LegalizeReform history
Kriminaalmenetluse seadustik
96 versions
· 2025-12-22
2025-12-21
2025-12-31
2025-10-11
2025-07-05
2025-04-26
2024-12-31
2024-10-31
2024-06-30
2024-06-16
2024-03-31
2023-12-31
2023-08-31
2023-04-30
2023-03-31
2023-03-20
2023-03-10
2021-12-31
2021-07-14
2021-01-07
2020-12-31
2020-05-06
2019-12-31
2019-12-29
2019-06-30
2019-03-14
2019-02-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-09
2017-12-31
2017-10-31
2017-07-05
2017-06-30
2017-06-04
2017-03-31
2017-01-31
2017-01-09
2016-12-31
2016-08-31
2016-06-30
2016-05-29
2016-01-15
2015-12-26
2015-04-30
2015-03-28
2014-12-31
2014-07-12
2014-06-30
2014-05-30
2014-03-07
2013-12-31
2013-10-26
2013-08-31
2013-07-14
2013-05-31
2013-05-09
2013-04-29
2013-04-25
2013-03-31
2012-12-31
2012-11-12
2012-07-31
2012-07-08
2012-07-02
2012-04-09
2011-12-31
2011-08-31
2011-04-04
2010-12-31
2010-12-30
2010-06-17
2010-05-31
2010-02-28
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2008-12-31
2008-12-21
2008-07-27
2008-07-14
2008-06-30
2008-05-22
2008-01-01
2007-12-31
Changes on 2007-12-31
@@ -102,7 +102,7 @@
(1) Kohus võib istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks:
1) riigi- või ärisaladuse kaitseks;
1) riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks;
2) kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks;
@@ -216,12 +216,6 @@
(3) Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
(63) [Lõike 4 sõnastus kuni 29.03.2007]
(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik.
(65) [Lõike 4 sõnastus alates 30.03.2007]
(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Jälitustoiminguks loa andmiseks määrab maakohtu esimees ühe kohtuniku, Harju Maakohtu esimees kuni kaks kohtunikku.
(5) Rahvusvahelises koostöös menetletava kriminaalasja kohtualluvus on sätestatud 19. peatükis.
@@ -234,18 +228,10 @@
##### § 26. Ühendatud kriminaalasja kohtualluvus
(70) Kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Kohtualluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur õigusemõistmise huvidest lähtudes.
(71) [Paragrahvi 27 sõnastus kuni 29.03.2007]
(67) Kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Kohtualluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur õigusemõistmise huvidest lähtudes.
##### § 27. Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus
(72) Kriminaalasi, milles kohtunik on süüdistatav või kannatanu ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna kohtus, antakse menetlemiseks lähimasse kohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas.
(73) [Paragrahvi 27 sõnastus alates 30.03.2007]
##### § 27. Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus
(1) Kriminaalasi, milles kohtunik on süüdistatav või kannatanu ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse menetlemiseks maakohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas.
(2) Kui kohtuniku suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa andmine on üldise kohtualluvuse kohaselt selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtu pädevuses, annab Riigiprokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuva maakohtu esimees või tema määratud kohtunik.
@@ -266,7 +252,7 @@
##### § 29. Kohtutevaheline menetlusabi
(81) Kohus võib menetlusabi saamiseks pöörduda teise kohtu poole juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab kriminaalasja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid. Abitaotluse saanud kohus ei või abist keelduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(75) Kohus võib menetlusabi saamiseks pöörduda teise kohtu poole juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab kriminaalasja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid. Abitaotluse saanud kohus ei või abist keelduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
#### 2. jagu Prokuratuur
@@ -282,7 +268,7 @@
(1) Uurimisasutused on oma pädevuse piires Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Kaitsejõudude Peastaap. Loetletud asutused täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.
(2) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla.
(2) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla.
(3) Edasilükkamatud menetlustoimingud on isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vaatlus, läbiotsimine, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamine.
@@ -348,7 +334,7 @@
##### § 36. Juriidilisest isikust kahtlustatava ja süüdistatava osalemine kriminaalmenetluses
(100) Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.
(94) Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.
#### 5. jagu Kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik
@@ -568,7 +554,7 @@
##### § 48. Kaitsjast loobumine
(144) Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.
(138) Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.
#### 7. jagu Menetluses osalemist välistavad asjaolud
@@ -612,7 +598,7 @@
##### § 51. Taandunud kohtuniku ja taandatud kohtuniku asendamine
(157) Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule otsustab Riigikohtu esimees.
(151) Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule otsustab Riigikohtu esimees.
##### § 52. Prokuröri taandumise alused
@@ -630,7 +616,7 @@
##### § 54. Kaitsja taandumise alused
(163) Isik ei või olla kaitsja, kui ta on:
(157) Isik ei või olla kaitsja, kui ta on:
1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt;
@@ -676,7 +662,7 @@
##### § 58. Taandunud kaitsja ja taandatud kaitsja asendamine
(177) Pärast kaitsja taandumist või tema taandamist käesoleva seadustiku §-s 55 sätestatud alustel võib kaitsealune kohtu määratud tähtaja jooksul valida uue kaitsja või käesoleva seadustiku §-s 43 või 45 sätestatud juhtudel kaitsja määratakse.
(171) Pärast kaitsja taandumist või tema taandamist käesoleva seadustiku §-s 55 sätestatud alustel võib kaitsealune kohtu määratud tähtaja jooksul valida uue kaitsja või käesoleva seadustiku §-s 43 või 45 sätestatud juhtudel kaitsja määratakse.
##### § 59. Muude menetlusest osavõtvate isikute taandamine
@@ -712,7 +698,7 @@
##### § 62. Tõendamisese
(189) Tõendamiseseme asjaolud on:
(183) Tõendamiseseme asjaolud on:
1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud;
@@ -744,7 +730,7 @@
##### § 65. Välisriigist saadud tõendid
(198) Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
(192) Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
#### 2. jagu Tunnistaja ülekuulamine
@@ -804,7 +790,7 @@
##### § 70. Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused
(220) Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib menetleja kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.
(214) Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib menetleja kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.
##### § 71. Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel
@@ -840,15 +826,15 @@
(4) Kui kohus menetlustoimingu põhjal veendub, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega, võib ta kohustada nimetatud isikut ütlusi andma.
##### § 73. Riigisaladuse kohta ütluste andmisest keeldumine
(1) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse seadust (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67).
(2) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele viidates, pöördub uurimisasutus, prokuratuur või kohus riigisaladust valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks.
(3) Kui riigisaladust valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele kahekümne päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi.
##### § 74. Tunnistaja ülekuulamise protokoll
##### § 73. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine
(1) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.
(2) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele või salastatud välisteabele viidates, pöördub uurimisasutus, prokuratuur või kohus riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks.
(3) Kui riigisaladust või salastatud välisteavet valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks või kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele kahekümne päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi.
(224) § 74. Tunnistaja ülekuulamise protokoll
(1) Ülekuulamisprotokolli kantakse:
@@ -924,7 +910,7 @@
##### § 80. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll
(252) Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kantakse:
(247) Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kantakse:
1) kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale tehtud ettepanek selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid kohapeal;
@@ -1096,7 +1082,7 @@
##### § 90. Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokoll
(284) Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokolli kantakse:
(279) Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokolli kantakse:
1) viide posti- või telegraafisaadetise aresti määrusele;
@@ -1136,7 +1122,7 @@
##### § 92. Läbiotsimisprotokoll
(293) Läbiotsimisprotokolli kantakse:
(288) Läbiotsimisprotokolli kantakse:
1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;
@@ -1170,7 +1156,7 @@
##### § 94. Uurimiseksperimendi protokoll
(298) Uurimiseksperimendi protokolli kantakse:
(293) Uurimiseksperimendi protokolli kantakse:
1) küsimus, mille lahendamiseks peetakse vajalikuks korraldada katseid;
@@ -1246,7 +1232,7 @@
##### § 99. Ekspertiisi tagamine
(312) Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks ekspertiisimaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi tegemiseks matmiskohast välja.
(307) Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks ekspertiisimaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi tegemiseks matmiskohast välja.
##### § 100. Võrdlusmaterjali võtmine ekspertiisiks
@@ -1272,7 +1258,7 @@
##### § 101. Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll
(317) Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli kantakse:
(312) Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli kantakse:
1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;
@@ -1304,7 +1290,7 @@
##### § 104. Laiba matmiskohast väljakaevamise protokoll
(327) Laiba matmiskohast väljakaevamise protokolli kantakse:
(322) Laiba matmiskohast väljakaevamise protokolli kantakse:
1) matmiskoha nimetus ja asukoht ning andmed haua paiknemise kohta;
@@ -1398,7 +1384,7 @@
##### § 109. Eksperdi ülekuulamine
(344) Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 68 ja 69.
(339) Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 68 ja 69.
#### 8. jagu Tõendite kogumine jälitustoiminguga
@@ -1412,7 +1398,7 @@
##### § 111. Jälitustoiminguga saadud tõend
(348) Jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid.
(343) Jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid.
##### § 112. Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused
@@ -1524,7 +1510,7 @@
2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
3) mis sisaldavad riigisaladusi või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;
@@ -1624,7 +1610,7 @@
##### § 129. Kaitseväelase järelevalve
(412) Ajateenistuses olevale kahtlustatavale või süüdistatavale kaitseväelasele võib määruse alusel tõkendina kohaldada väeosa juhtkonna järelevalvet.
(407) Ajateenistuses olevale kahtlustatavale või süüdistatavale kaitseväelasele võib määruse alusel tõkendina kohaldada väeosa juhtkonna järelevalvet.
##### § 130. Vahistamine ja vahistamise alused
@@ -1706,7 +1692,7 @@
##### § 136. Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine
(439) Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(434) Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
##### § 137. Vahistuse põhjendatuse kontroll
@@ -1872,7 +1858,7 @@
##### § 144. Menetlusdokumendi keel
(485) Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.
(480) Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.
##### § 145. Määrus
@@ -1952,7 +1938,7 @@
##### § 147. Protokollija
(501) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi.
(496) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi.
##### § 148. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa
@@ -2216,11 +2202,11 @@
##### § 166. Kutse edastamine kinnipeetavale isikule
(564) Kutse vahistatud või vangistust kandvale isikule edastatakse kinnipidamiskoha juhi kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
(559) Kutse vahistatud või vangistust kandvale isikule edastatakse kinnipidamiskoha juhi kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
##### § 167. Kutse edastamine kaitseväeteenistuses viibivale isikule
(565) Kaitseväeteenistuses olevale isikule edastatakse kutse väeosa ülema kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
(560) Kaitseväeteenistuses olevale isikule edastatakse kutse väeosa ülema kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
##### § 168. Kutse edastamine ajalehekuulutuse kaudu
@@ -2234,7 +2220,7 @@
##### § 169. Kutse edastamine isikule, kelle asukoht ei ole teada
(570) Kui isikule ei ole võimalik kutset edastada käesoleva seadustiku §-des 164–167 sätestatud korras, kuulutatakse ta tagaotsitavaks uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.
(565) Kui isikule ei ole võimalik kutset edastada käesoleva seadustiku §-des 164–167 sätestatud korras, kuulutatakse ta tagaotsitavaks uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.
##### § 170. Kutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused
@@ -2306,7 +2292,7 @@
##### § 174. Kolmanda isiku kulude hüvitamatus
(588) Menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud.
(583) Menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud.
##### § 175. Menetluskulud
@@ -2352,7 +2338,7 @@
##### § 177. Lisakulud
(595) Lisakulud on:
(590) Lisakulud on:
1) tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest;
@@ -2426,11 +2412,11 @@
##### § 183. Menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluse lõpetamise korral
(612) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
(607) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
##### § 184. Menetluskulude hüvitamine vale kuriteoteate esitamise korral
(613) Kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja.
(608) Kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja.
##### § 185. Menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses
@@ -2460,7 +2446,7 @@
##### § 188. Alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud
(623) Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.
(618) Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.
#### 3. jagu Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus
@@ -2474,7 +2460,7 @@
##### § 190. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sisu
(627) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja:
(622) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja:
1) kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult;
@@ -2572,7 +2558,7 @@
##### § 200. Kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel
(651) Kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
(646) Kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
##### § 200<sup>1</sup>. Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu
@@ -2822,7 +2808,7 @@
2) Päästeamet tuleohutusnõuete rikkumisega põhjustatud kuriteos;
3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tööstus-, ehitus- ja mäetööde ning masinate juhtimis-, käitus- ning ohutuseeskirjade rikkumise kuriteos;
3) Tehnilise Järelevalve Amet tööstus-, ehitus- ja mäetööde ning masinate juhtimis-, käitus- ning ohutuseeskirjade rikkumise kuriteos;
4) Tööinspektsioon töökaitse-eeskirjade rikkumise kuriteos;
@@ -2832,2972 +2818,2972 @@
(4) Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse
määrusega.
(5) Politseiameti juht võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvust. Prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas.
##### § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev:
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid;
2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku;
3) lõpetama kriminaalmenetlust;
4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali;
5) andma uurimisasutusele korraldusi;
6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi;
7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest;
8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust;
9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks;
10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi;
11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik;
12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.
(3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul.
(4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
(5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab.
(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude.
(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit.
##### § 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused
(1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
(2) Kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära:
1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist;
2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve;
3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust;
4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.
(3) Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
##### § 215. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus
(1) Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil.
(2) Uurimisasutusel on õigus tema menetluses olevas kriminaalasjas esitada teisele uurimisasutusele kirjalikke taotlusi üksikute menetlustoimingute tegemiseks ja muu abi saamiseks. Uurimisasutuse sellised taotlused täidetakse viivitamata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
##### § 216. Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine
(1) Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui:
1) isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises;
2) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises;
3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises.
(2) Kriminaalasja võib eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust.
(3) Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.
(4) Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib uurimisasutus, prokuratuur või kohus oma määrusega eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust ning kui seda nõuavad alaealise huvid.
#### 3. jagu Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
##### § 217. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
(1) Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll.
(2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
1) ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;
3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.
(3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui:
1) ta püüab põgeneda;
2) ei ole tuvastatud tema isikut;
3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.
(4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks.
(5) Advokaadi võib tema kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatavana kinni pidada üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
(6) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kahtlustatavana kinnipidamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 377.
(7) Kahtlustatavana kinnipeetule selgitab uurimisasutuse ametnik tema õigusi ja kohustusi ning kuulab ta viivitamata üle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud korras.
(8) Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates neljakümne kaheksa tunni jooksul.
(9) Kui kohtueelses menetluses langeb isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus ära, vabastatakse ta viivitamata.
(10) Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu. Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda.
##### § 218. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll
(1) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kantakse:
1) kinnipidamise alus viitega käesoleva seadustiku § 217 lõigetele 2 ja 3;
2) kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg;
3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
4) kahtlustatavale käesoleva seadustiku §-s 34 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamine;
5) kinnipidamisel isikult äravõetud objektide nimetused ja tunnused;
6) kinnipeetu riietuse ja tervisekahjustuste kirjeldus;
7) kinnipeetu avaldused ja taotlused.
(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll saadetakse viivitamata prokuratuurile.
##### § 219. Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine
(1) Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse.
(2) Kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile.
#### 4. jagu Kohtueelse menetluse lõpuleviimine
##### § 220. Andmete nõudmine keskmise päevasissetuleku arvutamiseks
(1) Uurimisasutus nõuab enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist Maksu- ja Tolliametilt või vajaduse korral tööandjalt või muult isikult või asutuselt välja kahtlustatava või süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalikud andmed.
(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda keskmise päevasissetuleku arvutamiseks täiendavaid andmeid.
(3) Isik või asutus, kellelt menetleja on nõudnud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks andmeid, peab järelepärimisele vastama selle saamisest alates seitsme päeva jooksul.
(4) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.
##### § 221. Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks
(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista varalise karistuse või kohaldada konfiskeerimist karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> alusel, võib uurimisasutus määrusega teha vajalike andmete kogumise ülesandeks kohtutäiturile.
(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda varalise karistuse arvutamiseks vajalikke või konfiskeerimisega seotud täiendavaid andmeid.
(3) Kohtutäitur selgitab välja kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku vara ja hindab selle väärtuse. Varalise seisundi kohta koostab kohtutäitur õiendi ning esitab selle koos õiendi koostamise aluseks olevate tõenditega menetlejale määruse saamisest alates kolmekümne päeva jooksul.
(4) Kahtlustataval, süüdistataval ja kolmandal isikul on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.
##### § 222. Kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine
(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas vajalikud tõendid on kogutud, koostab ta käesoleva seadustiku § 153 sätteid järgides viivitamata kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja lisab selle kriminaaltoimikusse. Kohtueelse menetluse kokkuvõte edastatakse prokuratuurile ka elektrooniliselt. Kriminaaltoimik, mille materjal on süstematiseeritud ja lehed nummerdatud, asitõendid ja salvestised ning pitseeritud ümbrik anonüümse tunnistaja isikuandmetega edastatakse prokuratuurile.
(2) Kui kriminaalasjas on mitu kahtlustatavat, koostatakse ühine kohtueelse menetluse kokkuvõte, milles esitatakse isikuandmed iga kahtlustatava kohta eraldi.
(3) Kohtueelse menetluse kokkuvõttele lisatakse:
1) karistusregistri väljavõte kahtlustatava andmetega;
2) nende isikute nimi ja elukoht, kes tuleks uurimisasutuse arvates kutsuda kohtuistungile, ning viited kriminaaltoimiku lehtedele, kus on andmed nende isikute osalemise kohta kohtueelses menetluses;
3) kriminaalmenetluse kulude arvestus;
4) andmed kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta;
5) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta.
##### § 223. Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamise korral
(1) Kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 200–205 sätestatud alustel ja korras.
(2) Vajaduse korral teeb kriminaaltoimiku saanud prokuratuur lisatoiminguid. Prokuratuuril on õigus kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohalt tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti.
(3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, annab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale ja esitab kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi.
(4) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 240 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
##### § 224. Kriminaaltoimiku andmine kaitsjale ja esitamine kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks
(1) Kriminaaltoimiku koopia antakse kaitsjale allkirja vastu.
(2) Kannatanule või tsiviilkostjale esitab prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks tema taotlusel.
(3) Kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend.
(4) Kui kriminaaltoimiku, salvestise või asitõendiga tutvudes ilmselt viivitatakse, määrab prokuratuur tutvumistähtaja.
(5) Kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist.
(6) Kaitsjale, kannatanule või tsiviilkostjale kriminaaltoimiku, kriminaalasjas tehtud salvestise või asitõendi tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.
(7) Kaitsja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras tutvumiseks kriminaalasjas tõendina kasutatav riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja, mida ei lisata kriminaaltoimikusse. Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.
##### § 225. Taotluste esitamine ja lahendamine
(1) Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur seda tähtaega pikendada kuni viieteistkümne päevani.
(2) Prokuratuur vaatab taotluse läbi selle esitamisest alates kümne päeva jooksul.
(3) Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses.
(4) Kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoiminguga, esitatakse tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 kohaselt.
(5) Kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi käesoleva seadustiku §-s 235 sätestatud korras.
##### § 226. Süüdistusakti koostamine ja kohtusse saatmine
(1) Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt käesoleva seadustiku §-le 154.
(2) Süüdistusaktile lisatakse nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb. Nimekirjas märgitakse kutsutavate ees- ja perekonnanimi ning elukoht. Anonüümse tunnistaja puhul märgitakse nimekirjas tema leppenimi. Nimekirja väljavõttes märgitakse vaid kutsutava ees- ja perekonnanimi.
(3) Prokuratuur edastab süüdistusakti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Süüdistusakt edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(4) Kohtusse saadetavale süüdistusaktile lisatakse:
1) kuriteoteate või muu käesoleva seadustiku §-des 195 ja 197 loetletud dokumendi, mis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks, koopia;
2) karistusregistri väljavõte süüdistatava andmetega;
3) tõkendi kohaldamise ja muutmise määruse koopia;
4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta.
(5) Süüdistusakti kohtusse saatmisel jäetakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 nimetatud ümbrik hoiule prokuratuuri. Ümbrik esitatakse kohtule tema nõudmisel.
##### § 227. Kaitsja toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel
(1) Kaitsja esitab süüdistusakti koopia saamisest alates viie päeva jooksul kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud taotluste ja nimekirja koopiad saadab kaitsja prokuratuuri.
#### 5. jagu Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine
##### § 228. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine
(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse.
(4) Kaebuses märgitakse:
1) prokuratuuri nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress;
3) määrus või menetlustoiming, mida vaidlustatakse; määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi, kelle osas menetlustoiming või määrus vaidlustatakse;
4) millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;
5) kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus;
6) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(5) Uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 lõike 3 kohast kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule.
##### § 229. Kaebuse lahendamine prokuratuuris ja Riigiprokuratuuris
(1) Prokuratuurile või Riigiprokuratuurile esitatud kaebus lahendatakse kaebuse saamisest arvates 30 päeva jooksul.
(2) Uurimisasutuse või prokuratuuri määruse ja menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendades võib prokuratuur või Riigiprokuratuur määrusega:
1) jätta kaebuse rahuldamata;
2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(3) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 230.
(4) Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamata vaidlustatud määruse või menetlustoimingu teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale.
##### § 230. Kaebuse esitamine maakohtule
(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
(2) Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 228 lõike 4 punktide 2–6 nõudeid.
##### § 231. Kaebuse lahendamine maakohtus
(1) Eeluurimiskohtunik vaatab kaebuse läbi selle esitamisest alates 30 päeva jooksul.
(2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(3) Kaebust lahendades võib kohus:
1) jätta kaebuse rahuldamata;
2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu täitmise peatada.
(5) Eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
##### § 232. Kaebusest loobumine
(794) Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.
### 9. peatükk LIHTMENETLUSED
#### 1. jagu Lühimenetlus
##### § 233. Lühimenetluse kohaldamise alus
(1) Süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.
(2) Lühimenetlust ei kohaldata:
1) kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse;
2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega.
(3) Lühimenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis säestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 234. Lühimenetluse kohaldamise taotlus
(1) Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.
(2) Taotlus esitatakse käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras.
(3) Süüdistatav võib lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav kohtulikul arutamisel loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.
##### § 235. Prokuratuuri toimingud lühimenetluse taotluse saamisel
(1) Kui prokuratuur lühimenetluse kohaldamisega nõustub, koostatakse käesoleva seadustiku § 154 kohaselt süüdistusakt, millele märgitakse, et prokuratuur on nõus lühimenetluse kohaldamisega. Kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja süüdistusakt lisatakse kriminaaltoimikusse ning toimik edastatakse kohtule.
(2) Kui prokuratuur lühimenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 235<sup>1</sup>. Kohtu alla andmine lühimenetluses
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §‑de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused;
3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 259–262 sätestatut.
##### § 236. Kohtuistungist osavõtjad
(1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostja.
(2) Kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.
##### § 237. Kohtulik uurimine lühimenetluses
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.
(2) Pärast süüdistusakti avaldamist selgitab kohtunik süüdistatavale süüdistusakti sisu ning küsib, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses.
(3) Kohtunik teeb kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud. Seejärel saavad sõna kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindajad.
(4) Kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid.
(5) Süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist. Ülekuulamisel küsitleb süüdistatavat esimesena prokurör ning seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised kohtuniku määratud järjekorras. Süüdistatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 293.
(6) Kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda.
(7) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik menetlusosalistelt, kas neil on taotlusi. Taotlust lahendades järgib kohus käesoleva seadustiku § 298.
##### § 238. Kohtulahend lühimenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused;
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses;
3) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 loetletud alused;
4) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta.
(2) Süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.
#### 2. jagu Kokkuleppemenetlus
##### § 239. Kokkuleppemenetluse kohaldamise alus
(1) Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
(2) Kokkuleppemenetlust ei kohaldata:
1) esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse;
2) kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur;
3) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega;
4) kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.
(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus.
(4) Kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 240. Prokuratuuri alustatav kokkuleppemenetlus
(820) Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
2) selgitab kannatanule või tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
3) koostab käesoleva seadustiku § 243 kohaselt protokolli selle kohta, et kannatanu või tsiviilkostja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus;
4) koostab käesoleva seadustiku § 241 kohaselt protokolli selle kohta, et kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.
##### § 241. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
5) kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi.
(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ning kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja.
##### § 242. Kokkuleppemenetluse alustamine kahtlustatava või süüdistatava taotlusel
(1) Kui kahtlustatav või süüdistatav soovib, et kohaldatakse kokkuleppemenetlust, esitab ta prokuratuurile käesoleva seadustiku § 225 järgi kirjaliku taotluse.
(2) Kui prokuratuur nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega, teeb ta käesoleva seadustiku §-des 240–241 ja 243 sätestatud toimingud. Kui prokuratuur kokkuleppemenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 243. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult või tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult ja tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) kannatanu ja tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;
5) kas kannatanule või tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
6) kannatanu arvamus karistuse liigi ja määra kohta;
7) kannatanu või tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega.
(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ning kannatanu või tsiviilkostja.
(3) Kannatanul ja tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.
##### § 244. Kokkuleppemenetluse läbirääkimised
(1) Pärast käesoleva seadustiku §-des 241 ja 243 nimetatud protokollide koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks.
(2) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest.
(3) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses või karistuse liigis ja määras kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 245. Kokkulepe
(1) Kokkuleppes märgitakse:
1) kokkuleppe sõlmimise aeg ja koht;
2) prokuröri ametinimetus ning nimi;
3) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
4) kaitsja nimi;
5) süüdistatava karistatus;
6) süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus;
7) kuriteo asjaolud;
8) kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
9) karistuse liik ja määr;
10) konfiskeerimisele kuuluv vara.
(2) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kuriteo eest, märgitakse kokkuleppes iga karistuse liik ja määr ning üldkaristuse liik ja määr.
(3) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr.
(4) Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
(5) Prokuratuur edastab kokkuleppe koopiad süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab kriminaaltoimiku kohtusse.
##### § 245<sup>1</sup>. Kohtu alla andmine kokkuleppemenetluses
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §‑de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused;
3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks võimalusega koostada uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse või karistuse liigi või määraga;
4) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 259–262 sätestatut.
##### § 246. Kohtuistungist osavõtjad
(838) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.
##### § 247. Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses
(1) Kohtunik teatab kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku kokkulepe avaldada.
(2) Pärast kokkuleppe avaldamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
(3) Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde.
(4) Kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda.
(5) Pärast kokkuleppe arutamise lõppemist teeb kohus teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja ning lahkub nõupidamistuppa.
##### § 248. Kohtulahendid kokkuleppemenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused;
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistuse liigi või määraga;
3) kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused käesoleva seadustiku §-st 306 lähtudes;
4) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 1–5 loetletud alused;
5) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
(2) Kui kohus on teinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud määruse, tagastab ta kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks.
##### § 249. Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses
(846) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab;
2) kokkuleppe sisu.
##### § 250. Kokkuleppemenetluse alustamine kohtulikul arutamisel
(1) Käesoleva seadustiku §-des 241 ja 243 nimetatud protokollid ja käesoleva seadustiku §-s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist käesoleva seadustiku §-s 247 sätestatud korras. Kui kohtulik arutamine on alanud enne kokkuleppe esitamist, avaldatakse vaid kokkulepe.
(2) Käesoleva seadustiku § 248 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel kokkuleppemenetlusest keeldumise korral jätkab kohus menetlust üldises korras.
#### 3. jagu Käskmenetlus
##### § 251. Käskmenetluse kohaldamise alus
(1) Kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
(2) Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine.
##### § 252. Süüdistusakti põhiosa käskmenetluses
(1) Käskmenetluses koostab prokuratuur süüdistusakti, mille põhiosas esitatakse:
1) kuriteo asjaolud;
2) kuriteo kvalifikatsioon;
3) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
4) süüdistust kinnitavad tõendid;
5) ettepanek karistuse liigi ja määra kohta.
(2) Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopiad edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale.
##### § 253. Kohtulahendid käskmenetluses
(853) Kriminaalasja kohtusse saabumisel teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest:
1) kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi;
2) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud alused;
3) käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse.
##### § 254. Kohtuotsus käskmenetluses
(1) Kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.
(2) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel;
2) kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht;
3) otsuse teinud kohtu nimetus ning kohtuniku nimi;
4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning töökoht või õppeasutus;
5) süüdistatava karistatus.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) kuriteo asjaolud;
2) kuriteo kvalifikatsioon;
3) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
4) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid.
(4) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse resolutiivosas märgitakse:
1) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
2) karistuse määr;
3) kriminaalmenetluse kulude otsustus;
4) käskotsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.
(6) Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
(7) Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
##### § 255. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamine ja kohtulik arutamine üldmenetluse korras
(1) Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras.
(2) Kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse käesoleva seadustiku 10. peatüki sätteid.
##### § 256. Käskmenetluse alustamine kohtulikul arutamisel
(1) Prokurör võib käesoleva seadustiku § 269 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul esitada kohtule käskmenetluse kohaldamise taotluse ning teha ettepaneku süüdistatavale mõistetava karistuse määra kohta.
(2) Taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt.
(3) Kui taotlus jäetakse rahuldamata, jätkatakse kohtulikku arutamist üldkorras.
#### 4. jagu Kiirmenetlus
##### § 256<sup>1</sup>. Kiirmenetluse kohaldamise alus
(866) Kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
##### § 256<sup>2</sup>. Kiirmenetluse protokoll ja süüdistusakt kiirmenetluses
(1) Kiirmenetluse protokollis märgitakse:
1) kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 76 lõikele 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis;
2) kahtlustatava seisukoht, kas ta soovib kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata;
3) tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis;
4) muude tõendite loetelu;
5) käesoleva seadustiku § 218 lõikes 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud.
(2) Kiirmenetluse protokoll edastatakse viivitamata prokuratuurile. Kiirmenetluse protokollile lisatakse muud tõendid ja käesoleva seadustiku § 222 lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud dokumendid.
(3) Vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks. Sellisel juhul lisatakse protokolli käesoleva seadustiku §-s 245 või 252 nimetatud andmed. Käesoleva seadustiku § 240 punktides 2 ja 3 nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.
(4) Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile käesoleva seadustiku §-s 154 sätestatud andmed, arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi.
(5) Süüdistatavale ja tema kaitsjale antakse kiirmenetluse protokolli koopia. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võib ta taotleda protokolli tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kui kiirmenetluse protokolli asemel koostatakse eraldi menetlusdokumendid, antakse süüdistatavale ja kaitsjale süüdistusakti ja kriminaalasja materjalide koopia.
(6) Kaitsjal on pärast kahtlustatava ülekuulamist kuni kohtuistungi alguseni õigus tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega. Taotluste ja kaebuste esitamine ja lahendamine toimub prokuratuuris kuni kohtule kiirmenetluse taotluse esitamiseni.
##### § 256<sup>3</sup>. Kohtuistungile kutsumine
(1) Menetlusosalised ja tunnistajad kutsub kohtusse uurimisasutus või prokuratuur käesoleva seadustiku § 164 lõikes 3 sätestatud korras eelnevalt kohtuga kooskõlastatult.
(2) Süüdistatava ja kaitsja kutsub kohtusse prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.
##### § 256<sup>4</sup>. Kohtumenetlus kiirmenetluses
(1) Prokurör esitab kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ning annab kohtule kriminaalasja materjalid.
(2) Kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku § 257 lõikes 1 sätestatud korras kohtualluvust ja avab kohtuistungi. Kohtualluvuse kontrollimise kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli. Pärast kohtuliku uurimise algusest teatamist teeb kohus prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.
(3) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine kohe ei ole võimalik, korraldab kohus eelistungi käesoleva seadustiku §-des 258–263 sätestatud korras.
(4) Kohtumenetlus kiirmenetluses toimub käesoleva seadustiku §-des 233–238 või 239–250 või 251–256 või 266–317 sätestatud korras, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 256<sup>5</sup>. Kohtulahend kiirmenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) prokuratuurile kriminaalasja materjalide tagastamise määruse, kui puuduvad kiirmenetluse kohaldamise alused, välja arvatud tõendite ebapiisavus;
2) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta.
(2) Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.
### 10. peatükk KOHTUMENETLUS MAAKOHTUS
#### 1. jagu Kohtulik eelmenetlus
##### § 257. Kohtu alla andmine
(1) Süüdistusakti saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning annab süüdistatava oma määrusega kohtu alla.
(2) Kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 258 loetletud alused, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungi.
##### § 258. Eelistungi korraldamise alused
(1) Eelistung korraldatakse:
1) tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamiseks;
2) et otsustada süüdistusakti prokuratuurile tagastamine, kui süüdistusakt ei ole käesoleva seadustiku § 154 nõuete kohane;
3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise otsustamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud alustel.
(2) Eelistungi kutsed toimetatakse kohtumenetluse pooltele kätte käesoleva seadustiku §-des 163–169 sätestatud korras.
##### § 259. Eelistungil osalejad
(1) Eelistungi peab kohtunik ainuisikuliselt.
(2) Prokuröri osavõtt eelistungist on kohustuslik.
(3) Vajaduse korral võib eelistungile kutsuda teisi menetlusosalisi.
(4) Eelistungit protokollib kohtuistungi sekretär.
##### § 260. Eelistungile ilmumata jäämise tagajärjed
(1) Kui prokurör ei ilmu eelistungile, lükatakse istung edasi ja teatatakse tema ilmumata jäämisest prokuratuuri.
(2) Teiste kohtumenetluse poolte ilmumata jäämine ei takista eelistungi pidamist.
##### § 261. Eelistung
(1) Kohtunik, avanud eelistungi:
1) teatab kohtulikuks arutamiseks ettevalmistatava kriminaalasja nimetuse ja eelistungil lahendatava küsimuse ning tõlgi kaasamise korral täidab käesoleva seadustiku § 161 lõike 3 nõuded;
2) selgitab, kes on eelistungile ilmunud, ja vajadusel kontrollib ilmunute isikusamasust;
3) lahendab taandamistaotluse.
(2) Pärast eelistungi rakendamist selgitab kohtunik eelistungi korraldamise alust ja kuulab ära ilmunud poolte arvamused eelistungil lahendatavas küsimuses.
##### § 262. Kohtuniku pädevus eelistungil
(893) Eelistungil võib kohtunik teha määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks;
2) prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta käesoleva seadustiku § 154 nõuetele;
3) kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 loetletud juhtudel;
4) tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks.
##### § 263. Kohtu alla andmise määrus
(894) Kohtu alla andmise määruses märgitakse:
1) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
2) kriminaalasja number;
3) kohtuistungi aeg ja koht;
4) kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel istungil;
5) kohtuistungile kutsutavate isikute ees- ja perekonnanimed;
6) leppenimega tunnistaja või kannatanu ülekuulamine käesoleva seadustiku § 67 lõike 5 kohaselt;
7) kas kohaldatakse või muudetakse tõkendit;
8) taotluste lahendus.
##### § 264. Kriminaalhooldusametniku kaasamine
(1) Vajaduse korral teeb kohtunik kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
(2) Kohtunik kontrollib, kas alaealise süüdistatava kriminaalasjas on koostatud kohtueelne ettekanne. Kohtuniku korraldusel täiendab kriminaalhooldusametnik kohtueelset ettekannet.
(3) Kohtuniku korraldusel selgitab kriminaalhooldusametnik kohustuste või üldkasuliku töö määramiseks tähtsad asjaolud ja esitab kohtule kohtueelse ettekande, mis lisatakse kriminaalasja materjalile.
##### § 265. Prokuröri ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumine
(1) Prokurör ja menetlusosalised kutsutakse kohtuistungile kutsega käesoleva seadustiku §-des 163–169 sätestatud korras.
(2) Süüdistatavale, prokuratuurile ja kaitsjale edastab kohus koos kohtukutsega kohtu alla andmise määruse koopia.
#### 2. jagu Kohtuliku arutamise üldtingimused
##### § 266. Kohtuistungi juhtimine ja kohtuistungi kord
(1) Kohtuistungit juhib kohtunik. Käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud kriminaalasjades juhib istungit eesistuja.
(2) Kohtumenetluse pooled ning teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtuniku korraldusi. Kohtukoosseisu sisenemisel istungisaali ja saalist väljumisel tõusevad saalis viibijad püsti.
(3) Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes. Kohtuniku loal võib esineda istudes.
(4) Kohtunikul on õigus piirata saalis viibijate hulka, kui istungisaal on ületäitunud.
##### § 267. Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed
(1) Kui süüdistatav rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku korraldust, võib kohtumääruse alusel:
1) ta ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist eemaldada;
2) kohaldada talle kuni kümme päeva aresti või rahatrahvi kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses.
(2) Kui süüdistatav on istungisaali tagasi kutsutud, tutvustatakse süüdistatavale tema äraolekul tehtud kohtutoiminguid.
(3) Korrarikkumise tõttu kogu istungi ajaks saalist eemaldatud süüdistatavale antakse kohtuotsuse või käesoleva seadustiku § 315 lõikes 4 sätestatud juhul kohtuotsuse resolutiivosa koopia viivitamata kätte pärast kohtuotsuse kuulutamist.
(4) Kui prokurör või kaitsja rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib talle kohtumäärusega kohaldada rahatrahvi kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses. Kohtumääruse koopia saadetakse prokuröri korrarikkumise korral prokuratuuri ja advokaadist kaitsja korrarikkumise korral advokatuuri juhatusele.
(5) Kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses või kuni viis päeva aresti.
(6) Kui korrarikkuja käitumises ilmnevad kuriteo tunnused, alustab prokurör tema suhtes kriminaalmenetlust või edastab kohus kuriteoteate politseile. Vajaduse korral peab kohus protokolli alusel sellise isiku kinni kahtlustatavana.
(7) Kohtus istungiväliselt oma ametiülesandeid täitev kohtunik võib isikule, kes ei täida tema korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, kohaldada kohtumäärusega kuni kümme päeva aresti või rahatrahvi kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses.
(8) Korrarikkuja nõudmisel antakse talle kohtumäärus väljavõttena kohtuistungi protokollist.
##### § 268. Kohtuliku arutamise piirid
(1) Kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistust. Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti käesoleva seadustiku § 154 järgides. Uue süüdistusakti koostamine ei ole vajalik, kui prokurör muudab esitatud süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda.
(3) Süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi.
(4) Kui kriminaalasja arutades selgub, et isik, kellele ei ole selles kriminaalasjas süüdistust esitatud, on pannud toime kuriteo tunnustega teo, alustab prokurör selle kuriteo kriminaalmenetlust.
(5) Kui kohtuistungil tuvastatud teise kuriteo tõttu on kriminaalasja igakülgselt, täielikult ja objektiivselt arutada võimatu või raske, lükkab kohus kriminaalasja kohtuliku arutamise edasi.
(6) Kui kohtulikul arutamisel tekib kahtlus, et tunnistaja on andnud teadvalt vale ütluse või et ekspert on andnud teadvalt vale eksperdiarvamuse, edastab kohus sellekohase teate ja kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse koopia politseile.
(7) Prokurör võib kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kohtuliku uurimise või kuulutab välja vaheaja.
(8) Kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda.
##### § 269. Süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest
(1) Kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtul. Tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi.
(2) Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta:
1) on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras;
2) viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;
3) pärast kohtuistungil ülekuulamist on viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;
4) kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavalt käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktile 1.
(3) Kui süüdistatav hoidub kohtulikust arutamisest kõrvale või kriminaalasja arutamist takistab tema raske haigus, mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda, võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse, lükata eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tabamiseni või tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate kriminaalasja kohtulikku arutamist.
(4) Mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata.
##### § 270. Prokuröri ja kaitsja osavõtt kohtuistungist
(1) Prokurör on kohustatud osalema kohtuistungil. Kui prokurör jääb ilmumata, lükatakse kohtulik arutamine edasi ja ilmumata jäämisest teatatakse prokuratuurile.
(2) Kui kaitsja jääb kohtuistungile ilmumata, lükatakse kohtulik arutamine edasi. Advokaadist kaitsja ilmumata jäämisest teatatakse advokatuuri juhatusele.
##### § 271. Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta või eksperdita
(926) Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.
##### § 272. Kohtulik arutamine tsiviilkostjata
(1) Tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.
(2) Kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik tsiviilkostjata läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata.
##### § 273. Kohtuliku arutamise edasilükkamine
(1) Kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse määrusega edasi, kui:
1) kohtuistungile on jäänud ilmumata käesoleva seadustiku §-des 269–271 nimetamata isik, kelle osavõtt on vajalik;
2) on vaja koguda täiendavaid tõendeid;
3) kohtuistungit ei ole võimalik muul põhjusel jätkata.
(2) Enne kohtuliku arutamise edasilükkamist võidakse kohtuistungile ilmunud tunnistaja, kannatanu, ekspert või tsiviilkostja üle kuulata ja jätta ta teist korda kohtuistungile kutsumata.
(3) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi menetlusosalise või muu isiku ilmumata jäämise tõttu, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-des 139 ja 140 sätestatud abinõusid.
(4) Kui kaitsja ei tunne kriminaalasja, võib kohus kohtuistungi kuni kümneks päevaks edasi lükata ning panna istungi edasilükkamisest tingitud kriminaalmenetluse kulud kaitsja kanda, teatades advokatuuri juhatusele kaitsja käitumisest.
##### § 274. Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil
(1) Kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.
(2) Kriminaalmenetlust ei lõpetata, kui selle jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil taotleb:
1) süüdistatav käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
2) süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul.
(3) Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse alaealise suhtes, kes ei olnud õigusvastase teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline või keda saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 201 lõiget 1 või 2.
(4) Kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202 ja 203 sätestatud alustel.
(6) Prokuröri taotlusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada käesoleva seadustiku §-s 204 sätestatud alustel.
##### § 275. Tõkendi otsustamine
(939) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
##### § 276. Taotluse lahendamine ja kohtumääruse vormistamine
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole esitatud täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et:
1) täiendavatel tõenditel ei ole selle kriminaalasja lahendamisel tähtsust;
2) kohtumenetluse pool ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta pole taotlust varem esitanud;
3) taotluse tähtsus ei ole vastavuses tõendite kogumiseks mineva ajakuluga või saamisraskustega.
(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise, sundtoomise, tõkendi valimise, muutmise või tühistamise, taandamise, ekspertiisi määramise ja süüdistatava istungisaalist eemaldamise vormistab kohus käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega.
(3) Muud kohtumäärused vormistatakse menetlusdokumendina, mis lisatakse kriminaaltoimikusse, või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli.
#### 3. jagu Kohtuistungi rakendamine
##### § 277. Kohtuistungi avamine
(1) Kohtunik, avanud kohtuistungi:
1) teatab, milline kriminaalasi tuleb arutusele;
2) selgitab, kes kohtumenetluse pooltest on ilmunud;
3) selgitab, kas kutsed on kätte saadud ja millised on ilmumata jäämise põhjused.
(2) Kohtuistungi sekretär kannab kohtule ette, kas kutsutud tunnistajad, ekspert ja tõlk on kohtuistungile ilmunud.
##### § 278. Tõlk kohtuistungil
(1) Kui kohtuistungist võtab osa tõlk, teeb kohus teatavaks tema nime. Koosseisulise tõlgi puhul selgitatakse, et ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest.
(2) Koosseisuvälisele tõlgile selgitab kohtunik käesoleva seadustiku § 161 lõikes 5 sätestatud õigusi.
(3) Koosseisuvälist tõlki hoiatatakse enne tõlkima asumist, et teadvalt valesti tõlkimine toob kaasa kriminaalkaristuse.
##### § 279. Süüdistatava isikusamasuse tuvastamine ning talle tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(1) Kohtunik tuvastab süüdistatava isikusamasuse ning teeb kindlaks, kas ta on saanud süüdistusakti koopia.
(2) Kui süüdistatav ei ole süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse koopiat kätte saanud, annab kohus need talle kätte ja süüdistatava või kaitsja taotlusel määrab aja nendega tutvumiseks või vajaduse korral lükkab kohtuistungi edasi.
(3) Süüdistatavale selgitatakse käesoleva seadustiku § 35 lõikes 2 sätestatud õigusi ja kohustusi.
##### § 280. Tunnistaja isikusamasuse tuvastamine, tunnistaja hoiatamine ja tunnistaja eemaldamine istungisaalist
(1) Kohtunik tuvastab tunnistaja isikusamasuse ning selgitab, millised on tunnistaja suhted süüdistatava ja kannatanuga ning kannatanu suhted süüdistatavaga.
(2) Tunnistaja isikuandmeid ei avaldata, kui tunnistaja on käesoleva seadustiku § 67 kohaselt tema turvalisuse tagamiseks muudetud anonüümseks.
(3) Kohtunik selgitab tunnistajale käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud õigusi ja kohustusi.
(4) Kohtunik hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust.
(5) Alla neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata kriminaalkaristuse eest, kuid talle selgitatakse, et kohtus peab rääkima tõtt.
(6) Pärast hoiatamist eemaldatakse tunnistajad istungisaalist. Ülekuulatud ja ülekuulamata tunnistajate omavahelist suhtlemist tuleb vältida.
##### § 281. Kannatanule ja tsiviilkostjale nende õiguste ja kohustuste selgitamine
(957) Kohtunik selgitab kannatanule ja tsiviilkostjale käesoleva seadustiku §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi ja kohustusi.
##### § 282. Kaitsja ja esindaja volituste kontrollimine
(958) Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.
##### § 283. Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(959) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
##### § 284. Kohtukoosseisu teatavakstegemine, taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine
(1) Kohtunik teeb teatavaks kohtukoosseisu ning prokuröri, kaitsja, esindaja, eksperdi, tõlgi ja kohtuistungi sekretäri nime ning selgitab kohtumenetluse pooltele õigust esitada taandamistaotlus käesoleva seadustiku §-des 49–59, 97, 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras.
(2) Pärast taandamistaotluste lahendamist küsib kohtunik, kas pooltel on enne kohtulikku uurimist muid taotlusi.
(3) Kohus lahendab taotlused määrusega.
#### 4. jagu Kohtulik uurimine
##### § 285. Kohtuliku uurimise algus
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.
(2) Prokurör avaldab süüdistusakti ja annab kokkuvõtliku ülevaate süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. Seejärel esitab prokurör kohtule kriminaaltoimiku.
(3) Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud.
##### § 286. Tõendite uurimise järjekord
(1) Tõendite uurimine algab prokuröri esitatavate tõendite uurimisest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega.
(2) Kohtumenetluse pooled võivad omavahel kokku leppida, et tõendeid uuritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtust erinevas järjekorras. Sellisel juhul määrab kohus tõendite uurimise järjekorra kohtuistungi protokolli kantava määrusega kohtumenetluse poolte kokkuleppe kohaselt.
##### § 287. Tunnistaja ülekuulamine
(1) Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 288.
(2) Tunnistaja kuulatakse üle ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta.
(3) Kui on taotletud kannatanu ülekuulamist, kuulatakse kannatanu üle enne tunnistajaid.
(4) Leppenimega tunnistaja kuulatakse üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 67 lõikes 5 ja § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras. Menetlusosalised esitavad oma küsimused leppenimega tunnistajale kohtuniku kaudu.
(5) Kohus võib poole taotlusel või omal algatusel lubada kaugülekuulamist käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või kasutada tunnistajat süüdistatava eest varjavat vaheseina.
(6) Ülekuulatud tunnistaja võib istungisaalist lahkuda vaid kohtu loal.
##### § 288. Ristküsitlus
(1) Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena kohtumenetluse pool, kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud. Kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus.
(2) Esmasküsitlusel ei või esitada suunavaid küsimusi. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt.
(3) Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta.
(4) Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta.
(5) Kohus sekkub ristküsitlusse, et jätta kõrvale tunnistajale esitatud küsimus, mis on lubamatu, asjakohatu või riivab tunnistaja väärikust.
(6) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust täiendavalt.
(7) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluse ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.
(8) Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 3, 5 ja 6.
##### § 289. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine ristküsitlusel
(1) Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega.
(2) Avaldada võib kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi, mille kohta tunnistaja on ristküsitlusel juba ütlusi andnud.
##### § 290. Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused
(1) Alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust.
(2) Alla neljateistaastane alaealine tunnistaja kuulatakse üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib menetleja kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.
(3) Kohtunik teeb alla neljateistaastasele alaealisele tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta kriminaalasja kohta teab.
(4) Pärast seda, kui alla neljateistaastane alaealine tunnistaja on ütlused andnud, küsitlevad teda kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras.
(5) Kohus jätab suunavad ja asjasse mittepuutuvad küsimused kõrvale.
(6) Kui alaealise kohalolek pärast ülekuulamist ei ole vajalik, eemaldab kohus ta istungisaalist.
##### § 291. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine kohtumenetluses
(990) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja:
1) on surnud;
2) keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, välja arvatud ütluste andmisest keeldumise korral käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatud alustel;
3) on raskelt haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungile ilmuda;
4) asukohta ei ole suudetud kindlaks teha;
5) ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu.
##### § 292. Ekspertiisiakti avaldamine ja eksperdi ülekuulamine
(1) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata ekspertiisiakti avaldamise.
(2) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks.
(3) Eksperdi ülekuulamisel kohtus ei kasutata ristküsitlust. Eksperdi ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku § 290 lõigetest 4 ja 5.
##### § 293. Süüdistatava ülekuulamine
(1) Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 288–289.
(2) Süüdistatavat küsitleb esimesena prokurör. Seejärel küsitlevad süüdistatavat teised kohtumenetluse pooled. Viimasena võivad süüdistatavale küsimusi esitada teised süüdistatavad ja nende kaitsjad.
(3) Kohus võib süüdistatavat küsitleda kogu kohtuliku uurimise vältel.
##### § 294. Kohtueelses menetluses süüdistatava antud ütluste avaldamine
(997) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui:
1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
2) kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta;
##### § 295. Ekspertiis kohtus
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi.
(2) Kohtumenetluse pooled esitavad eksperdile küsimusi kohtu vahendusel kirjalikult. Kohus vaatab küsimused läbi, jätab asjasse mittepuutuvad või väljapoole eksperdi eriteadmisi jäävad küsimused kõrvale ning koostab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused.
(3) Kohus avaldab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused ja koostab ekspertiisimääruse, järgides käesoleva seadustiku § 106.
(4) Ekspert võib kohtus osaleda ekspertiisi esemesse puutuvate tõendite uurimises ja kohtu loal esitada menetlusosalistele küsimusi ekspertiisi tegemiseks tähtsate asjaolude kohta.
(5) Ekspertiis tehakse käesoleva seadustiku §-de 99–104 ning 107–108 kohaselt.
##### § 296. Uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamine
(1) Kohtumenetluse pool võib kohtult taotleda kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi osalist või täielikku avaldamist, arvestades käesoleva seadustiku §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid.
(2) Kohtumenetluse pool võib tutvuda uurimistoimingu protokolliga või kriminaaltoimiku muu dokumendiga, mille avaldamist taotletakse, ning esitada oma seisukoha selle avaldamise ja tõendina kasutamise kohta.
(3) Kui kohus pärast poolte seisukoha ärakuulamist leiab, et uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi võib avaldada ning et seda on võimalik tõendina kasutada, määrab ta uurimistoimingu protokolli või muu dokumendi avaldamise.
##### § 297. Täiendavate tõendite kogumine kohtulikul uurimisel
(1) Pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.
(2) Kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega.
(3) Kohus võib täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda käesoleva seadustiku § 276 lõikes 1 sätestatud alustel.
##### § 298. Kohtuliku uurimise lõpetamine
(1) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Taotlused lahendab kohus määrusega.
(2) Pärast täiendavaid kohtutoiminguid lõpetatakse kohtulik uurimine ja alustatakse kohtuvaidlust.
(3) Kohtumenetluse poole taotlusel kuulutab kohus enne kohtuvaidlust vaheaja.
#### 5. jagu Kohtuvaidlus ja süüdistatava viimane sõna
##### § 299. Kohtuvaidluse kord
(1) Kohtuvaidlus algab prokuröri süüdistuskõnega. Kohtuvaidluses saavad sõna kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja.
(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal või süüdistataval.
##### § 300. Kohtuvaidluse sisu
(1) Kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele.
(2) Kohtukõne kestus ei ole piiratud. Kohtunik võib kohtukõne katkestada, kui selles käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Kohtumenetluse pooled võivad enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist esitada oma kõne teksti selle lisamiseks kohtuistungi protokollile.
##### § 301. Prokuröri loobumine süüdistusest
(1017) Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
##### § 302. Kohtuliku uurimise uuendamine
(1) Kui kohtuvaidluses on vaja esitada uus tõend, mis võib kriminaalasja lahendamist oluliselt mõjustada, võib kohus poole taotlusel või omal algatusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada.
(2) Pärast uuendatud kohtulikku uurimist alustatakse taas kohtuvaidlusi.
##### § 303. Süüdistatava viimane sõna
(1) Pärast kohtuvaidlust annab kohtunik süüdistatavale viimase sõna õiguse.
(2) Viimase sõna kestus ei ole piiratud. Kohtunik võib süüdistatava kõne katkestada, kui viimases sõnas käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Viimase sõna ajal ei ole lubatud süüdistatavale esitada küsimusi.
(4) Kui süüdistatav viimases sõnas avaldab kriminaalasjas uue olulise asjaolu, uuendab kohus kohtuliku uurimise. Pärast uuendatud kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust on süüdistataval taas viimase sõna õigus.
(5) Viimast sõna ei anta käesoleva seadustiku § 267 lõikes 3 nimetatud juhul.
##### § 304. Kohtu lahkumine nõupidamistuppa
(1025) Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa.
#### 6. jagu Kohtuotsuse tegemine
##### § 305. Kohtu nõupidamissaladus
(1) Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida kriminaalasja arutanud kohtukoosseis ja kohtuotsust vormistav kohtuametnik.
(2) Kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlusi ei avaldata.
##### § 306. Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ja kohtuotsuse allkirjastamine
(1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused:
1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse;
2) kas teo on toime pannud süüdistatav;
3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida;
4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises;
5) kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;
6) milline karistus tuleb süüdistatavale mõista;
7) kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust;
8) kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku mõjutusvahendit;
9) kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada;
10) milliseid meetmeid on vaja süüdistatava süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jäävate alaealiste laste ja vara suhtes;
11) kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
12) kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks;
13) kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega;
14) millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimused lahendatakse iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimuste lahendamist koostatakse kohtuotsus või selle resolutiivosa, millele kirjutavad alla kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtuotsuse vormistamisel võib kasutada kohtuametniku abi.
(4) Vähemusse jäänud kohtunik esitab kirjalikult oma eriarvamuse, mis võetakse toimikusse, kuid mida ei avaldata kohtuotsuse kuulutamisel.
(5) Pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.
##### § 307. Kohtuliku uurimise uuendamine kohtuotsuse tegemisel
(1033) Kui kohus nõupidamistoas kohtuotsust tehes tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, uuendab ta kohtuliku uurimise määrusega.
##### § 308. Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamine
(1034) Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
##### § 309. Kohtuotsuse liigid ja koostamine
(1) Kohtuotsus võib olla õigeksmõistev või süüdimõistev.
(2) Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud.
(3) Süüdimõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.
##### § 310. Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine
(1) Kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
(2) Kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata.
(3) Kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
##### § 310<sup>1</sup>. Lähenemiskeelu kohta otsuse tegemine
(1) Kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
(2) Kohus lahendab lähenemiskeelu taotluse käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud korras.
##### § 311. Kohtuotsuse sissejuhatus
(1043) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) et kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
2) kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht;
3) otsuse teinud kohtu nimetus ja kohtukoosseis ning prokuröri, kaitsja, tõlgi ning kohtuistungi sekretäri ees- ja perekonnanimi;
4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning töökoht või õppeasutus;
5) süüdistatava karistatus;
6) karistusseadustiku paragrahv, lõige ja punkt, kus on sätestatud kuritegu, milles süüstatuna on süüdistatav kohtu alla antud või milles teda süüstatakse käesoleva seadustiku § 268 kohaselt muudetud süüdistuses.
##### § 312. Kohtuotsuse põhiosa
(1044) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse;
2) tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea;
3) asjaolud, mis kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb;
4) kergendavad ja raskendavad asjaolud;
5) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid;
6) süüdistuse muutmise, karistusest vabastamise, asenduskaristuse kohaldamise, alla karistusseadustikus sätestatud alammäära karistuse mõistmise või kohtuotsuse täitmise edasilükkamise motiivid;
7) tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid;
8) tsiviilhagi kohta tehtud otsus;
9) menetlusõiguse säte, millest otsust tehes juhindutakse.
##### § 313. Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa
(1) Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) süüdistatava nimi;
2) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) süüdistatavale iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmiseks ettenähtud liitkaristus;
4) katseaja kestus ja süüdistatavale pandud kohustuste loetelu, kui vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata;
5) mõistetud karistuse vähendamine ühe kolmandiku võrra käesoleva seadustiku § 238 lõike 2 kohaselt, kui on kohaldatud lühimenetlust;
6) karistuse kandmise algus;
7) kohtuotsuse täitmise asjaolud;
8) kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine;
9) süüdimõistetu järelevalveta laste ja vara suhtes võetavad meetmed;
10) otsus tsiviilhagi lahendamise kohta ja meetmed tsiviilhagi tagamiseks;
11) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
12) kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus;
13) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(2) Kui süüdistatavale on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb kohtuotsuse resolutiivosas märkida, millises süüdistuses süüdistatav on õigeks ja millises süüdi mõistetud.
##### § 314. Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa
(1047) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) õigeksmõistetu nimi;
2) süüdistatava õigeksmõistmine karistusseadustiku paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) tõkendi tühistamine;
4) tsiviilhagi tagamise meetmete tühistamine;
5) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
6) õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus;
7) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
##### § 315. Kohtuotsuse kuulutamine ja apellatsiooniõiguse selgitamine
(1) Kohtuotsuse kuulutab kohtunik või käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul eesistuja käesoleva seadustiku § 304 kohaselt teatavaks tehtud ajal.
(2) Kui süüdistatav ei valda kriminaalmenetluse keelt, tõlgitakse kohtuotsus talle pärast selle kuulutamist.
(3) Kohtunik küsib, kas õigeksmõistetu või süüdimõistetu on kohtuotsusest aru saanud, ning selgitab talle vajaduse korral selle sisu.
(4) Kohus võib kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi.
(5) Pärast kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist kohtunik või eesistuja:
1) teatab kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, tehes sellekohase märke kohtuistungi protokolli;
2) teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust;
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul;
(6) Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
(7) Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 311 ja 313 või 314 sätestatu.
(8) Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.
##### § 316. Vahistatud süüdistatava vabastamine kohtuotsuse tegemisel
(1056) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
1) ta mõistetakse õigeks;
2) ta vabastatakse karistusest;
3) teda ei ole karistatud vangistusega.
##### § 317. Kohtuotsuse koopia kätteandmine
(1) Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.
(2) Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.
### 11. peatükk APELLATSIOONIMENETLUS
#### 1. jagu Ringkonnakohtusse kaebamine
##### § 318. Apellatsiooniõigus
(1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni.
(2) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.
(3) Apellatsiooni ei saa esitada:
1) süüdistatav lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale;
2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale;
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale;
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega;
5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
##### § 319. Apellatsioonitähtaeg
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.
(2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.
(3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
(4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse.
(7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
##### § 320. Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine
(1) Apellatsioonitähtaja jooksul on kriminaaltoimik maakohtus ning seda ei väljastata.
(2) Süüdistataval on õigus kriminaaltoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
##### § 321. Apellatsioon
(1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(2) Apellatsioonis märgitakse:
1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber;
3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta;
7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist;
8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu.
(3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant.
(4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber.
(5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama vahistatud süüdistatav.
(6) Apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme kohtus esitamata jätmist põhjendab.
##### § 322. Apellatsioonist teatamine
(1) Esimese astme kohus teeb apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(2) Süüdistatavale, kelle huve apellatsioon puudutab, saadetakse koos teatega apellatsiooni koopia.
(3) Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ringkonnakohtule apellatsiooni esitamise kohta teate saamisest alates seitsme päeva jooksul.
##### § 323. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine otsuse teinud kohtus
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohus selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui:
1) apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust;
3) apellant ei ole tähtajaks kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist.
##### § 324. Kriminaaltoimiku saatmine ringkonnakohtusse
(1083) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus
##### § 325. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine ringkonnakohtus
(1) Kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades kohus:
1) kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuete täitmist;
2) korraldab käesoleva seadustiku §-s 327 sätestatud aluse ilmnemisel eelistungi.
(2) Kui käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuded on täidetud ja puudub eelistungi korraldamise alus, määrab kohtunik kohtuistungi aja ning teeb käesoleva seadustiku §-des 329 ja 330 sätestatud toimingud.
##### § 326. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtus
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohus selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud alustel või kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
##### § 327. Ringkonnakohtus eelistungi korraldamise alused
(1) Eelistung korraldatakse:
1) käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral;
2) muudel juhtudel, kui kohtunik peab seda vajalikuks.
(2) Eelistung peetakse käesoleva seadustiku § 259 lõigete 2–4 ning §-de 260 ja 261 kohaselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus.
##### § 328. Kohtu pädevus eelmenetluses
(1) Kohtunik või eelistungil kohus:
1) teeb kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse, kui ei esine menetlust takistavaid asjaolusid või kui need on kõrvaldatavad;
2) tühistab määrusega kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud alustel;
3) lahendab määrusega muud kohtuliku arutamise ettevalmistamisega seotud küsimused.
(2) Kohtumääruse koopia saadetakse selle tegemisest alates kolme päeva jooksul kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
##### § 329. Kriminaalasja arutamisele määramine ringkonnakohtus
(1) Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruses märgitakse:
1) kohtuistungi kuupäev ja koht;
2) kohtuistungile kutsutava isiku nimi;
3) kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel kohtuistungil.
(2) Määruses nimetatakse rahuldamata jäetud taotlus. Taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa esitada kaebust, kuid taotlust võib korrata kohtulikul arutamisel.
##### § 330. Kohtuistungile kutsumine
(1094) Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kohtukutsega käesoleva seadustiku §-de 163–169 kohaselt.
#### 3. jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus
##### § 331. Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise kord ja piirid
(1) Ringkonnakohus juhindub kriminaalasja apellatsiooni korras arutades käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(2) Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.
(3) Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.
(4) Apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest.
##### § 332. Kohtuistungi rakendamine ringkonnakohtus
(1) Kohtuistungi rakendamiseks ringkonnakohtus eesistuja:
1) avab kohtuistungi ja teatab, millist kriminaalasja ning kelle apellatsiooni alusel arutatakse;
2) selgitab, kes kohtuistungile kutsututest on ilmunud;
3) selgitab kutsutute ilmumata jäämise põhjused;
4) kaasab vajaduse korral käesoleva seadustiku § 161 lõike 1 kohaselt tõlgi;
5) tuvastab süüdistatava isikusamasuse ja selgitab talle tema õigusi, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 35, ning kontrollib, kas süüdistataval ja tema kaitsjal on pärast apellatsiooni koopia kättesaamist jäänud küllaldaselt aega valmistuda kohtuistungiks;
6) teeb käesoleva seadustiku §-des 280–284 loetletud menetlustoimingud.
(2) Eesistuja või kohtukoosseisu üks liige kannab ette kohtuotsuse apelleeritava osa sisu, kaebuse motiivid, taotlused ning annab ülevaate saabunud dokumentidest.
(3) Pärast ettekannet selgitab eesistuja apellandile tema õigust loobuda apellatsioonist ning loobumise tagajärgi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 333 ja küsib, kas ta toetab apellatsiooni või loobub sellest osaliselt või täielikult.
##### § 333. Apellatsioonist loobumine
(1) Apellandil on õigus apellatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne kohtuvaidluse lõppu. Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel.
(2) Kaitsja võib süüdistatava apellatsioonist loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
(3) Volitatud esindaja võib apellatsioonist loobuda üksnes volitaja kirjalikul taotlusel.
(4) Süüdistataval on õigus loobuda kaitsja apellatsioonist, välja arvatud juhtudel, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on käesoleva seadustiku § 45 lõike 2 järgi kohustuslik.
(5) Kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud, jäetakse apellatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata. Kui apellatsioonist loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse apellatsioonimenetlus kohtumäärusega.
(6) Kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jätkatakse kriminaalasja arutamist apellatsioonist loobumisele vaatamata.
(7) Kui apellatsioonist loobumise tõttu jäetakse apellatsioon läbi vaatamata või apellatsioonimenetlus lõpetatakse, jõustub esimese astme kohtu otsus teiste apellatsioonide puudumise korral kohtumääruse tegemisega.
(8) Apellatsioonist loobunud apellandil ei ole õigust kassatsiooni korras vaidlustada ringkonnakohtu otsust, kui ringkonnakohus ei ole käesoleva seadustiku § 331 lõike 3 kohaselt laiendanud kriminaalasja arutamise piire.
##### § 334. Süüdistatava ja teiste kohtumenetluse poolte osavõtt ringkonnakohtu istungist
(1) Ringkonnakohus võib arutada kriminaalasja selle süüdistatava osavõtuta, kelle suhtes on kohtuotsus vaidlustatud, kui:
1) süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud ning kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta;
2) süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud ning taotlenud kohtuliku arutamise edasilükkamist põhjusel, mida kohus ei tunnista mõjuvaks;
3) kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud süüdistatav on jäänud kohtuistungile ilmumata;
4) süüdistatav on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõike 1 alusel;
5) süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale.
(2) Teiste kohtumenetluse poolte ringkonnakohtu istungist osavõtu vajalikkuse otsustab kohus käesoleva seadustiku §-des 270–273 sätestatud korras.
##### § 335. Kohtulik uurimine ringkonnakohtus
(1) Kohtulikul uurimisel ringkonnakohtus järgitakse käesoleva seadustiku §-de 286–298 sätteid.
(2) Ringkonnakohus võib kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme kohtu istungi protokolli.
##### § 336. Kohtuvaidlus
(1) Kohtuvaidlus algab apellandi kohtukõnega. Seejärel saavad sõna teised kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras. Kohtumenetluse poolel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal ja süüdistataval.
(2) Kohtukõne kestus ei ole piiratud. Eesistuja võib katkestada kohtukõne, kui väljutakse apellatsiooni piirest.
(3) Pärast kohtuvaidlust teatab kohus päeva, mil kohtulahend on kohtumenetluse pooltele ringkonnakohtus kättesaadav. Kohus võib pärast nõupidamist kuulutada kohe kohtuotsuse või selle resolutiivosa.
##### § 337. Ringkonnakohtu pädevus kohtulahendi tegemisel
(1) Ringkonnakohus võib otsusega:
1) jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata;
2) jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi;
3) muuta esimese astme kohtu otsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
4) tühistada esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue kohtuotsuse.
(2) Ringkonnakohus võib määrusega:
1) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud kriminaalmenetlust välistavatel asjaoludel;
2) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uuesti arutada esimese astme kohtule.
##### § 338. Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused
(1119) Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on:
1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus;
2) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
3) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine;
4) mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
##### § 339. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
(1) Kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui:
1) kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis;
2) kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 ja § 334 lõikes 1 sätestatud erandid;
3) kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud;
4) prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud;
5) kohtuotsust tehes on rikutud kohtunike nõupidamissaladust;
6) kohtuotsust ei ole allkirjastanud kõik kohtukoosseisu kuuluvad isikud;
7) kohtuotsuses puudub põhjendus;
8) kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele;
9) kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda;
10) puudub kohtuistungi protokoll, välja arvatud käskmenetluse asjades.
(2) Kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.
##### § 340. Uue otsuse tegemine ringkonnakohtus
(1) Ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab.
(2) Uue otsuse tegemise korral võib ringkonnakohus:
1) mõista süüdistatava õigeks kõigis kuritegudes;
2) mõista süüdistatava õigeks osas kuritegudes ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
3) tunnistada süüdistatava süüdi kergemas kuriteos ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
4) tühistada kohtuotsuse karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale kergema karistuse;
5) tühistada kohtuotsuse tsiviilhagi osas;
6) tühistada kohtuotsuse muude käesoleva seadustiku §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas.
(3) Materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tuvastamise korral peab kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud.
(4) Prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel võib ringkonnakohus:
1) tunnistada süüdistatava süüdi raskemas kuriteos ja mõista raskema karistuse või jätta karistuse muutmata;
2) tühistada õigeksmõistva kohtuotsuse ja teha süüdimõistva otsuse;
3) tunnistada süüdistatava süüdi kuriteos, milles ta on õigeks mõistetud, ja mõista talle karistuse;
4) tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse osas ja mõista raskema karistuse;
5) tühistada kohtuotsuse muude käesoleva seadustiku §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas.
##### § 341. Kriminaalasja saatmine esimese astme kohtule uueks arutamiseks
(1) Kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.
(2) Kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku § 339 lõikes 2 sätestatud korras ja rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.
(3) Esimese astme kohus võib kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda vaid siis, kui kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise üheks aluseks oli prokuratuuri või kannatanu apellatsioon, milles taotleti süüdistatava olukorra raskendamist.
(4) Kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal, ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega.
##### § 342. Ringkonnakohtu otsus
(1) Ringkonnakohus järgib otsust tehes käesoleva seadustiku § 305–314, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) apelleeritav kohtuotsus;
2) esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu ja apellandi taotluse sisu.
(3) Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt muutmata, võib ta:
1) oma otsuses jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused;
2) esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa ning menetlusõiguse sätted, millest ta on otsust tehes juhindunud.
##### § 343. Ringkonnakohtu otsuse kuulutamine ja otsuse koopia kätteandmine
(1) Pärast kohtuvaidlust teatab ringkonnakohus kohtuotsuse kuulutamise aja või päeva, millal kohtulahend on ringkonnakohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav.
(2) Kui ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse või selle resolutiivosa kohe pärast nõupidamist, järgitakse käesoleva seadustiku § 315 ja 316.
(3) Ringkonnakohtu otsuse koopia kätteandmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 317.
### 12. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS
#### 1. jagu Riigikohtusse kaebamine
##### § 344. Kassatsiooniõigus
(1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui:
1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust;
2) ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud.
(2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas.
(2) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.
(3) Kassatsiooni esitamise õigus on:
1) prokuratuuril;
2) advokaadist kaitsjal;
3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.
(4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat.
(5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab.
##### § 345. Kassatsioonitähtaeg
(1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
(2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
(3) Kassatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse Riigikohtu resolutsiooniga, kui kassatsiooni esitamise tähtaeg on mööda lastud.
(4) Kui ringkonnakohus tunnistab kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse kassatsioon kolmekümne päeva jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(5) Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.
(6) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega.
##### § 346. Kassatsiooni alused
(1148) Kassatsiooni alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul.
##### § 347. Kassatsioon
(1) Kassatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Kassatsioonile lisatakse selle elektrooniline koopia.
(2) Kassatsioonis märgitakse:
1) kassaatori nimi, menetlusseisund ja asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number;
2) selle kohtu nimetus, kelle lahend vaidlustatakse, ja kohtulahendi kuupäev;
3) selle kohtumenetluse poole nimi, kelle huvides või kelle vastu kassatsioon esitatakse, tema elu- või asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number;
4) kassatsiooni alus käesoleva seadustiku § 346 järgi ja viide materiaalõiguse või kriminaalmenetlusõiguse asjakohasele sättele;
5) kohtuotsusega tuvastatud faktilised asjaolud või kohtus uuritud tõendid, millele tuginedes kassaator põhjendab materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist;
6) dokumentide loetelu, mida kassaator peab vajalikuks kassatsioonimenetluses täiendavalt esitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks;
7) kassaatori taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
8) kas kassatsiooni esitanud süüdistataval on valitud kaitsja või taotleb ta kaitsja määramist;
9) kas kassaator taotleb suulist menetlust;
10) kassatsioonile lisatud dokumentide loetelu.
(3) Kassatsioonile lisatakse:
1) kassaatori volitusi tõendav dokument, kui kassaator on advokaat ja tema volikirja ei ole kriminaaltoimikus;
2) kassatsiooni koopia süüdistatavale ja käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikule, kelle huve kassatsioon puudutab, ning prokuratuurile.
(4) Kassatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab kassaator.
##### § 348. Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine
(1) Kassatsioonitähtaja jooksul on kriminaaltoimik ringkonnakohtus ja seda ei väljastata.
(2) Kassatsiooni esitamise õigusega isikutel on õigus kriminaaltoimikuga tutvuda.
(3) Kui kassatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja kassatsioon Riigikohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus Riigikohtus
##### § 349. Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamine
(1) Riigikohus otsustab kassatsiooni menetlusse võtmise riigikohtunike kolmeliikmelises koosseisus kassatsioonimenetluse pooli välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal ühe kuu jooksul, alates kassatsiooni saamisest.
(2) Riigikohus saadab kassatsiooni koopia käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikule, kelle huve kassatsioon puudutab, ja määrab vajaduse korral tähtaja kassatsioonivastuse esitamiseks.
(3) Kassatsioonivastuses peab olema märgitud, kas taotletakse suulist menetlust.
(4) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et:
1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsust või taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.
(5) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.
(6) Kui kassatsiooni ei võeta menetlusse, lisatakse kassatsioon ja Riigikohtu määrus kriminaaltoimikusse, mis tagastatakse esimese astme kohtule. Määruse koopia saadetakse kassaatorile ja kassatsioonivastuse esitanud isikule.
##### § 350. Kassatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1) Kui kassatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 347 nõuete kohane, jätab Riigikohus selle määrusega käiguta ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Riigikohus koostab kassaatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kassatsiooni kassaatorile, kui:
1) kassatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 345 sätestatud kassatsioonitähtaja möödumist ja kassaator ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või kui Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kassatsiooni on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 344 lõike 3 järgi ei ole selleks õigust;
3) kassaator ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud kassatsiooni puudusi;
4) kohtuistungi alguseks on kassatsioonist loobutud.
##### § 351. Riigikohtu istungist teatamine, kohtuistungile kutsumine ja Riigikohtus kriminaaltoimikuga tutvumine
(1) Kui Riigikohus on otsustanud võtta kassatsiooni menetlusse, saadab ta kassatsioonimenetluse poolele kohtukutse koos kassatsiooni koopiaga, kui seda ei ole talle saadetud käesoleva seadustiku § 349 lõikes 2 sätestatud korras.
(2) Kohtumenetluse poolele, kelle huve kassatsioon puudutab, teatab Riigikohus kohtuistungi toimumise aja ja koha.
(3) Riigikohus võib kutsuda kohtuistungile ka kohtumenetluse poole, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool, kui seda vajalikuks peab.
(4) Kassatsioonimenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kriminaaltoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid.
#### 3. jagu Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtus
##### § 352. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise viis, tähtaeg ja piirid
(1) Üldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses.
(2) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi, kui seda on taotlenud kassatsioonimenetluse pool või kui seda peab vajalikuks Riigikohus.
(3) Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi kahe kuu jooksul, arvates kassatsiooni menetlusse võtmisest.
(4) Kriminaalasi vaadatakse läbi esitatud kassatsiooni piires.
(5) Kassaatoril ei ole kriminaalasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest.
(6) Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
##### § 353. Kohtukoosseis kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamisel
(1174) Riigikohtus vaatab kriminaalasja kassatsiooni korras läbi:
1) kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis;
2) kriminaalkolleegiumi täiskogu;
3) Riigikohtu erikogu;
4) Riigikohtu üldkogu.
##### § 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi täiskogus
(1175) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
##### § 355. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu erikogus
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab kriminaalasja täiskogus läbi vaadates vajalikuks seaduse tõlgendamisel muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu erikogule.
(2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.
(3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees eesistujana;
2) kaks riigikohtunikku kriminaalkolleegiumist;
3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on kriminaalkolleegium vaidlustanud.
(4) Erikogu istungil on ettekandja kriminaalkolleegiumi liige.
##### § 356. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu üldkogus
(1180) Kriminaalasi antakse kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi täiskogu kriminaalasja läbi vaadates leiab, et:
1) seadust kohaldades on vaja muuta Riigikohtu üldkogu või erikogu viimases lahendis esitatud seisukohta;
2) seaduse tõlgendamise seisukohalt on oluline lahendada kriminaalasi Riigikohtu üldkogus;
3) kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 2002, 29, 174; 2003, 4, 22) alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
##### § 357. Riigikohtu istungi rakendamine
(1) Kohtuistungi rakendamiseks Riigikohtus eesistuja:
1) avab kohtuistungi ja teatab, milline kriminaalasi ning kelle kassatsiooni alusel läbi vaadatakse;
2) selgitab, kes kassatsioonimenetluse pooltest ning teistest kutsutud isikutest on kohtuistungile ilmunud, ja kontrollib nende volitusi;
3) kaasab vajaduse korral tõlgi;
4) teeb teatavaks kohtukoosseisu ning küsib kassaatorilt ja teistelt kassatsioonimenetluse pooltelt, kas neil on taandus- või muid taotlusi;
5) küsib kassaatorilt, kas ta toetab kassatsiooni või loobub sellest. Kassatsioonist loobumist kinnitab kassaator allkirjaga kassatsioonil.
(2) Taotlused lahendatakse käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Kui kohtuistungi rakendamisel ilmnevad kriminaalasja läbivaatamist takistavad asjaolud, lükkab kohus kriminaalasja läbivaatamise edasi määrusega.
##### § 358. Kassatsioonist loobumine
(1) Kassaatoril on õigus kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema.
(2) Kaitsja või esindaja võib kassatsioonist loobuda, kui kaitsealune või esindatav on andnud selleks kirjaliku nõusoleku.
(3) Kohtumenetluse poolel on õigus kirjaliku taotluse alusel loobuda tema huvides esitatud kassatsioonist. Süüdistataval on õigus loobuda kaitsja kassatsioonist, välja arvatud, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on käesoleva seadustiku § 45 lõike 2 järgi kohustuslik.
(4) Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, lõpetatakse tema suhtes menetlus kohtumäärusega.
(5) Kui Riigikohus tuvastab, et ringkonnakohus on kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jätkatakse kriminaalasja läbivaatamist, vaatamata kassatsioonist loobumisele.
##### § 359. Kriminaalasja materjali ettekandmine
(1) Pärast kohtuistungi rakendamist kannab eesistuja või kohtu liige ette kriminaalasja materjali.
(2) Ettekandja esitab kokkuvõtlikult:
1) kriminaalasja asjaolud;
2) kassatsiooni sisu ja põhjenduse;
3) kassaatori taotluse;
4) kassatsioonivastuses sisalduvad seletused ja vastuväited.
##### § 360. Kassatsioonimenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ja kohtuistungi lõpetamine
(1) Pärast kriminaalasja materjali ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud kassatsioonimenetluse poolte arvamused kohtu määratud järjekorras, alustades kassaatorist. Viimasena antakse sõna süüdistatava kaitsjale ja seda ka siis, kui ta varem on kassaatorina juba esinenud.
(2) Eesistujal on õigus peatada kassatsioonimenetluse poole esinemine, milles ta väljub kassatsiooni piirest.
(3) Kohtul on õigus küsitleda kassatsioonimenetluse poolt, samuti kohtuistungile kutsutud kohtumenetluse poolt, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool.
(4) Pärast kassatsioonimenetluse poolte ärakuulamist lõpetab eesistuja kohtuistungi, teatades päeva, millest alates on kohtuotsus Riigikohtu kantseleis kättesaadav.
(5) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.
##### § 361. Riigikohtu pädevus otsuse tegemisel
(1196) Riigikohus võib otsusega:
1) jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
2) jätta ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda;
3) muuta kohtuotsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
4) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud alustel;
5) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda;
6) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks kohtule, kes on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
7) tühistada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda.
##### § 362. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
(1197) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
##### § 363. Riigikohtu otsus
(1) Riigikohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuasja number;
2) Riigikohtu otsuse kuupäev;
3) läbivaadatava kohtuasja nimetus;
4) vaidlustatud kohtulahend;
5) kohtuasja läbivaatamise kuupäev;
6) kohtuasja läbivaatamine kirjalikus või suulises menetluses;
7) kassaatori ametinimetus ja nimi;
8) Riigikohtu istungil osalenud kassatsioonimenetluse poole ametinimetus ja nimi ning kohtumenetluse poole ja tõlgi nimi.
(2) Riigikohtu otsuse põhjendavas osas märgitakse:
1) senise kohtumenetluse lühikokkuvõte;
2) millises osas kassaator kohtuotsust vaidlustab ja mida ta taotleb;
3) kassatsioonivastuses esitatud seletused ja vastuväited;
4) kassatsioonimenetluse poolte arvamused, mis on esitatud kohtuistungil;
5) Riigikohtu järelduste põhjendused;
6) Riigikohtu järelduste õiguslik alus.
(3) Riigikohtu otsuse resolutiivosas on kohtu järeldused.
(4) Kui Riigikohus jätab käesoleva seadustiku § 361 punktide 1 ja 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuse muutmata, võib ta:
1) oma otsuses jätta ringkonnakohtu otsuse põhjendused kordamata ja vajaduse korral lisada oma põhjendused;
2) esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa ning menetlusõiguse sätted, millest ta on otsust tehes juhindunud.
(5) Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid.
(6) Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kuulu.
##### § 364. Riigikohtu otsuse kohustuslikkus
(1) Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik:
1) maakohtule ning ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel;
2) Riigikohtule, arvestades käesoleva seadusiku §-des 354–356 sätestatud erisusi;
3) Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele käesoleva seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul.
(2) Riigikohtu erikogu otsus seaduse kohaldamisel on Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik.
(3) Riigikohtu üldkogu otsus on Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele seaduse kohaldamisel kohustuslik.
### 13. peatükk KOHTULAHENDI TEISTMISMENETLUS
##### § 365. Teistmismenetluse mõiste
(1) Teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks.
(2) Jõustunud kohtulahendiga kriminaalasi, milles menetluse uuendamist taotletakse, on teistetav kriminaalasi.
##### § 366. Teistmise alused
(1209) Teistmise alused on:
1) kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
2) kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega;
3) kohtueelse menetleja ametniku või prokuröri kuritegu, mille ta on toime pannud kriminaalasja kohtueelses menetluses ja mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas;
4) teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine;
5) kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise;
6) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas.
7) teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
##### § 367. Teistmisavalduse esitamise õigus
(1) Teistmisavalduse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikutel.
(2) Käesoleva seadustiku § 366 punktis 7 sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal ja Riigiprokuratuuril, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
##### § 368. Teistmisavalduse esitamise tähtajad
(1212) Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
##### § 369. Teistmisavaldus
(1) Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatav teistmisavaldus vormistatakse masina- või arvutikirjas. Teistmisavaldus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(2) Teistmisavalduses märgitakse:
1) teistmisavalduse esitaja nimi, ametinimetus ja asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number;
2) kohtu nimetus, kelle lahendi teistmist taotletakse, ja teistetava kohtulahendi kuupäev;
3) süüdimõistetu nimi, kelle suhtes kriminaalasja teistmist taotletakse;
4) teistmise alus käesoleva seadustiku § 366 järgi ja selle põhjendus;
5) milliste materjalide uurimist või kelle küsitlemist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks;
6) kas teistmisavalduse esitaja taotleb suulist menetlust;
7) teistmisavaldusele lisatud dokumentide loetelu.
(3) Teistmisavaldusele lisatakse:
1) avalduse esitaja volitusi tõendav dokument, kui esitaja on vandeadvokaat;
2) teistmisavalduse koopia süüdimõistetule, kes ei viibi vabaduses ja kelle huve teistmisavaldus puudutab, ning prokuratuurile;
3) materjalid, mille uurimist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks;
4) nende isikute elu- või asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number, kelle küsitlemist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks.
(4) Kui kriminaalasja teistmist taotletakse käesoleva seadustiku § 366 punktides 1–4 ja 7 sätestatud alustel, lisatakse teistmisavaldusele selle kohtuotsuse koopia, millele tuginedes teistmist taotletakse.
(5) Teistmisavaldusele kirjutab alla esitaja ja märgib selle koostamise kuupäeva.
##### § 370. Teistmisavalduse menetlusse võtmise otsustamine
(1) Riigikohus otsustab teistmisavalduse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku § 349 lõigetes 1–3 sätestatut järgides.
(2) Teistmisavaldus võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et teistmisavalduses esitatud väited võimaldavad eeldada teistmisaluse olemasolu. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada.
(3) Kui teistmisavaldust ei võeta menetlusse, lisatakse teistmisavaldus ja Riigikohtu määrus kriminaaltoimikusse, mis tagastatakse esimese astme kohtule. Riigikohtu määruse koopia saadetakse teistmisavalduse esitajale ja teistmisavaldusele vastuse esitanud isikule.
(4) Vajaduse korral saadab Riigikohus teistmisavalduse ja materjalide koopia Riigiprokuratuurile kontrollimiseks. Prokuratuur korraldab kontrollimist vahetult või kohtueelse menetleja kaudu, järgides kohtueelse menetluse nõudeid.
##### § 371. Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1222) Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
##### § 372. Teistmismenetlus
(1223) Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360 ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
##### § 373. Riigikohtu pädevus teistmismenetluses
(1) Teistmisaluse puudumisel jätab Riigikohus teistmisavalduse rahuldamata.
(2) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi oma otsusega ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
(3) Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda.
##### § 374. Kriminaalmenetlus pärast kriminaalasja teistmist
(1) Pärast kriminaalasja teistmist toimub kriminaalmenetlus üldises korras.
(2) Kohtuliku arutamiseta võib isiku õigeks mõista:
1) kui ta on surnud;
2) kui asjaolud on selged ja prokuratuur ei taotle kohtulikku arutamist.
### 14. peatükk SÜÜDISTUSAKTI KOOSTAMISE JA TEATUD MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE ERIKORD
##### § 375. Peatüki kohaldamisala
(1) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse süüdistusakti koostamisel ja käesoleva seadustiku §-s 377 sätestatud menetlustoimingute tegemisel Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku suhtes.
(2) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse süüdistusakti koostamisel ja käesoleva seadustiku §-s 377 sätestatud menetlustoimingute tegemisel isikute suhtes, kes on käesoleva seadustiku §-s 381 sätestatud nõusoleku andmise otsustamise ajal olnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohal, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime enne ametikohale asumist või ametisoleku ajal.
(3) Käesolevas peatükis Riigikogu liikme kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu asendusliikmele, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi.
(4) Käesolevas peatükis Vabariigi Presidendi kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu esimehele, kes põhiseaduse § 83 lõigu 1 alusel täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid. Riigikogu liikme suhtes, kelle volitused on peatunud seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, kohaldatakse käesolevas peatükis Vabariigi Valitsuse liikme kohta sätestatut.
##### § 376. Süüdistusakti koostamise erikord
(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(2) Õiguskantsleri kohta saab süüdistusakti koostada ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(3) Kohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
##### § 377. Menetlustoimingute tegemise erikord
(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit ning toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud Riigikogult nõusolek.
(2) Kohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud Vabariigi Presidendi nõusolek.
(3) Vastavalt Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekuta võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib ta vastavalt Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekuta läbi otsida ning tema suhtes võib toimetada läbiotsimist, vaatlust ja läbivaatust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamata Riigiprokuratuurile, samuti Riigikogu esimehele, kui menetlustoiminguid tehakse Riigikogu liikme suhtes.
##### § 378. Riigiprokuratuuri taotlus süüdistusakti koostamiseks ja süüdistusakti menetlemine
(1) Ettepaneku Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks teeb Riigikogule õiguskantsler Riigiprokuratuuri taotluse alusel.
(2) Ettepaneku koostada õiguskantsleri kohta süüdistusakt teeb Vabariigi President Riigiprokuratuuri taotluse alusel.
(3) Ettepaneku koostada kohtuniku kohta süüdistusakt teeb Riigikohus Riigiprokuratuuri taotluse alusel.
(4) Riigiprokuratuuri taotlusele lisatakse kohtueelse menetluse kokkuvõtte koopia.
(5) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus kontrollib kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Vajaduse korral tutvub õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus kriminaaltoimiku materjaliga.
(6) Kui kohtueelse menetluse kokkuvõtet koostades ja kriminaalmenetlust toimetades on järgitud käesoleva seadustiku sätteid, esitab õiguskantsler või Vabariigi President Riigikogule või Riigikohus Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku anda nõusolek Riigiprokuratuuri taotluses nimetatud isiku kohta süüdistusakti koostamiseks.
(7) Kui kohtueelse menetluse kokkuvõtet koostades või kriminaalmenetlust toimetades ei ole järgitud käesoleva seadustiku sätteid, tagastab õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus taotluse Riigiprokuratuurile taotluse saamisest alates kümne päeva jooksul. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.
##### § 379. Ettepaneku esitamine süüdistusakti koostamiseks
(1) Ettepaneku anda nõusolek Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Riigikogule kirjalikult õiguskantsler või Vabariigi President.
(2) Ettepaneku anda nõusolek kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Vabariigi Presidendile kirjalikult Riigikohus.
(3) Ettepanek peab olema põhjendatud ja selles märgitakse:
1) selle isiku nimi, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekut taotletakse;
2) kuriteo asjaolud;
3) kahtlustuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon;
4) kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja Riigiprokuratuuri taotluses märgitud asjaolud;
5) ettepanekut põhjendavad muud asjaolud.
(4) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus ei tohi vastavalt Riigikogule või Vabariigi Presidendile esitatavas ettepanekus väljuda kahtlustuse sisust.
(5) Õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepanekule lisatakse Riigiprokuratuuri taotlus ja kohtueelse menetluse kokkuvõte.
##### § 380. Süüdistusakti koostamise ettepaneku menetlemine Riigikogus
(1) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi käesoleva seadustiku § 379 lõikes 1 sätestatud ettepanekut menetleb Riigikogu oma kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
(2) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks koostada süüdistusakt Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta peab sisaldama käesoleva seadustiku § 379 lõikes 1 nimetatud ettepanekus ja selle lisades esitatut.
(3) Riigikogu esimees või aseesimees, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, ei või sellekohase otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogu istungit juhatada.
(4) Riigikogu liikmete küsimused ning õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjali piiridesse.
(5) Kui Riigikogu menetleb oma liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu, siis sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ning ta ei võta sõna ega hääleta.
##### § 381. Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolek ja selle tagajärjed
(1) Riigikogu otsus anda Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamata ettepaneku esitajale, Riigiprokuratuurile ning isikule, kelle kohta otsus on tehtud.
(2) Vabariigi Presidendi otsus anda kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle allakirjutamisega.
(3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, välja arvatud Riigikogu liige, kohta süüdistusakti koostamiseks peatab selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
(4) Kui Riigikogu või Vabariigi President on oma otsusega andnud nõusoleku koostada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kohta süüdistusakt, menetletakse kriminaalasja käesoleva seadustikuga ettenähtud üldkorras.
##### § 382. Süüdistusakti koostamine muus kuriteos
(1) Kui käesoleva seadustiku § 375 lõikes 1 nimetatud isiku kohta tuleb süüdistusakt koostada muus kui õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepanekus märgitud kuriteos, on selleks vaja Riigikogu või Vabariigi Presidendi uut nõusolekut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku annab Riigikogu või Vabariigi President käesolevas peatükis sätestatud korra kohaselt oma otsusega vastavalt õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepaneku alusel.
(3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi uut nõusolekut ei ole vaja toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise korral, süüdistusakti muutmiseks ja uue süüdistusakti koostamiseks.
### 15. peatükk MÄÄRUSKAEBUSE LAHENDAMISE MENETLUS
##### § 383. Määruskaebuse mõiste
(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 385 kohaselt.
(2) Kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, võib vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis.
##### § 384. Määruskaebuse esitamise õigus
(1) Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
##### § 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
(1268) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
2) varukohtuniku või varurahvakohtuniku kaasamise määrus;
3) kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus;
4) taandamismäärus ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määrus;
6) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrollimise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määrused;
6<sup>1</sup>) vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus;
7) käesoleva seadustiku §-des 201–203<sup>1 </sup>sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud kannatanu käesoleva seadustiku §-s 203<sup>1 </sup>sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale;
8) käesoleva seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määrus;
9) sundtoomise määrus;
10) tagaotsitavaks kuulutamise määrus;
11) käesoleva seadustiku § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määrus;
12) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus;
13) kohtu alla andmise määrus;
14) kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus;
15) kriminaalasjade eraldamise ja ühendamise määrus;
16) kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus;
17) kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus;
18) ekspertiisimäärus;
19) apellatsiooni käiguta jätmise määrus;
20) kriminaalasja ringkonnakohtus arutamisele määramise määrus;
21) käesoleva seadustiku § 451 alusel väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärus;
22) vahistamismäärus loovutamismenetluses.
##### § 386. Määruskaebus
(1) Määruskaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) selle kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse;
2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress;
3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse tegemise kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse;
4) millises osas määrust vaidlustatakse;
5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(2) Määruskaebuse allkirjastab ja kuupäevastab selle esitaja.
(3) Määruskaebus lisatakse kriminaaltoimikusse.
##### § 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg
(1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse peale esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.
(3) Kui kohus kriminaalasjas tehtud määrusega tunnistas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.
##### § 388.
##### § 389. Määruskaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus
(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus järgitakse käesoleva seadustiku 10. või 11. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(3) Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab.
(4) Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.
##### § 390. Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus
(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse käesoleva seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(3) Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.
(4) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist.
(5) Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul.
##### § 391. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse lõplikkus
(1284) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
##### § 392. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine
(1285) Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada, kui määruse edasise täitmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.
### 16. peatükk PSÜHHIAATRILISE SUNDRAVI KOHALDAMISE MENETLUS
##### § 393. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse alustamine
(1286) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
##### § 394. Tõendamiseseme asjaolud
(1287) Tõendamiseseme asjaolud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isiku puhul on:
1) õigusvastane tegu;
2) süüdimatu seisund õigusvastase teo toimepanemise ajal, haigestumine pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või haigestumine kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal;
3) vaimne seisund kriminaalmenetluse ajal;
4) tema edasise käitumise ohtlikkus iseendale või ühiskonnale;
5) psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajadus.
##### § 395. Menetlustoimingus osalemine
(1288) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund.
##### § 396. Kohtueelse menetluse kokkuvõte psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks
(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas on vajalik tõendusteave kogutud, koostab ta viivitamata kohtueelse menetluse kokkuvõtte käesoleva seadustiku § 153 järgi, esitades tõendamiseseme asjaolud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 394.
(2) Kohtueelse menetluse kokkuvõte lisatakse kriminaaltoimikusse, mis edastatakse prokuratuurile.
##### § 397. Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamisel
(1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaaltoimiku saanud prokuratuur järgib käesoleva seadustiku § 223 lõigete 1–3 nõudeid.
(2) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, koostab ta kriminaalasja kohtusse saatmise määruse karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks.
##### § 398. Kriminaalasja kohtusse saatmise määrus
(1) Kriminaalasja kohtusse saatmise määruse sissejuhatuses märgitakse:
1) määruse koostamise kuupäev ja koht;
2) prokuröri ametinimetus ning nimi;
3) kriminaalasja nimetus;
4) õigusvastase teo toimepannud isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutus, emakeel.
(2) Määruse põhiosas märgitakse:
1) õigusvastase teo asjaolud;
2) õigusvastast tegu kinnitavad tõendid;
3) psühhiaatrilise sundravi kohaldamise põhjendus;
4) psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse vaidlustanud kaitsja või teiste menetlusosaliste väited.
(3) Määruse lõpposas esitatakse prokuröri ettepanek psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Määrus lisatakse kriminaaltoimikusse.
(4) Kriminaaltoimiku koopia saadetakse kaitsjale ja kriminaaltoimik edastatakse kohtule.
##### § 399. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine
(1297) Kohtulikku arutamist ette valmistades järgitakse käesoleva seadustiku § 257 lõiget 1.
##### § 400. Kohtulik arutamine
(1) Kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva seadustiku 10. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise otsustab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtulik uurimine algab kriminaalasja kohtusse saatmise määruse avaldamisega.
(4) Kohus võib kohtuistungile kutsuda isiku, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kui seda võimaldab isiku vaimne seisund.
##### § 401. Nõupidamistoas lahendatavad küsimused
(1) Kohus lahendab kriminaalasja nõupidamistoas tehtud määrusega.
(2) Määrust tehes peab kohus otsustama:
1) kas toime on pandud õigusvastane tegu;
2) kas teo on pannud toime isik, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist;
3) kas isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis või on ta haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist, või kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal;
4) kas kohaldada psühhiaatrilist sundravi.
##### § 402. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrus
(1) Kui kohus tunnistab tõendatuks, et õigusvastase teo on toime pannud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isik, koostab ta käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja kohaldab isikule karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata.
(2) Kui kohus leiab, et isiku süüdimatus ei ole tuvastatud või et õigusvastase teo toimepannud isiku haigus võimaldab isikul oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, tagastab kohus kriminaalasja määrusega prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.
##### § 403. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine ja muutmine
(1) Kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb ja kohtupsühhiaatriaeksperdi või raviasutuse arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise raviasutuse esildise alusel.
(2) Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, otsustab karistuse edasise kandmise kohus prokuratuuri taotlusel.
(3) Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, otsustab kriminaalmenetluse üldkorras jätkamise prokuratuur.
(4) Kohtupsühhiaatriaeksperdi või raviasutuse arstliku komisjoni arvamust arvestades võib kohus lõpetada mõjutusvahendi kohaldamise, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja.
(5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab raviasutuse asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul.
### 16<sup>1</sup>. peatükk KURITEOGA SAADUD VARA KONFISKEERIMISE MENETLUS
##### § 403<sup>1</sup>. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetluse alustamine
(1) Konfiskeerimisega seotud asjaolude erilise keerukuse või mahukuse korral võib prokuratuur toimetada karistusseadustiku §-de 83<sup>1</sup> ja 83<sup>2</sup> alusel konfiskeerimistaotluse ettevalmistamist eraldi menetluses vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
(2) Konfiskeerimismenetluse eraldamine uude toimikusse vormistatakse prokuratuuri määrusega. Eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.
(3) Taotlus konfiskeerimise otsustamiseks esitatakse kohtule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses kohtuotsuse jõustumist.
##### § 403<sup>2</sup>. Tõendamiseseme asjaolud konfiskeerimismenetluses
(1) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud karistusseadustiku § 83<sup>1</sup> alusel, on tõendamiseseme asjaolud:
1) vara kuulumine süüdistatavale, süüdimõistetule või kolmandale isikule;
2) vara seotus konfiskeerimise aluseks oleva kuriteoga;
3) kolmanda isiku vara omandamise asjaolud vastavalt karistusseadustiku § 83<sup>1</sup> lõikele 2.
(2) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> alusel, on tõendamiseseme asjaolud:
1) vara kuulumine süüdistatavale, süüdimõistetule või kolmandale isikule;
2) karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et vara on omandatud kuritegude toimepanemise tulemusena;
3) kolmanda isiku vara omandamise asjaolud vastavalt karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> lõikele 2 ning vara omandamise aeg.
##### § 403<sup>3</sup>. Kohtueelne menetlus konfiskeerimismenetluses
(1) Kohtueelse menetluse läbiviimisel konfiskeerimismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Konfiskeerimismenetluses võib tõendeid koguda jälitustoiminguga käesoleva seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud alustel ja korras.
(3) Konfiskeerimismenetluse tagamiseks on keelatud kohaldada tõkendit.
##### § 403<sup>4</sup>. Konfiskeerimismenetluse kokkuvõte
(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et konfiskeerimismenetluses on vajalik tõendusteave kogutud, koostab ta konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte, milles märgitakse:
1) süüdistatava või süüdimõistetu nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) viide konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo kriminaalasja nimetusele ja kohtuotsusele, kui konfiskeerimise aluseks olevas kuriteos on kohtuotsus tehtud;
4) andmed konfiskeeritava vara arestimise kohta;
5) konfiskeeritava vara kirjeldus ja asukoht;
6) tõendite loetelu.
(2) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõte koos tõenditega edastatakse prokuratuurile.
##### § 403<sup>5</sup>. Prokuratuuri toimingud konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saamisel
(1321) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saanud prokuratuur koostab konfiskeerimistaotluse, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab konfiskeerimise aluste puudumise või konfiskeerimise võimatuse tõttu määrusega konfiskeerimismenetluse käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1 sätestatud korras.
##### § 403<sup>6</sup>. Konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmine
(1) Konfiskeerimistaotluses märgitakse:
1) süüdistatava või süüdimõistetu nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) viide konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo kriminaalasja nimetusele ja kohtuotsusele;
4) andmed konfiskeeritava vara arestimise kohta;
5) konfiskeeritava vara kirjeldus ja asukoht;
6) kas taotletakse konfiskeerimise asendamist vastavalt karistusseadustiku §-le 84;
7) tõendite loetelu.
(2) Taotluse koopia saadetakse süüdistatavale või süüdimõistetule, tema kaitsjale ja kolmandale isikule ning taotlus edastatakse kohtule. Konfiskeerimistaotlus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(3) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 240 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, arvestades konfiskeerimismenetluse erisusi. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab kolmas isik andma oma nõusoleku käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatud korras. Kui prokuratuur ja süüdistatav või süüdimõistetu jõuavad kokkuleppele konfiskeeritava vara suuruses, saadetakse kohtule kokkulepe.
##### § 403<sup>7</sup>. Konfiskeerimismenetlus kohtus
(1) Konfiskeerimise otsustab prokuratuuri taotlusel kohus määrusega pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist konfiskeerimise aluseks olevas kuriteos.
(2) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav või süüdimõistetu, kaitsja ja kolmas isik. Kolmanda isiku ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega konfiskeerimistaotluse läbivaatamist. Süüdistatava või süüdimõistetu ilmumata jäämisel lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 269 sätestatust.
(3) Konfiskeerimise otsustab kohtunik ainuisikuliselt.
(4) Kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao või 10. peatüki sätteid, arvestades konfiskeerimismenetluse erisusi.
(5) Kui süüdistatav, süüdimõistetu või kolmas isik esitab prokuratuurile või kohtule kirjaliku avalduse, et tal ei ole tema vara konfiskeerimise suhtes vastuväiteid, siis ei takista tema ilmumata jäämine konfiskeerimistaotluse läbivaatamist. Sellisel juhul on kohtul õigus lahendada konfiskeerimistaotlus kirjalikus menetluses.
(6) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud kohtule enne kohtuotsuse jõustumist ja jõustub õigeksmõistev kohtuotsus, lõpetab kohus määrusega konfiskeerimismenetluse.
##### § 403<sup>8</sup>. Nõupidamistoas lahendatavad küsimused konfiskeerimismenetluses
(1) Kohus lahendab konfiskeerimistaotluse nõupidamistoas tehtud määrusega.
(2) Määrust tehes peab kohus otsustama:
1) kas süüdimõistetu vara on karistusseadustiku §-s 83<sup>1</sup> või 83<sup>2</sup> sätestatud tingimustel seotud konfiskeerimise aluseks oleva kuriteoga;
2) kas kolmanda isiku vara on omandatud karistusseadustiku § 83<sup>1</sup> lõikes 2 või § 83<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud viisil;
3) kas ja millisele osale varast kohaldada konfiskeerimist;
4) kuidas toimida arestitud või äravõetud varaga, mida ei konfiskeerita;
5) millised on konfiskeerimismenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
##### § 403<sup>9</sup>. Kohtulahend konfiskeerimismenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas:
1) konfiskeerimismääruse või
2) konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise määruse.
(2) Määruse koopia antakse süüdimõistetule ja kolmandale isikule.
(3) Konfiskeerimistaotluse lahendamisel käesoleva seadustiku § 403<sup>7</sup> lõikes 5 sätestatud juhul saadetakse määruse koopia menetlusosalisele, kes ei võtnud kohtulikust arutamisest osa.
##### § 403<sup>10</sup>. Konfiskeerimismääruse vaidlustamine
(1) Konfiskeerimismääruse ja konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib prokurör, süüdimõistetu või kolmas isik esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(2) Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.
### 17. peatükk LOA ANDMINE ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUSES SÄTESTATUD MÕJUTUSVAHENDI KOHALDAMISEKS
##### § 404. Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks
(1338) Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
##### § 405. Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist
(1339) Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus.
##### § 406. Taotluse läbivaatamise kord
(1) Kohtunik vaatab käesoleva seadustiku §-s 404 või 405 nimetatud taotluse läbi viivitamata.
(2) Kohtunik võib taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks.
(3) Taotluse lahendamiseks teeb kohus:
1) alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse;
2) alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise määruse;
3) alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamise määruse või
4) taotluse rahuldamata jätmise määruse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud määrus peab olema põhjendatud.
(5) Määruse koopia saadetakse taotluse esitajale, alaealisele ja tema seaduslikule esindajale ning kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile.
##### § 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1345) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
### 18. peatükk KOHTULAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE
#### 1. jagu Üldsätted
##### § 408. Kohtuotsuse ja -määruse jõustumine
(1) Kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
(2) Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni esitamise korral jõustub kohtuotsus kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
(4) Kohtumäärus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus.
(5) Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrused või kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisest.
##### § 408<sup>1</sup>. Jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine
(1) Jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.
(2) Avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.
(3) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(4) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotlused esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist. Kohus lahendab taotluse määrusega. Määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse.
##### § 409. Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus
(1356) Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
##### § 410. Kohtuotsuse ja -määruse täitmise lubatus
(1) Kohtuotsus või -määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon või kassatsioon ainult ühe süüdistatava suhtes, ei pöörata kohtuotsust täitmisele enne kohtuotsuse jõustumist ka teiste süüdistatavate suhtes.
##### § 411. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramine
(1) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.
(2) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.
(3) Käesoleva seadustiku §-s 417 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus.
(4) Kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse või -määruse jõustumise kohta.
##### § 412. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist. Kui süüdistatav on vahistatud, vabastab kohus ta vahi alt istungisaalis.
(2) Süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(3) Käesoleva seadustiku § 417 lõikes 2 sätestatud juhul pööratakse kohtuotsus täitmisele ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.
(4) Kohtumäärus pööratakse täitmisele kohe, kui see on jõustunud.
##### § 413. Mitme kohtuotsuse täitmisele pööramine
(1367) Kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65.
#### 2. jagu Karistuse täitmisele pööramine
##### § 414. Vangistuse täitmisele pööramine
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
##### § 415. Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine
(1) Täitmiskohtunik võib vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi:
1) kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida;
2) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu on kohtuotsuse täitmise ajal rase.
[Punkt 3 jõustub 1.01.2015]
3) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu ei saa karistust kanda vangla ülerahvastatuse tõttu.
(2) Kui naissoost süüdimõistetul on väike laps, võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
(3) Täitmiskohtunik võib karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(4) Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel otsustab täitmiskohtunik pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist.
##### § 416. Vangistuse täitmisele pööramisest loobumine
(1) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(2) Täitmiskohtunik võib pöörata tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.
(2) Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.
(3) Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.
(4) Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.
##### § 418. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine
(1) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui:
1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele;
2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist;
3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest.
##### § 419. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtuotsuse või -määruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud kohtueelse ettekande.
(4) Käesoleva seadustiku § 202 lõike 2 punktis 3 nimetatud üldkasuliku töö rakendamisel järgitakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, esitab kriminaalhooldaja prokuratuurile viivitamatult ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra
määrusega.
##### § 419<sup>1</sup>. Elektroonilise valve täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Elektroonilise valve täitmisele pööramiseks saadetakse kohtumäärus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtumääruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on valvata kohtulahendis märgitud kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud arvamuse ennetähtaegse vabastamise kohta.
(4) Kui isik rikub elektroonilise valve tingimusi, esitab kriminaalhooldaja kohtule viivitamata ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra
.
(5) Politseiameti juht võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvust. Prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas.
##### § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev:
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid;
2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku;
3) lõpetama kriminaalmenetlust;
4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali;
5) andma uurimisasutusele korraldusi;
6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi;
7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest;
8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust;
9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks;
10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi;
11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik;
12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.
(3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul.
(4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
(5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab.
(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude.
(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit.
##### § 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused
(1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
(2) Kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära:
1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist;
2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve;
3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust;
4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.
(3) Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
##### § 215. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus
(1) Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil.
(2) Uurimisasutusel on õigus tema menetluses olevas kriminaalasjas esitada teisele uurimisasutusele kirjalikke taotlusi üksikute menetlustoimingute tegemiseks ja muu abi saamiseks. Uurimisasutuse sellised taotlused täidetakse viivitamata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
##### § 216. Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine
(1) Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui:
1) isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises;
2) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises;
3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises.
(2) Kriminaalasja võib eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust.
(3) Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.
(4) Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib uurimisasutus, prokuratuur või kohus oma määrusega eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust ning kui seda nõuavad alaealise huvid.
#### 3. jagu Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
##### § 217. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
(1) Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll.
(2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
1) ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;
3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.
(3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui:
1) ta püüab põgeneda;
2) ei ole tuvastatud tema isikut;
3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.
(4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks.
(5) Advokaadi võib tema kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatavana kinni pidada üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
(6) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kahtlustatavana kinnipidamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 377.
(7) Kahtlustatavana kinnipeetule selgitab uurimisasutuse ametnik tema õigusi ja kohustusi ning kuulab ta viivitamata üle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud korras.
(8) Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates neljakümne kaheksa tunni jooksul.
(9) Kui kohtueelses menetluses langeb isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus ära, vabastatakse ta viivitamata.
(10) Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu. Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda.
##### § 218. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll
(1) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kantakse:
1) kinnipidamise alus viitega käesoleva seadustiku § 217 lõigetele 2 ja 3;
2) kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg;
3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
4) kahtlustatavale käesoleva seadustiku §-s 34 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamine;
5) kinnipidamisel isikult äravõetud objektide nimetused ja tunnused;
6) kinnipeetu riietuse ja tervisekahjustuste kirjeldus;
7) kinnipeetu avaldused ja taotlused.
(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll saadetakse viivitamata prokuratuurile.
##### § 219. Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine
(1) Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse.
(2) Kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile.
#### 4. jagu Kohtueelse menetluse lõpuleviimine
##### § 220. Andmete nõudmine keskmise päevasissetuleku arvutamiseks
(1) Uurimisasutus nõuab enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist Maksu- ja Tolliametilt või vajaduse korral tööandjalt või muult isikult või asutuselt välja kahtlustatava või süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalikud andmed.
(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda keskmise päevasissetuleku arvutamiseks täiendavaid andmeid.
(3) Isik või asutus, kellelt menetleja on nõudnud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks andmeid, peab järelepärimisele vastama selle saamisest alates seitsme päeva jooksul.
(4) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.
##### § 221. Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks
(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista varalise karistuse või kohaldada konfiskeerimist karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> alusel, võib uurimisasutus määrusega teha vajalike andmete kogumise ülesandeks kohtutäiturile.
(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda varalise karistuse arvutamiseks vajalikke või konfiskeerimisega seotud täiendavaid andmeid.
(3) Kohtutäitur selgitab välja kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku vara ja hindab selle väärtuse. Varalise seisundi kohta koostab kohtutäitur õiendi ning esitab selle koos õiendi koostamise aluseks olevate tõenditega menetlejale määruse saamisest alates kolmekümne päeva jooksul.
(4) Kahtlustataval, süüdistataval ja kolmandal isikul on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.
##### § 222. Kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine
(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas vajalikud tõendid on kogutud, koostab ta käesoleva seadustiku § 153 sätteid järgides viivitamata kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja lisab selle kriminaaltoimikusse. Kohtueelse menetluse kokkuvõte edastatakse prokuratuurile ka elektrooniliselt. Kriminaaltoimik, mille materjal on süstematiseeritud ja lehed nummerdatud, asitõendid ja salvestised ning pitseeritud ümbrik anonüümse tunnistaja isikuandmetega edastatakse prokuratuurile.
(2) Kui kriminaalasjas on mitu kahtlustatavat, koostatakse ühine kohtueelse menetluse kokkuvõte, milles esitatakse isikuandmed iga kahtlustatava kohta eraldi.
(3) Kohtueelse menetluse kokkuvõttele lisatakse:
1) karistusregistri väljavõte kahtlustatava andmetega;
2) nende isikute nimi ja elukoht, kes tuleks uurimisasutuse arvates kutsuda kohtuistungile, ning viited kriminaaltoimiku lehtedele, kus on andmed nende isikute osalemise kohta kohtueelses menetluses;
3) kriminaalmenetluse kulude arvestus;
4) andmed kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta;
5) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta.
##### § 223. Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamise korral
(1) Kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 200–205 sätestatud alustel ja korras.
(2) Vajaduse korral teeb kriminaaltoimiku saanud prokuratuur lisatoiminguid. Prokuratuuril on õigus kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohalt tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti.
(3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, annab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale ja esitab kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi.
(4) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 240 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
##### § 224. Kriminaaltoimiku andmine kaitsjale ja esitamine kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks
(1) Kriminaaltoimiku koopia antakse kaitsjale allkirja vastu.
(2) Kannatanule või tsiviilkostjale esitab prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks tema taotlusel.
(3) Kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend.
(4) Kui kriminaaltoimiku, salvestise või asitõendiga tutvudes ilmselt viivitatakse, määrab prokuratuur tutvumistähtaja.
(5) Kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist.
(6) Kaitsjale, kannatanule või tsiviilkostjale kriminaaltoimiku, kriminaalasjas tehtud salvestise või asitõendi tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.
(7) Kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tõendina kasutatav riigisaladust sisaldav teabekandja, mida ei lisata kriminaaltoimikusse. Riigisaladust sisaldava teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.
##### § 225. Taotluste esitamine ja lahendamine
(1) Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur seda tähtaega pikendada kuni viieteistkümne päevani.
(2) Prokuratuur vaatab taotluse läbi selle esitamisest alates kümne päeva jooksul.
(3) Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses.
(4) Kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoiminguga, esitatakse tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 kohaselt.
(5) Kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi käesoleva seadustiku §-s 235 sätestatud korras.
##### § 226. Süüdistusakti koostamine ja kohtusse saatmine
(1) Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt käesoleva seadustiku §-le 154.
(2) Süüdistusaktile lisatakse nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb. Nimekirjas märgitakse kutsutavate ees- ja perekonnanimi ning elukoht. Anonüümse tunnistaja puhul märgitakse nimekirjas tema leppenimi. Nimekirja väljavõttes märgitakse vaid kutsutava ees- ja perekonnanimi.
(3) Prokuratuur edastab süüdistusakti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Süüdistusakt edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(4) Kohtusse saadetavale süüdistusaktile lisatakse:
1) kuriteoteate või muu käesoleva seadustiku §-des 195 ja 197 loetletud dokumendi, mis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks, koopia;
2) karistusregistri väljavõte süüdistatava andmetega;
3) tõkendi kohaldamise ja muutmise määruse koopia;
4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta.
(5) Süüdistusakti kohtusse saatmisel jäetakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 nimetatud ümbrik hoiule prokuratuuri. Ümbrik esitatakse kohtule tema nõudmisel.
##### § 227. Kaitsja toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel
(1) Kaitsja esitab süüdistusakti koopia saamisest alates viie päeva jooksul kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud taotluste ja nimekirja koopiad saadab kaitsja prokuratuuri.
#### 5. jagu Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine
##### § 228. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine
(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse.
(4) Kaebuses märgitakse:
1) prokuratuuri nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress;
3) määrus või menetlustoiming, mida vaidlustatakse; määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi, kelle osas menetlustoiming või määrus vaidlustatakse;
4) millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;
5) kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus;
6) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(5) Uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 lõike 3 kohast kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule.
##### § 229. Kaebuse lahendamine prokuratuuris ja Riigiprokuratuuris
(1) Prokuratuurile või Riigiprokuratuurile esitatud kaebus lahendatakse kaebuse saamisest arvates 30 päeva jooksul.
(2) Uurimisasutuse või prokuratuuri määruse ja menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendades võib prokuratuur või Riigiprokuratuur määrusega:
1) jätta kaebuse rahuldamata;
2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(3) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 230.
(4) Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamata vaidlustatud määruse või menetlustoimingu teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale.
##### § 230. Kaebuse esitamine maakohtule
(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
(2) Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 228 lõike 4 punktide 2–6 nõudeid.
##### § 231. Kaebuse lahendamine maakohtus
(1) Eeluurimiskohtunik vaatab kaebuse läbi selle esitamisest alates 30 päeva jooksul.
(2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(3) Kaebust lahendades võib kohus:
1) jätta kaebuse rahuldamata;
2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu täitmise peatada.
(5) Eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
##### § 232. Kaebusest loobumine
(799) Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.
### 9. peatükk LIHTMENETLUSED
#### 1. jagu Lühimenetlus
##### § 233. Lühimenetluse kohaldamise alus
(1) Süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.
(2) Lühimenetlust ei kohaldata:
1) kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse;
2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega.
(3) Lühimenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis säestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 234. Lühimenetluse kohaldamise taotlus
(1) Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.
(2) Taotlus esitatakse käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras.
(3) Süüdistatav võib lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav kohtulikul arutamisel loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.
##### § 235. Prokuratuuri toimingud lühimenetluse taotluse saamisel
(1) Kui prokuratuur lühimenetluse kohaldamisega nõustub, koostatakse käesoleva seadustiku § 154 kohaselt süüdistusakt, millele märgitakse, et prokuratuur on nõus lühimenetluse kohaldamisega. Kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja süüdistusakt lisatakse kriminaaltoimikusse ning toimik edastatakse kohtule.
(2) Kui prokuratuur lühimenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 235<sup>1</sup>. Kohtu alla andmine lühimenetluses
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §‑de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused;
3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 259–262 sätestatut.
##### § 236. Kohtuistungist osavõtjad
(1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostja.
(2) Kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.
##### § 237. Kohtulik uurimine lühimenetluses
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.
(2) Pärast süüdistusakti avaldamist selgitab kohtunik süüdistatavale süüdistusakti sisu ning küsib, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses.
(3) Kohtunik teeb kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud. Seejärel saavad sõna kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindajad.
(4) Kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid.
(5) Süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist. Ülekuulamisel küsitleb süüdistatavat esimesena prokurör ning seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised kohtuniku määratud järjekorras. Süüdistatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 293.
(6) Kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda.
(7) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik menetlusosalistelt, kas neil on taotlusi. Taotlust lahendades järgib kohus käesoleva seadustiku § 298.
##### § 238. Kohtulahend lühimenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused;
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses;
3) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 loetletud alused;
4) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta.
(2) Süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.
#### 2. jagu Kokkuleppemenetlus
##### § 239. Kokkuleppemenetluse kohaldamise alus
(1) Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
(2) Kokkuleppemenetlust ei kohaldata:
1) esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse;
2) kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur;
3) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega;
4) kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.
(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus.
(4) Kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 240. Prokuratuuri alustatav kokkuleppemenetlus
(825) Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
2) selgitab kannatanule või tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
3) koostab käesoleva seadustiku § 243 kohaselt protokolli selle kohta, et kannatanu või tsiviilkostja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus;
4) koostab käesoleva seadustiku § 241 kohaselt protokolli selle kohta, et kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.
##### § 241. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
5) kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi.
(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ning kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja.
##### § 242. Kokkuleppemenetluse alustamine kahtlustatava või süüdistatava taotlusel
(1) Kui kahtlustatav või süüdistatav soovib, et kohaldatakse kokkuleppemenetlust, esitab ta prokuratuurile käesoleva seadustiku § 225 järgi kirjaliku taotluse.
(2) Kui prokuratuur nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega, teeb ta käesoleva seadustiku §-des 240–241 ja 243 sätestatud toimingud. Kui prokuratuur kokkuleppemenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 243. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult või tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult ja tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) kannatanu ja tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;
5) kas kannatanule või tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
6) kannatanu arvamus karistuse liigi ja määra kohta;
7) kannatanu või tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega.
(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ning kannatanu või tsiviilkostja.
(3) Kannatanul ja tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.
##### § 244. Kokkuleppemenetluse läbirääkimised
(1) Pärast käesoleva seadustiku §-des 241 ja 243 nimetatud protokollide koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks.
(2) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest.
(3) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses või karistuse liigis ja määras kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 245. Kokkulepe
(1) Kokkuleppes märgitakse:
1) kokkuleppe sõlmimise aeg ja koht;
2) prokuröri ametinimetus ning nimi;
3) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
4) kaitsja nimi;
5) süüdistatava karistatus;
6) süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus;
7) kuriteo asjaolud;
8) kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
9) karistuse liik ja määr;
10) konfiskeerimisele kuuluv vara.
(2) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kuriteo eest, märgitakse kokkuleppes iga karistuse liik ja määr ning üldkaristuse liik ja määr.
(3) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr.
(4) Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
(5) Prokuratuur edastab kokkuleppe koopiad süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab kriminaaltoimiku kohtusse.
##### § 245<sup>1</sup>. Kohtu alla andmine kokkuleppemenetluses
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §‑de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused;
3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks võimalusega koostada uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse või karistuse liigi või määraga;
4) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 259–262 sätestatut.
##### § 246. Kohtuistungist osavõtjad
(843) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.
##### § 247. Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses
(1) Kohtunik teatab kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku kokkulepe avaldada.
(2) Pärast kokkuleppe avaldamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
(3) Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde.
(4) Kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda.
(5) Pärast kokkuleppe arutamise lõppemist teeb kohus teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja ning lahkub nõupidamistuppa.
##### § 248. Kohtulahendid kokkuleppemenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused;
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistuse liigi või määraga;
3) kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused käesoleva seadustiku §-st 306 lähtudes;
4) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 1–5 loetletud alused;
5) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
(2) Kui kohus on teinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud määruse, tagastab ta kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks.
##### § 249. Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses
(851) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab;
2) kokkuleppe sisu.
##### § 250. Kokkuleppemenetluse alustamine kohtulikul arutamisel
(1) Käesoleva seadustiku §-des 241 ja 243 nimetatud protokollid ja käesoleva seadustiku §-s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist käesoleva seadustiku §-s 247 sätestatud korras. Kui kohtulik arutamine on alanud enne kokkuleppe esitamist, avaldatakse vaid kokkulepe.
(2) Käesoleva seadustiku § 248 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel kokkuleppemenetlusest keeldumise korral jätkab kohus menetlust üldises korras.
#### 3. jagu Käskmenetlus
##### § 251. Käskmenetluse kohaldamise alus
(1) Kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
(2) Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine.
##### § 252. Süüdistusakti põhiosa käskmenetluses
(1) Käskmenetluses koostab prokuratuur süüdistusakti, mille põhiosas esitatakse:
1) kuriteo asjaolud;
2) kuriteo kvalifikatsioon;
3) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
4) süüdistust kinnitavad tõendid;
5) ettepanek karistuse liigi ja määra kohta.
(2) Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopiad edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale.
##### § 253. Kohtulahendid käskmenetluses
(858) Kriminaalasja kohtusse saabumisel teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest:
1) kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi;
2) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud alused;
3) käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse.
##### § 254. Kohtuotsus käskmenetluses
(1) Kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.
(2) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel;
2) kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht;
3) otsuse teinud kohtu nimetus ning kohtuniku nimi;
4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning töökoht või õppeasutus;
5) süüdistatava karistatus.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) kuriteo asjaolud;
2) kuriteo kvalifikatsioon;
3) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
4) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid.
(4) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse resolutiivosas märgitakse:
1) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
2) karistuse määr;
3) kriminaalmenetluse kulude otsustus;
4) käskotsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.
(6) Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
(7) Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
##### § 255. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamine ja kohtulik arutamine üldmenetluse korras
(1) Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras.
(2) Kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse käesoleva seadustiku 10. peatüki sätteid.
##### § 256. Käskmenetluse alustamine kohtulikul arutamisel
(1) Prokurör võib käesoleva seadustiku § 269 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul esitada kohtule käskmenetluse kohaldamise taotluse ning teha ettepaneku süüdistatavale mõistetava karistuse määra kohta.
(2) Taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt.
(3) Kui taotlus jäetakse rahuldamata, jätkatakse kohtulikku arutamist üldkorras.
#### 4. jagu Kiirmenetlus
##### § 256<sup>1</sup>. Kiirmenetluse kohaldamise alus
(871) Kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
##### § 256<sup>2</sup>. Kiirmenetluse protokoll ja süüdistusakt kiirmenetluses
(1) Kiirmenetluse protokollis märgitakse:
1) kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 76 lõikele 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis;
2) kahtlustatava seisukoht, kas ta soovib kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata;
3) tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis;
4) muude tõendite loetelu;
5) käesoleva seadustiku § 218 lõikes 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud.
(2) Kiirmenetluse protokoll edastatakse viivitamata prokuratuurile. Kiirmenetluse protokollile lisatakse muud tõendid ja käesoleva seadustiku § 222 lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud dokumendid.
(3) Vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks. Sellisel juhul lisatakse protokolli käesoleva seadustiku §-s 245 või 252 nimetatud andmed. Käesoleva seadustiku § 240 punktides 2 ja 3 nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.
(4) Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile käesoleva seadustiku §-s 154 sätestatud andmed, arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi.
(5) Süüdistatavale ja tema kaitsjale antakse kiirmenetluse protokolli koopia. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võib ta taotleda protokolli tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kui kiirmenetluse protokolli asemel koostatakse eraldi menetlusdokumendid, antakse süüdistatavale ja kaitsjale süüdistusakti ja kriminaalasja materjalide koopia.
(6) Kaitsjal on pärast kahtlustatava ülekuulamist kuni kohtuistungi alguseni õigus tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega. Taotluste ja kaebuste esitamine ja lahendamine toimub prokuratuuris kuni kohtule kiirmenetluse taotluse esitamiseni.
##### § 256<sup>3</sup>. Kohtuistungile kutsumine
(1) Menetlusosalised ja tunnistajad kutsub kohtusse uurimisasutus või prokuratuur käesoleva seadustiku § 164 lõikes 3 sätestatud korras eelnevalt kohtuga kooskõlastatult.
(2) Süüdistatava ja kaitsja kutsub kohtusse prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.
##### § 256<sup>4</sup>. Kohtumenetlus kiirmenetluses
(1) Prokurör esitab kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ning annab kohtule kriminaalasja materjalid.
(2) Kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku § 257 lõikes 1 sätestatud korras kohtualluvust ja avab kohtuistungi. Kohtualluvuse kontrollimise kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli. Pärast kohtuliku uurimise algusest teatamist teeb kohus prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.
(3) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine kohe ei ole võimalik, korraldab kohus eelistungi käesoleva seadustiku §-des 258–263 sätestatud korras.
(4) Kohtumenetlus kiirmenetluses toimub käesoleva seadustiku §-des 233–238 või 239–250 või 251–256 või 266–317 sätestatud korras, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 256<sup>5</sup>. Kohtulahend kiirmenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) prokuratuurile kriminaalasja materjalide tagastamise määruse, kui puuduvad kiirmenetluse kohaldamise alused, välja arvatud tõendite ebapiisavus;
2) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta.
(2) Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.
### 10. peatükk KOHTUMENETLUS MAAKOHTUS
#### 1. jagu Kohtulik eelmenetlus
##### § 257. Kohtu alla andmine
(1) Süüdistusakti saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning annab süüdistatava oma määrusega kohtu alla.
(2) Kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 258 loetletud alused, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungi.
##### § 258. Eelistungi korraldamise alused
(1) Eelistung korraldatakse:
1) tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamiseks;
2) et otsustada süüdistusakti prokuratuurile tagastamine, kui süüdistusakt ei ole käesoleva seadustiku § 154 nõuete kohane;
3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise otsustamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud alustel.
(2) Eelistungi kutsed toimetatakse kohtumenetluse pooltele kätte käesoleva seadustiku §-des 163–169 sätestatud korras.
##### § 259. Eelistungil osalejad
(1) Eelistungi peab kohtunik ainuisikuliselt.
(2) Prokuröri osavõtt eelistungist on kohustuslik.
(3) Vajaduse korral võib eelistungile kutsuda teisi menetlusosalisi.
(4) Eelistungit protokollib kohtuistungi sekretär.
##### § 260. Eelistungile ilmumata jäämise tagajärjed
(1) Kui prokurör ei ilmu eelistungile, lükatakse istung edasi ja teatatakse tema ilmumata jäämisest prokuratuuri.
(2) Teiste kohtumenetluse poolte ilmumata jäämine ei takista eelistungi pidamist.
##### § 261. Eelistung
(1) Kohtunik, avanud eelistungi:
1) teatab kohtulikuks arutamiseks ettevalmistatava kriminaalasja nimetuse ja eelistungil lahendatava küsimuse ning tõlgi kaasamise korral täidab käesoleva seadustiku § 161 lõike 3 nõuded;
2) selgitab, kes on eelistungile ilmunud, ja vajadusel kontrollib ilmunute isikusamasust;
3) lahendab taandamistaotluse.
(2) Pärast eelistungi rakendamist selgitab kohtunik eelistungi korraldamise alust ja kuulab ära ilmunud poolte arvamused eelistungil lahendatavas küsimuses.
##### § 262. Kohtuniku pädevus eelistungil
(898) Eelistungil võib kohtunik teha määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks;
2) prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta käesoleva seadustiku § 154 nõuetele;
3) kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 loetletud juhtudel;
4) tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks.
##### § 263. Kohtu alla andmise määrus
(899) Kohtu alla andmise määruses märgitakse:
1) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
2) kriminaalasja number;
3) kohtuistungi aeg ja koht;
4) kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel istungil;
5) kohtuistungile kutsutavate isikute ees- ja perekonnanimed;
6) leppenimega tunnistaja või kannatanu ülekuulamine käesoleva seadustiku § 67 lõike 5 kohaselt;
7) kas kohaldatakse või muudetakse tõkendit;
8) taotluste lahendus.
##### § 264. Kriminaalhooldusametniku kaasamine
(1) Vajaduse korral teeb kohtunik kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
(2) Kohtunik kontrollib, kas alaealise süüdistatava kriminaalasjas on koostatud kohtueelne ettekanne. Kohtuniku korraldusel täiendab kriminaalhooldusametnik kohtueelset ettekannet.
(3) Kohtuniku korraldusel selgitab kriminaalhooldusametnik kohustuste või üldkasuliku töö määramiseks tähtsad asjaolud ja esitab kohtule kohtueelse ettekande, mis lisatakse kriminaalasja materjalile.
##### § 265. Prokuröri ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumine
(1) Prokurör ja menetlusosalised kutsutakse kohtuistungile kutsega käesoleva seadustiku §-des 163–169 sätestatud korras.
(2) Süüdistatavale, prokuratuurile ja kaitsjale edastab kohus koos kohtukutsega kohtu alla andmise määruse koopia.
#### 2. jagu Kohtuliku arutamise üldtingimused
##### § 266. Kohtuistungi juhtimine ja kohtuistungi kord
(1) Kohtuistungit juhib kohtunik. Käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud kriminaalasjades juhib istungit eesistuja.
(2) Kohtumenetluse pooled ning teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtuniku korraldusi. Kohtukoosseisu sisenemisel istungisaali ja saalist väljumisel tõusevad saalis viibijad püsti.
(3) Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes. Kohtuniku loal võib esineda istudes.
(4) Kohtunikul on õigus piirata saalis viibijate hulka, kui istungisaal on ületäitunud.
##### § 267. Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed
(1) Kui süüdistatav rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku korraldust, võib kohtumääruse alusel:
1) ta ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist eemaldada;
2) kohaldada talle kuni kümme päeva aresti või rahatrahvi kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses.
(2) Kui süüdistatav on istungisaali tagasi kutsutud, tutvustatakse süüdistatavale tema äraolekul tehtud kohtutoiminguid.
(3) Korrarikkumise tõttu kogu istungi ajaks saalist eemaldatud süüdistatavale antakse kohtuotsuse või käesoleva seadustiku § 315 lõikes 4 sätestatud juhul kohtuotsuse resolutiivosa koopia viivitamata kätte pärast kohtuotsuse kuulutamist.
(4) Kui prokurör või kaitsja rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib talle kohtumäärusega kohaldada rahatrahvi kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses. Kohtumääruse koopia saadetakse prokuröri korrarikkumise korral prokuratuuri ja advokaadist kaitsja korrarikkumise korral advokatuuri juhatusele.
(5) Kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses või kuni viis päeva aresti.
(6) Kui korrarikkuja käitumises ilmnevad kuriteo tunnused, alustab prokurör tema suhtes kriminaalmenetlust või edastab kohus kuriteoteate politseile. Vajaduse korral peab kohus protokolli alusel sellise isiku kinni kahtlustatavana.
(7) Kohtus istungiväliselt oma ametiülesandeid täitev kohtunik võib isikule, kes ei täida tema korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, kohaldada kohtumäärusega kuni kümme päeva aresti või rahatrahvi kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses.
(8) Korrarikkuja nõudmisel antakse talle kohtumäärus väljavõttena kohtuistungi protokollist.
##### § 268. Kohtuliku arutamise piirid
(1) Kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistust. Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti käesoleva seadustiku § 154 järgides. Uue süüdistusakti koostamine ei ole vajalik, kui prokurör muudab esitatud süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda.
(3) Süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi.
(4) Kui kriminaalasja arutades selgub, et isik, kellele ei ole selles kriminaalasjas süüdistust esitatud, on pannud toime kuriteo tunnustega teo, alustab prokurör selle kuriteo kriminaalmenetlust.
(5) Kui kohtuistungil tuvastatud teise kuriteo tõttu on kriminaalasja igakülgselt, täielikult ja objektiivselt arutada võimatu või raske, lükkab kohus kriminaalasja kohtuliku arutamise edasi.
(6) Kui kohtulikul arutamisel tekib kahtlus, et tunnistaja on andnud teadvalt vale ütluse või et ekspert on andnud teadvalt vale eksperdiarvamuse, edastab kohus sellekohase teate ja kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse koopia politseile.
(7) Prokurör võib kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kohtuliku uurimise või kuulutab välja vaheaja.
(8) Kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda.
##### § 269. Süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest
(1) Kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtul. Tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi.
(2) Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta:
1) on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras;
2) viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;
3) pärast kohtuistungil ülekuulamist on viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;
4) kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavalt käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktile 1.
(3) Kui süüdistatav hoidub kohtulikust arutamisest kõrvale või kriminaalasja arutamist takistab tema raske haigus, mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda, võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse, lükata eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tabamiseni või tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate kriminaalasja kohtulikku arutamist.
(4) Mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata.
##### § 270. Prokuröri ja kaitsja osavõtt kohtuistungist
(1) Prokurör on kohustatud osalema kohtuistungil. Kui prokurör jääb ilmumata, lükatakse kohtulik arutamine edasi ja ilmumata jäämisest teatatakse prokuratuurile.
(2) Kui kaitsja jääb kohtuistungile ilmumata, lükatakse kohtulik arutamine edasi. Advokaadist kaitsja ilmumata jäämisest teatatakse advokatuuri juhatusele.
##### § 271. Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta või eksperdita
(931) Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.
##### § 272. Kohtulik arutamine tsiviilkostjata
(1) Tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.
(2) Kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik tsiviilkostjata läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata.
##### § 273. Kohtuliku arutamise edasilükkamine
(1) Kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse määrusega edasi, kui:
1) kohtuistungile on jäänud ilmumata käesoleva seadustiku §-des 269–271 nimetamata isik, kelle osavõtt on vajalik;
2) on vaja koguda täiendavaid tõendeid;
3) kohtuistungit ei ole võimalik muul põhjusel jätkata.
(2) Enne kohtuliku arutamise edasilükkamist võidakse kohtuistungile ilmunud tunnistaja, kannatanu, ekspert või tsiviilkostja üle kuulata ja jätta ta teist korda kohtuistungile kutsumata.
(3) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi menetlusosalise või muu isiku ilmumata jäämise tõttu, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-des 139 ja 140 sätestatud abinõusid.
(4) Kui kaitsja ei tunne kriminaalasja, võib kohus kohtuistungi kuni kümneks päevaks edasi lükata ning panna istungi edasilükkamisest tingitud kriminaalmenetluse kulud kaitsja kanda, teatades advokatuuri juhatusele kaitsja käitumisest.
##### § 274. Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil
(1) Kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.
(2) Kriminaalmenetlust ei lõpetata, kui selle jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil taotleb:
1) süüdistatav käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
2) süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul.
(3) Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse alaealise suhtes, kes ei olnud õigusvastase teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline või keda saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 201 lõiget 1 või 2.
(4) Kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202 ja 203 sätestatud alustel.
(6) Prokuröri taotlusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada käesoleva seadustiku §-s 204 sätestatud alustel.
##### § 275. Tõkendi otsustamine
(944) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
##### § 276. Taotluse lahendamine ja kohtumääruse vormistamine
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole esitatud täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et:
1) täiendavatel tõenditel ei ole selle kriminaalasja lahendamisel tähtsust;
2) kohtumenetluse pool ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta pole taotlust varem esitanud;
3) taotluse tähtsus ei ole vastavuses tõendite kogumiseks mineva ajakuluga või saamisraskustega.
(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise, sundtoomise, tõkendi valimise, muutmise või tühistamise, taandamise, ekspertiisi määramise ja süüdistatava istungisaalist eemaldamise vormistab kohus käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega.
(3) Muud kohtumäärused vormistatakse menetlusdokumendina, mis lisatakse kriminaaltoimikusse, või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli.
#### 3. jagu Kohtuistungi rakendamine
##### § 277. Kohtuistungi avamine
(1) Kohtunik, avanud kohtuistungi:
1) teatab, milline kriminaalasi tuleb arutusele;
2) selgitab, kes kohtumenetluse pooltest on ilmunud;
3) selgitab, kas kutsed on kätte saadud ja millised on ilmumata jäämise põhjused.
(2) Kohtuistungi sekretär kannab kohtule ette, kas kutsutud tunnistajad, ekspert ja tõlk on kohtuistungile ilmunud.
##### § 278. Tõlk kohtuistungil
(1) Kui kohtuistungist võtab osa tõlk, teeb kohus teatavaks tema nime. Koosseisulise tõlgi puhul selgitatakse, et ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest.
(2) Koosseisuvälisele tõlgile selgitab kohtunik käesoleva seadustiku § 161 lõikes 5 sätestatud õigusi.
(3) Koosseisuvälist tõlki hoiatatakse enne tõlkima asumist, et teadvalt valesti tõlkimine toob kaasa kriminaalkaristuse.
##### § 279. Süüdistatava isikusamasuse tuvastamine ning talle tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(1) Kohtunik tuvastab süüdistatava isikusamasuse ning teeb kindlaks, kas ta on saanud süüdistusakti koopia.
(2) Kui süüdistatav ei ole süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse koopiat kätte saanud, annab kohus need talle kätte ja süüdistatava või kaitsja taotlusel määrab aja nendega tutvumiseks või vajaduse korral lükkab kohtuistungi edasi.
(3) Süüdistatavale selgitatakse käesoleva seadustiku § 35 lõikes 2 sätestatud õigusi ja kohustusi.
##### § 280. Tunnistaja isikusamasuse tuvastamine, tunnistaja hoiatamine ja tunnistaja eemaldamine istungisaalist
(1) Kohtunik tuvastab tunnistaja isikusamasuse ning selgitab, millised on tunnistaja suhted süüdistatava ja kannatanuga ning kannatanu suhted süüdistatavaga.
(2) Tunnistaja isikuandmeid ei avaldata, kui tunnistaja on käesoleva seadustiku § 67 kohaselt tema turvalisuse tagamiseks muudetud anonüümseks.
(3) Kohtunik selgitab tunnistajale käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud õigusi ja kohustusi.
(4) Kohtunik hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust.
(5) Alla neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata kriminaalkaristuse eest, kuid talle selgitatakse, et kohtus peab rääkima tõtt.
(6) Pärast hoiatamist eemaldatakse tunnistajad istungisaalist. Ülekuulatud ja ülekuulamata tunnistajate omavahelist suhtlemist tuleb vältida.
##### § 281. Kannatanule ja tsiviilkostjale nende õiguste ja kohustuste selgitamine
(962) Kohtunik selgitab kannatanule ja tsiviilkostjale käesoleva seadustiku §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi ja kohustusi.
##### § 282. Kaitsja ja esindaja volituste kontrollimine
(963) Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.
##### § 283. Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(964) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
##### § 284. Kohtukoosseisu teatavakstegemine, taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine
(1) Kohtunik teeb teatavaks kohtukoosseisu ning prokuröri, kaitsja, esindaja, eksperdi, tõlgi ja kohtuistungi sekretäri nime ning selgitab kohtumenetluse pooltele õigust esitada taandamistaotlus käesoleva seadustiku §-des 49–59, 97, 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras.
(2) Pärast taandamistaotluste lahendamist küsib kohtunik, kas pooltel on enne kohtulikku uurimist muid taotlusi.
(3) Kohus lahendab taotlused määrusega.
#### 4. jagu Kohtulik uurimine
##### § 285. Kohtuliku uurimise algus
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.
(2) Prokurör avaldab süüdistusakti ja annab kokkuvõtliku ülevaate süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. Seejärel esitab prokurör kohtule kriminaaltoimiku.
(3) Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud.
##### § 286. Tõendite uurimise järjekord
(1) Tõendite uurimine algab prokuröri esitatavate tõendite uurimisest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega.
(2) Kohtumenetluse pooled võivad omavahel kokku leppida, et tõendeid uuritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtust erinevas järjekorras. Sellisel juhul määrab kohus tõendite uurimise järjekorra kohtuistungi protokolli kantava määrusega kohtumenetluse poolte kokkuleppe kohaselt.
##### § 287. Tunnistaja ülekuulamine
(1) Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 288.
(2) Tunnistaja kuulatakse üle ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta.
(3) Kui on taotletud kannatanu ülekuulamist, kuulatakse kannatanu üle enne tunnistajaid.
(4) Leppenimega tunnistaja kuulatakse üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 67 lõikes 5 ja § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras. Menetlusosalised esitavad oma küsimused leppenimega tunnistajale kohtuniku kaudu.
(5) Kohus võib poole taotlusel või omal algatusel lubada kaugülekuulamist käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või kasutada tunnistajat süüdistatava eest varjavat vaheseina.
(6) Ülekuulatud tunnistaja võib istungisaalist lahkuda vaid kohtu loal.
##### § 288. Ristküsitlus
(1) Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena kohtumenetluse pool, kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud. Kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus.
(2) Esmasküsitlusel ei või esitada suunavaid küsimusi. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt.
(3) Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta.
(4) Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta.
(5) Kohus sekkub ristküsitlusse, et jätta kõrvale tunnistajale esitatud küsimus, mis on lubamatu, asjakohatu või riivab tunnistaja väärikust.
(6) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust täiendavalt.
(7) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluse ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.
(8) Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 3, 5 ja 6.
##### § 289. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine ristküsitlusel
(1) Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega.
(2) Avaldada võib kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi, mille kohta tunnistaja on ristküsitlusel juba ütlusi andnud.
##### § 290. Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused
(1) Alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust.
(2) Alla neljateistaastane alaealine tunnistaja kuulatakse üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib menetleja kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.
(3) Kohtunik teeb alla neljateistaastasele alaealisele tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta kriminaalasja kohta teab.
(4) Pärast seda, kui alla neljateistaastane alaealine tunnistaja on ütlused andnud, küsitlevad teda kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras.
(5) Kohus jätab suunavad ja asjasse mittepuutuvad küsimused kõrvale.
(6) Kui alaealise kohalolek pärast ülekuulamist ei ole vajalik, eemaldab kohus ta istungisaalist.
##### § 291. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine kohtumenetluses
(995) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja:
1) on surnud;
2) keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, välja arvatud ütluste andmisest keeldumise korral käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatud alustel;
3) on raskelt haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungile ilmuda;
4) asukohta ei ole suudetud kindlaks teha;
5) ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu.
##### § 292. Ekspertiisiakti avaldamine ja eksperdi ülekuulamine
(1) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata ekspertiisiakti avaldamise.
(2) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks.
(3) Eksperdi ülekuulamisel kohtus ei kasutata ristküsitlust. Eksperdi ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku § 290 lõigetest 4 ja 5.
##### § 293. Süüdistatava ülekuulamine
(1) Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 288–289.
(2) Süüdistatavat küsitleb esimesena prokurör. Seejärel küsitlevad süüdistatavat teised kohtumenetluse pooled. Viimasena võivad süüdistatavale küsimusi esitada teised süüdistatavad ja nende kaitsjad.
(3) Kohus võib süüdistatavat küsitleda kogu kohtuliku uurimise vältel.
##### § 294. Kohtueelses menetluses süüdistatava antud ütluste avaldamine
(1002) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui:
1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
2) kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta;
##### § 295. Ekspertiis kohtus
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi.
(2) Kohtumenetluse pooled esitavad eksperdile küsimusi kohtu vahendusel kirjalikult. Kohus vaatab küsimused läbi, jätab asjasse mittepuutuvad või väljapoole eksperdi eriteadmisi jäävad küsimused kõrvale ning koostab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused.
(3) Kohus avaldab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused ja koostab ekspertiisimääruse, järgides käesoleva seadustiku § 106.
(4) Ekspert võib kohtus osaleda ekspertiisi esemesse puutuvate tõendite uurimises ja kohtu loal esitada menetlusosalistele küsimusi ekspertiisi tegemiseks tähtsate asjaolude kohta.
(5) Ekspertiis tehakse käesoleva seadustiku §-de 99–104 ning 107–108 kohaselt.
##### § 296. Uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamine
(1) Kohtumenetluse pool võib kohtult taotleda kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi osalist või täielikku avaldamist, arvestades käesoleva seadustiku §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid.
(2) Kohtumenetluse pool võib tutvuda uurimistoimingu protokolliga või kriminaaltoimiku muu dokumendiga, mille avaldamist taotletakse, ning esitada oma seisukoha selle avaldamise ja tõendina kasutamise kohta.
(3) Kui kohus pärast poolte seisukoha ärakuulamist leiab, et uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi võib avaldada ning et seda on võimalik tõendina kasutada, määrab ta uurimistoimingu protokolli või muu dokumendi avaldamise.
##### § 297. Täiendavate tõendite kogumine kohtulikul uurimisel
(1) Pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.
(2) Kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega.
(3) Kohus võib täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda käesoleva seadustiku § 276 lõikes 1 sätestatud alustel.
##### § 298. Kohtuliku uurimise lõpetamine
(1) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Taotlused lahendab kohus määrusega.
(2) Pärast täiendavaid kohtutoiminguid lõpetatakse kohtulik uurimine ja alustatakse kohtuvaidlust.
(3) Kohtumenetluse poole taotlusel kuulutab kohus enne kohtuvaidlust vaheaja.
#### 5. jagu Kohtuvaidlus ja süüdistatava viimane sõna
##### § 299. Kohtuvaidluse kord
(1) Kohtuvaidlus algab prokuröri süüdistuskõnega. Kohtuvaidluses saavad sõna kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja.
(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal või süüdistataval.
##### § 300. Kohtuvaidluse sisu
(1) Kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele.
(2) Kohtukõne kestus ei ole piiratud. Kohtunik võib kohtukõne katkestada, kui selles käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Kohtumenetluse pooled võivad enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist esitada oma kõne teksti selle lisamiseks kohtuistungi protokollile.
##### § 301. Prokuröri loobumine süüdistusest
(1022) Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
##### § 302. Kohtuliku uurimise uuendamine
(1) Kui kohtuvaidluses on vaja esitada uus tõend, mis võib kriminaalasja lahendamist oluliselt mõjustada, võib kohus poole taotlusel või omal algatusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada.
(2) Pärast uuendatud kohtulikku uurimist alustatakse taas kohtuvaidlusi.
##### § 303. Süüdistatava viimane sõna
(1) Pärast kohtuvaidlust annab kohtunik süüdistatavale viimase sõna õiguse.
(2) Viimase sõna kestus ei ole piiratud. Kohtunik võib süüdistatava kõne katkestada, kui viimases sõnas käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Viimase sõna ajal ei ole lubatud süüdistatavale esitada küsimusi.
(4) Kui süüdistatav viimases sõnas avaldab kriminaalasjas uue olulise asjaolu, uuendab kohus kohtuliku uurimise. Pärast uuendatud kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust on süüdistataval taas viimase sõna õigus.
(5) Viimast sõna ei anta käesoleva seadustiku § 267 lõikes 3 nimetatud juhul.
##### § 304. Kohtu lahkumine nõupidamistuppa
(1030) Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa.
#### 6. jagu Kohtuotsuse tegemine
##### § 305. Kohtu nõupidamissaladus
(1) Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida kriminaalasja arutanud kohtukoosseis ja kohtuotsust vormistav kohtuametnik.
(2) Kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlusi ei avaldata.
##### § 306. Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ja kohtuotsuse allkirjastamine
(1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused:
1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse;
2) kas teo on toime pannud süüdistatav;
3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida;
4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises;
5) kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;
6) milline karistus tuleb süüdistatavale mõista;
7) kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust;
8) kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku mõjutusvahendit;
9) kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada;
10) milliseid meetmeid on vaja süüdistatava süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jäävate alaealiste laste ja vara suhtes;
11) kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
12) kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks;
13) kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega;
14) millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimused lahendatakse iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimuste lahendamist koostatakse kohtuotsus või selle resolutiivosa, millele kirjutavad alla kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtuotsuse vormistamisel võib kasutada kohtuametniku abi.
(4) Vähemusse jäänud kohtunik esitab kirjalikult oma eriarvamuse, mis võetakse toimikusse, kuid mida ei avaldata kohtuotsuse kuulutamisel.
(5) Pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.
##### § 307. Kohtuliku uurimise uuendamine kohtuotsuse tegemisel
(1038) Kui kohus nõupidamistoas kohtuotsust tehes tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, uuendab ta kohtuliku uurimise määrusega.
##### § 308. Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamine
(1039) Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
##### § 309. Kohtuotsuse liigid ja koostamine
(1) Kohtuotsus võib olla õigeksmõistev või süüdimõistev.
(2) Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud.
(3) Süüdimõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.
##### § 310. Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine
(1) Kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
(2) Kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata.
(3) Kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
##### § 310<sup>1</sup>. Lähenemiskeelu kohta otsuse tegemine
(1) Kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
(2) Kohus lahendab lähenemiskeelu taotluse käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud korras.
##### § 311. Kohtuotsuse sissejuhatus
(1048) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) et kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
2) kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht;
3) otsuse teinud kohtu nimetus ja kohtukoosseis ning prokuröri, kaitsja, tõlgi ning kohtuistungi sekretäri ees- ja perekonnanimi;
4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning töökoht või õppeasutus;
5) süüdistatava karistatus;
6) karistusseadustiku paragrahv, lõige ja punkt, kus on sätestatud kuritegu, milles süüstatuna on süüdistatav kohtu alla antud või milles teda süüstatakse käesoleva seadustiku § 268 kohaselt muudetud süüdistuses.
##### § 312. Kohtuotsuse põhiosa
(1049) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse;
2) tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea;
3) asjaolud, mis kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb;
4) kergendavad ja raskendavad asjaolud;
5) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid;
6) süüdistuse muutmise, karistusest vabastamise, asenduskaristuse kohaldamise, alla karistusseadustikus sätestatud alammäära karistuse mõistmise või kohtuotsuse täitmise edasilükkamise motiivid;
7) tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid;
8) tsiviilhagi kohta tehtud otsus;
9) menetlusõiguse säte, millest otsust tehes juhindutakse.
##### § 313. Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa
(1) Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) süüdistatava nimi;
2) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) süüdistatavale iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmiseks ettenähtud liitkaristus;
4) katseaja kestus ja süüdistatavale pandud kohustuste loetelu, kui vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata;
5) mõistetud karistuse vähendamine ühe kolmandiku võrra käesoleva seadustiku § 238 lõike 2 kohaselt, kui on kohaldatud lühimenetlust;
6) karistuse kandmise algus;
7) kohtuotsuse täitmise asjaolud;
8) kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine;
9) süüdimõistetu järelevalveta laste ja vara suhtes võetavad meetmed;
10) otsus tsiviilhagi lahendamise kohta ja meetmed tsiviilhagi tagamiseks;
11) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
12) kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus;
13) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(2) Kui süüdistatavale on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb kohtuotsuse resolutiivosas märkida, millises süüdistuses süüdistatav on õigeks ja millises süüdi mõistetud.
##### § 314. Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa
(1052) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) õigeksmõistetu nimi;
2) süüdistatava õigeksmõistmine karistusseadustiku paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) tõkendi tühistamine;
4) tsiviilhagi tagamise meetmete tühistamine;
5) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
6) õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus;
7) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
##### § 315. Kohtuotsuse kuulutamine ja apellatsiooniõiguse selgitamine
(1) Kohtuotsuse kuulutab kohtunik või käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul eesistuja käesoleva seadustiku § 304 kohaselt teatavaks tehtud ajal.
(2) Kui süüdistatav ei valda kriminaalmenetluse keelt, tõlgitakse kohtuotsus talle pärast selle kuulutamist.
(3) Kohtunik küsib, kas õigeksmõistetu või süüdimõistetu on kohtuotsusest aru saanud, ning selgitab talle vajaduse korral selle sisu.
(4) Kohus võib kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi.
(5) Pärast kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist kohtunik või eesistuja:
1) teatab kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, tehes sellekohase märke kohtuistungi protokolli;
2) teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust;
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul;
(6) Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
(7) Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 311 ja 313 või 314 sätestatu.
(8) Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.
##### § 316. Vahistatud süüdistatava vabastamine kohtuotsuse tegemisel
(1061) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
1) ta mõistetakse õigeks;
2) ta vabastatakse karistusest;
3) teda ei ole karistatud vangistusega.
##### § 317. Kohtuotsuse koopia kätteandmine
(1) Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.
(2) Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.
### 11. peatükk APELLATSIOONIMENETLUS
#### 1. jagu Ringkonnakohtusse kaebamine
##### § 318. Apellatsiooniõigus
(1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni.
(2) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.
(3) Apellatsiooni ei saa esitada:
1) süüdistatav lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale;
2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale;
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale;
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega;
5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
##### § 319. Apellatsioonitähtaeg
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.
(2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.
(3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
(4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse.
(7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
##### § 320. Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine
(1) Apellatsioonitähtaja jooksul on kriminaaltoimik maakohtus ning seda ei väljastata.
(2) Süüdistataval on õigus kriminaaltoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
##### § 321. Apellatsioon
(1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(2) Apellatsioonis märgitakse:
1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber;
3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta;
7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist;
8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu.
(3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant.
(4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber.
(5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama vahistatud süüdistatav.
(6) Apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme kohtus esitamata jätmist põhjendab.
##### § 322. Apellatsioonist teatamine
(1) Esimese astme kohus teeb apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(2) Süüdistatavale, kelle huve apellatsioon puudutab, saadetakse koos teatega apellatsiooni koopia.
(3) Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ringkonnakohtule apellatsiooni esitamise kohta teate saamisest alates seitsme päeva jooksul.
##### § 323. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine otsuse teinud kohtus
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohus selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui:
1) apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust;
3) apellant ei ole tähtajaks kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist.
##### § 324. Kriminaaltoimiku saatmine ringkonnakohtusse
(1088) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus
##### § 325. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine ringkonnakohtus
(1) Kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades kohus:
1) kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuete täitmist;
2) korraldab käesoleva seadustiku §-s 327 sätestatud aluse ilmnemisel eelistungi.
(2) Kui käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuded on täidetud ja puudub eelistungi korraldamise alus, määrab kohtunik kohtuistungi aja ning teeb käesoleva seadustiku §-des 329 ja 330 sätestatud toimingud.
##### § 326. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtus
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohus selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud alustel või kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
##### § 327. Ringkonnakohtus eelistungi korraldamise alused
(1) Eelistung korraldatakse:
1) käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral;
2) muudel juhtudel, kui kohtunik peab seda vajalikuks.
(2) Eelistung peetakse käesoleva seadustiku § 259 lõigete 2–4 ning §-de 260 ja 261 kohaselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus.
##### § 328. Kohtu pädevus eelmenetluses
(1) Kohtunik või eelistungil kohus:
1) teeb kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse, kui ei esine menetlust takistavaid asjaolusid või kui need on kõrvaldatavad;
2) tühistab määrusega kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud alustel;
3) lahendab määrusega muud kohtuliku arutamise ettevalmistamisega seotud küsimused.
(2) Kohtumääruse koopia saadetakse selle tegemisest alates kolme päeva jooksul kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
##### § 329. Kriminaalasja arutamisele määramine ringkonnakohtus
(1) Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruses märgitakse:
1) kohtuistungi kuupäev ja koht;
2) kohtuistungile kutsutava isiku nimi;
3) kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel kohtuistungil.
(2) Määruses nimetatakse rahuldamata jäetud taotlus. Taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa esitada kaebust, kuid taotlust võib korrata kohtulikul arutamisel.
##### § 330. Kohtuistungile kutsumine
(1099) Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kohtukutsega käesoleva seadustiku §-de 163–169 kohaselt.
#### 3. jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus
##### § 331. Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise kord ja piirid
(1) Ringkonnakohus juhindub kriminaalasja apellatsiooni korras arutades käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(2) Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.
(3) Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.
(4) Apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest.
##### § 332. Kohtuistungi rakendamine ringkonnakohtus
(1) Kohtuistungi rakendamiseks ringkonnakohtus eesistuja:
1) avab kohtuistungi ja teatab, millist kriminaalasja ning kelle apellatsiooni alusel arutatakse;
2) selgitab, kes kohtuistungile kutsututest on ilmunud;
3) selgitab kutsutute ilmumata jäämise põhjused;
4) kaasab vajaduse korral käesoleva seadustiku § 161 lõike 1 kohaselt tõlgi;
5) tuvastab süüdistatava isikusamasuse ja selgitab talle tema õigusi, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 35, ning kontrollib, kas süüdistataval ja tema kaitsjal on pärast apellatsiooni koopia kättesaamist jäänud küllaldaselt aega valmistuda kohtuistungiks;
6) teeb käesoleva seadustiku §-des 280–284 loetletud menetlustoimingud.
(2) Eesistuja või kohtukoosseisu üks liige kannab ette kohtuotsuse apelleeritava osa sisu, kaebuse motiivid, taotlused ning annab ülevaate saabunud dokumentidest.
(3) Pärast ettekannet selgitab eesistuja apellandile tema õigust loobuda apellatsioonist ning loobumise tagajärgi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 333 ja küsib, kas ta toetab apellatsiooni või loobub sellest osaliselt või täielikult.
##### § 333. Apellatsioonist loobumine
(1) Apellandil on õigus apellatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne kohtuvaidluse lõppu. Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel.
(2) Kaitsja võib süüdistatava apellatsioonist loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
(3) Volitatud esindaja võib apellatsioonist loobuda üksnes volitaja kirjalikul taotlusel.
(4) Süüdistataval on õigus loobuda kaitsja apellatsioonist, välja arvatud juhtudel, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on käesoleva seadustiku § 45 lõike 2 järgi kohustuslik.
(5) Kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud, jäetakse apellatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata. Kui apellatsioonist loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse apellatsioonimenetlus kohtumäärusega.
(6) Kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jätkatakse kriminaalasja arutamist apellatsioonist loobumisele vaatamata.
(7) Kui apellatsioonist loobumise tõttu jäetakse apellatsioon läbi vaatamata või apellatsioonimenetlus lõpetatakse, jõustub esimese astme kohtu otsus teiste apellatsioonide puudumise korral kohtumääruse tegemisega.
(8) Apellatsioonist loobunud apellandil ei ole õigust kassatsiooni korras vaidlustada ringkonnakohtu otsust, kui ringkonnakohus ei ole käesoleva seadustiku § 331 lõike 3 kohaselt laiendanud kriminaalasja arutamise piire.
##### § 334. Süüdistatava ja teiste kohtumenetluse poolte osavõtt ringkonnakohtu istungist
(1) Ringkonnakohus võib arutada kriminaalasja selle süüdistatava osavõtuta, kelle suhtes on kohtuotsus vaidlustatud, kui:
1) süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud ning kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta;
2) süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud ning taotlenud kohtuliku arutamise edasilükkamist põhjusel, mida kohus ei tunnista mõjuvaks;
3) kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud süüdistatav on jäänud kohtuistungile ilmumata;
4) süüdistatav on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõike 1 alusel;
5) süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale.
(2) Teiste kohtumenetluse poolte ringkonnakohtu istungist osavõtu vajalikkuse otsustab kohus käesoleva seadustiku §-des 270–273 sätestatud korras.
##### § 335. Kohtulik uurimine ringkonnakohtus
(1) Kohtulikul uurimisel ringkonnakohtus järgitakse käesoleva seadustiku §-de 286–298 sätteid.
(2) Ringkonnakohus võib kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme kohtu istungi protokolli.
##### § 336. Kohtuvaidlus
(1) Kohtuvaidlus algab apellandi kohtukõnega. Seejärel saavad sõna teised kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras. Kohtumenetluse poolel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal ja süüdistataval.
(2) Kohtukõne kestus ei ole piiratud. Eesistuja võib katkestada kohtukõne, kui väljutakse apellatsiooni piirest.
(3) Pärast kohtuvaidlust teatab kohus päeva, mil kohtulahend on kohtumenetluse pooltele ringkonnakohtus kättesaadav. Kohus võib pärast nõupidamist kuulutada kohe kohtuotsuse või selle resolutiivosa.
##### § 337. Ringkonnakohtu pädevus kohtulahendi tegemisel
(1) Ringkonnakohus võib otsusega:
1) jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata;
2) jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi;
3) muuta esimese astme kohtu otsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
4) tühistada esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue kohtuotsuse.
(2) Ringkonnakohus võib määrusega:
1) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud kriminaalmenetlust välistavatel asjaoludel;
2) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uuesti arutada esimese astme kohtule.
##### § 338. Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused
(1124) Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on:
1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus;
2) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
3) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine;
4) mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
##### § 339. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
(1) Kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui:
1) kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis;
2) kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 ja § 334 lõikes 1 sätestatud erandid;
3) kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud;
4) prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud;
5) kohtuotsust tehes on rikutud kohtunike nõupidamissaladust;
6) kohtuotsust ei ole allkirjastanud kõik kohtukoosseisu kuuluvad isikud;
7) kohtuotsuses puudub põhjendus;
8) kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele;
9) kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda;
10) puudub kohtuistungi protokoll, välja arvatud käskmenetluse asjades.
(2) Kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.
##### § 340. Uue otsuse tegemine ringkonnakohtus
(1) Ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab.
(2) Uue otsuse tegemise korral võib ringkonnakohus:
1) mõista süüdistatava õigeks kõigis kuritegudes;
2) mõista süüdistatava õigeks osas kuritegudes ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
3) tunnistada süüdistatava süüdi kergemas kuriteos ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
4) tühistada kohtuotsuse karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale kergema karistuse;
5) tühistada kohtuotsuse tsiviilhagi osas;
6) tühistada kohtuotsuse muude käesoleva seadustiku §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas.
(3) Materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tuvastamise korral peab kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud.
(4) Prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel võib ringkonnakohus:
1) tunnistada süüdistatava süüdi raskemas kuriteos ja mõista raskema karistuse või jätta karistuse muutmata;
2) tühistada õigeksmõistva kohtuotsuse ja teha süüdimõistva otsuse;
3) tunnistada süüdistatava süüdi kuriteos, milles ta on õigeks mõistetud, ja mõista talle karistuse;
4) tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse osas ja mõista raskema karistuse;
5) tühistada kohtuotsuse muude käesoleva seadustiku §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas.
##### § 341. Kriminaalasja saatmine esimese astme kohtule uueks arutamiseks
(1) Kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.
(2) Kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku § 339 lõikes 2 sätestatud korras ja rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.
(3) Esimese astme kohus võib kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda vaid siis, kui kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise üheks aluseks oli prokuratuuri või kannatanu apellatsioon, milles taotleti süüdistatava olukorra raskendamist.
(4) Kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal, ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega.
##### § 342. Ringkonnakohtu otsus
(1) Ringkonnakohus järgib otsust tehes käesoleva seadustiku § 305–314, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) apelleeritav kohtuotsus;
2) esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu ja apellandi taotluse sisu.
(3) Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt muutmata, võib ta:
1) oma otsuses jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused;
2) esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa ning menetlusõiguse sätted, millest ta on otsust tehes juhindunud.
##### § 343. Ringkonnakohtu otsuse kuulutamine ja otsuse koopia kätteandmine
(1) Pärast kohtuvaidlust teatab ringkonnakohus kohtuotsuse kuulutamise aja või päeva, millal kohtulahend on ringkonnakohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav.
(2) Kui ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse või selle resolutiivosa kohe pärast nõupidamist, järgitakse käesoleva seadustiku § 315 ja 316.
(3) Ringkonnakohtu otsuse koopia kätteandmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 317.
### 12. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS
#### 1. jagu Riigikohtusse kaebamine
##### § 344. Kassatsiooniõigus
(1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui:
1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust;
2) ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud.
(2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas.
(2) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.
(3) Kassatsiooni esitamise õigus on:
1) prokuratuuril;
2) advokaadist kaitsjal;
3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.
(4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat.
(5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab.
##### § 345. Kassatsioonitähtaeg
(1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
(2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
(3) Kassatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse Riigikohtu resolutsiooniga, kui kassatsiooni esitamise tähtaeg on mööda lastud.
(4) Kui ringkonnakohus tunnistab kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse kassatsioon kolmekümne päeva jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(5) Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.
(6) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega.
##### § 346. Kassatsiooni alused
(1153) Kassatsiooni alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul.
##### § 347. Kassatsioon
(1) Kassatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Kassatsioonile lisatakse selle elektrooniline koopia.
(2) Kassatsioonis märgitakse:
1) kassaatori nimi, menetlusseisund ja asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number;
2) selle kohtu nimetus, kelle lahend vaidlustatakse, ja kohtulahendi kuupäev;
3) selle kohtumenetluse poole nimi, kelle huvides või kelle vastu kassatsioon esitatakse, tema elu- või asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number;
4) kassatsiooni alus käesoleva seadustiku § 346 järgi ja viide materiaalõiguse või kriminaalmenetlusõiguse asjakohasele sättele;
5) kohtuotsusega tuvastatud faktilised asjaolud või kohtus uuritud tõendid, millele tuginedes kassaator põhjendab materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist;
6) dokumentide loetelu, mida kassaator peab vajalikuks kassatsioonimenetluses täiendavalt esitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks;
7) kassaatori taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
8) kas kassatsiooni esitanud süüdistataval on valitud kaitsja või taotleb ta kaitsja määramist;
9) kas kassaator taotleb suulist menetlust;
10) kassatsioonile lisatud dokumentide loetelu.
(3) Kassatsioonile lisatakse:
1) kassaatori volitusi tõendav dokument, kui kassaator on advokaat ja tema volikirja ei ole kriminaaltoimikus;
2) kassatsiooni koopia süüdistatavale ja käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikule, kelle huve kassatsioon puudutab, ning prokuratuurile.
(4) Kassatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab kassaator.
##### § 348. Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine
(1) Kassatsioonitähtaja jooksul on kriminaaltoimik ringkonnakohtus ja seda ei väljastata.
(2) Kassatsiooni esitamise õigusega isikutel on õigus kriminaaltoimikuga tutvuda.
(3) Kui kassatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja kassatsioon Riigikohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus Riigikohtus
##### § 349. Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamine
(1) Riigikohus otsustab kassatsiooni menetlusse võtmise riigikohtunike kolmeliikmelises koosseisus kassatsioonimenetluse pooli välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal ühe kuu jooksul, alates kassatsiooni saamisest.
(2) Riigikohus saadab kassatsiooni koopia käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikule, kelle huve kassatsioon puudutab, ja määrab vajaduse korral tähtaja kassatsioonivastuse esitamiseks.
(3) Kassatsioonivastuses peab olema märgitud, kas taotletakse suulist menetlust.
(4) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et:
1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsust või taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.
(5) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.
(6) Kui kassatsiooni ei võeta menetlusse, lisatakse kassatsioon ja Riigikohtu määrus kriminaaltoimikusse, mis tagastatakse esimese astme kohtule. Määruse koopia saadetakse kassaatorile ja kassatsioonivastuse esitanud isikule.
##### § 350. Kassatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1) Kui kassatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 347 nõuete kohane, jätab Riigikohus selle määrusega käiguta ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Riigikohus koostab kassaatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kassatsiooni kassaatorile, kui:
1) kassatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 345 sätestatud kassatsioonitähtaja möödumist ja kassaator ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või kui Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kassatsiooni on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 344 lõike 3 järgi ei ole selleks õigust;
3) kassaator ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud kassatsiooni puudusi;
4) kohtuistungi alguseks on kassatsioonist loobutud.
##### § 351. Riigikohtu istungist teatamine, kohtuistungile kutsumine ja Riigikohtus kriminaaltoimikuga tutvumine
(1) Kui Riigikohus on otsustanud võtta kassatsiooni menetlusse, saadab ta kassatsioonimenetluse poolele kohtukutse koos kassatsiooni koopiaga, kui seda ei ole talle saadetud käesoleva seadustiku § 349 lõikes 2 sätestatud korras.
(2) Kohtumenetluse poolele, kelle huve kassatsioon puudutab, teatab Riigikohus kohtuistungi toimumise aja ja koha.
(3) Riigikohus võib kutsuda kohtuistungile ka kohtumenetluse poole, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool, kui seda vajalikuks peab.
(4) Kassatsioonimenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kriminaaltoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid.
#### 3. jagu Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtus
##### § 352. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise viis, tähtaeg ja piirid
(1) Üldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses.
(2) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi, kui seda on taotlenud kassatsioonimenetluse pool või kui seda peab vajalikuks Riigikohus.
(3) Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi kahe kuu jooksul, arvates kassatsiooni menetlusse võtmisest.
(4) Kriminaalasi vaadatakse läbi esitatud kassatsiooni piires.
(5) Kassaatoril ei ole kriminaalasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest.
(6) Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
##### § 353. Kohtukoosseis kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamisel
(1179) Riigikohtus vaatab kriminaalasja kassatsiooni korras läbi:
1) kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis;
2) kriminaalkolleegiumi täiskogu;
3) Riigikohtu erikogu;
4) Riigikohtu üldkogu.
##### § 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi täiskogus
(1180) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
##### § 355. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu erikogus
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab kriminaalasja täiskogus läbi vaadates vajalikuks seaduse tõlgendamisel muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu erikogule.
(2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.
(3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees eesistujana;
2) kaks riigikohtunikku kriminaalkolleegiumist;
3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on kriminaalkolleegium vaidlustanud.
(4) Erikogu istungil on ettekandja kriminaalkolleegiumi liige.
##### § 356. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu üldkogus
(1185) Kriminaalasi antakse kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi täiskogu kriminaalasja läbi vaadates leiab, et:
1) seadust kohaldades on vaja muuta Riigikohtu üldkogu või erikogu viimases lahendis esitatud seisukohta;
2) seaduse tõlgendamise seisukohalt on oluline lahendada kriminaalasi Riigikohtu üldkogus;
3) kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 2002, 29, 174; 2003, 4, 22) alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
##### § 357. Riigikohtu istungi rakendamine
(1) Kohtuistungi rakendamiseks Riigikohtus eesistuja:
1) avab kohtuistungi ja teatab, milline kriminaalasi ning kelle kassatsiooni alusel läbi vaadatakse;
2) selgitab, kes kassatsioonimenetluse pooltest ning teistest kutsutud isikutest on kohtuistungile ilmunud, ja kontrollib nende volitusi;
3) kaasab vajaduse korral tõlgi;
4) teeb teatavaks kohtukoosseisu ning küsib kassaatorilt ja teistelt kassatsioonimenetluse pooltelt, kas neil on taandus- või muid taotlusi;
5) küsib kassaatorilt, kas ta toetab kassatsiooni või loobub sellest. Kassatsioonist loobumist kinnitab kassaator allkirjaga kassatsioonil.
(2) Taotlused lahendatakse käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Kui kohtuistungi rakendamisel ilmnevad kriminaalasja läbivaatamist takistavad asjaolud, lükkab kohus kriminaalasja läbivaatamise edasi määrusega.
##### § 358. Kassatsioonist loobumine
(1) Kassaatoril on õigus kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema.
(2) Kaitsja või esindaja võib kassatsioonist loobuda, kui kaitsealune või esindatav on andnud selleks kirjaliku nõusoleku.
(3) Kohtumenetluse poolel on õigus kirjaliku taotluse alusel loobuda tema huvides esitatud kassatsioonist. Süüdistataval on õigus loobuda kaitsja kassatsioonist, välja arvatud, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on käesoleva seadustiku § 45 lõike 2 järgi kohustuslik.
(4) Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, lõpetatakse tema suhtes menetlus kohtumäärusega.
(5) Kui Riigikohus tuvastab, et ringkonnakohus on kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jätkatakse kriminaalasja läbivaatamist, vaatamata kassatsioonist loobumisele.
##### § 359. Kriminaalasja materjali ettekandmine
(1) Pärast kohtuistungi rakendamist kannab eesistuja või kohtu liige ette kriminaalasja materjali.
(2) Ettekandja esitab kokkuvõtlikult:
1) kriminaalasja asjaolud;
2) kassatsiooni sisu ja põhjenduse;
3) kassaatori taotluse;
4) kassatsioonivastuses sisalduvad seletused ja vastuväited.
##### § 360. Kassatsioonimenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ja kohtuistungi lõpetamine
(1) Pärast kriminaalasja materjali ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud kassatsioonimenetluse poolte arvamused kohtu määratud järjekorras, alustades kassaatorist. Viimasena antakse sõna süüdistatava kaitsjale ja seda ka siis, kui ta varem on kassaatorina juba esinenud.
(2) Eesistujal on õigus peatada kassatsioonimenetluse poole esinemine, milles ta väljub kassatsiooni piirest.
(3) Kohtul on õigus küsitleda kassatsioonimenetluse poolt, samuti kohtuistungile kutsutud kohtumenetluse poolt, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool.
(4) Pärast kassatsioonimenetluse poolte ärakuulamist lõpetab eesistuja kohtuistungi, teatades päeva, millest alates on kohtuotsus Riigikohtu kantseleis kättesaadav.
(5) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.
##### § 361. Riigikohtu pädevus otsuse tegemisel
(1201) Riigikohus võib otsusega:
1) jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
2) jätta ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda;
3) muuta kohtuotsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
4) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud alustel;
5) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda;
6) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks kohtule, kes on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
7) tühistada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda.
##### § 362. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
(1202) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
##### § 363. Riigikohtu otsus
(1) Riigikohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuasja number;
2) Riigikohtu otsuse kuupäev;
3) läbivaadatava kohtuasja nimetus;
4) vaidlustatud kohtulahend;
5) kohtuasja läbivaatamise kuupäev;
6) kohtuasja läbivaatamine kirjalikus või suulises menetluses;
7) kassaatori ametinimetus ja nimi;
8) Riigikohtu istungil osalenud kassatsioonimenetluse poole ametinimetus ja nimi ning kohtumenetluse poole ja tõlgi nimi.
(2) Riigikohtu otsuse põhjendavas osas märgitakse:
1) senise kohtumenetluse lühikokkuvõte;
2) millises osas kassaator kohtuotsust vaidlustab ja mida ta taotleb;
3) kassatsioonivastuses esitatud seletused ja vastuväited;
4) kassatsioonimenetluse poolte arvamused, mis on esitatud kohtuistungil;
5) Riigikohtu järelduste põhjendused;
6) Riigikohtu järelduste õiguslik alus.
(3) Riigikohtu otsuse resolutiivosas on kohtu järeldused.
(4) Kui Riigikohus jätab käesoleva seadustiku § 361 punktide 1 ja 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuse muutmata, võib ta:
1) oma otsuses jätta ringkonnakohtu otsuse põhjendused kordamata ja vajaduse korral lisada oma põhjendused;
2) esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa ning menetlusõiguse sätted, millest ta on otsust tehes juhindunud.
(5) Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid.
(6) Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kuulu.
##### § 364. Riigikohtu otsuse kohustuslikkus
(1) Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik:
1) maakohtule ning ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel;
2) Riigikohtule, arvestades käesoleva seadusiku §-des 354–356 sätestatud erisusi;
3) Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele käesoleva seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul.
(2) Riigikohtu erikogu otsus seaduse kohaldamisel on Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik.
(3) Riigikohtu üldkogu otsus on Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele seaduse kohaldamisel kohustuslik.
### 13. peatükk KOHTULAHENDI TEISTMISMENETLUS
##### § 365. Teistmismenetluse mõiste
(1) Teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks.
(2) Jõustunud kohtulahendiga kriminaalasi, milles menetluse uuendamist taotletakse, on teistetav kriminaalasi.
##### § 366. Teistmise alused
(1214) Teistmise alused on:
1) kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
2) kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega;
3) kohtueelse menetleja ametniku või prokuröri kuritegu, mille ta on toime pannud kriminaalasja kohtueelses menetluses ja mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas;
4) teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine;
5) kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise;
6) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas.
7) teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
##### § 367. Teistmisavalduse esitamise õigus
(1) Teistmisavalduse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikutel.
(2) Käesoleva seadustiku § 366 punktis 7 sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal ja Riigiprokuratuuril, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
##### § 368. Teistmisavalduse esitamise tähtajad
(1217) Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
##### § 369. Teistmisavaldus
(1) Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatav teistmisavaldus vormistatakse masina- või arvutikirjas. Teistmisavaldus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(2) Teistmisavalduses märgitakse:
1) teistmisavalduse esitaja nimi, ametinimetus ja asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number;
2) kohtu nimetus, kelle lahendi teistmist taotletakse, ja teistetava kohtulahendi kuupäev;
3) süüdimõistetu nimi, kelle suhtes kriminaalasja teistmist taotletakse;
4) teistmise alus käesoleva seadustiku § 366 järgi ja selle põhjendus;
5) milliste materjalide uurimist või kelle küsitlemist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks;
6) kas teistmisavalduse esitaja taotleb suulist menetlust;
7) teistmisavaldusele lisatud dokumentide loetelu.
(3) Teistmisavaldusele lisatakse:
1) avalduse esitaja volitusi tõendav dokument, kui esitaja on vandeadvokaat;
2) teistmisavalduse koopia süüdimõistetule, kes ei viibi vabaduses ja kelle huve teistmisavaldus puudutab, ning prokuratuurile;
3) materjalid, mille uurimist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks;
4) nende isikute elu- või asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number, kelle küsitlemist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks.
(4) Kui kriminaalasja teistmist taotletakse käesoleva seadustiku § 366 punktides 1–4 ja 7 sätestatud alustel, lisatakse teistmisavaldusele selle kohtuotsuse koopia, millele tuginedes teistmist taotletakse.
(5) Teistmisavaldusele kirjutab alla esitaja ja märgib selle koostamise kuupäeva.
##### § 370. Teistmisavalduse menetlusse võtmise otsustamine
(1) Riigikohus otsustab teistmisavalduse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku § 349 lõigetes 1–3 sätestatut järgides.
(2) Teistmisavaldus võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et teistmisavalduses esitatud väited võimaldavad eeldada teistmisaluse olemasolu. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada.
(3) Kui teistmisavaldust ei võeta menetlusse, lisatakse teistmisavaldus ja Riigikohtu määrus kriminaaltoimikusse, mis tagastatakse esimese astme kohtule. Riigikohtu määruse koopia saadetakse teistmisavalduse esitajale ja teistmisavaldusele vastuse esitanud isikule.
(4) Vajaduse korral saadab Riigikohus teistmisavalduse ja materjalide koopia Riigiprokuratuurile kontrollimiseks. Prokuratuur korraldab kontrollimist vahetult või kohtueelse menetleja kaudu, järgides kohtueelse menetluse nõudeid.
##### § 371. Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1227) Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
##### § 372. Teistmismenetlus
(1228) Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360 ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
##### § 373. Riigikohtu pädevus teistmismenetluses
(1) Teistmisaluse puudumisel jätab Riigikohus teistmisavalduse rahuldamata.
(2) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi oma otsusega ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
(3) Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda.
##### § 374. Kriminaalmenetlus pärast kriminaalasja teistmist
(1) Pärast kriminaalasja teistmist toimub kriminaalmenetlus üldises korras.
(2) Kohtuliku arutamiseta võib isiku õigeks mõista:
1) kui ta on surnud;
2) kui asjaolud on selged ja prokuratuur ei taotle kohtulikku arutamist.
### 14. peatükk SÜÜDISTUSAKTI KOOSTAMISE JA TEATUD MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE ERIKORD
##### § 375. Peatüki kohaldamisala
(1) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse süüdistusakti koostamisel ja käesoleva seadustiku §-s 377 sätestatud menetlustoimingute tegemisel Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku suhtes.
(2) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse süüdistusakti koostamisel ja käesoleva seadustiku §-s 377 sätestatud menetlustoimingute tegemisel isikute suhtes, kes on käesoleva seadustiku §-s 381 sätestatud nõusoleku andmise otsustamise ajal olnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohal, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime enne ametikohale asumist või ametisoleku ajal.
(3) Käesolevas peatükis Riigikogu liikme kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu asendusliikmele, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi.
(4) Käesolevas peatükis Vabariigi Presidendi kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu esimehele, kes põhiseaduse § 83 lõigu 1 alusel täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid. Riigikogu liikme suhtes, kelle volitused on peatunud seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, kohaldatakse käesolevas peatükis Vabariigi Valitsuse liikme kohta sätestatut.
##### § 376. Süüdistusakti koostamise erikord
(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(2) Õiguskantsleri kohta saab süüdistusakti koostada ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(3) Kohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
##### § 377. Menetlustoimingute tegemise erikord
(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit ning toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud Riigikogult nõusolek.
(2) Kohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud Vabariigi Presidendi nõusolek.
(3) Vastavalt Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekuta võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib ta vastavalt Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekuta läbi otsida ning tema suhtes võib toimetada läbiotsimist, vaatlust ja läbivaatust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamata Riigiprokuratuurile, samuti Riigikogu esimehele, kui menetlustoiminguid tehakse Riigikogu liikme suhtes.
##### § 378. Riigiprokuratuuri taotlus süüdistusakti koostamiseks ja süüdistusakti menetlemine
(1) Ettepaneku Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks teeb Riigikogule õiguskantsler Riigiprokuratuuri taotluse alusel.
(2) Ettepaneku koostada õiguskantsleri kohta süüdistusakt teeb Vabariigi President Riigiprokuratuuri taotluse alusel.
(3) Ettepaneku koostada kohtuniku kohta süüdistusakt teeb Riigikohus Riigiprokuratuuri taotluse alusel.
(4) Riigiprokuratuuri taotlusele lisatakse kohtueelse menetluse kokkuvõtte koopia.
(5) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus kontrollib kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Vajaduse korral tutvub õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus kriminaaltoimiku materjaliga.
(6) Kui kohtueelse menetluse kokkuvõtet koostades ja kriminaalmenetlust toimetades on järgitud käesoleva seadustiku sätteid, esitab õiguskantsler või Vabariigi President Riigikogule või Riigikohus Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku anda nõusolek Riigiprokuratuuri taotluses nimetatud isiku kohta süüdistusakti koostamiseks.
(7) Kui kohtueelse menetluse kokkuvõtet koostades või kriminaalmenetlust toimetades ei ole järgitud käesoleva seadustiku sätteid, tagastab õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus taotluse Riigiprokuratuurile taotluse saamisest alates kümne päeva jooksul. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.
##### § 379. Ettepaneku esitamine süüdistusakti koostamiseks
(1) Ettepaneku anda nõusolek Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Riigikogule kirjalikult õiguskantsler või Vabariigi President.
(2) Ettepaneku anda nõusolek kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Vabariigi Presidendile kirjalikult Riigikohus.
(3) Ettepanek peab olema põhjendatud ja selles märgitakse:
1) selle isiku nimi, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekut taotletakse;
2) kuriteo asjaolud;
3) kahtlustuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon;
4) kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja Riigiprokuratuuri taotluses märgitud asjaolud;
5) ettepanekut põhjendavad muud asjaolud.
(4) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus ei tohi vastavalt Riigikogule või Vabariigi Presidendile esitatavas ettepanekus väljuda kahtlustuse sisust.
(5) Õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepanekule lisatakse Riigiprokuratuuri taotlus ja kohtueelse menetluse kokkuvõte.
##### § 380. Süüdistusakti koostamise ettepaneku menetlemine Riigikogus
(1) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi käesoleva seadustiku § 379 lõikes 1 sätestatud ettepanekut menetleb Riigikogu oma kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
(2) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks koostada süüdistusakt Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta peab sisaldama käesoleva seadustiku § 379 lõikes 1 nimetatud ettepanekus ja selle lisades esitatut.
(3) Riigikogu esimees või aseesimees, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, ei või sellekohase otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogu istungit juhatada.
(4) Riigikogu liikmete küsimused ning õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjali piiridesse.
(5) Kui Riigikogu menetleb oma liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu, siis sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ning ta ei võta sõna ega hääleta.
##### § 381. Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolek ja selle tagajärjed
(1) Riigikogu otsus anda Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamata ettepaneku esitajale, Riigiprokuratuurile ning isikule, kelle kohta otsus on tehtud.
(2) Vabariigi Presidendi otsus anda kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle allakirjutamisega.
(3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, välja arvatud Riigikogu liige, kohta süüdistusakti koostamiseks peatab selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
(4) Kui Riigikogu või Vabariigi President on oma otsusega andnud nõusoleku koostada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kohta süüdistusakt, menetletakse kriminaalasja käesoleva seadustikuga ettenähtud üldkorras.
##### § 382. Süüdistusakti koostamine muus kuriteos
(1) Kui käesoleva seadustiku § 375 lõikes 1 nimetatud isiku kohta tuleb süüdistusakt koostada muus kui õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepanekus märgitud kuriteos, on selleks vaja Riigikogu või Vabariigi Presidendi uut nõusolekut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku annab Riigikogu või Vabariigi President käesolevas peatükis sätestatud korra kohaselt oma otsusega vastavalt õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepaneku alusel.
(3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi uut nõusolekut ei ole vaja toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise korral, süüdistusakti muutmiseks ja uue süüdistusakti koostamiseks.
### 15. peatükk MÄÄRUSKAEBUSE LAHENDAMISE MENETLUS
##### § 383. Määruskaebuse mõiste
(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 385 kohaselt.
(2) Kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, võib vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis.
##### § 384. Määruskaebuse esitamise õigus
(1) Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
##### § 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
(1273) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
2) varukohtuniku või varurahvakohtuniku kaasamise määrus;
3) kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus;
4) taandamismäärus ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määrus;
6) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrollimise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määrused;
6<sup>1</sup>) vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus;
7) käesoleva seadustiku §-des 201–203<sup>1 </sup>sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud kannatanu käesoleva seadustiku §-s 203<sup>1 </sup>sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale;
8) käesoleva seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määrus;
9) sundtoomise määrus;
10) tagaotsitavaks kuulutamise määrus;
11) käesoleva seadustiku § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määrus;
12) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus;
13) kohtu alla andmise määrus;
14) kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus;
15) kriminaalasjade eraldamise ja ühendamise määrus;
16) kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus;
17) kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus;
18) ekspertiisimäärus;
19) apellatsiooni käiguta jätmise määrus;
20) kriminaalasja ringkonnakohtus arutamisele määramise määrus;
21) käesoleva seadustiku § 451 alusel väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärus;
22) vahistamismäärus loovutamismenetluses.
##### § 386. Määruskaebus
(1) Määruskaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) selle kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse;
2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress;
3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse tegemise kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse;
4) millises osas määrust vaidlustatakse;
5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(2) Määruskaebuse allkirjastab ja kuupäevastab selle esitaja.
(3) Määruskaebus lisatakse kriminaaltoimikusse.
##### § 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg
(1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse peale esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.
(3) Kui kohus kriminaalasjas tehtud määrusega tunnistas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.
##### § 388.
##### § 389. Määruskaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus
(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus järgitakse käesoleva seadustiku 10. või 11. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(3) Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab.
(4) Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.
##### § 390. Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus
(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse käesoleva seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(3) Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.
(4) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist.
(5) Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul.
##### § 391. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse lõplikkus
(1289) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
##### § 392. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine
(1290) Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada, kui määruse edasise täitmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.
### 16. peatükk PSÜHHIAATRILISE SUNDRAVI KOHALDAMISE MENETLUS
##### § 393. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse alustamine
(1291) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
##### § 394. Tõendamiseseme asjaolud
(1292) Tõendamiseseme asjaolud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isiku puhul on:
1) õigusvastane tegu;
2) süüdimatu seisund õigusvastase teo toimepanemise ajal, haigestumine pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või haigestumine kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal;
3) vaimne seisund kriminaalmenetluse ajal;
4) tema edasise käitumise ohtlikkus iseendale või ühiskonnale;
5) psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajadus.
##### § 395. Menetlustoimingus osalemine
(1293) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund.
##### § 396. Kohtueelse menetluse kokkuvõte psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks
(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas on vajalik tõendusteave kogutud, koostab ta viivitamata kohtueelse menetluse kokkuvõtte käesoleva seadustiku § 153 järgi, esitades tõendamiseseme asjaolud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 394.
(2) Kohtueelse menetluse kokkuvõte lisatakse kriminaaltoimikusse, mis edastatakse prokuratuurile.
##### § 397. Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamisel
(1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaaltoimiku saanud prokuratuur järgib käesoleva seadustiku § 223 lõigete 1–3 nõudeid.
(2) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, koostab ta kriminaalasja kohtusse saatmise määruse karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks.
##### § 398. Kriminaalasja kohtusse saatmise määrus
(1) Kriminaalasja kohtusse saatmise määruse sissejuhatuses märgitakse:
1) määruse koostamise kuupäev ja koht;
2) prokuröri ametinimetus ning nimi;
3) kriminaalasja nimetus;
4) õigusvastase teo toimepannud isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutus, emakeel.
(2) Määruse põhiosas märgitakse:
1) õigusvastase teo asjaolud;
2) õigusvastast tegu kinnitavad tõendid;
3) psühhiaatrilise sundravi kohaldamise põhjendus;
4) psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse vaidlustanud kaitsja või teiste menetlusosaliste väited.
(3) Määruse lõpposas esitatakse prokuröri ettepanek psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Määrus lisatakse kriminaaltoimikusse.
(4) Kriminaaltoimiku koopia saadetakse kaitsjale ja kriminaaltoimik edastatakse kohtule.
##### § 399. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine
(1302) Kohtulikku arutamist ette valmistades järgitakse käesoleva seadustiku § 257 lõiget 1.
##### § 400. Kohtulik arutamine
(1) Kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva seadustiku 10. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise otsustab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtulik uurimine algab kriminaalasja kohtusse saatmise määruse avaldamisega.
(4) Kohus võib kohtuistungile kutsuda isiku, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kui seda võimaldab isiku vaimne seisund.
##### § 401. Nõupidamistoas lahendatavad küsimused
(1) Kohus lahendab kriminaalasja nõupidamistoas tehtud määrusega.
(2) Määrust tehes peab kohus otsustama:
1) kas toime on pandud õigusvastane tegu;
2) kas teo on pannud toime isik, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist;
3) kas isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis või on ta haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist, või kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal;
4) kas kohaldada psühhiaatrilist sundravi.
##### § 402. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrus
(1) Kui kohus tunnistab tõendatuks, et õigusvastase teo on toime pannud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isik, koostab ta käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja kohaldab isikule karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata.
(2) Kui kohus leiab, et isiku süüdimatus ei ole tuvastatud või et õigusvastase teo toimepannud isiku haigus võimaldab isikul oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, tagastab kohus kriminaalasja määrusega prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.
##### § 403. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine ja muutmine
(1) Kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb ja kohtupsühhiaatriaeksperdi või raviasutuse arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise raviasutuse esildise alusel.
(2) Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, otsustab karistuse edasise kandmise kohus prokuratuuri taotlusel.
(3) Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, otsustab kriminaalmenetluse üldkorras jätkamise prokuratuur.
(4) Kohtupsühhiaatriaeksperdi või raviasutuse arstliku komisjoni arvamust arvestades võib kohus lõpetada mõjutusvahendi kohaldamise, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja.
(5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab raviasutuse asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul.
### 16<sup>1</sup>. peatükk KURITEOGA SAADUD VARA KONFISKEERIMISE MENETLUS
##### § 403<sup>1</sup>. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetluse alustamine
(1) Konfiskeerimisega seotud asjaolude erilise keerukuse või mahukuse korral võib prokuratuur toimetada karistusseadustiku §-de 83<sup>1</sup> ja 83<sup>2</sup> alusel konfiskeerimistaotluse ettevalmistamist eraldi menetluses vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
(2) Konfiskeerimismenetluse eraldamine uude toimikusse vormistatakse prokuratuuri määrusega. Eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.
(3) Taotlus konfiskeerimise otsustamiseks esitatakse kohtule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses kohtuotsuse jõustumist.
##### § 403<sup>2</sup>. Tõendamiseseme asjaolud konfiskeerimismenetluses
(1) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud karistusseadustiku § 83<sup>1</sup> alusel, on tõendamiseseme asjaolud:
1) vara kuulumine süüdistatavale, süüdimõistetule või kolmandale isikule;
2) vara seotus konfiskeerimise aluseks oleva kuriteoga;
3) kolmanda isiku vara omandamise asjaolud vastavalt karistusseadustiku § 83<sup>1</sup> lõikele 2.
(2) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> alusel, on tõendamiseseme asjaolud:
1) vara kuulumine süüdistatavale, süüdimõistetule või kolmandale isikule;
2) karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et vara on omandatud kuritegude toimepanemise tulemusena;
3) kolmanda isiku vara omandamise asjaolud vastavalt karistusseadustiku § 83<sup>2</sup> lõikele 2 ning vara omandamise aeg.
##### § 403<sup>3</sup>. Kohtueelne menetlus konfiskeerimismenetluses
(1) Kohtueelse menetluse läbiviimisel konfiskeerimismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Konfiskeerimismenetluses võib tõendeid koguda jälitustoiminguga käesoleva seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud alustel ja korras.
(3) Konfiskeerimismenetluse tagamiseks on keelatud kohaldada tõkendit.
##### § 403<sup>4</sup>. Konfiskeerimismenetluse kokkuvõte
(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et konfiskeerimismenetluses on vajalik tõendusteave kogutud, koostab ta konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte, milles märgitakse:
1) süüdistatava või süüdimõistetu nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) viide konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo kriminaalasja nimetusele ja kohtuotsusele, kui konfiskeerimise aluseks olevas kuriteos on kohtuotsus tehtud;
4) andmed konfiskeeritava vara arestimise kohta;
5) konfiskeeritava vara kirjeldus ja asukoht;
6) tõendite loetelu.
(2) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõte koos tõenditega edastatakse prokuratuurile.
##### § 403<sup>5</sup>. Prokuratuuri toimingud konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saamisel
(1326) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saanud prokuratuur koostab konfiskeerimistaotluse, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab konfiskeerimise aluste puudumise või konfiskeerimise võimatuse tõttu määrusega konfiskeerimismenetluse käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1 sätestatud korras.
##### § 403<sup>6</sup>. Konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmine
(1) Konfiskeerimistaotluses märgitakse:
1) süüdistatava või süüdimõistetu nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) viide konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo kriminaalasja nimetusele ja kohtuotsusele;
4) andmed konfiskeeritava vara arestimise kohta;
5) konfiskeeritava vara kirjeldus ja asukoht;
6) kas taotletakse konfiskeerimise asendamist vastavalt karistusseadustiku §-le 84;
7) tõendite loetelu.
(2) Taotluse koopia saadetakse süüdistatavale või süüdimõistetule, tema kaitsjale ja kolmandale isikule ning taotlus edastatakse kohtule. Konfiskeerimistaotlus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(3) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 240 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, arvestades konfiskeerimismenetluse erisusi. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab kolmas isik andma oma nõusoleku käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatud korras. Kui prokuratuur ja süüdistatav või süüdimõistetu jõuavad kokkuleppele konfiskeeritava vara suuruses, saadetakse kohtule kokkulepe.
##### § 403<sup>7</sup>. Konfiskeerimismenetlus kohtus
(1) Konfiskeerimise otsustab prokuratuuri taotlusel kohus määrusega pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist konfiskeerimise aluseks olevas kuriteos.
(2) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav või süüdimõistetu, kaitsja ja kolmas isik. Kolmanda isiku ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega konfiskeerimistaotluse läbivaatamist. Süüdistatava või süüdimõistetu ilmumata jäämisel lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 269 sätestatust.
(3) Konfiskeerimise otsustab kohtunik ainuisikuliselt.
(4) Kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao või 10. peatüki sätteid, arvestades konfiskeerimismenetluse erisusi.
(5) Kui süüdistatav, süüdimõistetu või kolmas isik esitab prokuratuurile või kohtule kirjaliku avalduse, et tal ei ole tema vara konfiskeerimise suhtes vastuväiteid, siis ei takista tema ilmumata jäämine konfiskeerimistaotluse läbivaatamist. Sellisel juhul on kohtul õigus lahendada konfiskeerimistaotlus kirjalikus menetluses.
(6) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud kohtule enne kohtuotsuse jõustumist ja jõustub õigeksmõistev kohtuotsus, lõpetab kohus määrusega konfiskeerimismenetluse.
##### § 403<sup>8</sup>. Nõupidamistoas lahendatavad küsimused konfiskeerimismenetluses
(1) Kohus lahendab konfiskeerimistaotluse nõupidamistoas tehtud määrusega.
(2) Määrust tehes peab kohus otsustama:
1) kas süüdimõistetu vara on karistusseadustiku §-s 83<sup>1</sup> või 83<sup>2</sup> sätestatud tingimustel seotud konfiskeerimise aluseks oleva kuriteoga;
2) kas kolmanda isiku vara on omandatud karistusseadustiku § 83<sup>1</sup> lõikes 2 või § 83<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud viisil;
3) kas ja millisele osale varast kohaldada konfiskeerimist;
4) kuidas toimida arestitud või äravõetud varaga, mida ei konfiskeerita;
5) millised on konfiskeerimismenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
##### § 403<sup>9</sup>. Kohtulahend konfiskeerimismenetluses
(1) Kohus teeb nõupidamistoas:
1) konfiskeerimismääruse või
2) konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise määruse.
(2) Määruse koopia antakse süüdimõistetule ja kolmandale isikule.
(3) Konfiskeerimistaotluse lahendamisel käesoleva seadustiku § 403<sup>7</sup> lõikes 5 sätestatud juhul saadetakse määruse koopia menetlusosalisele, kes ei võtnud kohtulikust arutamisest osa.
##### § 403<sup>10</sup>. Konfiskeerimismääruse vaidlustamine
(1) Konfiskeerimismääruse ja konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib prokurör, süüdimõistetu või kolmas isik esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(2) Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.
### 17. peatükk LOA ANDMINE ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUSES SÄTESTATUD MÕJUTUSVAHENDI KOHALDAMISEKS
##### § 404. Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks
(1343) Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
##### § 405. Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist
(1344) Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus.
##### § 406. Taotluse läbivaatamise kord
(1) Kohtunik vaatab käesoleva seadustiku §-s 404 või 405 nimetatud taotluse läbi viivitamata.
(2) Kohtunik võib taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks.
(3) Taotluse lahendamiseks teeb kohus:
1) alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse;
2) alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise määruse;
3) alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamise määruse või
4) taotluse rahuldamata jätmise määruse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud määrus peab olema põhjendatud.
(5) Määruse koopia saadetakse taotluse esitajale, alaealisele ja tema seaduslikule esindajale ning kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile.
##### § 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1350) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
### 18. peatükk KOHTULAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE
##### § 420. Tegevuskeelu täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1392) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegevuskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
##### § 421. Füüsilisele isikule mõistetud muu lisakaristuse täitmisele pööramine
(1) Käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks.
(2) Varalist karistust täitmisele pöörates järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(3) Väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407; 2002, 53, 336; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 21; 13, 65) sätestatud korras.
##### § 421<sup>1</sup>. Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord
(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, saadetakse konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendeid käsitleva kohtuotsuse või määruse ja menetlusdokumendi koopia konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite asukoha järgsele maavalitsusele.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise korra
.
#### 3. jagu Asjade tagastamine ja kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
##### § 422. Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(2) Kohtuotsust või -määrust täitev asutus teeb kohtulahendi täitmise kohtule viivitamata teatavaks.
##### § 423. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
(1401) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
#### 4. jagu Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
##### § 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
(1402) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
##### § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
##### § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 427. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(5) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda karistusseadustiku § 74 kohaselt mõistetud käitumiskontrolli täitmisele pööramisest või täitmisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(6) Täitmiskohtunik võib pöörata karistusseadustiku § 74 kohaselt kohaldamata jäänud vangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 427<sup>1</sup>. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1415) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1 </sup>lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
##### § 428. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Vanglaametniku, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele;
2) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele;
3) üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või
5) varaline karistus asendatakse vangistusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.
(3) Süüdimõistetu vahistamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-de 131–136 sätteid.
##### § 430. Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine
(1421) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1422) Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
(1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
(2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1 </sup>lõikes 3 sätestatudalustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu enne tähtaega haiguse tõttu karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
### 19. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSES
#### 1. jagu Üldsätted
##### § 408. Kohtuotsuse ja -määruse jõustumine
(1) Kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
(2) Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni esitamise korral jõustub kohtuotsus kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
(4) Kohtumäärus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus.
(5) Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrused või kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisest.
##### § 408<sup>1</sup>. Jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine
(1) Jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.
(2) Avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.
(3) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(4) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotlused esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist. Kohus lahendab taotluse määrusega. Määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse.
##### § 409. Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus
(1361) Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
##### § 410. Kohtuotsuse ja -määruse täitmise lubatus
(1) Kohtuotsus või -määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon või kassatsioon ainult ühe süüdistatava suhtes, ei pöörata kohtuotsust täitmisele enne kohtuotsuse jõustumist ka teiste süüdistatavate suhtes.
##### § 411. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramine
(1) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.
(2) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.
(3) Käesoleva seadustiku §-s 417 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus.
(4) Kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse või -määruse jõustumise kohta.
##### § 412. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist. Kui süüdistatav on vahistatud, vabastab kohus ta vahi alt istungisaalis.
(2) Süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(3) Käesoleva seadustiku § 417 lõikes 2 sätestatud juhul pööratakse kohtuotsus täitmisele ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.
(4) Kohtumäärus pööratakse täitmisele kohe, kui see on jõustunud.
##### § 413. Mitme kohtuotsuse täitmisele pööramine
(1372) Kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65.
#### 2. jagu Karistuse täitmisele pööramine
##### § 414. Vangistuse täitmisele pööramine
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
##### § 415. Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine
(1) Täitmiskohtunik võib vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi:
1) kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida;
2) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu on kohtuotsuse täitmise ajal rase.
[Punkt 3 jõustub 1.01.2015]
3) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu ei saa karistust kanda vangla ülerahvastatuse tõttu.
(2) Kui naissoost süüdimõistetul on väike laps, võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
(3) Täitmiskohtunik võib karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(4) Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel otsustab täitmiskohtunik pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist.
##### § 416. Vangistuse täitmisele pööramisest loobumine
(1) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(2) Täitmiskohtunik võib pöörata tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.
(2) Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.
(3) Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.
(4) Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.
##### § 418. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine
(1) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui:
1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele;
2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist;
3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest.
##### § 419. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtuotsuse või -määruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud kohtueelse ettekande.
(4) Käesoleva seadustiku § 202 lõike 2 punktis 3 nimetatud üldkasuliku töö rakendamisel järgitakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, esitab kriminaalhooldaja prokuratuurile viivitamatult ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra
määrusega.
##### § 419<sup>1</sup>. Elektroonilise valve täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Elektroonilise valve täitmisele pööramiseks saadetakse kohtumäärus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtumääruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on valvata kohtulahendis märgitud kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud arvamuse ennetähtaegse vabastamise kohta.
(4) Kui isik rikub elektroonilise valve tingimusi, esitab kriminaalhooldaja kohtule viivitamata ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra
.
##### § 420. Tegevuskeelu täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1397) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegevuskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
##### § 421. Füüsilisele isikule mõistetud muu lisakaristuse täitmisele pööramine
(1) Käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks.
(2) Varalist karistust täitmisele pöörates järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(3) Väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407; 2002, 53, 336; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 21; 13, 65) sätestatud korras.
##### § 421<sup>1</sup>. Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord
(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, saadetakse konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendeid käsitleva kohtuotsuse või määruse ja menetlusdokumendi koopia konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite asukoha järgsele maavalitsusele.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise korra
.
#### 3. jagu Asjade tagastamine ja kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
##### § 422. Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(2) Kohtuotsust või -määrust täitev asutus teeb kohtulahendi täitmise kohtule viivitamata teatavaks.
##### § 423. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
(1406) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
#### 4. jagu Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
##### § 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
(1407) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
##### § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
##### § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 427. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(5) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda karistusseadustiku § 74 kohaselt mõistetud käitumiskontrolli täitmisele pööramisest või täitmisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(6) Täitmiskohtunik võib pöörata karistusseadustiku § 74 kohaselt kohaldamata jäänud vangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 427<sup>1</sup>. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1420) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1 </sup>lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
##### § 428. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Vanglaametniku, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele;
2) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele;
3) üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või
5) varaline karistus asendatakse vangistusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.
(3) Süüdimõistetu vahistamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-de 131–136 sätteid.
##### § 430. Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine
(1426) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1427) Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
(1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
(2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1 </sup>lõikes 3 sätestatudalustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu enne tähtaega haiguse tõttu karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
### 19. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSES
#### 1. jagu Üldsätted
##### § 433. Üldpõhimõtted
(1) Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile.
@@ -5860,7 +5846,7 @@
##### § 438. Väljaandmise lubatavus
(1447) Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
(1442) Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
##### § 439. Välisriigile isiku väljaandmise üldtingimused
@@ -5888,7 +5874,7 @@
##### § 441. Väljaandmistaotluste paljusus
(1455) Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
(1450) Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
##### § 442. Nõuded Eesti Vabariigist isiku väljaandmise taotlusele
@@ -5908,7 +5894,7 @@
##### § 443. Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid
(1458) Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
(1453) Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
##### § 444. Justiitsministeeriumi toimingud eelmenetluses
@@ -5930,7 +5916,7 @@
##### § 446. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtualluvus
(1466) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
(1461) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
##### § 447. Väljaandmisvahistamine
@@ -6138,7 +6124,7 @@
##### § 461. Abistamistaotluse täitmise lubamatus
(1522) Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud ja sellest keeldutakse §-s 436 sätestatud alustel.
(1517) Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud ja sellest keeldutakse §-s 436 sätestatud alustel.
##### § 462. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse menetlemine Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris
@@ -6342,7 +6328,7 @@
##### § 473. Omaalgatuslik teabeedastus
(1569) Kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla selles välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
(1564) Kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla selles välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
#### 4. jagu Kriminaalmenetluse üleandmine ja ülevõtmine
@@ -6396,7 +6382,7 @@
##### § 476. Abistamine välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1578) Taotlevale riigile võib osutada abi kuriteo eest mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel, kui Justiitsministeeriumile on esitatud taotlus, millele on lisatud jõustunud kohtuotsus või selle tõestatud koopia.
(1573) Taotlevale riigile võib osutada abi kuriteo eest mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel, kui Justiitsministeeriumile on esitatud taotlus, millele on lisatud jõustunud kohtuotsus või selle tõestatud koopia.
##### § 477. Abistamise ulatus
@@ -6448,11 +6434,11 @@
##### § 480. Kaitsja osavõtt konfiskeerimise täitmise ülevõtmisest
(1591) Kui taotlev riik taotleb konfiskeerimise täitmise ülevõtmist, peab süüdimõistetul olema kaitsja. Täitmise ülevõtmisel on kaitsjaks advokaat.
(1586) Kui taotlev riik taotleb konfiskeerimise täitmise ülevõtmist, peab süüdimõistetul olema kaitsja. Täitmise ülevõtmisel on kaitsjaks advokaat.
##### § 481. Kohtualluvus välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel
(1592) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
(1587) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
##### § 482. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kohtus
@@ -6550,7 +6536,7 @@
##### § 490. Euroopa vahistamismäärus
(1624) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
(1619) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
##### § 491. Loovutamise üldtingimused
@@ -6620,7 +6606,7 @@
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaaž.
32) sabotaa˛.
(3) Isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
@@ -6870,9 +6856,9 @@
(2) Käesoleva seadustiku rakenduskord sätestatakse rakendusseaduses.
(1691) Õiend
(1686) Õiend
##### § 142.
(1692) lõikes 9 parandatud trükiviga.
(1687) lõikes 9 parandatud trükiviga.
2007-07-13
2007-02-24
2007-02-17
2007-01-31
2006-11-17
2006-07-15
2006-05-24
2006-04-13
2005-12-31
2005-07-20
2005-02-28
2004-06-30
KrMS
original version
Text at this date