LegalizeReform history
Kaitseväeteenistuse seadus
32 versions
· 2026-02-03
2026-02-03
2024-12-31
2024-06-30
2024-04-30
2024-02-29
2023-12-31
2023-08-31
2023-03-31
2022-12-31
2022-06-30
2022-06-26
2022-03-31
2021-12-31
2021-07-14
2020-05-06
2019-12-31
Changes on 2019-12-31
@@ -1474,7 +1474,7 @@
(6) Tegevväelane, kes on olnud katkematult tegevteenistuses vähemalt kümme aastat, võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.
(7) Tegevteenistus loetakse katkematuks, kui tegevteenistussuhte kahe perioodi vahele jääb kuni 60 päeva. Kahe tegevteenistuse vahelisi päevi ei arvestata tegevteenistusstaaži hulka. Katkematu tegevteenistusse võtmise korral ei pea isik esitama käesoleva seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud dokumente Kaitseressursside Ameti kaudu, vaid esitab need Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale.
(7) Tegevteenistus loetakse katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Katkematusse tegevteenistusse võtmise korral esitab isik käesoleva seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud dokumendid Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud ajaga tegevteenistusse võetud tegevväelane, kelle tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud teenistuse tähtaeg on hilisem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse tekkimise aeg, loetakse määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse saabumise päevast arvates määramata ajaks tegevteenistusse võetuks tema tegevteenistussuhet lõpetamata. Määramata ajaks tegevteenistusse võtmisel ei katke isiku kohustus olla tegevteenistuses kas õppekava kahekordse nominaalkestuse aja lõpuni või määratud ajaks tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud tähtaja lõpuni.
@@ -1504,17 +1504,7 @@
##### § 90. Tegevväelase piirvanus
(1) Tegevväelase piirvanus on:
1) reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
2) ülemveeblil – 60 aastat;
3) lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
4) kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
5) brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.
(1) Tegevväelase piirvanuseks on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga.
##### § 91. Tegevteenistusstaaž
@@ -3004,7 +2994,7 @@
määrusega.
(6) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198–201, 206, 207, 209 ja 210 ettenähtud teenistusalast tagatist taotlevate isikute üle peab arvestust Kaitsevägi.
(6) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198–201, 209 ja 210 ettenähtud teenistusalast tagatist taotlevate isikute üle peab arvestust Kaitsevägi.
##### § 203. Teenistusalase tagatise saamise õiguse tekkimist välistavad asjaolud
@@ -3058,54 +3048,18 @@
(1) Kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustusele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Isikul, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.
(3) Tegevteenistuses olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile ja töövõimetuspensionile.
(4) Tegevväelasel, ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikul on õigus töövõimetuspensionile.
(2) Isikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.
(4) Tegevväelasel ning tegevteenistuses, ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikul on õigus töövõimetuspensionile.
(5) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud isiku käesoleva seaduse § 210 lõikes 1 sätestatud perekonnaliikmel on õigus toitjakaotuspensionile.
##### § 206. Tegevteenistuspension
(1) Isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(2) Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul kas isiku:
1) tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või
2) tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis ajal, kui isik teenis valitud ametikohal.
(3) Pikaajalises välislähetuses viibinud tegevväelasele, kellele määrati välislähetuses viibimise ajaks põhipalk käesoleva seaduse § 128 lõikes 7 sätestatud alusel, palgaastmestiku keskmise arvutamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 128 lõike 8 alusel määratud rahuaja palgaastmestiku keskmine.
(4) Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži, liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile juurde 2,5 protsenti.
(4) Igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile üks protsent.
(5) Pensioni ülemmäär on 75 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(6) Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.
##### § 207. Tegevteenistuspensioni maksmine Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale
(1) Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe juhataja asetäitjal on õigus ametikohalt vabastamisel tegevteenistuspensionile sõltumata tegevteenistusstaažist ja vanusest ning tema Kaitseväe juhataja või Kaitseväe juhataja asetäitja ametikohal oleku ajast.
(2) Kaitseväe juhataja tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast.
(3) Kaitseväe juhataja asetäitja tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
##### § 208. Tegevteenistuspensioni saamise piirangud
(1) Isikul, kes vabastati tegevteenistusest käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punktis 6 toodud alusel, ei ole õigust tegevteenistuspensionile.
(2) Isikul, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, ei ole õigust tegevteenistuspensionile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui isikule maksti tegevteenistuspensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Tegevteenistuspensioni õiguse kaotamisel säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(4) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Kaitseväge asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus tegevteenistuspensionile. Kaitsevägi teavitab kohtuotsusest ja tegevteenistuspensioni õiguse kaotamisest Sotsiaalkindlustusametit kahe tööpäeva jooksul kohtult teabe saamisest arvates.
##### § 209. Töövõimetuspension
(1) Isikul, kellel on tuvastatud kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus, tekib õigus töövõimetuspensionile.
@@ -3124,9 +3078,7 @@
(5) Töövõimetuspension määratakse ajaks, milleks Kaitseväe arstlik komisjon on kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isiku tunnistanud püsivalt töövõimetuks.
(6) Tegevteenistuses olnud isikule, kellel on töövõimetuks tunnistamise päevaks tegevteenistuspensioni määramiseks nõutav tegevteenistusstaaž, määratakse tema soovil töövõimetuspension tegevteenistuspensioni suuruses.
(7) Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse isikule tema soovil senise töövõimetuspensioni maksmist eluaeg. Määratud pensionile kohaldatakse käesoleva seaduse § 211 lõikeid 1 ja 5–7 ning § 212 lõikeid 1, 2 ja 4.
(7) Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse isikule tema soovil senise töövõimetuspensioni maksmist eluaeg. Määratud pensionile kohaldatakse käesoleva seaduse § 211 lõikeid 1 ja 5–7 ning § 212 lõikeid 1 ja 2.
##### § 210. Toitjakaotuspension
@@ -3162,17 +3114,13 @@
(2) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast arvates, milleks on:
1) tegevteenistuspensioni taotlemisel – käesoleva seaduse § 206 lõikes 1 sätestatud pensioniõigusliku vanuse ja tegevteenistusstaaži täitumisel tegevteenistusest vabastamise päev;
2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse määramise päev;
3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või surnuks tunnistamise päev.
(3) Kui kaitseväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud menetlusaluse isiku asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, tekib toitjakaotuspensionile õigus 12 kuu möödumisel nimetatud menetluse algatamisest.
(4) Isiku, kes on tegevteenistusest vabastatud enne, kui tal on täitunud käesoleva seaduse § 206 lõikes 1 sätestatud pensioniõiguslik vanus, tegevteenistuspensionile õiguse tekkimise päevaks on pensioniõigusliku vanuse täitumise päev.
(5) Tegevteenistuspension ja töövõimetuspension määratakse õiguse tekkest, kui pensioni määramiseks on taotlus esitatud kolme kuu jooksul sellele pensionile õiguse tekkimise päevast arvates. Kui toitjakaotuspensioni määramiseks on taotlus esitatud kuue kuu jooksul, määratakse pension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast.
(5) Töövõimetuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul sellest päevast arvates. Kui toitjakaotuspensioni määramiseks on taotlus esitatud kuue kuu jooksul, määratakse pension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast.
(6) Kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast.
@@ -3180,18 +3128,12 @@
##### § 212. Pensioni maksmine
(1) Käesolevas peatükis sätestatud pensioni makstakse järgmiselt:
1) tegevteenistuspension, mis saadakse enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu;
2) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatav tegevteenistuspensioni osa sotsiaalmaksust ja seda ületav osa Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
(2) Tegevteenistuspensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata saadava sissetuleku suurusest.
(1) Käesolevas peatükis sätestatud pension makstakse riigieelarvest.
(2) Töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest.
(3) Käesoleva seaduse § 210 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud isikule tema töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Kuni 18-aastasele isikule makstakse toitjakaotuspensioni olenemata tema sissetuleku suurusest.
(4) Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses, ja välislepingus ettenähtud juhul.
##### § 213. Enammakstud pensionisumma tagastamine
(1) Pensioni saaja surma järel väljamakstud pension ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärandvara saanud isik tagastab väljamakstud pensioni valdkonna eest vastutava ministri nõudel Sotsiaalkindlustusametist saadud teabe alusel riigieelarvesse.
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-15
2018-06-30
2017-03-31
2016-12-31
2016-06-30
2016-03-18
2015-12-31
2015-03-28
2014-12-31
2014-09-30
2014-07-31
2014-06-30
2013-08-31
2013-03-31
KVTS
original version
Text at this date