Energiamajanduse korralduse seadus

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava.

(12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal.

(12) Ettevõtja säilitab kasutatud biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse kohta teabe, mis võimaldab kontrollida biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse käesolevas paragrahvis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavust kogu tarneahela ulatuses. Teavet säilitatakse viis aastat.

(13) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab

määrusega.

(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka Euroopa Liitu imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste suhtes.

§ 32⁴. Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted

(1) Transpordisektori taastuvenergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana.

(2) Tarbimisse lubatud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlusse võetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat.

(3) Ringlusse võetud süsinikupõhised kütused on vedelad ja gaasilised kütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmetest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib.

(4) Transpordisektori taastuvenergia sisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud taastuvenergiat, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektrienergiat.

(5) Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvestatakse energiasisaldust järgmiselt:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiasisaldus korrutatakse kahega;

2) maanteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse neljaga;

3) raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse 1,5-ga;

4) lennundus- ja merendussektorisse tarnitavate kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, energiasisaldus korrutatakse 1,2-ga.

(6) Toidu- ja söödakultuurid on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed ja lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele.

(7) Transpordikütuste energiasisalduse arvutamisel kasutatakse kütteväärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutatakse Euroopa standardiorganisatsiooni kütuste kütteväärtuste määramise standardeid. Kui Euroopa standardiorganisatsioon ei ole selliseid standardeid vastu võtnud, kasutatakse vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardeid.

(8) Maantee- ja raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia osakaalu arvutamiseks korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisest arvates üle-eelmise aasta riigi keskmise taastuvelektrienergia osakaaluga megavatt-tundides ning esitatakse protsentides.

(9) Kui elektrienergia tarniti maantee- või raudteesõidukisse vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvelektrienergiaks.

(10) Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste saamiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvelektrienergia keskmist osakaalu, võttes arvesse üle-eelmise aasta andmeid.

(11) Elektrienergiat, mis on tarnitud vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest elektrituruseaduse tähenduses, võib arvesse võtta kui taastuvelektrienergiat, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, juhul kui tootmisseade:

1) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal;

2) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia ei ole võetud võrgust.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud transpordikütuste tootmiseks võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvelektrienergiaks, kui see on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest, selle taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud ning on tagatud, et selle taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.

2. jagu OMA TARBEKS TOODETUD TAASTUVENERGIA TARBIMINE

§ 32⁵. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise tugiraamistik

(1) Kliimaministeerium osaleb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asjaomaste asutustega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja hõlbustamise tugiraamistiku loomises.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse:

1) lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale;

2) projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ja meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks;

3) teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks;

4) hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;

5) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia jaoks juurdepääsu andmist mittediskrimineerivatele asjakohastele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;

6) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatult süsteemi üldkulude katmisesse.

§ 32⁶. Taastuvenergiakogukond

(1) Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid ja diskrimineerivaid tingimusi.

(2) Taastuvenergiakogukond on juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema väljatöötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb.

(3) Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine.

(4) Taastuvenergiakogukonnal on õigus:

1) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa;

2) jagada kogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kogukonna sees, säilitades liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;

3) pääseda kas otse või koondununa kõikidele sobivatele energiaturgudele.

(5) Taastuvenergiakogukonna energiamõõtepunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega.

8². peatükk PÄRITOLUTUNNISTUS

§ 32⁷. Kütuse ja energia päritolutunnistus

(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuste süsteemi haldaja biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja kasvuhoonegaaside heite mahukust.

(2) Biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud.

(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on üks megavatt-tund. Süsteemihaldaja võib jagada elektrienergia standardühiku murdosadeks, tingimusel et iga murdosa on vatt-tunni kordne.

(3) Võrguvälise energia tarneahel peab olema dokumenteeritud kogu tarneahela ulatuses. Süsteemihaldajal on õigus nõuda päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist päritolutunnistuse kustutajalt vastava dokumentatsiooni esitamist.

(4) Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast kütuse või energia tootmist.

(5) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa. Otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia korral kustutatakse päritolutunnistus pärast väljastamist automaatselt tarbija kasuks.

(6) Päritolutunnistust võib võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.

(7) Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud päritolutunnistust.

(8) Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis oma tarbitud energia päritolu.

§ 32⁸. Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused

(1) Päritolutunnistuse väljastamine, võõrandamine ja kustutamine riigi sees ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahel toimub käesoleva seaduse § 32¹⁰ lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.

(2) Päritolutunnistuse väljastamist saab taotleda järgmistel tingimustel:

1) Päritolutunnistuste süsteemihaldaja (edaspidi süsteemihaldaja) on avanud tootjale konto päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;

2) tootmisseade asub Eesti Vabariigi territooriumil;

3) tootmisseade on registreeritud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;

4) tootja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määrusega kindlaksmääratud teabe, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 32⁹ nimetatud andmete päritolutunnistusel esitamiseks.

(3) Biometaani ja elektrienergia kogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega.

(4) Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui on täidetud järgmised nõuded:

1) biometaan vastab maagaasiseaduse § 17³ lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele;

2) biometaani kogus, mille tarbimist tõendatakse päritolutunnistustega, on mõõdetud jälgitavalt kalibreeritud või taatluskohustuse korral taadeldud mõõtevahendiga;

3) biometaani mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 10² lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile.

(4) Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks (ELT L 157, 20.06.2023, lk 11–19), sätestatud nõuetele.

(4) Võrgust eraldatud tootmisjaamas toodetud biometaanile väljastatakse päritolutunnistus käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuete kohaselt.

(5) Süsteemihaldajal on õigus saada päritolutunnistuse taotlejalt teavet, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.

(6) Süsteemihaldaja jätab päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud päritolutunnistuse kehtetuks, kui:

1) kütus või energia ei vasta käesoleva seaduse § 32⁷ lõigetes 1 ja 2, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või elektrituruseaduse § 58 lõikes 2 toodud päritolutunnistuse väljastamise nõuetele;

2) tootja on esitanud valeandmed või keeldunud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel temalt nõutud andmete väljastamisest.

(7) Päritolutunnistuse saab päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist kustutada Eestis tarbitud energia päritolu tõendamiseks.

(8) Taastuvenergia võõrandamisel taastuvenergia müügilepinguga või muul viisil tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvenergiat omandas. Kui omandajaks on energia tarbija, tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi omandaja kasuks registris kustutada.

(9) Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini.

(10) Kalendriaasta biometaani tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 15. jaanuarini.

(11) Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseisu kehtestab

määrusega.

§ 32⁹. Päritolutunnistusel esitatav teave

(1) Päritolutunnistusel esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) energia tootmisseadme asukoht, liik, installeeritud võimsus ja tootmisseadme kood;

2) kuupäev, millal tootmisseade alustas tegevust;

3) info, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;

4) toodetud energiaühiku nimetus ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;

5) kütuse või energia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;

6) päritolutunnistuse väljastamise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.

(1) Päritolutunnistuse väljastamisel esitatakse päritolutunnistusel kasvuhoonegaaside heite mahukus.

(2) Biometaani tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse biometaani tarbimise arvestamiseks vedelkütuse seaduse §-s 2¹ nimetatud kohustuse täitmiseks ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 28⁸ sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed:

1) kinnitus selle kohta, kas tooraine või kütus vastab säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 32³, ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;

2) kütuse tootmise viis ja energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu;

4) kasvuhoonegaaside heite mahukus;

5) kütuse alumine ja ülemine kütteväärtus;

6) märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse tähenduses.

(2) Kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud andmed ei sisaldu imporditud päritolutunnistusel biometaani tarbimise arvestamiseks vedelkütuse seaduse §-s 2¹ nimetatud kohustuse täitmiseks ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 28⁸ sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks, tuleb puuduvate andmete kohta esitada tõend.

(3) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia ühe megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:

1) tootmisseadme soojusvõimsus;

2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;

3) koostootmisrežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;

4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;

5) käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst.

(4) Vesiniku tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:

1) toodetud kütuse tüüp;

2) kütuse alumine kütteväärtus;

3) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvast energiaallikast toodetud vesinik käesoleva seaduse § 2 punkti 26⁹ tähenduses või fossiilset päritolu vesinik.

§ 32¹⁰. Päritolutunnistuste haldamine

(1) Süsteemihaldaja loob enda väljastatavate päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab kord kuus oma veebilehel andmed väljastatud, kasutatud, eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta.

(2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamise kulu kaetakse taastuvenergia tasust ning see ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Süsteemihaldajal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks teenuste hinnakirja. Alla 50 kW nimivõimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.

(3) Süsteemihaldaja tunnustab teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt väljaantud päritolutunnistusi ainsa tõendina käesoleva seaduse § 32⁷ lõigetes 5 ja 5¹ sätestatud asjaolude tõendamiseks.

(4) Süsteemihaldaja võib päritolutunnistuse tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused selle õigsuses või usaldusväärsuses.

(5) Süsteemihaldaja teatab Euroopa Komisjonile päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumisest ja selle põhjendused. Kui Euroopa Komisjon leiab, et päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib ta nõuda, et süsteemihaldaja päritolutunnistust tunnustaks.

(6) Süsteemihaldaja ei tunnusta kolmandas riigis väljaantud päritolutunnistusi, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud Euroopa Liidu päritolutunnistuste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutunnistuste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub päritolutunnistusega hõlmatud energia vahetu importimine või eksportimine.

(7) Päritolutunnistust ei kasutata, et tõendada käesoleva seaduse §-s 32¹ nimetatud eesmärkide täitmist. Päritolutunnistuse võõrandamine koos kütuse või energia füüsilise ülekandmisega või sellest eraldi ei mõjuta riigi otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita käesoleva seaduse §-s 32¹ sätestatud eesmärke, või taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamist §-de 32² ja 32⁴ kohaselt.

(8) Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel.

(9) Segajääk on Eestis kalendriaastas tarbitud energia osakaal, mille päritolu on päritolutunnistustega tõendamata. Segajääk ja selle energiaallikate jaotus leitakse arvestuslikul teel süsteemihaldaja väljatöötatud metoodika alusel. Süsteemihaldaja avaldab segajäägi järgmise kalendriaasta 30. juuniks.

(9) Energiatarnija, kes müüb tarbijale elektrienergiat või gaasi, sealhulgas vesinikku ja biometaani, esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud koguse kohta ja päritolutunnistustega tõendamata koguse kohta, kohaldades võrgust tarbitud tõendamata kogusele süsteemihaldaja avaldatud segajääki.

(10) Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui:

1) kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest Euroopa Liidu riigiabi andmise reegleid järgides maha;

2) saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse;

3) toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras või

4) tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud kogused tarbija kasuks.

(11) Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korra kehtestab

määrusega.

(12) Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimused ja korra.

(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga, et edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist riigisiseselt toodetud taastuvatest energiaallikatest gaasi ja riigisiseselt tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, mis vastab käesoleva seaduse §-s 32³ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, koguse ja omaduste andmeid.

8³. peatükk Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

§ 32¹¹. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektid

(1) Järgmistel juhtudel taastuvenergia tootmiseks vajalike tegevuslubade menetluses õiguslikke huve kaaludes eeldatakse, et tootmiseks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete ehitamine ja käitamine on ülekaaluka avaliku huviga ning edendab rahva tervist ja ohutust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõigete 3 ja 5 ning veeseaduse § 42 lõike 1 punkti 3 tähenduses ning looduslikult esinevate linnuliikide isendite ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) IV ja V lisas nimetatud looma- ja taimeliikide isendite kahjustamisel:

1) tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal;

2) tuuleenergia tootmine merealal veeseaduse § 70 lõike 1 tähenduses;

3) ümbritsevast keskkonnast energia tootmine kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses;

4) biometaani tootmine.

(2) Tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on meretuulepargi hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatis, kasutusluba, kasutusteatis ja muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuseks vajalik luba.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taastuvenergiat tootev ehitis ja salvestusseade peavad asuma väljaspool:

1) Natura 2000 võrgustiku ala ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud;

2) kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul saab taastuvenergia tootmiseks vajaliku tegevusloa anda vaid tingimusel, et tegevusel puuduvad alternatiivid ning tegevusega kaasnev kahju kaitsealustele looma- ja taimeliikidele ning looduslikele linnuliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülekaalukat avalikku huvi kohaldatakse ka niisuguse salvestusseadme, mis ei asu taastuvenergia seadmega samas asukohas, ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku tegevusloa menetluses.

§ 32¹². Taastuvenergia projektide keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklit 6 kohaldatakse käesoleva seaduse § 32¹¹ lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhul ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses järgmistel tingimustel:

1) see asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastavat liiki taastuvenergia tootmiseks ning nimetatud alale on kehtestatud detailplaneering, või kui on koostatud eriplaneering, on selle menetluses läbitud detailse lahenduse etapp;

2) tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide kahjustamine on välistatud;

3) kahju kaitsealustele loomaliikidele ja looduslikele linnuliikidele on võimalik leevendada või hüvitada käesoleva seaduse §-des 32¹³ ja 32¹⁴ sätestatud korras nii, et liigi seisund säilib vähemalt samaväärsena;

4) kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei kohaldata tegevusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

§ 32¹³. Taastuvenergia projektides leevendusmeetmete rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 32¹¹ või nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaldamisega kaasneva võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks võtab tegevusloa omaja asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel.

(2) Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on tegevuse asukohas võetavad meetmed, et vältida liikidele kahju tekitamist. Leevendusmeetmed lisatakse tegevusloale ning need peavad olema sobivad ja piisavad, et tagada kavandavast tegevusest tuleneva kahju leevendamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 32¹⁴ lõikes 1 sätestatud juhul.

(3) Käesoleva seaduse §-de 32¹¹ ja 32¹² kohaldamisel esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohased leevendusmeetmed koos meetmete toimivuse seiramise (edaspidi järelseire) tingimustega tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega.

(4) Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, kooskõlastab tegevusloa andja tegevusloa eelnõus sisalduvad leevendusmeetmed ja järelseire tingimused Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet hindab kavandatud leevendusmeetmete ja järelseire sobivust ja piisavust ning kooskõlastab leevendusmeetmed 14 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta leevendusmeetmeid, mis ei taga kavandatavast tegevusest tuleneva kahju leevendamist, välja arvatud käesoleva seaduse § 32¹⁴ lõikes 1 sätestatud juhul.

(5) Tegevusloa omaja jälgib järelseire käigus leevendusmeetmete sobivust ja piisavust, rakendab vajaduse korral lisameetmeid ja teavitab nii järelseire tulemustest kui ka lisameetmete võtmisest Keskkonnaametit.

(6) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, või kui leevendusmeetmete rakendamise vajadus on lõppenud, algatab tegevusloa andja Keskkonnaameti või arendaja ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.

§ 32¹⁴. Taastuvenergia projektides hüvitusmeetmete rakendamine

(1) Kui käesoleva seaduse § 32¹¹ või nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaldamisega kaasnevat võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse kahju osas, mida ei ole võimalik leevendada, tegevusloas käesoleva paragrahvi kohased hüvitusmeetmed.

(2) Hüvitusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on liigile tekitatava kahju kompenseerimiseks võetavad meetmed ja need peavad kavandatava tegevusega tagama kaitsealuse liigi või loodusliku linnuliigi seisundi säilimise vähemalt samaväärsena.

(3) Kui loakohane tegevus ohustaks liigi seisundi säilimist või parandamist, sätestatakse tegevusloa andmisel kõrvaltingimus, et tegevust, millega kaasneva kahju kompenseerimiseks tuleb võtta hüvitusmeetmeid, võib alustada pärast seda, kui loas sätestatud hüvitusmeetmed on ellu viidud.

(4) Käesoleva seaduse §-de 32¹¹ ja 32¹² kohaldamisel esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitusmeetmed ning järelseire ja tegevuse käigus liikide isenditele tekitatavast kahjust teavitamise (edaspidi aruandluse) tingimused tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega. Hüvitusmeetmed ja järelseire tingimused peavad olema sobivad ja piisavad ning need lisatakse koos aruandluse tingimustega tegevusloale.

(5) Hüvitusmeetmete sobivuse ja piisavuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest asjaoludest:

1) selle piirkonna sobivus, kus hüvitusmeetmeid ellu viiakse;

2) millisel määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele;

3) meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;

4) aeg, mis kulub hüvitusmeetmete elluviimiseks;

5) meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus.

(6) Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, kooskõlastab tegevusloa andja hüvitusmeetmed ning järelseire ja aruandluse tingimused Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet hindab hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust ning kooskõlastab hüvitusmeetmed ning järelseire ja aruandluse tingimused 28 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta hüvitusmeetmeid, mis ei taga tegevusloa alusel elluviidava tegevusega kaitsealusele liigile või looduslikule linnuliigile kaasneva kahju korral liigi seisundi säilimist vähemalt samaväärsena.

(7) Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevusloa omaja Keskkonnaametit. Kõrvaltingimus loetakse täidetuks, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastanud. Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastab Keskkonnaamet 14 päeva jooksul ja juhul, kui Keskkonnaamet ei ole tegevusloa andja, teavitab sellest tegevusloa andjat.

(8) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab tegevusloa andja menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks. Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, teeb ettepaneku tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks Keskkonnaamet. Täiendavad hüvitusmeetmed peavad eesmärgi saavutamiseks olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi põhjustada tegevusloa taotlejale ülemäärast koormust võrreldes varasemate hüvitusmeetmetega.

(9) Hüvitusmeetmete lisamisega tegevusloale loetakse hüvitusmeetmetes kajastatud ulatuses looduskaitseseaduse § 55 lõigetes 5, 6, 6¹ ja 7 ning § 58 lõigetes 2 ja 5 sätestatud luba või nõusolek antuks.

§ 32¹⁵. Taastuvenergia alad

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või meres.

(2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardi ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium.

(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused, ja millele on tehtud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine;

2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;

3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kaitsekategooria liigi elupaika või kasvukohta, kaitstavat looduse üksikobjekti ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on jõutud veendumusele, et tuuleelektrijaama rajamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aladele;

5) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud lindude ja käsitiivaliste peamisi rändeteid;

6) alale tuuleelektrijaama rajamine ei põhjusta olulist piiriülest keskkonnamõju.

§ 32¹⁶. Taastuvenergia projekti menetlus

(1) Taastuvenergia projekti menetlus sisaldab taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade ja teatiste menetlusi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3² kohast keskkonnamõju hindamise menetlust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload, milleks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud keskkonnakaitseload ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 80, jäätmeseaduse §-s 98⁷, tööstusheiteseaduse § 134 lõikes 3 ja veeseaduse §-s 196 nimetatud registreeringud.

(3) Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu liitumispunkti.

(4) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

§ 32¹⁷. Taastuvenergia projekti menetluse alustamine

(1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 32¹⁹ sätestatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:

1) ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest;

2) ehitusseadustiku § 113¹ lõike 1² tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(2) Kui kavandatav tegevus eeldab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatule keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus, misjärel algab käesoleva seaduse §-s 32¹⁹ sätestatud tähtaja kulgemine. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalase tegevusloa taotlusele lisada andmed leevendusmeetmete kohta.

(3) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.

(4) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust järgmiselt:

1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui sellel esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;

2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 113⁴ lõikes 2 sätestatud aja jooksul.

(5) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks.

§ 32¹⁸. Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine

(1) Taastuvenergia projekti menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 32¹⁶ lõikes 1 nimetatud asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivaid norme käesolevas seaduses sätestatud eranditega.

(2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine.

(3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:

1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine;

2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega ole vaja võtta lisaleevendusmeetmeid.

(4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest arvates.

(5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 2¹ kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ning taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalane tegevusluba, teeb ehitusloa andja:

1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks ning esitab Keskkonnaametile enda koostatud eelhinnangu koos keskkonnamõju hindamise algatamise põhjuste ja vajalike uuringute loeteluga;

2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub tegevusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.

§ 32¹⁹. Taastuvenergia projekti menetluse kestus

(1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:

1) kuni kaks aastat;

2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta;

3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.

(2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:

1) kuni kolm aastat;

2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;

3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 32¹⁵ lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:

1) kuni üks aasta;

2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud;

3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3, lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud.

(5) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:

1) käesoleva seaduse § 32¹⁷ lõike 4 punktis 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;

2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;

3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;

4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.

(6) Taastuvenergia projekti menetluses tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva seaduse § 32¹⁶ lõikes 1 nimetatud menetlused.

(7) Käesoleva seaduse §-s 32¹⁹ nimetatud taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui § 32¹⁶ lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja keskkonnamõju hindamise menetlus on lõppenud.

§ 32²⁰. Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid

(1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muu hulgas järgmisi asjaolusid:

1) kas kavandatav projekt võib põhjustada ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 32¹⁵ lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;

2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.

(2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui:

1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on tõendatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest arvates. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates.

8⁴. peatükk Biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse toetuskava kavandamine

§ 32²¹. Biomassi astmeline kasutamine

(1) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse kõiki järgmisi tingimusi:

1) metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;

2) biokütus, vedel biokütus ja biomasskütus vastab käesoleva seaduse §-s 32³ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;

3) toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja kehtestab

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata, kui:

1) biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;

2) kohalik tööstussektor käesoleva seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud erandit rakendatakse, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:

1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev hooldamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;

2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või

3) sellise puidu raie, mille omadused kohaliku tööstussektori jaoks ei sobi.

9. peatükk Riiklik järelevalve

§ 33. Järelevalve teostajad

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnaamet käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.

(2) Konkurentsiameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud lõpptarbijale esitatavale arvele esitatud nõuete täitmise üle.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine järgmiste käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle:

1) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud nõuded energiakoguse mõõtmisele;

2) käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatud nõue teha energiaauditeid.

(4) Keskkonnaameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 32³ sätestatud nõuete täitmise ning §-s 32¹³ sätestatud leevendusmeetmete ja §-s 32¹⁴ sätestatud hüvitusmeetmete rakendamise üle.

10. peatükk Rakendussätted

§ 34. Energiatõhususe eesmärgi saavutamise aruande esitamine

§ 35. Energiatõhususe tegevuskava ja riikliku hoonete rekonstrueerimise strateegia esitamine

§ 35¹. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esitamine

(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel.

(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.

§ 36. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise kohustuse arvestuse algus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kohustust arvestatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist.

§ 37. Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste aruande esitamise tähtaeg

(1) Energiasäästu koordinaator esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud aruande hiljemalt kolm päeva pärast käesoleva seaduse jõustumist ning ajakohastab aruannet Euroopa Komisjoni nõudel iga viie aasta järel.

§ 37¹. Kauglugemise funktsiooniga arvestite paigaldamine

(1) Alates 2021. aasta 25. veebruarist paigaldatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid peavad olema kauglugemise funktsiooniga.

(2) Alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga.

§ 38. Energiaauditi tegemise tähtaeg

(1) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 kohase energiaauditi peavad ettevõtjad tegema hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist ning uuesti 2019. aasta 5. detsembriks ja seejärel vähemalt iga nelja aasta järel viimase energiaauditi kuupäevast arvates.

§ 38¹. Paragrahvi 32¹⁰ rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 32¹⁰ lõikes 1 nimetatud andmebaas luuakse 2022. aasta 31. detsembriks.

§ 38². Riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamise järelhindamine

(1) Kliimaministeerium koostab hiljemalt 2030. aasta 1. juuniks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamise kohta.

§ 38³. Paragrahvide 32¹¹–32¹⁴ kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse §-e 32¹¹–32¹⁴ kohaldatakse ka kuni 2025. aasta 30. juunini algatatud planeeringute menetlusele.

§ 38⁴. Paragrahvide 32¹¹, 32¹³ ja 32¹⁴ kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse §-e 32¹¹, 32¹³ ja 32¹⁴ kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse menetluses.

§ 38⁵. Paragrahvide 32¹⁶–32¹⁹ kohaldamine

(1) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:

1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ning esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning

2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

(2) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:

1) keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja

2) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning

3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

(3) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole sellekohast taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:

1) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja

2) taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning

3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.

§ 38⁶. Paragrahvi 32³ lõike 9 kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 32³ lõikes 9 sätestatud kriteeriumi biomasskütust kasutavatele elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvatele käitistele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW, kohaldatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.

§ 39. Ehitusseadustiku muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 40. Elektrituruseaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 41. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse §-d 18, 27 ja 28 jõustuvad 2016. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 6, § 7 lõige 1, § 8 lõige 2, §-d 10–13, § 16 lõige 2 ja § 40 punktid 1–3 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 32³ lõige 13 jõustub 2023. aasta 1. juulil.