Raudtee tehnokasutuseeskiri

4) kui peatumist ei põhjustanud foori keelav näit, siis selgitama peatumise põhjust ja edasiliikumise võimalust;

5) kui rong seisab 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri või muu veovahendi käsi(seisu)piduri ja andma signaali, et rongitöötajad rakendaksid tööle rongi käsi(seisu)pidurid, ning rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab raudteeveeremi meeskonna liige asetama vagunirataste alla veduril või muul veovahendil olevad pidurkingad, nende vähesuse korral rakendama peale selle tööle vagunite käsi(seisu)pidurid raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja määratud korras ning raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud hulgal;

6) andma raadioside teel jaamakorraldajale või dispetšerile lisateateid peatumise põhjuse ja liiklustakistuse kõrvaldamiseks vajalike abinõude kohta ning rongiraadioside rikke korral tuleb teade jaamakorraldajale või dispetšerile edastada raudteeveeremi meeskonna liikme, reisivagunisaatja või töörongi tööjuhi kaudu esimesel võimalusel ükskõik millise olemasoleva sidevahendi kaudu;

7) koos teiste rongitöötajatega võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse kõrvaldamiseks, vajaduse korral aga piirama rongi ja kõrvalasuva tee, kuid igal juhul tuleb rongiliiklust takistav koht kohe piirata kahe- või mitmeteelise jaamavahe naaberteel ja kõigepealt sealtpoolt, kust on oodata lähenevat rongi.

(2) Jaamavahel peatumisel piiratakse:

1) reisirong kohe pärast päästerongi või abiveduri väljakutset;

2) pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist jaamavahele saadetud rong kohe pärast peatumist.

(3) Rongi piiramise kord sätestatakse määruse lisas 3.

(4) Kui rong peatus tõusul ja rongi sabas ei ole tõukevedurit ning rongi tagurdamine ei ole keelatud, võib raudteeveeremi juht vajaduse korral tagurdada rongi sama jaamavahe laugemale teeosale. Tagurdava rongi sabavaguni juures peab sel juhul olema raudteeveeremi meeskonna liige või töörongi tööjuht. Tagurdamiskiirus ei tohi olla üle 5 kilomeetri tunnis. Juhul kui tõusul peatus rong, mille kaal ületab rongi paigaltvõtu tingimuste normi sellel tõusul ja tema tagurdamine ei ole lubatud, peab raudteeveeremi juht kohe nõudma abivedurit.

(5) Kui rong ei saa pärast peatumist ise edasi liikuda, viiakse ta jaamavahelt ära kas abiveduriga, järeltuleva rongi veduriga või mootorrongiga. Päästerongi või abiveduri nõudmise, määramise ja liikumise kord ning jaamavahel kahe mootorrongi kokkuhaakimise ja nende edasise liikumise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

(6) Kui on nõutud päästerongi või abivedurit, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui saabub abi või antakse liikumiseks luba.

6. peatükk Tuleohutus

§ 48. Tuleohutuse miinimumnõuded

(1) Raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on tuleohutuse tagamiseks piisav. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja.

(2) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

(3) Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.

(4) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljapoole raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja tegemisel. Sel juhul võib puitliipreid ja -prusse hoida kuni 20 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning lähima rööpapea välisservast vähemalt 2,5 meetri kaugusel.

(5) Tuletõrje veevõtukoha olemasolul tagab ja vastutab selle korrashoiu ja alalise töökorra eest omanik. Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele selle kasutamise väljaõppe.

(6) Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab raudteeveoettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest, mis on ettevõttes kehtestatud.

(7) Raudteeveoettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveo korraldamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveo korraldamise käigus ilmneb tehniline rike või muu tuleohtu tekitada võiv puudus, siis peab raudteeveoettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks.

(8) Suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis, mis vastab tubakaseaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. Suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega tuhatoos. Veduri ja muu veovahendi juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes veovahendi valdaja nõusolekul, raudteeveeremi meeskonna liikmete vastastikusel kokkuleppel ning suletava kaanega tuhatoosi olemasolul.

(9) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtliku kaubaga laaditud raudteeveeremile peab selle raudteeveeremi vedaja tagama valve ööpäev läbi.

(10) Tuleohtliku kauba laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja.

§ 49. Tuleohutuse nõuded jaamades

(1) Jaamas ja depoos olevad ehitised peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vähemalt järgmiselt:

1) ehitises, kus hoitakse tuleohtlikke aineid, ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhis – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta;

2) ehitis, kus ei hoita tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti korruse kohta;

3) elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis;

4) lahtine estakaad ja muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ehitis, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 meetri kohta.

(2) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.

(3) Tuleohtlike kaupade ladu, raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehh ja muu sarnane objekt tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus.

(4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti juures määrab raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega.

§ 50. Tuleohutuse nõuded raudteeveeremile

(1) Raudteeveeremil, eriotstarbelisel veeremil ja eriveeremil on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

(2) Keelatud on:

1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid;

2) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutis, mis ei ole selleks ettenähtud;

3) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega;

4) jätta töötava mootoriga veovahend järelevalveta, välja arvatud kui raudteeveeremi valdaja oma kehtestatud juhendis on ette näinud teisiti;

5) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele nõuetele.

(3) Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

(4) Keelatud on:

1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras;

2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele;

3) jätta töötavaid elektriseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta;

4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal;

5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele;

6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe.

(5) Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

(6) Keelatud on:

1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras;

2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule;

3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid alla lubatud veetaseme või rikkis suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor;

4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta;

5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljapoole selleks ettenähtud kohti;

6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas.

(7) Keelatud on kasutada lahtist tuld või suitsetada veovahendi ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal. Lahtist tuld võib kasutada raudteeveeremi remondi või hoolduse ajal, järgides seejuures kõiki tuleohutuse nõudeid.

(8) Vedurit, mootorrongi ja muud veovahendit tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus.

(9) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, raudteeveeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud.

(10) Kõik veduri, mootorrongi või muu veovahendi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest.

(11) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega.

(12) Masinaruumi väljapääs peab suunduma otse või läbi tamburi raudteeveeremist välja.

(13) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses:

1) veduris ja restoranvagunis – 3 tulekustutit;

2) diisel- ja elektrirongi juhtvagunis – 1 tulekustuti;

3) diisel- või elektrirongi mootorvagunis automaatse tulekustutussüsteemiga ja rööbasbussis – 2 tulekustutit;

4) lumesahas, teemasinas, raudteekraanas, reisi-, pagasi- ja postivagunis – 2 tulekustutit;

5) juhtratastega eriveeremis – 1 tulekustuti;

6) muus veovahendis – 2 tulekustutit;

7) päästerongi veeremiosas – 16 tulekustutit.

(14) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.

(15) Mootorrong tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooniga selliselt, et oleks kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. Alaline tulekustutussüsteem on nõutav vagunitüüpi veduril ja tulekahjusüsteem mitmesektsioonilisel veduril. Kui mootorrongile on paigaldatud lisaks automaatne tulekustutussüsteem, siis ei tohi see kujutada täiendavat ohtu inimestele ning süsteemiga peavad olema kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum.

(16) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib raudteeveeremi meeskonna asemel üksnes raudteeveeremi juht, siis tuleb veduri või mootorrongi jõuallika või jõuvoolu elektriseadmete ruum lisaks tulekahjusignalisatsioonile varustada ka manuaalselt rakendatava tulekustutussüsteemiga.

(17) Enne tulekustutussüsteemi rakendamist või muude tulekustutusvahendite kasutamist peab rong olema peatatud. Raudteeveeremi meeskonna tegevus tulekahju korral peab vastama raudteeveeremi valdaja kinnitatud juhendile raudteeveeremi meeskonna tegevuse kohta tulekahju korral ning tulekustutussüsteemi rakendamise või muude tulekustutusvahendite kasutamisel.

(18) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras.

§ 51. Tuleohutuse nõuded kütusele

(1) Raudteeveeremi kütusevaru, välja arvatud selleks projekteeritud mahuti sisepõlemismootoriga vagunis, tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida metallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Metallkastis asuv kütusepaak või -kanister peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud.

(2) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgses kütusepaagi mahutis.

7. peatükk Rakendussätted

§ 52. Määruse kohaldamine

(1) Enne määruse jõustumist välja antud ehitusloa või ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja remonttööle kohaldatakse ehitusloa saamise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud raudtee tehnokasutuseeskirja nõudeid.

(2) Olemasolevate raudteeületuskohtade renoveerimisel või uute raudteeületuskohtade rajamisel kohaldatakse määruse lisa 4 nõudeid ka juhul, kui eeldatavad tööd on kavandatud valmima enne üleminekutähtaegade saabumist.

§ 53. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 54. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 27 lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Lisa: Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded

📎 MKM_m71_lisa1.pdf (PDF annex)

Lisa: Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h

Lisa: Raudtee signalisatsioonijuhend

📎 Original PDF: KLIM_m74_lisa3.pdf

Lisa: Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend

📎 Original PDF: KLIM_m74_lisa4.pdf