Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Narva-Jõesuu linnas

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, § 22 lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev kord sätestab sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra rahvastikuregistri järgselt Narva-Jõesuu linna elanikele ning vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Narva-Jõesuu linnas.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) linnaelanik – isik, kelle registreeritud elukoht rahvastikuregistris on Narva-Jõesuu linn;

2) sotsiaaltoetus – toimetuleku soodustamiseks makstav rahaline hüvitis;

3) sotsiaalteenus – toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis;

4) leibkond – üksi elav isik või perekond või ühist eluruumi ja tuluallikat ühiselt kasutatavad või ühise majapidamisega isikud;

5) ülalpidamiskohustusega isik – perekonnaseaduse mõistes seadusjärgne ülalpidaja;

6) tasuta sotsiaalteenus – kliendile täies ulatuses linna eelarvest finantseeritav teenus;

7) soodustusega sotsiaalteenus – osaliselt linna eelarvest finantseeritav teenus, mida klient saab linnapoolse toetuse tõttu odavamalt teenuse tegelikust hinnast;

8) sissetulekust sõltuv toetus – sissetulekust sõltuv toetus toimetulekuraskustes leibkondadele;

9) sissetulekust mittesõltuv toetus – sissetulekust mittesõltuv toetus konkreetselt määratletud sihtrühmale;

10) rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise koht;

11) hooldusplaan on teenuse osutaja poolt koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab teenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuse osutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta;

12) juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast.

2. peatükk Sotsiaalteenuse taotlemine ja määramine

§ 3. Sotsiaalteenuste võimaldamise alused

(1) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule. Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus.

(2) IIsiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse hindamisinstrumenti. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Isiku kirjalikul nõusolekul koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning toimuvad perioodilised vahehindamised vähemalt kord aastas.

(4) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku, eestkostja või hooldusõigust omava isiku nõusolekul

§ 4. Sotsiaalteenuse taotlemine

(1) Sotsiaalteenuseid on õigus taotleda abivajajal, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Narva-Jõesuu linnas ning kes elab alaliselt nimetatud aadressil. Sotsiaalteenust võib taotleda abivajava isiku pereliige, lähedane või muu isik.

(2) Sotsiaalteenust on õigus taotleda erandkorras isikul, kelle elukoht on väljaspool Narva-Jõesuu linna, kuid kes abi vajamise ajal viibib Narva-Jõesuu linnas, kooskõlastatult elukohajärgse omavalitsusüksusega.

(3) Vältimatu abi korras osutatakse abi isikule, kes ajutiselt viibib Narva-Jõesuu linnas.

(4) Sotsiaalteenuse taotlemiseks esitab taotleja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) taotluse, milles on märgitud taotleja andmed (nimi, isikukood, elukoht), toetuse või teenuse taotlemise põhjus ja vajalikud lisadokumendid.

(5) Taotluse vastu võtnud ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt muude valeandmete esitamise korral lõpetab ametnik taotluse menetlemise.

(6) Abivajava isiku taotlus ja juhtumiga seotud dokumendid registreeritakse sotsiaalteenuste-ja toetus andmeregistris STAR.

(7) Sotsiaalteenuste taotluste vormid, kliendi kaardi, hooldusplaani ja hindamisinstrumendi kinnitab linnavalitsus.

§ 5. Sotsiaalteenusele suunamine

(1) Sotsiaalosakonna töötaja selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekuvõimet ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:

1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;

2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(3) Teenuse võimaldamisel isikule võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisvat toimetulekuvõimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid.

(4) Teenuse vajaduse ja vajaliku teenuse ulatuse ning teenuse osutamise sageduse üle otsustamisel võib sotsiaalosakonna töötaja kaasata oma töösse teiste erialaspetsialiste või küsida neilt eksperthinnanguid ja arvamusi, samuti võib teenuse vajaduse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutaja.

(5) Teenuste määramise või keeldumise otsustab linnavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

(6) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või taotlejaga kokkulepitud viisil.

§ 6. Sotsiaalteenuse osutamise korraldamine

(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada linnavalitsus, hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja vm. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu osapooleks teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitus.

(2) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult linna eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.

(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.

(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust ilma haldusakti või halduslepinguta.

§ 7. Sotsiaalteenuste finantseerimine, sotsiaalteenuse eest tasumine

(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Narva-Jõesuu linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

(2) Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt linna eelarvesse eraldatud sihtotstabelitest vahenditest.

(3) Linnavalitsuse osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu suuruse kehtestab linnavalitsus.

(4) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(5) Linnavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

3. peatükk Narva-Jõesuu linna sotsiaalteenuste liigid

§ 8. Koduteenus

(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

(2) Koduteenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

(3) Koduteenust on õigus saada isikutel kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt kõrvalabivajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.

(5) Koduteenusega osutatakse järgmisi teenuseid:

1) toiduainete ja esmatarbekaupadega varustamine;

2) abistamine toidu valmistamisel ja toidunõude pesemine;

3) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juures;

4) ravimite, esmaabivahendite ja invaabivahendite muretsemine;

5) pesupesemise teenuse korraldamine;

6) saunateenuse korraldamine;

7) kommunaal- ja muude maksete tasumine;

8) keskkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine, abistamine eluruumi kütmisel;

9) vajadusel vee tuppa toomine ja heitvee väljaviimine;

10) eluruumi koristamine isikule kuuluvate vahenditega;

11) abistamine asjaajamisel erinevates asutustes;

12) ja teised teenused, mis on kooskõlas § 8 lg 1 eesmärgiga.

(6) Koduteenust osutab koduhooldustöötaja.

(7) Koduteenuste saamiseks esitab teenuse taotleja, tema seaduslik esindaja, perearst või sotsiaaltöötaja linnavalitsusele üldjuhul kirjaliku taotluse. Taotluses märgitakse järgnevad andmed:

1) isiku nimi, sünniaeg, elukoht;

2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed;

3) koduteenuse vajaduse põhjendus;

(8) Linnavalitsusel on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

(9) Sotsiaalosakond teostab kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja selgitab välja koduteenuse vajaduse.

(10) Koduteenuste osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping linnavalitsuse ja teenust vajava isiku või tema seadusjärgse ülalpidaja vahel. Lepingus määratakse kindlaks teenuste loetelu, kestvus ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused. Leping sõlmitakse üheks aastaks. Lepingu tähtaja möödumisel tuleb teenust vajava isiku huvidest lähtuvalt lepingu tingimused üle vaadata, otsustades ühtlasi ka lepingu pikendamise vajaduse. Lepingut võib muuta, täiendada või lõpetada ka varem, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Lepingu kohustuslik lisa on hooldusplaan.

(11) Üks kord kalendriaasta jooksul teostab sotsiaalosakonna juhataja teenuse saajate seas rahulolu-uuringu. Uuringu tulemusi kasutatakse teenuse paremaks korraldamiseks ja töötajate täienduskoolituse läbiviimise vajaduste väljaselgitamiseks.

(12) Kui klient ei ole rahul koduhooldustöötaja tegevusega koduteenuste osutamisel, siis teavitab ta sellest sotsiaalosakonna juhatajat. Samuti on koduhooldustöötaja tekkinud erimeelsustest klientidega kohustatud teavitama sotsiaalosakonna juhatajat.

§ 9. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus

(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on üldhooldekodus turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning tema toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

(3) Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude tasumise piirmäära kehtestab linnavalitsusVäljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude tasumise piirmäära kehtestab linnavalitsus.

§ 10. Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Tugiisikuteenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(3) Tugiisiku teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus või väljaspool kodu.

(4) Vahetult tugiisiku teenust osutav isik peab olema:

1) täisealine, täieliku teovõimega füüsiline isik;

2) läbinud tugiisiku tööks vajaliku koolituse või olema oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis);

3) sobima teenuse saajaga.

(5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:

1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(6) Tugiisikuteenuse saajal on õigus enne teenuse saamist omavahelise sobivuse hindamiseks kohtuda tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

(7) Tugiisikuteenuse võib määrata:

1) raske või sügava puudega lapsele toimetuleku tagamiseks;

2) lapsele, kelle vanematel on raskusi tema eest hoolitsemisega;

3) lapsevanemale, lapse hooldajal või eestkostjale, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ja lapsele turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisel;

4) täisealisele puudega inimesele toimetuleku tagamiseks;

5) isikule, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.

(8) Tugiisikuteenuse saamiseks esitab isik või isiku seaduslik esindaja linnavalitsusele põhjendatud taotluse koos teenuse vajadust tõendavate dokumentidega.

(9) Teenuse määramise võib algatada ka lastekaitsespetsialist või sotsiaalosakonna juhataja kui teenuse osutamine on kohtu poolt rakendatud abinõuks lapse huvide kaitsel

(10) Tugiisikuteenus määratakse lapsele ja lapsevanemale linnavalitsuse laste ja perede komisjoni ettepanekul ning täisealisele isikule sotsiaalosakonna juhataja või teda asendava ametniku ettepanekul linnavalitsuse korraldusega.

(11) Tugisikuteenuse osutamise aluseks on koostöös teenust saava isiku, teenuseosutaja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud haldusleping.

(12) Tugiisikuteenust võib linnavalitsus osutada ise (võtab tööle tugiisiku) või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele.

(13) Tugiisiku vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.

(14) Teenuse saajale on osutatav tugiisikuteenus tasuline, soodustusega või tasuta.

§ 11. Riigi rahastatav lapsehoiuteenus puudega lapsele

(1) Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

(2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra ja tingimused kehtestab volikogu eraldiseisva määrusega.

§ 12. Varjupaigateenus

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda linnale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist linnavalitsuse kehtestatud korras.

(3) Varjupaigateenust osutab teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele. Lepingu sõlmimise aluseks teenusepakkujaga on linnavalitsuse korraldus.

(4) Varjupaigateenus on kliendile tasuline. Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest teenuse saaja ei ole oma sissetulekutest lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Narva-Jõesuu linna eelarvest.

§ 13. Turvakoduteenus

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Linnavalitsus võib turvakoduteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu SHS § 36 ja § 37 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga. Lepingu sõlmimise aluseks on linnavalitsuse korraldus.

(4) Linnavalitsus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse haldusakti alusel.

(5) Turvakoduteenust rahastatakse linna eelarvest.

§ 14. Eluruumi tagamine

(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(3) Eluruumi tagamise korra kehtestab volikogu eraldiseisva määrusega.

§ 15. Sotsiaaltransporditeenus

(1) Sotsiaaltransporditeenus on teenus millega võimaldatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Sotsiaaltransporditeenuse osutamise korra kehtestab volikogu eraldiseisva määrusega.

§ 16. Võlanõustamisteenus

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

(5) Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:

1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse;

2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

(6) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.

(7) Võlanõustamisteenust võib linnavalitsus osutada ise või ostab teenust teenusepakkuja vastavalt kokkulepitud tingimustele teenuse sisu ja hinna osas.

§ 17. Õpilaste bussisõiduteenus

§ 18. Terviseteenus

(1) Terviseteenus on mõeldud linnaelanike tervise toetamiseks ja tasulise tervistava teenuse (ujula) kasutamisega seotud kulude osaliseks katmiseks.

(2) Teenust on õigus saada vanaduspensionäridel, puudega inimestel (SKA poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puue) ning puuduva töövõimega inimestel.