← Current text · History

Pihtla Kooli arengukava 2026-2031

Current text a fecha 2026-04-04

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõike 2 ja Saaremaa Vallavolikogu 25. mai 2023. a määruse nr 11 „Saaremaa valla arengudokumentide menetlemise kord“ § 11 lõike 6 alusel.

§ 1. Arengukava kinnitamine

(1) Kinnitada Pihtla Kooli arengukava 2026–2031 vastavalt määruse lisale.

§ 2. Arengukava avalikustamine

(1) Pihtla Kooli direktoril korraldada arengukava avalikustamine Pihtla Kooli veebilehel.

§ 3. Arengukava muutmine

(1) Pihtla Kool vaatab arengukava eesmärkide täitmise läbi sisehindamise käigus ning vajaduse korral valmistab ette ja esitab Saaremaa Vallavalitsusele arengukava muutmisettepanekud.

§ 4. Arengukava täitmise aruande koostamine

(1) Arengukava täitmisest ja haridusasutuse perspektiividest ülevaate saamiseks toimub vähemalt üks kord kahe aasta tagant haridusasutuse juhi ja Saaremaa Vallavalitsuse haridusvaldkonna eest vastutava osakonna teenistuja(te) koostöövestlus.

1.1.Õppeasutuse nimetus Pihtla Kool
1.2.Direktor Riina Saar
1.3.Õppeasutuse kontaktandmed 1.4.Aadress 1.5.Telefon 1.6.Meiliaadress 1.7.Kodulehekülg 1.3.Õppeasutuse kontaktandmed Aadress:
1.4.Aadress 94117 Püha küla
Saare maakond
1.5.Telefon
Tel: 459 5618
5384 3680
1.6.Meiliaadress pihtla.kool@saare.edu.ee
1.7.Kodulehekülg pihtlakool.edu.ee
1.8.Pidaja, tema aadress 1.8.Pidaja, tema aadress Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10
Kuressaare
Saaremaa 93819
1.9.Laste/õpilaste arv Lasteaia hoiurühmas kohtade arv - 16 ;
liitrühmas kohtade arv 18.
Koolis kohtade arv 24 õpilast.
1.10.Personali arv 14 töötajat
1.11.Pedagoogilise personali arv 6
1.12.Sisehindamise periood 2020/2025 õa
1.13.Lasteaia lahtioleku aeg E-R 7.00-18.30
Kooli lahtioleku aeg E-R 8.00-16.30
1.14 Koolitusluba 1.14 Koolitusluba Koolitusluba nr. 3770HTM , Välja antud:
30.09.2011 ministri käskkirja nr 733 alusel
Pihtla Kooli hoone on olnud haridusasutus alates 1895. aastast, mil hoones õppisid kuulmis- ja
--- ---
kõnepuudega lapsed. Pärast nende ümberpaigutamist Porkunisse omandas hoone kohalik omavalitsus
Püha algkooli tarbeks. Kooli nimetus on ajas muutunud, olles erinevatel perioodidel Püha Mittetäielik
Keskkool, Pihtla 8-klassiline Kool, Pihtla Algkool ning Pihtla Lasteaed-Algkool. Praegune nimetus
on Pihtla Kool, mis vastavalt põhimäärusele osutab haridusteenust nii kooliõpilastele kui ka
lasteaialastele. Pärast koolimaja puidust osa hävimist tulekahjus 1978. aastal, jätkas kool tegevust 4-
klassilisena ning teatud perioodil ka 6-klassilisena. Ajal, mil kool tegutses 8-klassilisena, oli võimalik
jätkata haridusteed ka töölisnoortel õhtuses õppevahetuses.
2005. aasta kevadel tegi Pihtla Vallavolikogu otsuse Sandla Lasteaia ja Pihtla Algkooli
ümberkorraldamiseks. Alates 1. septembrist 2005 tegutsevad Püha külas kool ja lasteaed ühe
asutusena. Pihtla Kool alustas tegevust viie õpilasega ning lasteaed kahe rühmaga.
Tulenevalt väikesest õpilaste arvust olid 2005. aastal liidetud 1., 2. ja 3. klass. Õpilaste arvu
Tugevused:
--- --- ---
● Kooli väärtuseks - soodne asukoht- vaikne koht, looduse keskel, linna lähedal.
● Asukoha väärtus-õppetegevuste läbiviimise võimalused õues.
● Sobiv õppe keskkond lasteaialastele ja kooliõpilastele, kes eelistavad ja vajavad
arenguks väiksemat kollektiivi.
● Pikaaegse ajalooga haridusasutus.
● Demokraatlik juhtimisstiil
● Kasvav laste arv lasteaias.
● Klassiõpetajatel on võimalus tutvuda oma tulevaste õpilastega lasteaias.
● Lasteaia ja kooli põhiväärtuste juhtimine: arengukava koostamine koostöös
personaliga.
● Lasteaia ja kooli maine kujundamine.
● Koolil on koduleht, loodud on lastevanemate listid, kus saab vahetada kiiret infot.
● Kasutusel on e-lahendused: lasteaias- Eliis ja koolis -Stuudium.
Parendusvaldkonnad:
● Organisatsioonikultuuri kujundamine lasteasutuse ja kooli ühtsustunde loomiseks.
● Lasteaia aasta-tegevuskava vormiline ja sisuline uuendamine, sh. kokkuvõtete ja
analüüsi väljatoomine.
● Koostada juhtimise aasta tegevuskava sh. kokkuvõte tegevusvaldkondade kaupa.
● Sisehindamissüsteemi edasiarendamine ja seaduses esitatud kriteeriumidega
vastavusse viimine.
● Kooli dokumentatsiooni süstematiseerimine ja arhiveerimine
● Ühineda Saaremaa valla ühis inforegistriga.
Personali juhtimine
Parendusvaldkonnad:
--- ---
● Sisehindamissüsteemi täiustamine.
● Personalile plaanipärased ja vajadustele vastavad koolitused.
● Kolleegilt‐ kolleegile tunnustamine (kooli ja lasteaia vaheline koostöö).
● Meeskonnatöö koolitused personalile.
● Tunnustus- ja motiveerimissüsteemi täiustamine.
● Jätkata majasiseste koolituste ja praktikumide korraldamine ( tuleohutus, esmaabi,
● Arenguvestlused läbiviimine lastevanematega lasteaias ja koolis.
--- ---
● Koostöö erinevate huvigruppidega- Pihtla raamatukoguga, Kaali kooliga,
Kuressaare Ametikooliga, päästeamet, politsei, kohalikud ettevõtted ja talud jt.
● Huvitegevuse toetused koolile huviringide mitmekesistamiseks.
● Koolis korraldatud huvitegevus – spordiring, jalgpall, robootika, meediaring,
liiklusring, teadusring.
● Aktiivne ja pädev hoolekogu.
● Lastevanemate MTÜ “Pihtla lapsed “ olemasolu- Soobiku õpperada ja seiklusrajad.
Parendustegevused
● Koolibussi olemasolu.
--- ---
● IT vahendite olemasolu koolis ja lasteaias.
● Nõuetelevastav tuleohutuse- ja valvesüsteem.
● Kooliõpilaste vahetundide ja pikapäevarühma tegevuse sisustamine lasteaia
mänguväljakul, seiklusrajal ja spordiväljakul.
● Töötajate töötingimuste parandamine kõikides üksustes.
● Teostatud remonttööd majas sees ja väljaspool.
● Tehnika uuendamine‐ klassidesse parema kvaliteediga muusikakeskuste soetamine;
ksülofoni soetamine ( MTÜ Pihtla Lapsed abiga).
Parendusvaldkonnad.
● Ühtse organisatsiooni eelarve kavandamine, täitmine ja efektiivsuse hindamine
lähtuvalt kooli eesmärkidest
● Lisaressursside leidmine ja kasutamine ( projektid).
● Lapsest lähtuva kasvukeskkonna kujundamine, olemasoleva täiustamine ja
uuendamine.
● Kooli spordiväljaku vajaduste kaardistamine ja kaasaegse spordiväljaku
● Lasteaias laste arengu hindamine toimub läbi arengumängude.
--- --- ---
● Arenguvestluste läbiviimine.
● Haridusliku individuaalsuse väljaselgitamine, kaasates
Tugikeskuse ja Rajaleidja spetsialiste.
● Igal aastal viiakse läbi koolieelikute rahulolu uuring. Laste arvamusi kogutakse
õppeaasta lõpus ning lapsevanematelt küsitakse tagasisidet lasteaia kohta
arenguvestluste käigus.
● Tulemuslik õppe- ja kasvatustöö planeerimine ja analüüsimine toimub ühiste
vormide alusel ( tegevuskavad, kokkuvõtted jm dokumendid )
● Loodud kooliaed aktiivõppe läbiviimiseks.
● Projektis “ Kiusamisest vabaks!” osalemine.
● Osalemine ProgeTiiger voorus, saadud koolitust ja soetatud digiseadmeid lasteaeda
ja kooli.
5. Õppimist motiveeriv keskkond. Uurimuslik ja avastuslik õpe läbi looduse, mängude
--- ---
ning läbi lõimitud tegevuste.
5.1. Kaasaegsete digilahenduste kasutamine õppetöös.
Eesmärk: 1. Pihtla Kool on oma ajalugu austav, väärtustele toetuv, omanäoline ja jätkusuutlik kool.
--- --- ---
Alaeesmärk: 1.1. Inspireeriv ja asjatundlik eestvedamine.
VALDKON
D
Eestvedamin
e ja
strateegiline
juhtimine
Alaeesmärk: 1.2. Teadlik mainekujundus
--- --- ---
Pihtla Kool on traditsioone austav, väärtustele toetuv, hea mainega jätkusuutlik kogukonna kool. Õppijate arv püsib stabiilsena või kasvutrendis ning õppijate, lapsevanemate ja töötajate rahulolu kooliga on hea.
-Lasteaia ja kooli põhiväärtuste juhtimine:
arengukava koostamine koostöös personali ja
hoolekoguga.
-Kooli veebilehe uuendamine ja vastavusse
viimine kaasaegsete turvameetmetega.
-Kooli maine ja nähtavuse suurendamine
(teavitustegevus, koostöö kogukonnaga).
-Koostöös lastevanematega kogukonna kooli
kuvandi hoidmine avatud suhtlemise ja
traditsioonide kaudu.
-Koolis toimuva kajastamine
maakonnalehtedes, kooli veebilehel ja
lapsevanemate gruppides, listides jm.
-Kooli maine kujundamine.
-Kooli sümboolika täiendamine.
Alaeesmärk: 1.3. Kaasaegne asjaajamine.
Koolil on kaasaegne ja asjakohane asjaajamiskord.
-Kooli dokumentatsiooni süstematiseerimine ja
arhiveerimine läbi e- süsteemide.
- Koolis kehtestatud kordade, reeglite ja teiste
kooli tegevusi reguleerivate dokumentide
vastavusse viimine kooli põhiväärtustega.
- Sisehindamissüsteemi täiustamine, tervik
planeerimissüsteem viia vastavusse arengukava
tegevuskavaga.
--- --- ---
Eesmärk: 2. Pihtla koolis töötavad oma erialal pädevad, kaasaegseid digilahendusi kasutavad ja
motiveeritud töötajad.
VALDKON
D
Personali juhtimine Alaeesmärk: 2.1. Kvalifikatsiooninõuetele vastavad töötajad.
Alaeesmärk: 2.2. Motiveeritud ja väärtustatud töötajad.
Alaeesmärk: 2.3.Töötaja arengu toetamine.
--- --- ---
Eesmärk: 3. Kool teeb koostööd erinevate huvigruppidega, kes toetavad õppija ja kooli arengut.
VALDKON
D
Alaeesmärk: 3.1. Mitmekülgne koostöö erinevate huvigruppidega.
Koostöö huvigruppide ga
Alaeesmärk: 3.2. Õpilaste huvitegevuse mitmekesistamine.
--- --- ---
Eesmärk: 4. Koolil on lapse arengut toetav turvaline ning tervislik õppe- ja arengukeskkond,
eelarvelisi ressurssi kasutatakse otstarbekalt ja säästlikult
VALDKON
D
Ressursside juhtimine
Alaeesmärk: 4.2. Tõhus infovahetus ja kaasaegsete digivahendite kasutamine.
--- --- ---
Eesmärk: 5. Uurimuslik ja avastuslik õpe läbi looduse, mängude ning läbi lõimitud tegevuste.
VALDKON
D
Õppe- ja kasvatusprots ess Alaeesmärk: 5.1. Kaasaegsete digilahenduste kasutamine õppetöös. .
Alaeesmärk: 5.3.Õppimist motiveeriva keskkonna loomine.
-Traditsiooniliste ürituste läbiviimine.
--- --- ---
-Õppetöös aktiivõppe meetodite kasutamine.
-Silmaringi laiendamiseks korraldatakse
õppereise ja õppekäike.
5.3.1.Mitmekesine õppetöö läbi erinevate tegevuste ja projektide.
-Erinevates projektides osalemine.
-Osalemine projektis „ Kiusamisest vabaks”.
-Osalemine projektis “ Roheline kool”
-Liiklusalaste ürituste korraldamine.
- Hädaolukorras tegutsemise koolitused.
- Küberturvalisuse koolitused.
Alaeesmärk: 5.4.Koostöö tugispetsialistidega ja tugivõrgustiku loomine
-Õpetajate osalemine täiendkoolitustel- HEV
õpilase õpetamisel
-HEV õpilaste võimetekohase õppekava
arendamine ( koostöös tugi spetsialistidega)
-Andekate laste märkamine ja nende võimete
arendamine.
-Tugivõrgustiku loomine (eripedagoog,
psühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed) ja
süsteemne kokkusaamine tugispetsialistidega.
Alaeesmärk: 5.5. Õppija individuaalsuse toetamine.
-Andekuse ja eripärade märkamine ja nende
võimete toetamine.
-Tunnustussüsteemi rakendamine õppijale.
-Uurimuslik ja avastuslik õppe läbiviimine läbi
looduse, mängude ning läbi lõimitud tegevuste.

📎 Original PDF: Arengukava.pdf

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Laura Heinsaar

vallasekretär

Aivar Rahno