Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 15 punkti 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 ja § 14.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse Märjamaa vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks hüvitiste andmine.

(2) Määrusega sätestatakse:

1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;

2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;

3) Märjamaa valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;

4) Märjamaa valla osutatavad tasulised sotsiaalteenused ning tasu võtmise põhimõtted.

§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

(1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

(2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

(3) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) sotsiaalteenus - isikule antav mitterahaline hüvitis;

2) sotsiaaltoetus - isikule makstav rahaline hüvitis;

3) proaktiivne teenus - sotsiaalhoolekandeline otsene avalik teenus, mida ametiasutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul;

4) isik - füüsiline isik (inimene);

5) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) - koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus;

6) kohandatav eluruum - ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht;

7) füüsiline kohandamine - puudega inimese erivajadusest tulenev eluruumi ümberehitamine;

8) puue - puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

9) kohanduse saaja - inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu;

10) liikuvusega seotud toimingud - püsti, pikali ja istuma saamine, trepist üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;

11) köögitoimingud - toiduvalmistamine, söömine ja joomine;

12) hügieenitoimingud - pesemis- ja tualetitoimingud.

(4) Riiklikes õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse mõistet toimetulekuraskustesse sattunud isik või perekond, kelleks loetakse isikut või perekonda, kelle kolme kuu keskmine netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui kahekordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir pereliikme kohta pärast sotsiaalhoolekande seaduse alusel määratud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist ning kellel puudub muu majanduslik suutlikkus toime tulla.

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Märjamaa valla ülesandeid täidavad Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus) ja hallatav asutus Märjamaa Sotsiaalkeskus (edaspidi sotsiaalkeskus).

(2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Märjamaa vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

(3) Märjamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis seadusest tulenevalt on vallavolikogu ainupädevuses.

§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

(3) Kui seadusest tulenevalt on võimalik sotsiaalhoolekandelist abi korraldada ning hüvitist anda taotlust esitamata ning on tagatud sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks vajalike andmete õiguslik kogumine, osutatakse sotsiaalhoolekandelist abi proaktiivselt.

(4) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

(5) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

(6) Määrusega sätestatud alustel sotsiaalteenuse eest tasu määramisel või tasunõudest loobumiseks otsuse tegemisel tuleb ametiasutusel hinnata abivajaja enda ülalpidamise ning perekonnaliikmete seadusega sätestatud ülalpidamise andmise kohustust ning isiku enda ja tema perekonnaliikmete ülalpidamisvõimet.

(7) Kui isik vajab sotsiaalteenust viivitamatult, kuid puuduvad teenuse saaja ja tema suhtes seaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute vahelised kokkulepped või isik vajab sotsiaalteenuse eest tasumiseks aega oma vara käsutamiseks, võib ametiasutus tasuda sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasuks rahalise kohustuse Märjamaa valla eelarvest. Kulude hüvitamiseks on vallavalitsusel õigus hiljem kasutada käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt tagasinõudeõigust.

(8) Erandjuhul võib abivajajale sotsiaalteenuse tagamiseks sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse täielikult või osaliselt Märjamaa vallale üle võtta, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) sotsiaalteenust vajaval isikul ei ole võimalik vara puudumisel tagada endale vajalikku piisavat ülalpidamist;

2) puuduvad võimalused nõuda abivajajale kolmandalt isikult ülalpidamise andmist;

3) täiendavate sotsiaalteenuste toel ei ole võimalik isikule vajalikku ülalpidamist tagada.

(9) Sotsiaalteenuste eest tasumise kohustuse ülevõtmise otsustab vallavalitsuse korraldusega moodustatud hoolekandekomisjon (edaspidi hoolekandekomisjon).

(10) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

(11) Halduslepingud, mis tulenevad hoolekandekomisjoni otsusest, sõlmib sotsiaalosakonna juhataja.

§ 5. Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

(1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:

1) riigi korraldatav abi;

2) kohaliku omavalitsuse ehk Märjamaa valla korraldatav abi.

(2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:

1) isikule antav mitterahaline hüvitis;

2) isikule makstav rahaline hüvitis.

§ 6. Märjamaa valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

(1) Märjamaa vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

(2) Märjamaa vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust ja riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust.

(3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavolikogu.

§ 7. Märjamaa valla sotsiaalhoolekandeline abi

(1) Märjamaa vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

(2) Märjamaa valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:

1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Märjamaa valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;

2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Märjamaa valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus.

§ 8. Märjamaa valla osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste loetelu

(1) Märjamaa valla osutatavad sotsiaalteenused on:

1) koduteenus;

2) eluruumi tagamise teenus;

3) päevakeskuse teenus;

4) saunateenus;

5) pesupesemisteenus.

(2) Märjamaa valla osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused on:

1) tugiisikuteenus (sh peretööteenus);

2) juhuveona osutatav sotsiaaltransporditeenus.

(3) Märjamaa valla korraldatavad sotsiaalteenused on:

1) väljaspool kodu osutatav üldhooldekoduteenus;

2) täisealise isiku hooldus;

3) isikliku abistaja teenus;

4) varjupaigateenus;

5) turvakoduteenus;

6) võlanõustamisteenus;

7) lapsehoiuteenus;

8) asendushooldusteenus;

9) järelhooldusteenus,

10) muud vajaduspõhised teenused;

11) vaimse tervise teenus.

(4) Teenust saada soovivate isikute paljususe korral ning juhul, kui Märjamaa vald oma ametiasutuse ja asutuse kaudu ise ei ole võimeline teenust osutama, on ametiasutusel õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-2 märgitud teenused korraldada kolmandate isikute või asutuste kaudu.

§ 9. Märjamaa valla eelarvest isikule makstavate sotsiaaltoetuste loetelu

(1) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltumatud sotsiaaltoetused on:

1) sünnitoetus;

2) ranitsatoetus;

3) eaka sünnipäevatoetus;

4) matusetoetus.

(2) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised sotsiaaltoetused on:

1) tervisetoetus;

2) puudega isikule eluruumi kohandamise toetus;

3) vajaduspõhiste ja toetavate teenuste toetus;

4) toetus laste toimetuleku tagamiseks;

5) toetus raske majandusliku olukorra puhul;

6) erakorraline toetus;

7) vältimatu sotsiaalabi toetus.

(3) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltuvad perioodilised sotsiaaltoetused on:

1) toetus koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, kohatasu, s.h õppetasu hüvitamiseks;

2) toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks;

3) hooldajatoetus.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud sotsiaaltoetuste piirmäärad kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

§ 10. Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

(1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Märjamaa valla eelarvesse.

(2) Märjamaa valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse Märjamaa valla eelarvega.

(3) Märjamaa valla korraldatavaid või osutatavaid hüvitisi ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga.

(4) Märjamaa valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Teenused, mille eest on õigus võtta tasu ning tasu suuruse määramise põhimõtted sätestatakse määrusega.

§ 11. Hüvitise taotlemine

(1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab anda proaktiivselt.

(2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

(3) Taotluses tuleb märkida:

1) abivajaduse kirjeldus;

2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;

3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);

4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;

5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;

6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.

(4) Kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning ametiasutus on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud, ei pea taotlusele allkirja lisama.

(5) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

(6) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid (väljavõtted taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepingud, kulutusi tõendavad dokumendid, ametiasutuse ametniku kodukülastuse akt, erialaspetsialistide soovitused, õppeasutuse tõend, kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta jms), mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

(7) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist või toimingu sooritamisest teavitamist.

(8) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

(9) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada suuliselt ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnikule, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

(10) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

(11) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 12. Taotluse menetlemise põhimõtted

(1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

(2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs, kaudu ise.

(3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

(4) Hüvitise andmine otsustatakse kümne (10) tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad kümne tööpäeva jooksul abi andmise otsustamist, võib ametiasutus võimalusel hüvitise andmise otsustamist erandkorras veel kuni kümme tööpäeva võrra pikendada.

(5) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 13. Hüvitise andmise korraldus

(1) Hüvitis antakse:

1) ametiasutuse ametniku haldusakti alusel;

2) haldusakti asemel antud halduslepingu alusel;

3) toiminguga, millega isik saab proaktiivselt soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks või

4) hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.

(2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses märgitud asjaolud.

(3) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega, kui hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, matusetoetus jms).

(4) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

(5) Haldusakt tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil.

§ 14. Hüvitise andmisest keeldumine, hüvitise andmise peatamine või lõpetamine

(1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

(2) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

(3) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse:

1) haldusakti alusel antud hüvitise puhul haldusaktiga;

2) halduslepingu alusel antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

(4) Hüvitise andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:

1) hüvitise saaja taotleb hüvitise andmise peatamist või lõpetamist;

2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. peatükk MÄRJAMAA VALLA SOTSIAALTEENUSED

1. jagu Koduteenus

§ 15. Koduteenuse eesmärk ja sisu

(1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks (näiteks kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine, toidu ja ravimitega varustamine jne).

(3) Koduteenuse maht selgitatakse välja menetluse käigus ning lähtudes isiku abivajadusest.

(4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 16. Õigus koduteenusele

(1) Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 17. Koduteenuse taotlemine

(1) Koduteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 11 sätestatud viisil ja andmetega taotlus. Taotluses märgitakse lisaks toimingud, milles soovitakse abi saada.

§ 18. Koduteenuse andmine

(1) Koduteenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga.

(2) Haldusaktis määratakse muuhulgas:

1) koduteenusena tehtavad toimingud;

2) toimingute tegemise aeg ja maht.

(3) Kui koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse saajalt tasu, märgitakse haldusaktis või halduslepingus ka teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

§ 19. Koduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused