LegalizeReform history
Energiamajanduse korralduse seadus
19 versions
· 2026-03-18
2029-12-31
2026-03-27
2025-05-31
2024-10-19
2024-07-13
Changes on 2024-07-13
@@ -24,6 +24,12 @@
2<sup>1</sup>) biomasskütus – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja tahkekütus;
2<sup>2</sup>) biogaas – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline kütus;
2<sup>3</sup>) metsa biomass – metsanduses toodetud biomass;
2<sup>4</sup>) põllumajanduslik biomass – põllumajanduses toodetud biomass;
3) energia – energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode;
4) energiaaudit – süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne;
@@ -68,6 +74,8 @@
20<sup>1</sup>) lõppkasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab kütet, jahutust ja sooja tarbevett isiklikuks lõpptarbimiseks, või kesksest allikast kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega varustatava korteri või hoone elanikust või kasutajast füüsiline või juriidiline isik, kellel ei ole lepingut energiatarnijaga;
20<sup>2</sup>) lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;
21) lõpptarbija – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab energiat energiatarnijaga sõlmitud lepingu alusel;
21<sup>1</sup>) mitmeotstarbeline hoone – rohkem kui ühe ehitise kasutusotstarbega elamu või mitteelamu, milles elab või mida kasutab lisaks lõpptarbijale lõppkasutaja;
@@ -90,8 +98,16 @@
26<sup>1</sup>) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses;
26<sup>2</sup>) taastuvenergia müügileping – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvenergia ostmises otse tootjalt ning mis hõlmab muu hulgas elektrilepinguid elektrituruseaduse § 3 punkti 8<sup>3</sup> mõistes ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse müügilepinguid;
26<sup>3</sup>) toetuskava – vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist ning mis hõlmab muu hulgas investeeringu- ja tegevustoetuseid;
26<sup>4</sup>) toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev lähteaine, mis on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ning mille alla kuuluvad toidu- ja söödakultuuride jäägid, väikese tärklisesisaldusega rohttaimsed energiakultuurid, haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure, söödakultuurid ning tööstuslikud jäägid;
27) tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni;
27<sup>1</sup>) tõhus koostootmine – soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele;
28) volitatud isik – juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse arendada, juhtida või hallata energiapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse nimel;
29) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;
@@ -386,6 +402,10 @@
(5) Kaugloetava arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija lõppkasutajale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kuus. Muudel juhtudel esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.
##### § 13<sup>2</sup>. Seadmete ja süsteemide tarnija esitatav teave
(1) Seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ning süsteemide netotulu, kulu ja energiatõhususe kohta.
### 6. peatükk Energiasäästukohustus
#### 1. jagu Üldine energiasäästukohustus
@@ -720,6 +740,8 @@
(3) Taastuvenergia osakaal riigi summaarses lõpptarbimises ei või olla väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus nimetatud lähteosakaal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on taastuvenergia projektide ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajaliku loamenetluse kontaktpunktiks Kliimaministeerium.
##### § 32<sup>2</sup>. Taastuvenergia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted
(1) Taastuvenergia osakaal arvutatakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimisena jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega ja seda väljendatakse protsendina.
@@ -764,15 +786,35 @@
4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassist tekkiva süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.
(14) Biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 59<sup>4</sup>, 59<sup>5</sup> ja 59<sup>6</sup> sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.
(15) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 32<sup>3</sup> ning atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel sätestatud biokütuse nõuetele ja säästlikkuse kriteeriumitele.
##### § 32<sup>3</sup>. Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkusele vastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid
(1) Põllumajanduslikust biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:
1) põllumajanduslikku biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus;
2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele.
(1) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhtudel, kui põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, millel oli 2008. aasta 1. jaanuariks või on pärast seda vähemalt üks järgmistest staatustest:
1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud;
2) suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata või mille on asjaomane pädev asutus tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud vastava maa-ala looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
3) maa-ala, mis on looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus;
4) maa-ala, mis on määratud selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse alaks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
5) üle ühe hektari suurune looduslik rohumaa;
6) üle ühe hektari suurune mittelooduslik rohumaa, mille on pädev asutus tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et toorainet on vaja koguda selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks;
7) turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist.
(1) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:
1) põllumajandusmaa jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele;
2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1<sup>1</sup> punkti 2 ei kohaldata, kui tooraine hankimisega säilib maa-alal sama staatus kui 2008. aasta 1. jaanuaril.
(2) Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui toodetud energia vastab:
@@ -796,13 +838,7 @@
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandi juhtimissüsteeme, millega tagatakse, et:
1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud taastuvenergia osakaalu arvutamisel ja taastuvenergia tootmise eest toetuste maksmisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandil juhtimissüsteeme, millega tagatakse lõikes 4 nimetatud asjaolud ning metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.
(6) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest:
@@ -812,7 +848,9 @@
3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) lisa 5 osas C sätestatud metoodikat, vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.
(7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
(6) Käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada 0,2 protsenti, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.
(7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelaks biokütuseks või biomasskütuseks.
(8) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiale, mida võetakse käesoleva seaduse § 32<sup>2</sup> lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse, ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.
@@ -826,6 +864,12 @@
3) asjakohaste tõendite olemasolu.
(10) Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga.
(10) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode käesoleva paragrahvi lõikes 10<sup>1</sup> nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet.
(10) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 10<sup>1</sup> nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava.
(12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal.
@@ -834,6 +878,8 @@
määrusega.
(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka Euroopa Liitu imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste suhtes.
##### § 32<sup>4</sup>. Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted
(1) Transpordisektori taastuvenergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana.
@@ -914,7 +960,7 @@
##### § 32<sup>7</sup>. Kütuse ja energia päritolutunnistus
(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel tõendamaks, et biometaan, vesinik, veeldatud gaas, elektri-, soojus- või jahutusenergia on toodetud taastuvast energiaallikast või süsinikuneutraalselt.
(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet.
(2) Biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud.
@@ -924,7 +970,7 @@
(5) Päritolutunnistust kasutatakse tarbijale tarnitud ja tarbitud energiaühiku taastuvast energiaallikast tootmise tõendamiseks mõõtepunktis. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.
(6) Päritolutunnistust võib kasutada või võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.
(6) Päritolutunnistust võib võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.
(7) Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud päritolutunnistust.
@@ -958,7 +1004,7 @@
(7) Päritolutunnistuse saab päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist kustutada Eestis tarbitud energia päritolu tõendamiseks.
(8) Taastuvenergia müümisel tarbijale tuleb tarnijal vastav kogus päritolutunnistusi registris kustutada isiku kasuks, kellele taastuvenergiat müüdi ja kelle tarbimise kohta energia päritolu tõendatakse.
(8) Taastuvenergia võõrandamisel taastuvenergia müügilepinguga või muul viisil tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvenergiat omandas. Kui omandajaks on energia tarbija, tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi omandaja kasuks registris kustutada.
(9) Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini.
@@ -998,7 +1044,7 @@
6) märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse tähenduses.
(3) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud taastuvelektrienergia ühe megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
(3) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia ühe megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) tootmisseadme soojusvõimsus;
2023-06-30
2023-03-16
2022-10-31
2022-05-27
2021-12-31
2020-12-31
2020-10-24
2020-10-18
2020-06-30
2019-11-21
2018-12-31
2018-07-08
2017-08-31
2016-07-14
EnKS
original version
Text at this date