LegalizeKutsekeskhariduse riiklik õppekava
| Mooduli nr | Mooduli nimetus | Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) | |
|---|---|---|---|
| 1. | Oskused eluks ja tööks | 15 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks | ||
| 2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel | • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; | ||
| • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; | |||
| --- | --- | ||
| 3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena | • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; | ||
| 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale | • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; | ||
| 5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule sisenemiseks | • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; | ||
| • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; | |||
| --- | --- | ||
| 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel | • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. | ||
| 7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise | • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks | ||
| • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 2. | Digioskuste arendamine | 5 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. | |||
| Õpiväljundid Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust | Hindamiskriteeriumid Õpilane • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave; • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil. | ||
| 2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid | • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi; • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile. | ||
| 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning | • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; | ||
| arvestades autoriõiguse põhimõtteid | • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid | • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. | ||
| 5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks | • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. | ||
| 3. | Sissejuhatus kutseõpingutesse | 10 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab meediatehnoloogiate erialased baasteadmised, oskused ning hoiakud arvestades töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning autoriõigustega. | |||
| Õpiväljundid Õpilane 1) võrdleb erinevate meediasektorite tööturgu ja võimalusi ning töökeskkonna eripära olenevalt spetsialiseerumistest | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab õpitava eriala töö iseloomu ja erinevate meediasektorite töökeskkonna eripära; • selgitab meediasektori spetsialiseerumiste võimalusi, kaardistades erialavaldkonna tööturgu. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) jälgib autoriõigusi ja meediatehnoloogiate head tava, rakendades seda kutsealases töös | • selgitab autoriõiguse ja meediatehnoloogia hea tava rakendamise põhimõtteid ning olulisust ülesande alusel; • lahendab lähteülesande, arvestades autoriõigustega. | ||
| 3) kasutab otstarbekohaselt erialaseid seadmeid, käsitöövahendeid ja mõõteriistu vastavalt kasutus- ja ohutusnõuetele | • selgitab seadmete kasutamisel tekkivaid ohutegureid ja esmaabivõtteid; • teostab lihtsamaid mõõtmisi ja lõikamisi, sidudes mõõteühikuid mõõtevahenditega; • valib lähteülesande alusel töö jaoks sobiva töövahendi, kasutades seda ohutult ja sihipäraselt. | ||
| 4) eristab operatsioonisüsteeme ja andmekandjaid, rakendades neid otstarbekohaselt | • kasutab operatsioonisüsteeme ja faililaiendeid lähtuvalt nende ülesehitusest; • haldab faile lähteülesande alusel, lähtudes töökorraldusest; • salvestab lähteülesande alusel töö andmekandjale. | ||
| 5) kirjeldab kaugtöö tarkvara kasutamise võimalusi, rakendades sobivat kaugtöö tarkvara tööde teostamisel meediatehnoloogia projektides | • eristab kaugtöö tarkvara erinevaid võimalusi, selgitades kaugtöö tarkvara kasutamise eeliseid; • kasutab failide jagamise ja haldamise platvorme erinevates meediatehnoloogia projektides. | ||
| 6) eristab piksel- ja vektorgraafika tööpõhimõtteid, rakendades valdkonnas kasutatavaid tarkvarasid | • kasutab piksel- ja vektorgraafika dokumentide loomisel sobivaid failide parameetreid lähteülesande alusel; • rakendab vektor- ja pikselgraafika sobivaid tööriistu kujundite loomisel ja piltide töötlemisel ülesande abil. | ||
| 7) kasutab kujutava geomeetria põhimõtteid tasapinnaliste ja ruumiliste kujundite modelleerimisel | • loob 2D kujutise, rakendades kujutava geomeetria põhimõtteid; • joonestab ja valmistab 3D kujundi, kasutades tasapinnaliste ja ruumiliste kujundite tehnikaid. | ||
| 4. | Materjaliõpetuse alused | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab meedia valdkonnas erinevate tehnoloogiate rakendamisel omavahel kokkusobivaid materjale lähtudes materjalide omadustest, kasutusotstarbest ning säästlikkuse ja ressursitõhususe põhimõtetest. | |||
| --- | --- | --- | --- |
| Õpiväljund Õpilane 1) kasutab lähteülesande alusel sobivad materjale, arvestades materjalide tehnoloogiliste omadustega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • arvutab lähteülesande alusel vajamineva paberi koguse, printides töö sobivale paberile; • kirjeldab materjalide sobivust erinevate meediatehnoloogiate nõuetele, kasutades neid digitrükkimisel; • teostab valitud materjalidega järeltöötluse, arvestades järeltöötlusmaterjalide tehnoloogiliste omadustega; • eristab fotopabereid ja –materjale, printides fotod fotopaberitele. | ||
| 2) kasutab materjale säästlikult ja keskkonna nõuetele vastavalt, rakendades juhendamisel kestlikkuse aluspõhimõtteid | • eristab materjalide jääkide sobivust taaskasutuseks; • käitleb materjalide jääke, lähtudes jäätmete käitlemise nõuetest. | ||
| 5. | Kompositsioon ja värviõpetus | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab luua tasakaalustatud ja selgeid kujunduslahendusi, kasutades kompositsioonipõhimõtteid, tüpograafilist võrgustikku ja värviteooriat. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) loob kompositsioonilisi tervikuid, põhjendades valikuid | Hindamiskriteeriumid Õpilane • põhjendab kompositsiooni elementide valikuid, arvestades kompositsiooni organiseerimise põhimõtetega; • lahendab tasapinna kompositsiooniülesandeid, lähtudes kujunduse organiseerimise põhimõtetest ja printsiipidest. | ||
| 2) rakendab võrgustikku töövahendina pinna organiseerimiseks ning kujunduse tasakaalu saavutamiseks | • selgitab võrgustiku rolli kujunduses, tuues välja selle tähtsuse pinna organiseerimisel ning kujunduse selguse ja tasakaalu loomisel; • kasutab kujundustöödes võrgustikku organiseeritud ja tasakaalustatud lõpptulemuse saavutamiseks. | ||
| 3) eristab värve värvimudelite, - süsteemide ja -koodide alusel, luues tasakaalustatud ja kontrastseid värvilahendusi | • kirjeldab värvimudeleid ja -süsteeme, rakendades neid ülesannete lahendamisel; • segab värvikoodide alusel värve, luues kontrasti ja harmoonilisi värviahendusi. | ||
| 4) rakendab värvide vastastikuse mõju ja nägemisillusioonide | • põhjendab värvide psühholoogilisi omadusi, selgitades nende mõju; • rakendab värvide vastastikuse mõju ja nägemisillusioonide põhimõtteid kujundustöös. | ||
| põhimõtteid kujundustöö teostamisel, põhjendades oma valikuid | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 6. | Visuaalmeedia alused | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab esmase ülevaate ja praktilised oskused visuaalmeedia alustest ning rakendamise võimalustest erinevates meediatehnoloogiates. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) tunneb ära erinevad visuaalmeedia liigid, kirjeldades tehnoloogiate kasutusvõimalusi | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab visuaalmeedia – foto, video, animatsiooni, veebi, printmeedia erinevaid võimalusi ja põhimõtteid, kasutades erialast sõnavara; • selgitab visuaalmeedia otstarvet lähtudes kasutusvaldkonnast. | ||
| 2) visualiseerib lähteülesande alusel ideid, kasutades loo jutustamisel erinevaid visualiseerimise tehnikaid | • kirjutab lähteülesande alusel loo kontseptsooni; • loob visandite alusel jutustuse, kasutades erinevaid visualiseerimise tehnikaid. | ||
| 3) loob animatsiooni, kasutades video monteerimiseks sobivat tarkvara ja kirjeldades animatsiooni loomise protsessi | • kavandab ülesande alusel animatsiooni, selgitades animatsiooni loomise protsessi; • loob lähteülesande alusel animatsiooni, monteerides video sobiva tarkvara abil. | ||
| 4) kasutab foto- ja videokaameraid, selgitades kaamerate kasutamise põhimõtteid | • seadistab kaamera lähteülesande alusel; • pildistab kaameraga, arvestades fotograafia tehniliste ja kompositsiooni nõuetega; • teostab fotode esmase pilditöötlusprotsessi lähteülesande alusel; • filmib kaameraga, arvestades filmimise tehniliste ja kompositsiooni nõuetega; • teostab esmase videotöötlusprotsessi lähteülesande alusel. | ||
| 5) eristab trükitehnoloogiaid, kirjeldades nende kasutusvaldkondi ja printides töö lähteülesande alusel | • kirjeldab erinevaid trükitehnoloogiaid, lähtudes kasutusvaldkonnast; • selgitab trükitehnoloogiate trükiettevalmistuse erinevusi, teostades trükiettevalmistuse ning printides töö lähteülesande alusel. | ||
| 7. | 3D-graafika alused | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab 3D-tarkvara eesmärgipäraselt ning loob tehnilistele nõuetele vastavaid 3D-graafika lahendusi, mis hõlmavad mudelite, animatsioonide ja stseenide loomist. | |||
| Õpiväljund Õpilane | Hindamiskriteeriumid Õpilane | ||
| 1) eristab 3D võimalusi ja tarkvara, kirjeldades 3D kasutusvaldkondi ja arengusuundi | • kirjeldab 3D kasutusvaldkondi ja arengusuundi, selgitades 3D loomise põhimõtteid. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) eristab 3D-graafika põhimõtteid ja failiformaate, kasutades 3D- graafika loomisel sobivat tarkvara | • selgitab 3D-graafika kasutamise põhimõtteid ja sobivaid failiformaate lähteülesande alusel; • loob juhendamisel 3D mudeli, kasutades sobivat 3D-graafika tarkvara lähteülesande alusel. | ||
| 3) loob 3D printimise tarkvara abil 3D-mudeleid, kasutades 3D printimisel sobivaid materjale lähteülesande alusel | • kirjeldab 3D printimiseks sobivaid materjale, printides juhendamisel töö 3D printeriga lähteülesande alusel. | ||
| 8. | Loomevaldkonna projekt | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised ja esmased oskused loomevaldkonna projekti planeerimisest, teostusest, analüüsist ning esitlemisest. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) osaleb loomevaldkonna projekti kavandamisel ja töörühma loomisel, arvestades grupi liikmete erialaste oskuste ja projekti eesmärgiga | Hindamiskriteeriumid Õpilane • loob kogutud andmete põhjal kavandeid, selgitades ideeni jõudmise mõttekäiku; • kirjeldab oma rolli ja panust loomevaldkonna projekti töörühmas. | ||
| 2) koostab loomevaldkonna projekti, arvestades ajakava, eesmärgi ja tähtajaga | • osaleb loomevaldkonna projekti töös vastavalt projekti ülesannete jaotusele, aidates kaasa grupi ühise eesmärgi saavutamisele; • kooskõlastab rühmaliikmetega loomevaldkonna projekti ajakava, arvestades projekti eripära ja rühmaliikmete ülesandeid. | ||
| 3) teostab loomevaldkonna projekti vastavalt kriteeriumidele etteantud ajakavas | • järgib loomevaldkonna projekti ajaplaani ja tähtaega; • rakendab õpitud oskusi oma ülesande täitmisel, arvestades projekti eesmärki ja ajaplaani; • analüüsib oma rolli ja panust loomevaldkonna töös ja projekti teostust arvestades meeskonnatöö toimimist ja lõpptulemust; • tagasisidestab teiste rühmaliikmete tööd. | ||
| 4) esitleb loomevaldkonna projekti nii suuliselt kui visuaalsete näidete abil | • selgitab loomevaldkonna projekti teostust rühmaliikmena suuliselt; • demonstreerib oma loomevaldkonna projekti tööprotsessi ja lõpptulemust digitaalselt visuaalsete näidetega. | ||
| 9. | Praktika | 25 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega. | |||
| 1) kandideerib praktikale, lähtudes kooli praktikakorralduse protsessi nõuetest | • tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; • alustab praktikale kandideerimisprotsessi koostades korrektsed dokumendid. | ||
| 2) kirjeldab vastavalt spetsialiseerumisele valdkondliku praktikaettevõtte igapäevatööd ja annab ülevaate protsessidest töösoleva projekti rakendamisel meeskonnas | • teeb kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest ning esitleb seda praktikaaruande lisana; • kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks, järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. | ||
| 3) rakendab õpitud teoreetilisi teadmisi ja oskusi praktilises töökeskkonnas, lahendades erialaseid ülesandeid vastavalt juhistele | • püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest; • hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi ning kasutab seda oma töös; • täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi. | ||
| 4) võtab vastutuse enda töökorralduse ja tulemuste eest, näidates üles täpsust, koostööoskust ja ametialast suhtumist | • võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks ja hindab enda töö tulemusi ning leiab võimalusi enda arendamiseks. • planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest; • mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele; • suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest. | ||
| 5) töötab vähemalt ühes valdkonnaga tegelevas ettevõtte projektimeeskonnas vastavalt spetsialiseerumisele; | • tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades; • kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega. | ||
| 6) dokumenteerib oma tööprotsessid ja tulemused, kasutades asjakohast terminoloogiat ja erialale sobivaid formaate | • töötab juhendamisel väljavalitud ettevõtte meeskonnas, kirjeldades praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli organisatsioonis; • täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale. | ||
| 10. | Trükiste tootmise protsess | 6 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised trükitehnoloogia ajaloolisest arengust ja trükiste tootmise protsessist ning oskuse arvestada ja kasutada tootmiseks vajalikke materjale, arvestades materjalide kasutamise ohutusnõuetega. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) iseloomustab trükitehnoloogia sh arenguetappe läbi ajaloo | Hindamiskriteeriumid Õpilane • eristab trükitehnoloogiaid, selgitades nende kujunemist läbi ajaloolise arengu; • eristab trükitehnoloogiate kasutusvaldkondi, seostades need kasutatavate materjalidega; • kirjeldab erinevaid tootmise etappe lähtuvalt trükitehnoloogiast. • selgitab trükiettevalmistuse arengut, seostades selle seonduvate trükitehnoloogiate kasutamisega; • seostab trükitehnikaid trükikunstis kasutatavate tehnikatega, illustreerides trükitehnikaid näidetega lähteülesande alusel • kirjeldab trükiste järeltöötlusprotsessi ,selgitades protsessi arengut läbi ajaloo; • kirjeldab automatiseeritud järeltöötlusprotsessi ,lähtudes tehnoloogiast. | ||
| 2) eristab trükitehnoloogiaid ja trükitehnoloogiate kasutusvaldkondi, lähtudes trükitoodangust | • kirjeldab trükitööstuse majanduslikku ja ökoloogilist mõju keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetest lähtudes; • võrdleb trükitehnoloogiaid, seostades trükitehnoloogiad kasutatavate materjalidega; • võrdleb trükiprotsesside erinevusi arvestades trükikodade töökorraldust. | ||
| 3) selgitab trükiste tootmise protsessi ja kasutatavate materjalide ja kemikaalide kasutusotsarvet, lähtudes trükitehnoloogiate eripäradest | • kirjeldab trükiste tootmise protsessi, seostades selle keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetega; • kirjeldab trükiprotsessis kasutatavate materjalide ja kemikaalide kasutamist, järgides nende kasutamise ohutusnõudeid. | ||
| 4) valmistab trükivorme, arvestades kasutatavaid trükitehnoloogiaid ja ohutusnõudeid | • eristab trükitehnikate trükivorme, kirjeldades trükivormide valmistamist ajaloo lõikes; • valmistab erinevate tehnoloogiate trükivorme, arvestades tehnoloogia ning keskkonna- ja ohutus- nõuetega; | ||
| • kasutab trükivormide valmistamisel seadmeid, lähtudes trükiprotsessist, kasutusjuhenditest ja ohutusnõuetest. | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 5) arvutab trükitoote hinna, arvestades trükitehnoloogiat ja tootmisprotsessi | • koostab trükise tellimuse töökäsu ülesandes kirjeldatud andmete põhjal; • arvutab trükise hinna lähteülesande alusel. | ||
| 6) kirjeldab tarnetingimusi, lähtudes võlaõigusseadusest | • selgitab ülesande põhjal erinevaid tarnetingimuste mõisteid, lähtudes võlaõigusseadusest; • kirjeldab tarnetingimuste mõju teenuse osutaja ja kliendi vahelistele lepingulistele suhetele, lähtudes võlaõigusseadusest. | ||
| 11. | Trükiettevalmistuse alused | 10 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kujundustöö kavandamise, kujundamise ja töö- ja väljundfailide valmistamiseks lähtudes toote ja trükiseadme parameetritest. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kontrollib lähteülesande alusel trükifaile, lähtudes trükitehnoloogia nõuetest | Hindamiskriteeriumid Õpilane • hindab visuaalselt lähteülesande alusel trükifailide sobivust, arvestades trükitehnoloogia tehniliste nõuetega; • kontrollib failide kontrolli tarkvaraga trükifaile, kasutades tehnoloogiale ja materjalile sobivat seadistust. | ||
| 2) loob trükise ülesehituse lähteülesande alusel, arvestades valitud trükitehnoloogia nõuetega | • koostab graafiliste elementide ja tekstiga kujunduse ,salvestades selle sobivasse failiformaati lähteülesande alusel; • küljendab trükise arvestades tüpograafia- ja kompositsiooni nõuetega lähteülesande alusel. | ||
| 3) rakendab kujundusfailidele värvihaldust, eristades materjalide värvistandardeid | • kirjeldab erinevate trükitavate materjalide värvistandardeid, lähtudes trükitehnoloogiast; • kasutab faili loomisel sobivat värvistandardit lähtudes materjalist. | ||
| 4) loob personaliseeritud trükifailid, kirjeldades personaliseerimise tehnilisi nõudeid | • kirjeldab personaliseeritud trükifailide loomist, seostades selle lähteülesande andmebaasiga; • loob personaliseeritud trükifaili, kasutades andmebaase lähteülesande alusel. | ||
| 5) konstrueerib pakendi, arvestades pakendite tehniliste, keskkonnaalaste- materjalide taaskasutuse nõuetega | • kirjeldab pakendite kavandamise põhimõtteid, lähtudes keskkonnaalastest-, materjalide taaskasutuse ja tehnoloogia tehnilistest nõuetest; • konstrueerib tootele pakendi lähteülesande alusel. | ||
| 12. | Kvaliteedinõuded trüki- ja pakenditööstuses | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused trükioriginaalide, trükiste ja pakendite kvaliteedi hindamiseks, kasutades sobivaid mõõtevahendeid järgides etteantud nõudeid (näiteks kehtivad ISO trükistandardid). | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) selgitab trükioriginaalide tehnilisi nõudeid, lähtudes trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast | Hindamiskriteeriumid Õpilane • eristab trükioriginaalidele esitatavaid tehnilisi nõudeid, lähtudes trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast; • analüüsib juhendamisel trükioriginaale, arvestades trükimaterjali ja trükitehnoloogiaga kvaliteedinõuetega. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) eristab trükitõmmistele esitatavaid tehnilisi nõudeid, lähtudes trükimaterjalide trükistandarditest | • kirjeldab trükitõmmistele esitatavaid tehnilisi nõudeid, lähtudes trükistandarditest; • selgitab trükistandardite mõju trükikvaliteedile, lähtudes trükitehnoloogiast. | ||
| 3) kirjeldab järeltöötluse kvaliteedile esitatavaid nõudeid, lähtudes tehnoloogiast ja materjalidest | • selgitab järeltöötluse kvaliteedile esitatavaid nõudeid, rakendades neid järeltöötluse kvaliteedi tagamisel. | ||
| 4) rakendab värvihaldust trükiste kvaliteedi tagamisel, arvestades trükitehnoloogiaga | • kirjeldab värvihalduses trükimaterjalide värvistandardeid, lähtudes trükitehnoloogiast; • kasutab trükioriginaalide valmistamisel trükimaterjalile sobivat värvihaldust lähteülesande alusel. | ||
| 5) kasutab trükikvaliteedi tagamiseks trükikvaliteedi kontrollimise seadmeid ja tarkvara, lähtudes trükitehnoloogia kvaliteedinõuetest | • mõõdab trükiste värvinäidiseid ja trükiste proovitõmmiseid sobivate mõõteseadmetega järgides seadmete kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid; • analüüsib juhendamisel värvihaldustarkvara abil mõõtmistulemisi, võrreldes mõõtmistulemusi trükitehnoloogia standardi väärtustega; • valmistab kalibreeritud printeril värvinäidised, lähtudes trükitehnoloogiast ja trükistandarditest. | ||
| 6) selgitab kvaliteedijuhtimissüsteemide vajalikkust trükikvaliteedi tagamise protsessis | • kirjeldab kvaliteedijuhtimissüsteeme ja nende kasutamist trükiettevõtetes, lähtudes ISO kvaliteedijuhtimise standarditest; • kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimise sertifitseerimist, selgitades sertifikaadi saamise protsessi. | ||
| 13. | Trükitehnikad ja trükkimine | 10 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised erinevatel trükiseadmetel trükkimiseks. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kirjeldab trükitehnikate ja trükiseadmete tööpõhimõtteid, | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab trükitehnikate ja trükiseadmete tööpõhimõtteid, lähtudes seadme kasutus- ja ohutusjuhenditest; • eristab trükitehnikaid ja trükiseadmeid, lähtudes tehnoloogiast; | ||
| lähtudes seadme kasutusjuhenditest ja ohutusnõuetest | • selgitab trükiseadmete seadistamise tööpõhimõtteid arvestades trükitehnika ning seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) arvestab trükimaterjalide kogused sisestades materjalid trükiseadmesse, järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid | • valib sobiva koguse trükimaterjale lähteülesande alusel; • sisestab materjalid seadmesse, järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid. | ||
| 3) seadistab trükiseadme kasutamise ajal kvaliteedi tagamiseks trükiseadet, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega, lähteülesande alusel | • kirjeldab erineva tehnoloogiaga trükiseadmete kasutamist, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • seadistab trükiprotsessi käigus trükiseadet, et tagada trükitava toote kvaliteet, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • trükib lähteülesande alusel töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 4) valmistab trükistele lisandväärtuse andmise trükivormid, kirjeldades trükisele lisandväärtuste andmise erinevaid tehnoloogiaid | • eristab trükistele lisandväärtuste andmise võimalusi, lähtudes trükitehnoloogiast; • kirjeldab trükistele lisandväärtuste andmise tehnoloogiate seadmeid, lähtudes ohutusnõuetest; • valmistab lähteülesande alusel trükisele lisandväärtuse andmise trükivormid, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 5) kirjeldab trükiseadmete ehitust, lähtudes seadme tehnilisest dokumentatsioonist | • selgitab trükiseadmete ehitust, lähtuvalt seadme tehnilistest joonistest. | ||
| 14. | Järeltöötlus | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest järeltöötlusviisidest ja järeltöötluseks kasutatavatest seadmetest ning oskused töötamiseks erinevate järeltöötlusseadmetega. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kirjeldab järeltöötluse viise ja kasutusvaldkondi, seostades neid järeltöötlusseadmetega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab lähteülesande alusel järeltöötlusviise ja nende kasutusvaldkondi; • eristab järeltöötlusseadmeid ,seostades need järeltöötlusviisidega. | ||
| 2) eristab järeltöötlusmaterjale, arvestades vajaliku järeltöötluse viisiga | • kirjeldab järeltöötluse viiside jaoks sobivaid materjale, selgitades materjalide omadusi sobiva järeltöötlusviisi jaoks; • kasutab lähteülesande alusel sobivaid materjale, arvestades järeltöötlusseadme võimaluste ja seadme kasutusjuhendiga; | ||
| 15. | Trükkimine ning trükimasinate hooldus | 12 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised erinevatel trükiseadmetel trükkimiseks. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) eristab trükiseadmeid, seostades tehnoloogia trükiseadmega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab erinevate tehnoloogiate trükiseadmeid, selgitades seadme otstarvet ja kasutusvaldkonda. | ||
| 2) valib trükkimiseks lähteülesande alusel sobiva tehnoloogiaga seadme, kirjeldades seadme otstarvet ja kasutusvaldkonda | • põhjendab trükiseadme valikut lähtudes kasutusvaldkonnast ja lähteülesande eesmärgist. | ||
| 3) trükib lähteülesande alusel töö valides tehnoloogiaga sobiva materjali, järgides trükiseadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid | • valib lähteülesande alusel sobiva trükimaterjali, arvestades seadme tehniliste võimalustega; • seadistab trükiseadme lähteülesande materjalile sobivaks, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • trükib lähteülesande alusel valitud materjalile töö, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 4) prindib 3D töö lähteüleande alusel sobivale materjalile kasutades 3D printerit ning järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid | • kirjeldab erinevaid 3D trükkimise seadmeid, arvestades kasutusvaldkonnaga; • kirjeldab erinevaid 3D trükkimise materjale lähteülesande alusel; • valib lähteülesande alusel sobiva 3D trükimaterjali; • seadistab 3D trükiseadme valitud materjali järgi, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • trükib 3D lähteülesande alusel mudeli, järgides seadme kasutujuhendit ja ohutusnõudeid. | ||
| 5) teostab lähteülesande alusel CNC töö, kirjeldades CNC seadme töö põhimõtet ja järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid | • selgitab CNC seadme töö põhimõtet arvestades seadme tehniliste parameetritega; • eristab erinevaid CNC seadme kasutusvõimalusi, lähtudes kasutusvaldkonnast; • selgitab CNC seadme tööriistade kasutusotstarvet lähteülesande alusel; • teostab CNC pingil töö sobiva CNC tööriistaga lähteülesande alusel. | ||
| 6) kirjeldab lasergraveerimis- ja lõikemasina tööpõhimõtet, lähtudes seadme tehnilistest parameetritest | • selgitab graveerimis- ja lõikemasina tööpõhimõtet kirjeldades seadme kasutusvõimalusi; • valib lähteülesande alusel graveerimis- ja lõikeseadme tööks materjali, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| --- | --- | ||
| 7) kasutab graveerimis- ja lõikeseadet, eristades tehnilisi parameetreid ning arvestades sobiva materjali ja seadme kasutusjuhendiga | • seadistab graveerimis- ja lõikeseadme lähteülesande alusel arvestades seadme kasutusjuhendiga; • graveerib lähteülesande alusel töö, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; | ||
| 8) selgitab trükiseadmete hoolduspõhimõtteid, lähtudes seadme kasutus- ja hooldusjuhendist | • kirjeldab trükiseadmete hoolduspõhimõtteid, lähtudes hooldusjuhenditest; • hooldab trükiseadmeid, lähtudes hooldusjuhendist ja ohutusnõuetest. | ||
| 16. | Trükiettevalmistus erinevatele trükitehnoloogiatele | 12 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused trükiettevalmistuse kavandamises ja erinevate trükitehnoloogiatega sobivate failide loomises, arvestades toote ning trükiseadme parameetritega. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) loob kujundusfaili, selgitades tüpograafia- ja kujunduspõhimõtteid lähteülesande alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab lähteülesande alusel tüpograafia ja kujunduspõhimõtete kasutamist kujundusfaili loomisel. | ||
| 2) loob lähteülesande alusel tarkvara abil trükifaili, lähtudes kasutatavast trükitehnoloogiast | • kirjeldab trükiettevalmistuses kasutavaid erinevaid kujundustarkvarasid, lähtudes nende otstarbest; • loob lähteülesande alusel trükifaili, kasutades sobivaid tüpograafia- ja kujunduselemente. | ||
| 3) rakendab sobivat küljendustarkvara lähteülesande alusel, selgitades trükise küljendamise põhimõtteid | • kasutab trükiettevalmistuses lähteülesande alusel sobivat küljendustarkvara arvestades tehnoloogia tehniliste nõuetega; • kavandab trükise küljendamise maketi lähteülesande alusel; • küljendab lähteülesande alusel trükise, arvestades trükise küljendamise põhimõtetega. | ||
| 4) kasutab lähteülesande alusel trükioriginaalide kontrollimise tarkvara, lähtudes trükioriginaalidele esitatavatest tehnilistest nõuetest | • kirjeldab lähteülesande alusel trükioriginaalide tehnilisi nõudeid, lähtudes trükimaterjalist ja trükitehnoloogiast; • kasutab lähteülesande alusel trükioriginaalide kontrollimiseks sobivat tarkvara, seadistades selle lähtuvalt trükitehnoloogiast. | ||
| --- | --- | ||
| 5) kirjeldab pakendite tehnilisi lahendusi ja pakendi tootmise seadmeid, lähtudes pakendi otstarbest | • selgitab erinevaid pakenditele esitatavaid keskkonnaalaseid ja tehnilisi nõudeid lähtudes kasutatavast pakendi materjalist ja otstarbest; • selgitab erinevate pakendiseadmete tööpõhimõtet, lähtudes pakendist ning tehnilistest ning keskkonnaalastest nõuetest. | ||
| 6) kavandab ja valmistab pakendi lähteülesande alusel | • konstrueerib sobiva tarkvara abil lähteülesande alusel pakendi mudeli; • prindib konstrueeritud pakendi mudeli sobivale materjalile lähteüleande alusel; • valmistab sobival seadmel pakendi, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 7) konstrueerib optimeeritud toodete paigutuse trükitavale materjalile, lähtudes trükiseadmest | • kasutab sobivat tarkvara toodete optimaalse paigutuse konstrueerimiseks trükitavale materjalile, arvestades trükiseadme tehniliste parameetritega lähteülesande alusel; • kirjeldab erinevaid voltimisskeeme ja nende paigutusi trükitavale materjalile, lähtudes trükiseadme tehnilistest parameetritest; • prindib lähteülesande alusel näidisena trükiste paigutuse proofi printeril, lähtudes trükiseadme tehnilistest parameetritest; • koostab prinditud näidistest toote maketi kontrollides visuaalselt paigutuse sobivust trükiseadmele või trükiplaadile, trükitavale materjalile ja järeltöötluse vajadusele. | ||
| 8) loob RIPi tarkvara abil väljundfaili trükivormide või printerite jaoks, seadistades RIP-i tarkvara lähtudes seadmest ja kasutatavatest materjalidest lähteülesande alusel | • kirjeldab RIPi ja RIP-i tarkvara lähtudes; • trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast; • seadistab lähteülesande alusel RIPi ,lähtudes trükimaterjalist ja trükiseadmest; • loob RIPi tarkvara abil väljundfaili trükivormide või printerite jaoks, arvestades väljundseadme tehniliste parameetritega ja värvihalduse nõuetega. | ||
| 9) loob lähteülesande alusel sobiva failihaldustarkvara abil automatiseeritud töövoo, kirjeldades automatiseeritud trükiettevalmistuse töövoogude loomise protsessi | • selgitab automatiseeritud trükiettevalmistuse töövoogude loomise protsessi põhimõtteid lähtuvalt trükitehnoloogiast; • kirjeldab erinevaid failihaldus- ja automatiseeritud töövoogude tarkvarasid, lähtuvalt trükitehnoloogiast; • kasutab lähteülesande alusel failihaldustarkavara automatiseeritud töövoo loomiseks. | ||
| 17. | Järeltöötlus erinevatele trükitehnoloogiatele | 12 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib töödeks sobivad järeltöötlusmaterjalid, rakendab neid erinevate järeltöötlusprotsesside läbiviimiseks ning valmistab erinevaid tooteid.. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) eristab järeltöötlusviise ja –seadmeid, lähtudes trükitehnoloogiast ja kasutusotstarbest | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab lähteülesande alusel erinevaid järeltöötlusviise, lähtudes materjalidest ja lõpptulemusest; • eristab järeltöötlusseadmeid, seostades need sobiva järeltöötlusega. | ||
| 2) kirjeldab järeltöötluse etappe ja võimalusi, kasutades järeltöötluseks sobivat seadet | • selgitab lähteülesande alusel vajalike järeltöötlusseadmete tööpõhimõtteid ja töövõtteid; • kasutab toote valmistamiseks sobivaid järeltöötlusseadmeid ja töövõtteid lähteülesande alusel, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 3) eristab kasutatavaid järeltöötlusmaterjale, seostades materjalid sobiva järeltöötlusviisi ja -seadmega | • selgitab lähteülesande alusel järeltöötlusmaterjalide omadusi ning sobivust lähteülesande järeltöölusviisiga; • valib sobiva järeltöötlusmaterjali lähteülesande alusel, arvestades järeltöötlusseadme tehniliste nõuetega. | ||
| 4) eristab järeltöödeldavaid materjale ja nende omadusi, arvestades kasutusvaldkonda ja | • kirjeldab lähteülesande alusel järeltöödeldavaid materjale seostades need järeltöötlusviisiga; • selgitab järeltöödeldavate materjalidele esitatavaid tehnilisi nõudeid, lähtudes järeltöötlusviisist; • valib lähteülesande alusel sobiva järeltöödeldava materjali, arvestades järeltöötluse tehniliste nõuetega. | ||
| järeltöötluse tehnilisi nõudeid | |||
| --- | --- | ||
| 5) teostab ülesande järel- töötluse selleks sobiva seadmega, kirjeldades seadme tööpõhimõtet | • seadistab järeltöötlusseadme arvestades töödeldava materjaliga, seadme kasutusjuhendiga ja ohutusnõuetega; • teostab järeltöötluse selleks sobival järeltöötlusseadmel, järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid. | ||
| 6) liigitab järeltöötluses kasutavad materjalid järeltöölusviisi järgi hoiustades materjalid kasutusvaldkonna alusel | • hoiustab järeltöötlusmaterjale, eristades need kasutatava järeltöötlusseadme või -viisi järgi; • seostab järeltöötlusmaterjali järeltöötlusviisi järgi, arvestades kasutusvaldkonnaga. | ||
| 18. | Fotograafia | 12 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab fotograafiaalased teadmised, oskused ja hoiakud ning oskab iseseisvalt pildistades jäädvustada sündmusi ja olukordi. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) selgitab pildi tekkimise protsessi, eksperimenteerides iseehitatud kaamera baasil | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab pildi tekkimise põhimõtet füüsikaliste seaduspärasuste alusel; • demonstreerib iseehitatud Pinhole kaamera tööpõhimõtet lähteülesande alusel. | ||
| 2) rakendab erinevaid fotograafia tehnoloogiaid, pildistades erinevate seadmetega | • valib lähteülesande alusel töö teostamiseks sobiva tehnoloogia; • pildistab lähteülesande alusel erinevate seadmetega. | ||
| 3) eristab pildistamisel kaamera sätteid, seadistades kaamera arvestades ümbritsevate oludega | • seadistab kaamera lähteülesande alusel; • kasutab pildistamisel sobivaid sätteid lähtuvalt ümbritsevast olukorrast. | ||
| 4) hindab erinevate objektide pildistamisel keskkonna valgusolude mõju ja eri liiki | • arvestab valgusolude mõju ja keskkonna tingimusi, kasutades pildistamisel vajadusel lisavalgust; • seadistab kaamera erinevate objektide pildistamisel valgusoludele sobivalt lähteülesnde alusel. | ||
| valgustingimusi, kasutades tööks sobivaid parameetreid | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 5) eristab fotograafia žanreid, arvestades pildistamisele nende iseärasustega | • selgitab fotograafia žanreid, rakendades lähteülesande alusel žanrile sobivaid töövõtteid; • pildistab erinevates fotograafiažanrites lähteülesande alusel. | ||
| 6) haldab suure pildihulga arhiveerimist ja tööprotsessi, tagades turvalise ja organiseeritud andmehalduse | • haldab arhiveeritud pildihulka turvaliselt, kasutades sobivaid failistruktuure ja varundusmeetodeid; • tagab töövoo efektiivsuse, organiseerides faile süsteemselt ja turvaliselt; | ||
| 7) arvestab pildistamise protsessi planeerimisel ja teostamisel tegevuste erinevate etappide iseärasuste ja ajakavaga | • planeerib pildistamise etappe, arvestades eel- ja järeltegevuste ajalist mahtu ja iseloomu; • järgib pildistamise ajakava, arvestades töömahtu ja tähtaega. | ||
| 8) esitleb oma töid, kasutades erinevaid esitlusviise | • esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust. | ||
| 19. | Fototöötlus | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse töödelda fotosid kasutades pikselgraafika tarkvara ning rakendada kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) selgitab erinevate failiformaatide kasutamise võimalusi, salvestades oma töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kasutab etteantud ülesande puhul sobivat failiformaati; • salvestab töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel. | ||
| 2) kasutab pikselgraafika tarkvara tööriistu ja funktsioone pilditöötluses eesmärgipäraselt | • kasutab lähteülesande alusel pilditöötluses pikselgraafika tarkvara sobivaid tööriistu; • loob lähteülesande alusel fotokollaaži, kasutades erinevaid tehnikaid. | ||
| 3) selgitab tehisintellekti kasutamise eeliseid ja võimalusi fototöötluses, | • eristab fototöötlustarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi; • kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile; • koostab tehisintellektile fototöötluse lähteülesande juhise töö teostamiseks. | ||
| rakendades neid loovalt ülesannete lahendamisel | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) esitleb oma töid, kasutades erinevaid esitlusviise | • esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust. | ||
| 20. | Digitaalse ekraanilahenduse loomine | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaalse ekraanilahenduse loomiseks, hõlmates kavandamist, kujundusfailide koostamist, optimeerimist erinevatele seadmetele ning lahenduse esitlemist ja põhjendamist. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kavandab lähteülesande alusel digitaalse ekraanilahenduse, rakendades tüpograafia, kompositsiooni ja värvikäsitluse põhimõtteid | Hindamiskriteeriumid Õpilane • määratleb lähteülesande põhjal digitaalse ekraanilahenduse eesmärgi; • loob visuaalse kavandi, arvestades lähteülesande nõuete ning tüpograafia, kompositsiooni ja värvikäsitluse põhimõtetega; | ||
| 2) loob digitaalse ekraanilahenduse ülesehituse, kasutades sobivat kujundustarkvara ja -tööriistu lähteülesande alusel | • selgitab kujundustarkvarade ja tööriistade kasutamise sobivust lähtudes tehnilistest ja kujundusnõuetest; • kasutab kujundustarkvara, luues digitaalse ekraanilahenduse lähteülesande alusel. | ||
| 3) koostab lähteülesande põhjal ekraanilahenduse kujundusfailid, tagades loogilise struktuuri ja tõrgeteta töövoo | • loob failid ja kausta struktuuri, nimetades failid loogiliselt ja arusaadavalt. • kontrollib failide formaatide sobivust ülesande eesmärgiga, tagades ühilduvuse edasise töövoo jaoks. | ||
| 4) optimeerib loodud digitaalse ekraanilahenduse, lähtudes erinevate ekraanide ja seadmete nõuetest | • seadistab ekraanilahenduse mõõtmeid ja resolutsiooni, arvestades väljundseadmete spetsifikatsioonidega; • optimeerib faili suurusi, säilitades visuaalse kvaliteedi. | ||
| 5) esitleb loodud digitaalset ekraanilahendust, selgitades kujunduslahendusi ja tööprotsessi | • esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; • põhjendab oma kujunduslahendusi ja tööprotsessi, kasutades erialast sõnavara. | ||
| 21. | Digitrükk | 4 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaalse ekraanilahenduse loomiseks, hõlmates kavandamist, kujundusfailide koostamist, optimeerimist erinevatele seadmetele ning lahenduse esitlemist ja põhjendamist. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) prindib töö lähteülesande alusel, arvestades erinevate printerite tööpõhimõtete ja printerite jaoks sobivate failiformaatidega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab laser- ja tindiprinterite erinevusi lähtudes kasutusotstarbest; • loob printeri jaoks sobiva trükifaili, arvestades printeri tüübi ja tehniliste nõuetega; • prindib töö sobiva printeriga lähteülesande alusel. | ||
| 2) prindib töö lähteülesande alusel erinevatele materjalidele, arvestades printeri kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega | • sisestab lähteülesande alusel materjali printerisse, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • prindib töö lähtuvalt prinditehnoloogiast ülesandes kirjeldatud materjalile, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 3) prindib töö lähteülesande alusel, rakendades materjalile sobivat värvihaldust | • selgitab erinevate printerite värvihalduse põhimõtteid, arvestades prinditava materjaliga; • prindib lähteülesande alusel töö, rakendades valitud materjalile sobivat värvihaldust. | ||
| 4) eristab seadmete järeltöötluse võimalusi, rakendades ülesande alusel sobivaid järeltöötlusviise | • seadistab järeltöötluseks sobiva seadme, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • teostab järeltöötluse sobival seadmel, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 22. | Videomontaaž | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse luua narratiivi ja visuaalset rütmi, monteerida videot, töödelda heli, pilti ja graafikaelemente luues tehniliselt korrektseid ja terviklikke videosid. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) selgitab erinevate failiformaatide kasutamise võimalusi, salvestades failid sobivasse formaati lähteülesande alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab lähteülesande põhjal erinevate failiformaatide omadusi ja kasutusotstarvet; • salvestab töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel. | ||
| 2) teostab sobiva tarkvara abil videomontaaži, arvestades töövoo ja lähteülesande nõuetega | • kirjeldab lähteülesande alusel videomontaaži erinevate tarkvarade võimalusi; • teostab sobiva tarkvara abil videomontaaži, järgides planeeritud töövoogu lähteülesande alusel. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) rakendab videomontaaži põhimõtteid ja tehnikaid, luues stiilile, žanrile ja narratiivile sobivaid montaaže lähteülesande alusel | • kirjeldab videomontaaži põhimõtteid, selgitades erinevaid stiile ja žanreid lähteülesande alusel; • loob stiilile, žanrile ja narratiivile montaaže, rakendades videomontaaži põhimõtteid ja tehnikaid lähteülesande alusel. | ||
| 4) kohandab materjali lähteülesandele sobivalt, kasutades graafikaelemente ja tüpograafiat, saavutades visuaalse ja akustilise terviku | • rakendab multikaamera montaaži põhimõtteid, luues sünkroniseeritud ja järjepideva visuaalse terviku lähteülesande alusel; • kohandab lähteülesande alusel monteeritava materjali visuaalseks tervikuks, rakendades sobivaid graafikaelemente ja tüpograafiat • loob visuaalse ja akustilise terviku, monteerides materjali lähteülesande alusel. | ||
| 5) teostab montaaži järeltöötluse etappe lähteülesande alusel | • teostab montaaži järeltöötluse, rakendades sobivaid tööriistu ja tehnikaid ning arvestades heli, värvide ja montaaži sujuvusega lähteülesande alusel; • rakendab montaaži järeltöötluse etappe, tagades tehnilise kvaliteedi. | ||
| 6) esitleb loodud videomontaaži, selgitades žanri, stiili ja narratiivi valikuid | • esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; • põhjendab oma valikuid, kasutades erialast sõnavara. | ||
| 23. | Operaatoritöö | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused videotehnika kasutamiseks, kaamera seadistamiseks ning filmimise tehniliste ja loominguliste võtete kasutamiseks erinevates olukordades. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) eristab kaamera ja videotehnika seadmeid, kirjeldades nende kasutusvaldkondi | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab kaamera ja videotehnika seadmete praktilist rakendamist, põhjendades nende sobivust erinevates tööolukordades. | ||
| 2) seadistab kaamera võtteoludele kohaselt, tagades videomaterjali ja heli kvaliteedi | • demonstreerib kaamera parameetrite seadistamist, rakendades värvihalduse põhimõtteid filmitud materjali kvaliteedi saavutamiseks; • valib võtteoludele sobivad kaamera seadistused, arvestades valgus- ja fookustingimustega. | ||
| 3) valib visuaalse tulemuse saavutamiseks sobiva tehnika ja seaded võttepaiga oludest lähtuvalt | • tagab erinevate kaadrite stabiilsuse ja kvaliteedi, arvestades ümbritseva keskkonnaga; • kohandab valgust, kasutades vajadusel lisavalgustust ning arvestades stseenis valitsevaid olusid soovitud visuaalsete tulemuste saavutamiseks; • loob võttekeskkonna, kasutades valgustuse ja varjude kombinatsioone ning kaameraliikumist visuaalse tulemuse saavutamiseks. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) töötab meeskonnas operaatorina, luues juhendamisel režii jaoks vajalikud kadreeringud | • rakendab operaatori töövõtteid, valides sobivad kaameranurgad, kaadrisuurused ja liikumise narratiivsete eesmärkide saavutamiseks; • osaleb multikaamera meeskonnas operaatorina, pakkudes režiile vajalikke kadreeringuid. | ||
| 5) analüüsib juhendamisel stsenaariumit, koostades võtteplaani video loomiseks | • koostab juhendamisel võtteplaani, analüüsides stsenaariumi; • rakendab kompositsiooni ja kaadrisuhteid, lähtudes stsenaariumist ja võtteplaanist; • loob stsenaariumi visuaalse lahenduse, tagades võtteplaani tehnilise kvaliteedi. | ||
| 6) teostab voogedastuse, seadistades tehnilise varustuse ja koordineerides protsessi sujuva ülekande tagamiseks | • valib juhendamisel voogedastuseks sobivad seadmed ja tarkvara, seadistades tehnilise varustuse ülekande teostamise nõuetele; • jälgib voogedastuse protsessi, koordineerides juhendamisel tehniliste seadmete tööd. | ||
| 24. | Animatsioon | 10 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused animatsiooni kavandamiseks, animatsiooni elementide loomiseks, erinevate animatsioonitehnika rakendamiseks, animatsiooni ajastuse ja liikumise analüüsimiseks ning täiustamiseks, samuti failide organiseerimiseks ja turvaliseks arhiveerimiseks. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kavandab lähteülesande alusel animatsiooni loojoonise, arvestades visuaalsete ja tehniliste nõuetega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab animatsiooni eesmärki lähteülesande alusel; • loob animatsiooni loojoonise, arvestades visuaalsete ja tehniliste põhimõtetega. | ||
| 2) loob lähteülesande alusel animatsiooni kujunduselemendid, põhjendades visuaalsete elementide valikuid | • põhjendab animatsiooni visuaalsete elementide valikut, selgitades nende seost lähteülesande eesmärkidega; • loob animatsiooni kujunduselemendid algmaterjalide ja juhiste alusel. | ||
| 3) rakendab erinevaid animatsioonitehnikaid, | • kasutab animatsioonitarkvara funktsioone sujuvate liikumiste loomiseks; • rakendab sobivaid animatsioonitehnikaid lähteülesande alusel. | ||
| kasutades sobivat tarkvara ja tööriistu | |||
| --- | --- | ||
| 4) loob animatsiooni heliosa, arvestades animatsiooni soovitud lõpptulemusega | • valib sobiva heliosa, mis toetab animatsiooni visuaalseid elemente; • põhjendab oma helikujunduse valikuid, arvestades animatsiooni eesmärgiga. | ||
| 5) analüüsib animatsiooni ajastust ja liikumise kvaliteeti, korrigeerides animatsiooni | • analüüsib juhendamisel animatsiooni ajastuse täpsust ja loogilisust; • parandab animatsiooni liikumise kvaliteeti, järgides ülesande eesmärki. | ||
| 6) analüüsib animatsiooni visuaalseid ja tehnilisi aspekte, optimeerides tehnilisi parameetreid | • analüüsib juhendamisel visuaalsed aspekte, arvestades ülesande stiilinõuetega; • optimeerib tehnilisi parameetreid, järgides animatsiooni nõudeid. | ||
| 7) eristab failiformaate, arhiveerides faile süsteemselt ja turvaliselt | • arhiveerib faile süsteemselt, järgides andmehalduse põhimõtteid; • rakendab varundusmeetmeid failide turvaliseks säilimiseks. | ||
| 8) esitleb animatsiooni, selgitades animatsiooni loomise protsessi. | • esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; • põhjendab oma valikuid, kasutades erialast sõnavara. | ||
| 25. | Vektorgraafika | 8 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpilane omandab oskuse luua kujutisi vektorgraafika tarkvara abil, rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning t ehisintellekti võimalusi. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kasutab vektorgraafika tarkvara ja sobivaid tööriistu ülesande alusel, selgitades vektorgraafika kujutiste loomise tööpõhimõtteid | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab vektorgraafika kujutise loomise tööpõhimõtteid, kasutades sobivaid tööriistu vektorgraafika kujutiste loomiseks; • k asutab vektorgraafika tööriistu oskuslikult lähteülesannetes. | ||
| 2) rakendab materjalidele sobivat värvihaldust, seadistades tarkvara lähteülesande alusel | • seostab värvihalduse printsiipe materjalidega, kasutades sobivat värvihalduse seadistust; • rakendab materjalile sobivat värviruumi ülesande alusel. | ||
| 3) loob vektorgraafika tarkvara abil sobivaid väljundfaile, arvestades tehnoloogia tehniliste nõuetega | • kirjeldab erinevate tehnoloogiate väljundfaile, arvestades tehnilisi nõudeid; • loob lähteülesande alusel erinevaid väljundfaile, kasutades vektorgraafika tarkvara. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) kirjeldab vektorgraafika tehisintellekti võimalusi, rakendades neid lähteülesande lahendamisel | • kirjeldab vektorgraafika tarkvaras tehisintellekti võimalusi kujunduste loomisel; • kasutab tehisintellekti lahendusi lähteülesande alusel. | ||
| 26. | Pikselgraafika | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse töödelda fotosid kasutades pikselgraafika tarkvara ning rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) selgitab erinevate failiformaatide kasutamise võimalusi, salvestades oma töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kasutab lähteülesande alusel sobivat failiformaati; • salvestab töö lähteülesande põhjal sobivasse failiformaati; | ||
| 2) kasutab pikselgraafika tarkvara pilditöötluses eesmärgipäraselt | • kasutab pilditöötluses pikselgraafika tarkvara erinevaid tööriistu eesmärgipäraselt ülesannete lahendamisel; • kasutab pikselgraafika erinevaid tehnikaid fotokollaaži loomisel lähteülesande alusel. | ||
| 3) kirjeldab fototöötluse tehisintellekti võimalusi, rakendades neid lähteülesande lahendamisel | • kirjeldab fototöötlustarkvaras tehisintellekti võimalusi fotode töötlemisel; • kasutab tehisintellekti lahendusi lähteülesande alusel. | ||
| 27. | Fotograafia | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialased teadmised, oskused ja hoiakud fotograafias. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kasutab pildistamisel sobivaid kaamera seadistamise sätteid, arvestades kaamera seadistamise põhimõtetega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • seadistab kaamera lähteülesande alusel; • pildistab ümbritsevaid olusid, arvestades sobivate kaamera sätetega. | ||
| 2) pildistab, seadistades kaamera valgusoludele ja keskkonnale sobivalt | • seadistab kaamera valgusoludele sobivalt lähteülesande alusel; • arvestab pildistamisel valgusolude mõju ja keskkonda. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) pildistab objekti, arvestades objekti iseärasusi ja ümbritsevat keskkonda | • seadistab kaamera, arvestades objekti iseärasusi ja keskkonda; • pildistab lähteülesande alusel objekti, arvestades objekti iseärasustega. | ||
| 4) pildistab erinevates fotograafiažanrites, kirjeldades fotograafiažanrite erinevusi ja kasutusvaldkondi | • eristab fotograafia žanreid, selgitades erinevate žanrite kasutusvaldkondi; • pildistab erinevates fotograafiažanrites lähteülesande alusel. | ||
| 5) arhiveerib pildihulga süsteemselt, tagades turvalise andmehalduse | • arhiveerib pildihulga turvaliselt, kasutades sobivaid failistruktuure ja varundusmeetodeid; • tagab töövoo efektiivsuse, organiseerides faile süsteemselt ja turvaliselt. | ||
| 28. | Kujundamine ja küljendamine | 12 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused erinevate kujundus- ja küljendustarkvarade, värviruumide, küljendamise ja ekraaniformaatide põhimõtete tundmiseks, rakendamiseks ning tehniliselt korrektsete kujunduslahenduste loomiseks erinevatesse visuaaltehnoloogia vormidesse. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) eristab kujundus- ja küljendustarkvarade võimalusi ja kasutusvaldkondi, rakendades sobivaid tarkvara lahendusi lähteülesande alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab erinevate kujundus- ja küljendustarkvarade kasutamise põhimõtteid; • kasutab kujundus- või/ja küljendustarkvara lähteülesande alusel. | ||
| 2) kirjeldab meediatehnoloogiate kasutusvaldkondade erinevaid värviruume, kasutades sobivat värviruumi lähteülesande lahendamisel | • valib sobiva värviruumi lähteülesande alusel; • rakendab lähteülesande alusel sobivat värviruumi meediatehnoloogia väljundfaili loomisel. | ||
| 3) loob digitaalseid ekraanikujundusi, arvestades ekraani kujundamise põhimõtete, mõõtkavade ja failiformaatidega lähteülesande põhjal | • selgitab erinevate ekraanide mõõtkavade suhet erinevates mõõtühikutes; • rakendab erinevaid ekraani kujundamise põhimõtteid, sobivaid mõõtkavasid ja failiformaate luues digitaalseid ekraanikujundusi. | ||
| 4) loob erinevaid tarkvarasid, kasutades ristmeedia visuaalseid lahendusi ning kirjeldades erinevate meediatehnoloogiate lõimimise ristkasutuse põhimõtteid | • selgitab erinevate meediatehnoloogiate lõimimise ristkasutuse põhimõtteid ja võimalusi ristkasutusülesande kavandamisel; • loob ristmeedia visuaalseid lahendusi, rakendades sobivaid kujundus- ja küljendustarkvarasid ning arvestades erinevate tehnoloogiate tehniliste ja visuaalsete nõuetega. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 5) loob lähteülesande alusel kujundusfailid, kirjeldades faili loomise protsessi ja otstarvet | • kirjeldab erinevate kujundusfailide loomise nõudeid, selgitades kujundusfailide tehnilisi iseärasusi; • loob lähteülesande alusel kujundusfailid, tagades failide vastavuse tehnilistele nõuetele. | ||
| 6) esitleb oma tööd sobivas esitlusformaadis erinevates meediatehnoloogiate keskkondades | • loob oma kujundustöö esitluse erinevates failiformaatides, arvestades erinevate formaatide visuaalsete ja tehniliste nõuetega; • presenteerib oma töö veebi- ja trükiversiooni analüüsides tööprotsessi ja tulemust. | ||
| 29. | Tüpograafia | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tüpograafia põhimõtete, trükikirjade klassifikatsioonide, kirjatüübi anatoomia ning valikuprintsiipide kohta, et rakendada neid kujundamisel. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) kirjeldab tüpograafia põhimõtteid, kombineerides tüpograafia elemente lähteülesannete alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab tüpograafia elementide kasutust ja sobivust lähteülesande põhjal; • kombineerib tüpograafia elemente, järgides stiili ja kujunduse põhimõtteid. | ||
| 2) eristab trükikirjade klassifikatsioone, selgitades kirjatüübi anatoomiat ja kirjade valikuprintsiipe | • tunneb trükikirjade klassifikatsioone ja kirjatüübi anatoomiat, kirjeldades kirjatüüpide valikuprintsiipe; • analüüsib kirjatüüpide valikut, põhjendades nende sobivust ülesande raames. | ||
| 3) kasutab kujunduse visuaalses ülesehituses tüpograafia põhimõtteid ja kompositsioonireegleid | • rakendab tüpograafia põhimõtteid erinevates kujundustes eesmärgipäraselt; • loob kujunduse, arvestades tüpograafia ja kompositsioonireeglite põhimõtetega lähteülesande alusel. | ||
| 30. | Digitrükk | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kasutada printereid ja seadmeid printimiseks ning järeltöötluseks, rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) prindib töö lähteülesande alusel, arvestades erinevate printerite tööpõhimõtete ja printerite jaoks sobivate failiformaatidega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab laser- ja tindiprinterite erinevusi lähtudes kasutusotstarbest; • loob printeri jaoks sobiva trükifaili, arvestades printeri tüübi ja tehniliste nõuetega; • prindib töö sobiva printeriga lähteülesande alusel. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) prindib töö lähteülesande alusel erinevatele materjalidele, arvestades printeri kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega | • sisestab lähteülesande alusel materjali printerisse, arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • prindib töö lähtuvalt prinditehnoloogiast ülesandes kirjeldatud materjalile, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 3) prindib töö lähteülesande alusel, rakendades materjalile sobivat värvihaldust | • selgitab erinevate printerite värvihalduse põhimõtteid, arvestades prinditava materjaliga; • prindib lähteülesande alusel töö, rakendades valitud materjalile sobivat värvihaldust. | ||
| 4) eristab erinevate seadmete järeltöötluse võimalusi, rakendades ülesande alusel sobivaid järeltöötlusviise | • seadistab järeltöötluseks sobiva seadme, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • teostab järeltöötluse sobival seadmel, arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. | ||
| 31. | Audiovisuaalne meedia | 10 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused kaamera, heli ja valgustuse kasutamiseks, videotöötluse ja animatsioonide loomiseks ning videomaterjali arhiveerimiseks, rakendades kaasaegse audiovisuaalse meedia põhimõtteid ja tehnoloogiaid. | |||
| Õpiväljund Õpilane 1) seadistab filmimiseks sobivad kaamera sätteid, arvestades ümbritsevate oludega | Hindamiskriteeriumid Õpilane • seadistab kaamera lähteülesande alusel; • filmib lähteülesande alusel sobivate kaamera sätetega. | ||
| 2) rakendab operaatoritöös erinevaid kaadriplaane, selgitades kadreeringu põhimõtteid | • kirjeldab lähteülesande põhjal sobivaid kaadriplaane; • filmib sobivad kaadriplaanid lähteülesande alusel, arvestades kadreeringu põhimõtetega. | ||
| 3) rakendab filmimisel sobivaid valgussätteid, arvestades keskkonna valgusoludega | • arvestab valgusolude mõju ja keskkonna tingimusi, kasutades filmimisel vajadusel lisavalgust; • filmib lähteülesande alusel, arvestades keskkonna valgusoludega. | ||
| 4) salvestab võttel heli, seadistades helisalvestusseadmed ja mikrofonid oludest lähtuvalt | • seadistab helisalvestusseadmed, lähtudes võtte tingimustest ja tehnilistest nõuetest; • salvestab heli sobivate helisalvestusseadmete ja mikrofonide abil lähteülesande alusel. | ||
| 5) monteerib video videotöötlustarkvara abil, järgides videomontaaži põhimõtteid | • monteerib lähteülesande põhjal video, kasutades videotöötlustarkvara funktsioone ja tööriistu ning järgides videomontaaži põhimõtteid. | ||
| --- | --- | ||
| 6) loob animatsioone, kasutades sobivaid animatsioonitehnikaid ja tarkvarasid | • rakendab erinevaid animatsioonitehnikaid, kasutades sobivat tarkvara lähteülesande alusel; • loob erinevaid animatsioone, järgides lähteülesande tehnilisi nõudeid. | ||
| 7) haldab videomaterjali arhiveerimist, tagades süsteemse andmehalduse | • loob süsteemse failistruktuuri videomaterjali haldamiseks; • arhiveerib turvaliselt videomaterjali, kasutades sobivaid failistruktuure ja varundusmeetodeid; • loob süsteemse failistruktuuri videomaterjali haldamiseks. |
📎 Original PDF: HTM_m15_lisa14.pdf
Lisa: Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe” ja „Riigikaitseõpetuse välilaager” kirjeldused
| Jrk.nr | Mooduli nimetus | Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) | |
|---|---|---|---|
| 1. | Ettevõtlusõpe | 4 -6 EKAP | |
| Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud, mis võimaldavad tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht | |||
| Märkus: Ettevõtlusõppe mooduli õppe maht on 4 arvestuspunkti. Juhul, kui kool soovib pakkuda õpilastele laiemat ettevõtlusalast ettevalmistust kas teeninduse, tööstuse või loometegevuse valdkonnas, tõuseb õppe maht 6 EKAP-ni. täiendava õpiväljundi omandamiseks. | |||
| Õpiväljundid Õpilane 1) mõistab ärivõimalusi, lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning keskkonna toetavatest ja piiravatest teguritest | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab enda võimalusi tegutseda ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes õpitava eriala ettevõtluskeskkonnast; • selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas; • arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle; | ||
| 2) kavandab turundustegevused äriidees kirjeldatud tootele, tarbijale ja turutingimustele | • iseloomustab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest; • selgitab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest; | ||
| 3) mõistab ettevõtte eelarvestamise, finantseerimise ja majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktidest ja heast tavast | • koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi; • selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi, kasutades teabematerjale; • selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast; | ||
| 4) kavandab ettevõtlustegevuse õpitavas valdkonnas, lähtudes äriideest ja ettevõtluskeskkonnast | • koostab ärimudeli meeskonnatööna, lähtudes valitud strateegiast; • kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile; • hindab juhendatud meeskonnatööna ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| Täiendav õpiväljund teenindusega seonduva ettevõtluse suunal | 2 EKAP | ||
| Õpiväljund Õpilane 5) kavandab teenindusprotsessi, lähtudes teenusedisaini põhimõtetest | Hindamiskriteeriumid Õpilane • kirjeldab teenuse vastavust ärimudelile, lähtudes sihtrühma eripärast; • kirjeldab kliendi teekonna, lähtudes teenusedisaini põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest; • kavandab teenuse müügi ,lähtudes sihtrühma eripärast. | ||
| Täiendav õpiväljund tootmisega seonduva ettevõtluse suunal | 2 EKAP | ||
| Õpiväljund Õpilane 5) kavandab tootmisprotsessi, lähtudes ärimudelist | Hindamiskriteeriumid Õpilane • selgitab tootmisprotsessi vastavust kavandatud ärimudelile; • kavandab tootmisprotsessiks vajaliku tarneahela; • arvutab toote omahinna, arvestades kavandatud tootmisprotsessi; • põhjendab turundustegevused lähtuvalt tootest ja ärimudelist. | ||
| Täiendav õpiväljund loometegevusega seotud ettevõtluse suunal | 2 EKAP | ||
| Õpiväljund Õpilane 5) kavandab loovusel, oskusel või andel põhinevast loomingulisest ideest toote või teenuse | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab tootearenduse põhimõtteid, lähtudes ärimudelist; • arvutab toote omahinna, arvestades toote või teenuse eripäraga; • kavandab tooteesitluse ja müügi, lähtudes sihtrühmast. | ||
| 2. | Riigikaitseõpe välilaagris | ||
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi ning omandab välilaagri tingimustes toimetulekuks vajalikud oskused. | |||
| Märkus: Õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel ning see toimub Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses või nende korraldatud kohas. Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui lasketiirus on võimalik tagada õppeks vajalikud tingimused, vahendid, sh isikukaitsevahendid ja pädevad õppe läbiviijad. Kui see ei ole võimalik, siis jääb õpiväljund nr 5 saavutamata, aga see ei mõjuta mooduli kokkuvõtva hinde kujunemist. | |||
| Õpiväljundid Õpilane 1) rajab meeskonna liikmena nõuetekohase välilaagri, | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • valib ja komplekteerib vastavalt ilmastikule ja riigikaitseõpetuse välilaagris eesootavatele tegevustele isikliku varustuse, tuginedes ette antud nimekirjale; | ||
| kasutades olemasolevaid vahendeid ja allüksuse varustust ning järgides etteantud reegleid ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid 2) käitub välilaagri ajal vastavalt kehtestatud reeglitele | • pakib välilaagriks oma koti ette antud nimekirja alusel; • püstitab meeskonnatööna välitingimustes majutus-, söögi- ja hügieenialad, järgides välitingimustes toitlustamise ja hügieeni reegleid ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid; • valmistab välitingimustes sooja toitu, lähtudes olemasolevatest toiduainetest ja arvestades hügieeninõudeid välitingimustes; • rakendab vajalikke meetmeid, et ennetada looduses reostuse ja metsatulekahjude teket; • selgitab individuaal- ja allüksuses kasutatava varustuse otstarvet ja kasutamise reegleid; • kasutab välitingimustes hakkamasaamiseks vajalikku üksikisiku ja meeskonna varustust eesmärgipäraselt ja reeglite kohaselt; • tagab enda isikliku hügieeni ja hooldab oma isiklikku varustust vastavalt etteantud juhistele; • täidab antud ülesandeid vastutustundlikult ja tähtaegselt, arvestades kehtestatud reeglitega; | ||
| --- | --- | ||
| 3) orienteerub maastikul kompassi ja topograafilise kaardi abil | • iseloomustab öisel maastikul orienteerumist piiravaid tegureid, tuginedes juhistele; • selgitab nõudeid ja piiranguid maastikul käsi-GPSi kasutamiseks; • määrab oma asukoha maastikul kaardi ja kompassi abil; • orienteerub meeskonnas topograafilise kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul nii päeval kui ka öösel; • kasutab peamisi moondamis- ja varjatud liikumisviise, arvestades maastikku ja päevavalguse piisavust; | ||
| 4) oskab anda esmaabi ja transportida kannatanut välitingimustes | • selgitab esmaabi põhimõtetele tuginedes kannatanu seisundi hindamise võimalusi ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi, sh võimalikke ohte kannatanu asendi muutmisel; • selgitab, millega tuleb arvestada esmaabi andjal enda ohutuse tagamisel, arvestades õnnetussituatsiooni ja esmaabi andmise üldiste põhimõtetega; • demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid lavastatud õnnetuse korral kannatanu abistamiseks; • demonstreerib käepäraste ja meditsiiniliste abivahendite kasutamist lähtuvalt kannatanu vigastusest; • demonstreerib erinevaid kannatanu transportimise võtteid, lähtudes vigastusest; | ||
| Juhul kui välilaagris on võimalik läbi viia laskeõpet lasketiirus, siis: 5) käsitseb juhendaja kontrolli all tsiviil- või mittesõjarelva ja laskemoona, järgides etteantud nõudeid ja ohutuseeskirju | • käitub lasketiirus kehtestatud reeglite ja laskmiskäskluste järgi; • demonstreerib erinevaid laskeasendeid vastavalt antud laskmiskäsklustele ja kasutab õiget päästmistehnikat; • sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all, järgides relva ja laskemoonaga ümberkäimise ohutuseeskirju ja -nõudeid. |
📎 Original PDF: HTM_m15_lisa15.pdf
Lisa: Aianduse ja loodushoiu õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)