.
##### § 64. Maaeluministeeriumi valitsemisala
(1) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid:
1) Põllumajandusamet;
2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;
3) Veterinaar- ja Toiduamet.
##### § 65. Rahandusministeeriumi valitsemisala
(1) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine, riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohalike omavalitsuste arendamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) Statistikaamet.
(3) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused.
##### § 66. Siseministeeriumi valitsemisala
(1) Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Siseministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Kaitsepolitseiamet;
4) Politsei- ja Piirivalveamet;
5) Päästeamet.
(3) Siseministeeriumi valitsemisalas on Häirekeskus.
##### § 67. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Ravimiamet;
2) Sotsiaalkindlustusamet;
3) Terviseamet;
4) Tööinspektsioon.
##### § 68.
##### § 69. Välisministeeriumi valitsemisala
(1) Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
#### 5. jagu Ametid ja inspektsioonid
##### § 70. Ametid
(1) Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
##### § 71. Inspektsioonid
(1) Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Inspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
##### § 72. Ametite ja inspektsioonide pädevus
(1) Ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel sätestatakse seadusega.
(2) Ametitel ja inspektsioonidel võivad olla kohalikud asutused.
##### § 73. Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus
(1) Ameti ja inspektsiooni peadirektor:
1) juhib ameti ning inspektsiooni tööd;
2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile;
2<sup>1</sup>) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis;
3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 96;
4) sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti kohalike asutuste juhid;
5) esitab ministrile ettepanekud ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
6) esitab ministrile ettepanekuid ameti või inspektsiooni tegevusvaldkonna korraldamiseks;
7) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning ministri määruse ja käskkirjaga.
(2) Ameti või inspektsiooni peadirektoril on kõik avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused.
(3) Ameti või inspektsiooni peadirektor peab viivitamata teavitama ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(4) Minister keelab ameti või inspektsiooni peadirektoril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
##### § 74. Peadirektori käskkiri
(1) Ameti ja inspektsiooni peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.
(2) Ameti ja inspektsiooni peadirektori käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele ning jõustub käesoleva seaduse § 52 4. lõikes ettenähtud ajal.
(3) Ameti või inspektsiooni peadirektor saadab käskkirja viivitamata ministrile.
#### 6. jagu Riiklik ja haldusjärelevalve
##### § 75. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras.
##### § 75<sup>1</sup>. Haldusjärelevalve
(1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle.
(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses.
(3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi.
(4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
##### § 75<sup>2</sup>. Haldusjärelevalve meetmed
(1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist;
2) peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda;
3) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;
4) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada;
5) siseneda järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi;
6) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi;
7) rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid.
(2) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist.
### 5. peatükk RIIGIKANTSELEI
##### § 76. Riigikantselei staatus
(1) Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
##### § 77. Riigikantselei ülesanded
(1) Riigikantselei:
1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist;
2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega;
4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;
5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust;
6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
10) korraldab Riigikantselei juures tegutsevas kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate ametnike arendamist;
12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist, pidades silmas käesoleva seaduse § 49 lõike 1 punktides 3<sup>2</sup>–3<sup>4</sup> sätestatut;
13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning riigikaitse planeerimist, koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel ning korraldab psühholoogilist kaitset.
(2) Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusi.
##### § 78. Riigikantselei struktuur
(1) Riigikantselei struktuuri kuuluvad osakonnad ja muud struktuuriüksused vastavalt Riigikantselei põhimäärusele.
(2) Riigikantselei hallatavad Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalikud asutused moodustab ja nende põhimäärused kinnitab riigisekretär.
##### § 79. Riigisekretär
(1) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
(2) Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik.
(3) Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
(4) Riigisekretär ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Riigisekretär peab viivitamata teavitama peaministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(4) Peaminister keelab riigisekretäril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(5) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
(6) Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriüksuse juhi või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu.
(7) Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju.
(8) Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded ühele Riigikantselei direktoritest või struktuuriüksuse juhtidest.
(9) Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.
##### § 80. Riigisekretäri vabastamine
(1) Riigisekretär vabastatakse peaministri korraldusega avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ei ole riigisekretäri ametist vabastamise alus.
##### § 81. Riigisekretäri ülesanded Vabariigi Valitsuse töö korraldamisel
(1) Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas.
(1) Riigisekretär edastab üksikjuhtumit reguleeriva ning isiku õigusi tekitava, muutva või lõpetava Vabariigi Valitsuse korralduse vastava menetluse algatanud haldusorganile, kes teeb korralduse isikule teatavaks.
(2) Riigisekretär koostab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega kinnitamiseks peaministrile. Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega.
(3) Riigisekretär annab kaasallkirja Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele ning Vabariigi Valitsuse istungi protokollidele.
(4) Riigisekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui Vabariigi Valitsuse määrus või korraldus ei vasta põhiseadusele või seadustele. Keeldumise esitab riigisekretär Vabariigi Valitsusele kirjalikult motiveerituna ja see lisatakse Vabariigi Valitsuse istungi protokollile. Kui Vabariigi Valitsus jääb endise otsuse juurde, annab riigisekretär oma kaasallkirja. Riigisekretäri kirjalik seisukoht lisatakse Vabariigi Valitsuse määrusele või korraldusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile.
(5) Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid Vabariigi Valitsuse töökorralduse küsimustes.
(6) Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid ministri õigusaktide peatamise ja kehtetuks tunnistamise küsimuste Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda kinnitamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 94, 99 ja 100.
(7) Riigisekretär esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ning edastamist §-s 44<sup>1</sup> sätestatud korras.
##### § 82. Riigisekretäri muud ülesanded
(1) Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist vastavalt seadusele ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vormile.
(3) Riigisekretär täidab muid talle seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid.
### 6. peatükk MAAVANEM JA MAAVALITSUS
##### § 83. Maavanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
(1) Maavanema nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
(3) Valdkonna eest vastutav minister tutvustab maavanemakandidaati maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse.
(4) Valdkonna eest vastutav minister esitab maavanemakandidaadi ametisse nimetamiseks Vabariigi Valitsusele, lisades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse.
(6) Maavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Maavanem peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(7) Valdkonna eest vastutav minister keelab maavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
##### § 83<sup>1</sup>. Maavanema õigus hüvitisele volituste lõppemise korral
##### § 84. Maavanema pädevus
(1) Maavanem:
1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest;
2) juhib maavalitsuse tööd;
3) annab oma tegevusest aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
4) koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas;
5) annab arvamuse ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste maakonnas asuvate kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kohta;
6) informeerib valdkonna eest vastutavat ministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika, samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes;
7) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks;
8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele;
9) sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;
10) teostab käesoleva seaduse §-s 85 sätestatud alustel ja korras haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98;
11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust;
11<sup>1</sup>) esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 44<sup>1</sup> sätestatud korras;
12) kinnitab maavalitsuse teenistuskohtade koosseisu kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud maavalitsuse struktuuri alusel;
13) sõlmib ja lõpetab maavalitsuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid, kui seaduses või seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti;
13<sup>1</sup>) korraldab Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas;
14) esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve otstarbeka täitmise järele, tagab Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise;
15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist;
15<sup>1</sup>) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu;
15<sup>2</sup>) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse haldamisel olevates riigiasutustes;
16) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.
##### § 85. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle
(1) Maavanemal on õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
(2) Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste jõustunud õigusaktide ärakirju. Kohalikud omavalitsusüksused on kohustatud ärakirjad esitama hiljemalt seitsmendal päeval pärast maavanema nõude saamist.
(3) Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.
(3) Kui maavanem leiab, et kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastased tagajärjed rikuvad avalikku huvi, võib ta kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates teha kirjaliku ettepaneku kõrvaldada haldusakti tagajärjed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>1</sup> sätestatud ettepaneku võib esitada ka koos ettepanekuga tühistada haldusakt, mis tagajärjed tekitas.
(3) Teiste seadustega võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajale sätestada erisusi.
(4) Kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Kui maavanem pöördub põhiseaduse §-de 14 ja 160 ning õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt avaldusega õiguskantsleri poole kohaliku omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks, siis saadab ta samal päeval avalduse ärakirja ka selle akti vastu võtnud kohalikule omavalitsusorganile.
(6) Kui maavanem avastab, et kohalik omavalitsus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid.
(7) Maavanemal või tema korraldusega volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusele pandud või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist.
##### § 86. Maavanema asendamine
(1) Maavanema ajutise asendamise korra kinnitab
.
(8) Igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis kogutakse andmeid riigi esindamise kohta kohtus vastavalt ministeeriumi valitsemisala, maavanema pädevuse ja Riigikantselei pädevuse piires.
##### § 44<sup>2</sup>. Riigi esindamine halduskohtumenetluses
(1) Halduskohtumenetluses osaleb riik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras:
1) vastustajaks oleva haldusorgani või kaasatud haldusorgani kaudu;
2) kaebaja või kolmanda isikuna;
3) protesti, eraisiku vastu kaebuse või haldustoiminguks loa andmise taotluse esitanud haldusorgani kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel on riigi seaduslikuks esindajaks:
1) minister ministeeriumi valitsemisala piires;
2) maavanem oma pädevuse piires;
3) riigisekretär Riigikantselei pädevuse piires.
(3) Vabariigi Valitsuse seaduslik esindaja halduskohtumenetluses on ministeeriumi valitsemisala piires minister.
(4) Riigi ja Vabariigi Valitsuse seaduslikud esindajad võivad riigi esindamiseks halduskohtumenetluses anda üld- ja erivolitusi.
### 4. peatükk MINISTEERIUMID
#### 1. jagu Üldeeskirjad
##### § 45. Ministeeriumid
(1) Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Justiitsministeerium;
3) Kaitseministeerium;
4) Keskkonnaministeerium;
5) Kultuuriministeerium;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7) Maaeluministeerium;
8) Rahandusministeerium;
9) Siseministeerium;
10) Sotsiaalministeerium;
12) Välisministeerium.
##### § 46. Ministeeriumi staatus ja struktuur
(1) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
(2) Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
(3) Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele.
(4) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister.
(4) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid.
(5) Seadusega ettenähtud juhtudel võib ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi.
(6) nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
##### § 47. Ministeeriumi osakond
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ministeeriumi osakonna struktuur ja pädevus määratakse
osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood.
(3) Ministeeriumi osakonda juhib osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektor.
(4) Osakonna juhataja või peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
##### § 48. Ministeeriumi talitus ja büroo
(1) Ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused.
(2) Talituse ja büroo ülesehitus ja pädevus määratakse osakonna põhimäärusega.
(3) Talitust ja bürood juhib talituse või büroo juhataja.
(4) Välisministeeriumis juhib bürood büroo direktor.
#### 2. jagu Minister
##### § 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
(1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
1) temale käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) , kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
3<sup>1</sup>) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
3<sup>2</sup>) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
3<sup>3</sup>) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
3<sup>4</sup>) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu;
8) ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
10) , välja arvatud juhud, kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
11) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
12) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
13) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
13<sup>1</sup>) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;
14) , mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
(2) Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
(3) Ministeeriumi struktuuriüksused, samuti tema valitsemisalas olevad asutused pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu.
(4) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega.
##### § 49<sup>1</sup>. Regionaalministri pädevus Siseministeeriumi juhtimisel
##### § 50. Ministri õigusaktid
(1) Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks.
(2) Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju.
(4) Määruse andnud minister vastutab määruse seaduslikkuse ning otstarbekuse eest.
##### § 51. Ministri määrus
(1) Ministri määrus on õigustloov akt.
(2) Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele.
(3) Ministri määrus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
(4) Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
(5) Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
##### § 52. Ministri käskkiri
(1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
(2) Ministri käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
(3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
(4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
#### 2<sup>1</sup>. jagu Abiminister
##### § 52<sup>1</sup>. Abiminister
#### 3. jagu Ministeeriumi kantsler
##### § 53. Kantsleri pädevus
(1) Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
(2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, arvestades käesoleva seaduse § 49 1. lõike punktis 8 sätestatut.
(3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
(5) Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister.
(6) Kantsler annab kaasallkirja ministri määrusele. Kui kantsler ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita, annab ministri määrusele kaasallkirja asekantsler või kantslerit asendama määratud ametnik.
(7) Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile.
(8) Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit.
(9) Kantsler korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega.
(10) Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses.
##### § 54. Kantsleri käskkiri
(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja töölt vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks.
(2) Kantsler annab käskkirju ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks vastavalt valitsusasutuse asjaajamiskorrale.
##### § 55. Kantsleri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
(1) Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Kantsler nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud korras.
(1) Kui kantsler ei saa haiguse tõttu või muul põhjusel ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb minister käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest või struktuuriüksuse juhtidest.
(2) Vabariigi Valitsuse volituste lõppemine või ministri volituste muul alusel lõppemine ei ole kantsleri ametist vabastamise alus.
(3) Kantsler ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Kantsler peab viivitamata teavitama ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(4) Minister keelab kantsleril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
##### § 56. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus võib ette näha asekantslerite ametikohad.
(2) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
(3) Asekantsler asendab kantslerit viimase äraolekul.
(4) Asekantslerile võib panna ülesandeid kantsleri pädevuse piirides.
(5) Asekantsler peab viivitamata teavitama kantslerit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(5) Kantsler keelab asekantsleril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(6) Asekantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses.
#### 4. jagu Ministeeriumide valitsemisalad
##### § 57. Ministeeriumide valitsemisalade kehtestamine
(1) Ministeeriumide valitsemisalad kehtestatakse käesoleva seadusega.
(2) Kui seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu käesoleva ja muude seaduste alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus.
(3) Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus.
(4) Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse
, kui seadusest ei tulene teisiti.
##### § 58. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv.
##### § 59. Justiitsministeeriumi valitsemisala
(1) on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine, andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.
(3) Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
1<sup>1</sup>) Konkurentsiamet;
2) Patendiamet.
##### § 60. Kaitseministeeriumi valitsemisala
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet.
##### § 61. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
(1) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Maa-amet;
2) Keskkonnaamet;
3) Keskkonnainspektsioon.
##### § 62. Kultuuriministeeriumi valitsemisala
(1) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.
##### § 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
(1) on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused; vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid:
2) Lennuamet;
3) Maanteeamet;
7) Tarbijakaitseamet;
8) Veeteede Amet;
10) Tehnilise Järelevalve Amet;
12) Riigi Infosüsteemi Amet.
##### § 64. Maaeluministeeriumi valitsemisala
(1) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid:
1) Põllumajandusamet;
2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;
3) Veterinaar- ja Toiduamet.
##### § 65. Rahandusministeeriumi valitsemisala
(1) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine, riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohalike omavalitsuste arendamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) Statistikaamet.
(3) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused.
##### § 66. Siseministeeriumi valitsemisala
(1) Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Siseministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Kaitsepolitseiamet;
4) Politsei- ja Piirivalveamet;
5) Päästeamet.
(3) Siseministeeriumi valitsemisalas on Häirekeskus.
##### § 67. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Ravimiamet;
2) Sotsiaalkindlustusamet;
3) Terviseamet;
4) Tööinspektsioon.
##### § 68.
##### § 69. Välisministeeriumi valitsemisala
(1) Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
#### 5. jagu Ametid ja inspektsioonid
##### § 70. Ametid
(1) Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
##### § 71. Inspektsioonid
(1) Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Inspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
##### § 72. Ametite ja inspektsioonide pädevus
(1) Ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel sätestatakse seadusega.
(2) Ametitel ja inspektsioonidel võivad olla kohalikud asutused.
##### § 73. Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus
(1) Ameti ja inspektsiooni peadirektor:
1) juhib ameti ning inspektsiooni tööd;
2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile;
2<sup>1</sup>) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis;
3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 96;
4) sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti kohalike asutuste juhid;
5) esitab ministrile ettepanekud ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
6) esitab ministrile ettepanekuid ameti või inspektsiooni tegevusvaldkonna korraldamiseks;
7) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning ministri määruse ja käskkirjaga.
(2) Ameti või inspektsiooni peadirektoril on kõik avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused.
(3) Ameti või inspektsiooni peadirektor peab viivitamata teavitama ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(4) Minister keelab ameti või inspektsiooni peadirektoril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
##### § 74. Peadirektori käskkiri
(1) Ameti ja inspektsiooni peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.
(2) Ameti ja inspektsiooni peadirektori käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele ning jõustub käesoleva seaduse § 52 4. lõikes ettenähtud ajal.
(3) Ameti või inspektsiooni peadirektor saadab käskkirja viivitamata ministrile.
#### 6. jagu Riiklik ja haldusjärelevalve
##### § 75. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras.
##### § 75<sup>1</sup>. Haldusjärelevalve
(1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle.
(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses.
(3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi.
(4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
##### § 75<sup>2</sup>. Haldusjärelevalve meetmed
(1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist;
2) peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda;
3) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;
4) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada;
5) siseneda järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi;
6) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi;
7) rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid.
(2) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist.
### 5. peatükk RIIGIKANTSELEI
##### § 76. Riigikantselei staatus
(1) Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
##### § 77. Riigikantselei ülesanded
(1) Riigikantselei:
1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist;
2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega;
4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;
5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust;
6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
10) korraldab Riigikantselei juures tegutsevas kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate ametnike arendamist;
12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist, pidades silmas käesoleva seaduse § 49 lõike 1 punktides 3<sup>2</sup>–3<sup>4</sup> sätestatut;
13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning riigikaitse planeerimist, koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel ning korraldab psühholoogilist kaitset.
(2) Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusi.
##### § 78. Riigikantselei struktuur
(1) Riigikantselei struktuuri kuuluvad osakonnad ja muud struktuuriüksused vastavalt Riigikantselei põhimäärusele.
(2) Riigikantselei hallatavad Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalikud asutused moodustab ja nende põhimäärused kinnitab riigisekretär.
##### § 79. Riigisekretär
(1) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
(2) Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik.
(3) Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
(4) Riigisekretär ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Riigisekretär peab viivitamata teavitama peaministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(4) Peaminister keelab riigisekretäril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(5) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
(6) Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriüksuse juhi või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu.
(7) Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju.
(8) Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded ühele Riigikantselei direktoritest või struktuuriüksuse juhtidest.
(9) Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.
##### § 80. Riigisekretäri vabastamine
(1) Riigisekretär vabastatakse peaministri korraldusega avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ei ole riigisekretäri ametist vabastamise alus.
##### § 81. Riigisekretäri ülesanded Vabariigi Valitsuse töö korraldamisel
(1) Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas.
(1) Riigisekretär edastab üksikjuhtumit reguleeriva ning isiku õigusi tekitava, muutva või lõpetava Vabariigi Valitsuse korralduse vastava menetluse algatanud haldusorganile, kes teeb korralduse isikule teatavaks.
(2) Riigisekretär koostab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega kinnitamiseks peaministrile. Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega.
(3) Riigisekretär annab kaasallkirja Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele ning Vabariigi Valitsuse istungi protokollidele.
(4) Riigisekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui Vabariigi Valitsuse määrus või korraldus ei vasta põhiseadusele või seadustele. Keeldumise esitab riigisekretär Vabariigi Valitsusele kirjalikult motiveerituna ja see lisatakse Vabariigi Valitsuse istungi protokollile. Kui Vabariigi Valitsus jääb endise otsuse juurde, annab riigisekretär oma kaasallkirja. Riigisekretäri kirjalik seisukoht lisatakse Vabariigi Valitsuse määrusele või korraldusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile.
(5) Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid Vabariigi Valitsuse töökorralduse küsimustes.
(6) Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid ministri õigusaktide peatamise ja kehtetuks tunnistamise küsimuste Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda kinnitamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 94, 99 ja 100.
(7) Riigisekretär esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ning edastamist §-s 44<sup>1</sup> sätestatud korras.
##### § 82. Riigisekretäri muud ülesanded
(1) Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist vastavalt seadusele ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vormile.
(3) Riigisekretär täidab muid talle seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid.
### 6. peatükk MAAVANEM JA MAAVALITSUS
##### § 83. Maavanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
(1) Maavanema nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
(3) Valdkonna eest vastutav minister tutvustab maavanemakandidaati maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse.
(4) Valdkonna eest vastutav minister esitab maavanemakandidaadi ametisse nimetamiseks Vabariigi Valitsusele, lisades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse.
(6) Maavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Maavanem peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(7) Valdkonna eest vastutav minister keelab maavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
##### § 83<sup>1</sup>. Maavanema õigus hüvitisele volituste lõppemise korral
##### § 84. Maavanema pädevus
(1) Maavanem:
1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest;
2) juhib maavalitsuse tööd;
3) annab oma tegevusest aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
4) koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas;
5) annab arvamuse ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste maakonnas asuvate kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kohta;
6) informeerib valdkonna eest vastutavat ministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika, samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes;
7) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks;
8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele;
9) sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;
10) teostab käesoleva seaduse §-s 85 sätestatud alustel ja korras haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98;
11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust;
11<sup>1</sup>) esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 44<sup>1</sup> sätestatud korras;
12) kinnitab maavalitsuse teenistuskohtade koosseisu kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud maavalitsuse struktuuri alusel;
13) sõlmib ja lõpetab maavalitsuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid, kui seaduses või seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti;
13<sup>1</sup>) korraldab Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas;
14) esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve otstarbeka täitmise järele, tagab Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise;
15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist;
15<sup>1</sup>) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu;
15<sup>2</sup>) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse haldamisel olevates riigiasutustes;
16) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.
##### § 85. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle
(1) Maavanemal on õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
(2) Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste jõustunud õigusaktide ärakirju. Kohalikud omavalitsusüksused on kohustatud ärakirjad esitama hiljemalt seitsmendal päeval pärast maavanema nõude saamist.
(3) Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.
(3) Kui maavanem leiab, et kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastased tagajärjed rikuvad avalikku huvi, võib ta kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates teha kirjaliku ettepaneku kõrvaldada haldusakti tagajärjed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>1</sup> sätestatud ettepaneku võib esitada ka koos ettepanekuga tühistada haldusakt, mis tagajärjed tekitas.
(3) Teiste seadustega võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajale sätestada erisusi.
(4) Kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Kui maavanem pöördub põhiseaduse §-de 14 ja 160 ning õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt avaldusega õiguskantsleri poole kohaliku omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks, siis saadab ta samal päeval avalduse ärakirja ka selle akti vastu võtnud kohalikule omavalitsusorganile.
(6) Kui maavanem avastab, et kohalik omavalitsus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid.
(7) Maavanemal või tema korraldusega volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusele pandud või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist.
##### § 86. Maavanema asendamine
(1) Maavanema ajutise asendamise korra kinnitab
(3) Kui maavanema ametikoht on vaba või kui maavanem ei saa oma ülesandeid täita püsivtakistuse tõttu, nimetab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga maavanema asendaja kuni kolmeks kuuks või takistuse möödumiseni.
(4) Maavanema asendajal on samad õigused ja kohustused nagu maavanemal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Dokumentide allakirjutamisel lisab maavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad „maavanema ülesannetes”.
##### § 87. Maavanema korraldus
(1) Maavanem annab seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi.
(2) Maavanema korraldus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
(3) Maavanema korraldusele kirjutab alla maavanem.
(4) Maavanema korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui aktis eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. Maavanema korraldus tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele, kui seadusega ei ole ette nähtud teistsugune teatavakstegemine.
##### § 88. Maavalitsuse staatus ja ülesanded
(1) Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus.
(2) Maavalitsus:
1) korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist;
2) valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte;
3) korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist;
4) korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;
5) korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist;
6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.
(3) Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning kohalikelt omavalitsustelt vajalikke dokumente ja muud informatsiooni.
(4) Maavalitsus, selle struktuuriüksused ja ametnikud omavad teenistusväliste isikute suhtes võimuvolitusi vaid seaduses ettenähtud juhtudel.
(5) Maavalitsuse kantselei, osakonnad ja ametiisikud suhtlevad Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega maavanema kaudu.
(6) Maakonnal võivad olla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid. Maakonna sümboolika ja teenetemärgid kehtestab
.
(3) Kui maavanema ametikoht on vaba või kui maavanem ei saa oma ülesandeid täita püsivtakistuse tõttu, nimetab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga maavanema asendaja kuni kolmeks kuuks või takistuse möödumiseni.
(4) Maavanema asendajal on samad õigused ja kohustused nagu maavanemal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Dokumentide allakirjutamisel lisab maavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad „maavanema ülesannetes”.
##### § 87. Maavanema korraldus
(1) Maavanem annab seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi.
(2) Maavanema korraldus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
(3) Maavanema korraldusele kirjutab alla maavanem.
(4) Maavanema korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui aktis eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. Maavanema korraldus tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele, kui seadusega ei ole ette nähtud teistsugune teatavakstegemine.
##### § 88. Maavalitsuse staatus ja ülesanded
(1) Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus.
(2) Maavalitsus:
1) korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist;
2) valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte;
3) korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist;
4) korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;
5) korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist;
6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.
(3) Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning kohalikelt omavalitsustelt vajalikke dokumente ja muud informatsiooni.
(4) Maavalitsus, selle struktuuriüksused ja ametnikud omavad teenistusväliste isikute suhtes võimuvolitusi vaid seaduses ettenähtud juhtudel.
(5) Maavalitsuse kantselei, osakonnad ja ametiisikud suhtlevad Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega maavanema kaudu.
(6) Maakonnal võivad olla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid. Maakonna sümboolika ja teenetemärgid kehtestab
##### § 89. Maavalitsuse struktuur
(1) Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Kantselei ja osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused. Maavalitsuse asukoha ning struktuuri kinnitab
.
##### § 89. Maavalitsuse struktuur
(1) Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Kantselei ja osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused. Maavalitsuse asukoha ning struktuuri kinnitab
.
(2) Maavalitsuse kantselei ja osakondade põhimäärused kinnitab maavanem.
(3) Maavalitsuse kantseleid juhib maasekretär. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem.
@@ -1312,9 +1312,9 @@
(1) Täidesaatva riigivõimu asutuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut.
(2) Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskirja, milles sätestatakse ka aruandluse kord,
.
(2) Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskirja, milles sätestatakse ka aruandluse kord, kehtestab
määrusega.
(3) Täidesaatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses moodustatakse vajaduse korral siseaudiitori ametikoht või luuakse struktuuriüksus.
@@ -1382,7 +1382,7 @@
##### § 95. Ministri teenistusliku järelevalve pädevus
(1) .
(1) Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
(2) Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega.
2016-07-31
2015-12-31
2015-08-31
2015-03-28
2014-11-14
2014-06-30
2013-12-31
2013-06-30
2013-03-31
2012-01-06
2011-12-31
2011-05-31
2011-03-15
2010-12-31
2010-11-14
2010-05-26
2010-05-12
2010-04-30
2009-12-31
2009-10-21
2009-06-30
2009-06-26
2009-06-07
2009-05-19
2009-04-30
2009-02-13
2009-01-31
2009-01-09
2008-12-31
Vabariigi Valitsuse seadus
2007-12-31
2007-12-14
2007-07-13
2007-02-17
2006-04-05
2006-01-07
2005-12-31
2005-07-31
2005-04-02
2004-04-07
2003-12-31
2003-07-18
2003-03-12
2003-01-22
2002-12-31
2002-10-22
2002-08-14
2002-05-31
VVS
original version
Text at this date