LegalizeMäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Põhimääruse reguleerimisala
(1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;
3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.
§ 2. Valla omavalitsusorganid
(1) Kanepi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatud täitevorgan.
§ 3. Valla elanik
(1) Kanepi valla elanik on isik, kellel Eesti Rahvastikuregistri järgi on elukohaks Kanepi vald.
§ 4. Valla piir ja halduskeskus
(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.
(2) Valla halduskeskus asub Kanepi alevikus, aadressil Turu põik 1, Kanepi alevik, Kanepi vald, 63101 Põlvamaa. Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
§ 5. Valla sümbolid ja nende kasutamise kord
(1) Valla sümbolid on lipp, vapp, logo, tunnuslause ja muu sümboolika.
(2) Valla sümboli kirjelduse ja kujutise kinnitab volikogu.
(3) Valla vapi kujutist kasutatakse:
1) volikogu, vallavalitsuse, valla ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel, nende väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel;
2) Kanepi valla autasudel, valla meenetel, ametlike trükistel;
3) vallavalitsuse hoonetel ja valla piiritähistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Kanepi valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) vallaametnike visiitkaartidel ning trükistel, meenetel, reklaamidel, embleemidel, kutsetel, kaartidel;
6) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.
(4) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.
(5) Valla lipp heisatakse:
1) alaliselt valla ametiasutuse hoonetel;
2) valla hallatavate asutuste hoonetel valla tähtpäevadel;
3) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;
4) valla avalikel üritustel;
5) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.
(6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
(7) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muust lipust. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(8) Kui valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
(9) Valla lippu kasutatakse kandelipuna üritustel, kus esindatakse valda.
(10) ) Kanepi valla logo, tunnuslause ja muu sümboolika on Kanepi valla omand, mida võib kasutada Kanepi valda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, valla esitlustel, messidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias ja muus valda esindavas visuaalses kommunikatsioonis. Vallavalitsus võib kehtestada logo, tunnuslause ja muu sümboolika kasutamise täpsema korra.
(11) Valla sümboli muutmist võib taotleda volikogult:
1) vallavalitsus;
2) volikogu alatine komisjon.
§ 6. Valla tunnustusavaldused
(1) Kanepi valla tunnustusavalduste andmise korra kehtestab volikogu.
§ 7. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kanepi valla haldusterritooriumil.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
2. peatükk Volikogu
§ 8. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord
(1) Volikogu esimehe valimist volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist käesolevas määruses sätestatud korras moodustatud volikogu häältelugemiskomisjon.
(2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälte-enamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl.
(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale.
(4) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine.
§ 9. Volikogu esimehe pädevus
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
21) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
3) allkirjastab volikogu poolt vastuvõetud määrused, otsused ja muud volikogu dokumendid;
4) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;
5) peab volikogu nimel kirjavahetust ja informeerib istungil vallavolikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;
6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
7) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele;
8) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
11) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
12) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
§ 10. Volikogu komisjonid
(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(2) Komisjoni tegevusvaldkond, moodustamise eesmärk ja ülesanded, liikmete arv ning ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.
(3) Volikogu moodustab alalise komisjonina revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhimäärusega sätestatud korras.
(4) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni teised liikmed, välja arvatud revisjonikomisjoni liikmed, kinnitatakse volikogu häälteenamusega komisjoni esimehe esildusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(5) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul:
1) komisjoni liikme avalduse alusel või;
2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
§ 11. Komisjoni pädevus
(1) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta;
3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
4) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiis, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(2) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.
(3) Volikogu komisjonid annavad volikogule jooksvalt ülevaate tehtud tööst.
(4) Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusega enne tähtaega.
§ 12. Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosolekukutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekti edastab koosoleku kokkukutsuja kutsutavatele isikutele elektronposti teel vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist, erandkorras kokku kutsutava koosoleku korral vähemalt 24h enne koosoleku toimumist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees.
(2) Vajaduse korral võib komisjoni koosolek toimuda või komisjoni koosolekul osaleda kaugosalusel (infotehnoloogiliste vahendite abil). Kaugosalusega koosoleku läbiviimise või koosolekul kaugosaliselt osalemise otsustab komisjoni kokkukutsuja.
(3) Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.
(4) Komisjoni koosolekust osa võtvale komisjoni koosseisu mittekuuluvale isikule sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(5) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.
(6) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, siis ta edastab oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.
(7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkuste lisamine protokollile otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.
(8) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokolli registreerimise dokumendiregistris ja avalikustamise korraldab valla kantselei.
§ 13. Revisjonikomisjoni töökord
(1) Revisjonikomisjonil on õigus:
1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
(2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
(3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
(4) Revisjonikomisjon esitab iga aasta esimeses poolaastas volikogule kinnitamiseks komisjoni tööplaani.
(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil, mis avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
§ 14. Volikogu fraktsioon
(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.
(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.
(3) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.
(4) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.
(5) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel.
(6) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte ning teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta kuni päevakorra kinnitamiseni.
(7) Enne hääletamist on fraktsioonil õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.
(8) Fraktsiooni sisemine töökorraldus kehtestatakse fraktsiooni poolt.
§ 15. Volikogu istung ja selle kokkukutsumine
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.
(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal neljapäeval. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.
(3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.
(4) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.
§ 16. Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.
(2) Volikogu istungi avab, seda juhatab ning kuulutab istungi lõppenuks volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(3) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(4) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.
(5) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(6) Päevakorra küsimuse arutamisel on aega:
1) küsimused esitatakse lühidalt ja konkreetset teemat puudutavad kuni 1 minut;
2) küsimusele vastamiseks kuni 2 minutit;
3) sõnavõtuks kuni 3 minutit;
4) repliik on märkus või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 1 minutit;
5) ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit;
6) arupärimisele vastamiseks kuni 3 minutit.
(7) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja, arvestades soovijate järjekorda.
(8) Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab etteantud aega.
§ 161. Kaugosalusega istung
(1) Kaalukate põhjuste olemasolul võib volikogu esimees või aseesimees otsustada volikogu istungi läbiviimise kaugosalusega. Kaugosalusega istung on vallavolikogu istung, millel saab osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.
(2) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja määruses istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.
§ 162. Istungite salvestamine
(1) Volikogu istungist tehakse videoülekanne, mida saab jälgida otseülekandena ning salvestusena valla veebilehe viidatud kanali kaudu. Istungi ülekanne säilitatakse valla veebilehel vähemalt 1 aasta. Volikogu istungite videosalvestuse eesmärgiks on:
1) anda vallaelanikele ja avalikkusele võimalus jälgida volikogu istungeid otseülekandena ja hiljem salvestusena;
2) hilisemate vaidluste korral toimunud istungi ülevaatamine;
3) toetab volikogu istungite protokollimist.
(2) Tehnilise rikke korral asendab videosalvestust helisalvestus.
(3) Volikogu istungite videosalvestuste tegemist korraldab vallavalitsus. Teistel isikutel on õigus volikogu istungeid salvestada volikogu esimehe loal.
(4) Kinnisel volikogu istungil on salvestamine lubatud ainult protokolli koostajal.
§ 17. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungid protokollitakse.
(2) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused, hääletamistulemused kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.
(4) Istungi protokolli registreerimise dokumendiregistris ja avalikustamise korraldab vallavalitsuse kantselei.
§ 18. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu otsustab oma ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.
(2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälte enamusega. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste vastuvõtmiseks:
1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
2) koormiste määramine;
3) vallavara valitsemise korra kehtestamine;
4) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
5) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
6) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
7) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
8) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
9) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;
10) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
11) vallavanema valimine;
12) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele;
13) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
14) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
15) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
16) kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
(3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimistel hääletatakse salajase hääletamise teel hääletussedeliga.
(5) Hääletamine on nimeline, kui seda nõuavad vähemalt kaks volikogu liiget.
(6) Istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
(7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
§ 19. Salajane hääletamine
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega volikogu liikmetest koosneva kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda isikuvalimistel kandidaadiks üles seatud volikogu liige.
(2) Enne valla pitsatiga varustatud hääletussedelite väljajagamist kontrollib komisjon hääletuskasti, kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi, ja pitseerib hääletuskasti.
(2) Komisjon väljastab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirja allkirja.
(2) Volikogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib volikogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt.
(2) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli hääletuskasti. Enne hääletussedeli hääletuskasti laskmist paneb komisjoni liige hääletussedeli tühjale küljele pitsati jäljendi.
(2) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu või kelle poolt ta hääletas, loetakse kehtetuks.
(3) Hääletustulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Hääletustulemused fikseerib komisjon hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletust ja siis hävitatakse.
(4) Volikogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib volikogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt.
(5) Kui ükski kandidaatidest ei saavuta esimeses hääletusvoorus nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui esimeses hääletusvoorus on saanud võrdselt hääli rohkem kui kaks kandidaati, siis jäävad nad kõik kandideerima teises voorus.
(6) Kui ka kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, lõpetatakse vastava päevakorrapunkti arutamine ja viiakse läbi uued valimised järgmisel istungil, kus võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud.
3. peatükk Vallavalitsus
§ 20. Üldsätted
(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.
(2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev- korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
(3) Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra.
(4) Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud seaduses kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni.
§ 21. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted
(1) Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline.
(2) Vallavalitsuse moodustamiseks kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.
(3) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(4) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
(6) Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.
§ 22. Vallavalitsuse kinnitamise kord
(1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana.
(2) Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub volikogu poolthäälteenamusega.
(3) Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamise ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.
(4) Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
§ 23. Vallavalitsuse töö korraldamine
(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. Vallavanem saab volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(2) Vallavalitsuse juht ei või olla volikogu esimees.
(3) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(4) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.
(5) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
(6) Vallavanema või vallavalitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
(7) Vallavanema puhkus vormistatakse ühtses vallavalitsuse ametnike, tööliste ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide puhkuste ajakavas, mille kinnitab vallavanem oma käskkirjaga.
(8) Vallavanema või vallavalitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(9) Kui vallavanema või vallavalitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem või vallavalitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.
(10) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(11) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(12) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(13) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.
(14) Vallavanem või vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta vallavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.
§ 24. Vallavalitsuse komisjoni moodustamine ja tegevuse alused
(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon).
(2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega.
(3) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega.
(4) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni protokoll avalikustatakse valla dokumendiregistris.
§ 25. Vallavanem
(1) Vallavanem:
1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi.
8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.
(2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas määruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.
(3) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär.
(5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
§ 26. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavanema valib volikogu neljaks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
(2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi.
(3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.
(4) Vallavanemaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vallavanemaks ei või valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
(5) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale.
(6) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordus-hääletamine. Kordushääletusel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordus-hääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale.
4. peatükk Valla asutused
§ 27. Valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatav asutus
(1) Valla ametiasutus on vallavalitsus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.
(3) Valla ametiasutuse teenistujate teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
(4) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi ning olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab volikogu.
(5) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(6) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel. Töölepingu sõlmib, muudab ja lõpetab vallavanem.
5. peatükk Õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine
§ 28. Volikogu eelnõude menetlemine
(1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt seadusele ning nende algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil
3) volikogu fraktsioonil;
4) valimiskomisjonil;
5) vallavalitsusel;
6) vähemalt 1% hääleõiguslikest vallakodanikest, seaduses sätestatud korras.
(2) Õigusakti eelnõu esitatakse kirjalikult valla kantseleisse paberkandjal või elektroonselt hiljemalt seitse päeva enne istungi algust.
(3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel.
(4) Õigusakti eelnõule, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, saabumisel valla kantseleisse, annab vallavalitsus vajadusel sisulise seisukoha seitsme päeva jooksul.
(5) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad:
1) valla eelarvet;
2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
3) arengukava.
(6) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu tekst, millesse on sisse viidud eelnõu algataja toetatud muudatusettepanekud. Eelnõu algataja poolt mitte toetatud muudatusettepanekud lisatakse eelnõule ja pannakse hääletamisele, kuulates eelnevalt ära eelnõu algataja vastuväited.
(7) Muudatusettepanekute vastuvõtmine otsustatakse poolthäälte enamusega. Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi ja toimub eelnõu lõpphääletus,mis tagab eelnõu määrusena vastuvõtmise terviktekstina.
§ 29. Valla volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded
(1) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(2) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud.
(3) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
§ 30. Valla omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine
(1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.
(2) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist. Volikogu õigusaktid avalikustatakse lisaks valla kodulehel.
(3) Ei avalikustata õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.
6. peatükk Valla arengukava, eelarve ja munitsipaalomand
§ 31. Valla arengukava
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.
(3) Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.
(4) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Vallavalitsus kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.
(5) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
(6) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
(7) Arengukava koostatakse valla kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) kui territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(8) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kaks nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse vallavalitsuses ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.
(9) Volikogu kinnitab arengukava määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
(11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt.
§ 32. Eelarvestrateegia koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.
(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(3) Kohalik omavalitsus esitab eelarvestrateegia vastavalt rahandusministri määrusega kehtestatud tingimustele ja korrale.
§ 33. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
§ 34. Eelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine
(1) Kanepi Vallavalitsus esitab hiljemalt 1. oktoobriks vallavalitsuse valdkondade eest vastutavatele isikutele ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidele vormid järgneva eelarveaasta tulu- ja kulueelarvete koostamiseks.
(2) Valla eelarve eelnõu koostamiseks esitavad vallavalitsuse valdkondade eest vastutavad isikud ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks kirjalikult põhjendatud ettepanekud, võttes aluseks valla arengukava ja eelarvestrateegia ning asutuse arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad õigus- ja haldusaktid.
(3) Vallavalitsus koostab valla esialgse tasakaalustatud eelarve käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuid arvestades 15. novembriks ning teatab kulude piirsumma eelseisva eelarveaasta kohta valdkondade eest vastutavatele isikutele ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidele. Valdkondade eest vastutavad isikud ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid esitavad vajadusel eelarvele täpsustused või vastulaused koos põhjendustega.
(4) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule hiljemalt 1. detsembril.
(5) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades käesolevas määruses sätestatut.
(6) Eelarve eelnõu peab enne vastuvõtmist olema arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil ja läbima kaks lugemist. Eelarve võib vastu võtta ka teisel lugemisel, kui ei ole esitatud muudatusettepanekuid.
(7) Eelarve eelnõu muutmiseks on kahe lugemise vahel volikogu liikmetel õigus esitada muudatusettepanekuid. Ettepanekud eelarve muudatusteks esitatakse vallavalitsusele volikogu poolt määratud tähtajaks. Vallavalitsusel on õigus kahe lugemise vahel Eesti Vabariigi seaduste või nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest tulenevad muudatused eelarve eelnõusse sisse viia.
(8) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise, kulude ümberjaotamise või finantseerimistehingute muutmise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepanekule annab oma arvamuse vallavalitsus.
(9) Volikogu võtab eelarve vastu määrusega.
(10) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(11) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta lõpliku eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(12) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(13) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
1) õigusaktist;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1-3, 5-52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
4) kohtuotsusest.
(15) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 35. Eelarve avaldamine
(1) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.
Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.
§ 36. Lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad;
3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.
(6) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
1) õigusaktist;
2) kohtuotsusest;
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
4) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
(7) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates.
§ 37. Varadele ja kohustuste võtmisele esitatavad nõuded
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi.
(2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandmisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.
(3) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib vald võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.
§ 38. Vallavara
(1) Vallavara on Kanepi valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.
7. peatükk Rahvusvaheline koostöö
§ 39. Rahvusvaheline koostöö
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse
hallatavad asutused.
(2) Volikogu otsustab:
1) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;
2) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Kanepi valla sõprusomavalitsuseks;
3) rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemiseks valla esindaja määramise.
(3) Vallavalitsus:
1) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
2) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;
3) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
4) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega
antud vallavalitsuse pädevusse.
(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise
eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei võeta varalisi
kohustusi. Sõlmitud rahvusvahelise lepingu koopia esitatakse vallakantseleisse hiljemalt ühe kuu
jooksul arvates selle sõlmimisest.
8. peatükk Põhimääruse kehtestamine ja muutmine
§ 40. Põhimääruse kehtestamine
(1) Põhimääruse võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
§ 41. Põhimääruse muutmine
(1) Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
9. peatükk Rakendussätted
§ 42. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 43. Määruse jõustumine
(1) Määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.