Legalize / Eesti / Seadus

Ehitusseadustik

Type Seadus

Publication 2026-03-18

Viimati uuendatud 2026-07-01

State In force

Department Riigikogu

Source Riigi Teataja

articles 189

Reform history JSON API

4) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist;

5) puurkaevuga või -auguga ehitusprojektikohaselt avatava põhjaveekihi valik ei ole lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud;

6) puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus ületab piirkonnas kinnitatud vaba põhjaveevaru koguse;

8) taotleja ei ole esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente või on teadvalt esitanud valeandmeid.

(4) Puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse kooskõlastamiseks on Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt veeuuringute või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist.

(4) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustele keeldub pädev asutus puurkaevu või -augu ehitusloa andmisest, kui:

1) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ületatakse piirkonnas vaba põhjaveevaru kogust;

2) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ei ole põhjaveekihi valik lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud;

3) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.

(5) Kui ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude ehitusprojektikohane tootlikkus kokku on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on ehitusloa taotluse kooskõlastamisel Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt põhjaveeseire puuraukude rajamist ühisveevärgi puurkaevuga või puurkaevudega avatava põhjaveekihi vee seisundi jälgimiseks põhjaveehaarde mõjupiirkonnas.

(6) kehtestab määrusega:

1) salvkaevu konstruktsiooni, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded;

2) puurkaevu ja -augu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded ning nõuded ehitusprojektile, konstruktsioonile ja puurimismeetodile;

3) puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra;

4) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku ning puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja puurkaevu või -augu lammutamise teatise vormid või andmekoosseisu.

§ 127. Puurkaevu ja -augu kasutusele võtmine

(1) Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse selle kasutusloa taotluses lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:

1) Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu andmetele, millele kasutusluba taotletakse;

2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed;

3) puurkaevu hooldusjuhend.

(2) Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus kooskõlastatakse Terviseametiga. Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju.

(3) Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse selle puurkaevu ja puuraugu kasutusteatises lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:

1) Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu või -augu andmetele;

2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed;

3) puurkaevu või -augu hooldusjuhend.

§ 128. Puurkaevu ja -augu lammutamine

(1) Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või -augu.

(2) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti Keskkonnaametiga.

(3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti kooskõlastamisest, kui:

1) puurkaev või -auk on riikliku keskkonnaseire jaam;

2) kohaliku omavalitsuse üksus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna;

3) ehitusprojekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.

(4) Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse lisaks pädevale asutusele ka Keskkonnaametile.

§ 129. Puurkaevu ja -augu konserveerimine

(1) Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.

3. osa Riiklik järelevalve

15. peatükk Riiklik järelevalve

§ 130. Riikliku järelevalve teostaja

(1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:

1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine;

2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine;

3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;

4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;

5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine;

6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks;

3) riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise riigi eriplaneeringule ja muudele nõuetele vastavuse kontrollimine;

4) ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine;

5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning käesoleva seaduse § 69⁴ lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine;

5¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;

5²) mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmele juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine;

6) ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise kontrollimine;

7) kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine;

8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidav energiamärgiste kontroll hõlmab:

1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli;

2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse kontrolli;

3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida märgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.

(5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava meretuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.

(6) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet:

1) avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse tee seisundinõuete täitmise, riigitee kaitsevööndi nõuete, kasutamisnõuete ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle;

2) lennundusseaduses sätestatud ulatuses lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses oleva või muul juhul lennuohutusega seonduva ehitise üle;

3) meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutusega seonduvate nõuete täitmise üle.

(8) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet riigitee ja kohalik tee kasutamise ja kaitsmise ning seisundinõuete üle, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.

(9) Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(10) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.

(11) Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise terviseohutust puudutavate nõuete täitmise üle, kui nimetatud nõuete üle järelevalve teostamise pädevus on seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt Terviseametil.

(13) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet loomade pidamiseks kasutatavate ehitiste üle.

§ 131. Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 132. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kohustada omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest.

(2) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist sisenemisel selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutuskohta.

(3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui:

1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht;

2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;

3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.

§ 133. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.

16. peatükk Vastutus

§ 134. Ehitisele esitatavate nõuete rikkumine

(1) Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –