Tööstusheite seadus

1. peatükk Üldsätted

1. jagu Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale.

(2) Käesolev seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse:

1) tööstuslikele tegevusvaldkondadele, mis on loetletud käesoleva seaduse §-s 19;

2) suurtele põletusseadmetele vastavalt käesoleva seaduse §-s 64 sätestatule;

3) jäätmepõletus- ja koospõletustehastele vastavalt käesoleva seaduse §-s 85 sätestatule;

4) orgaanilisi lahusteid kasutavatele käitistele ja tegevustele, mis on määratletud käesoleva seaduse §-s 113;

5) titaandioksiidi tootvatele käitistele.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes, kui nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.

§ 3. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

2. jagu Terminid

§ 4. Aine ja segu

(1) Aine on mis tahes keemiline element või keemiliste elementide ühend, välja arvatud radioaktiivne aine kiirgusseaduse § 6 lõike 1 tähenduses, geneetiliselt muundatud mikroorganism geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 2 punkti 2 tähenduses ja geneetiliselt muundatud organism geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.

(2) Terminit segu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/1993, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/1994 ning nõukogu direktiiv 1976/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 1991/155/EMÜ, 1993/67/EMÜ, 1993/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(3) Termineid ohtlik aine ja segu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 1967/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), artikli 3 tähenduses.

§ 5. Saastamine, saastatus, heide ja heite piirväärtus

(1) Saastamine on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

(2) Saastatus käesoleva seaduse tähenduses on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis.

(3) Heide käesoleva seaduse tähenduses on välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra.

(4) Heite piirväärtus käesoleva seaduse tähenduses on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada.

§ 6. Käitis ja käitaja

(1) Käitis käesoleva seaduse tähenduses on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses.

(2) Käitise tegevuse hulka loetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusele sellega samas tegevuskohas otseselt liituv ja sellega tehniliselt seotud tegevus, mis võib mõjutada heite ja saastatuse hulka või saastamise määra.

(3) Käitaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes.

§ 7. Luba

(1) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse loana sellist kirjalikku dokumenti, mis annab õiguse käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või nende osa käitamiseks.

(2) Kompleksluba annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise.

(3) Käesoleva seaduse järgmistes peatükkides mõistetakse loa all:

1) 2. ja 6. peatükis kompleksluba;

2) 3., 4. ja 5. peatükis kompleksluba või kompleksloa kohustuse puudumise korral keskkonnaluba.

§ 8. Parim võimalik tehnika

(1) Parim võimalik tehnika on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna.

(2) Terminis parim võimalik tehnika tähendab:

1) tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ning käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi;

2) võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine tegevusvaldkonnas on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise;

3) parim – tõhusaimat keskkonna kui terviku kaitsmiseks kõrgel tasemel.

(3) Parimat võimalikku tehnikat käsitlev viitedokument (edaspidi PVT-viitedokument) on kindlaksmääratud tegevusvaldkonna kohta koostatud dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatud tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning parima võimaliku tehnika järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnikaid, pöörates erilist tähelepanu käesoleva seaduse §-s 43 loetletud kriteeriumidele.

(4) Parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused (edaspidi PVT-järeldused) on dokument, mis koosneb PVT-viitedokumendi osadest, milles on esitatud järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ja teave selle rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete, sellega seotud seire, ressursside tarbimistasemete ning, kui see on asjakohane, tegevuskoha suhtes võetavate järelhooldusmeetmete kohta.

§ 9. Põhjavesi ja pinnas

(1) Terminit põhjavesi käsitatakse käesolevas seaduses veeseaduse § 7 tähenduses.

(2) Pinnas käesoleva seaduse tähenduses on maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhja ja maapinna vahel. Pinnas koosneb mineraalide osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ning elusorganismidest.

§ 10. Biomass

(1) Biomass käesoleva seaduse tähenduses on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja järgmised jäätmed:

1) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;

2) toiduainetööstuse taimsed jäägid, kui tekkiv soojus taaskasutatakse;

3) tselluloosi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse;

4) korgijäätmed;

5) puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed.

§ 11. Orgaaniline ühend, lenduv orgaaniline ühend ja orgaaniline lahusti

(1) Orgaaniline ühend on ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest vesiniku, hapniku, väävli, fosfori, räni, lämmastiku või halogeeni aatomist, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid.

(2) Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon, mille aururõhk temperatuuril 293,15 kelvinit (K) on vähemalt 0,01 kilopaskalit (kPa) või millel on konkreetsetes kasutustingimustes nimetatud aururõhule vastav lenduvus.

(3) Orgaaniline lahusti on lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse:

1) eraldi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, ilma et toimuks keemilisi muutusi;

2) puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks;

3) lahustina;

4) dispergandina;

5) viskoossuse regulaatorina;

6) pindpinevuse regulaatorina;

7) plastifikaatorina;

8) konservandina.

(4) Halogeenorgaaniline lahusti on orgaaniline lahusti, mis sisaldab molekuli kohta vähemalt ühte broomi, kloori, fluori või joodi aatomit.

§ 12. Kütus

(1) Kütus käesoleva seaduse tähenduses on tahke, vedel või gaasiline põlevmaterjal.

§ 13. Põletusseade ja suur põletusseade

(1) Põletusseade käesoleva seaduse tähenduses on tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütust, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust.

(2) Suur põletusseade on põletusseade, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 megavatti.

§ 14. Korsten

(1) Korsten käesoleva seaduse tähenduses on konstruktsioon, mis sisaldab üht või mitut lõõri gaaside väljutamiseks välisõhku.

§ 15. Käivitamine ja seiskamine

(1) Käivitamine ja seiskamine käesoleva seaduse tähenduses on toimingud mingi tegevuse alustamiseks või lõpetamiseks, käitise, seadme või mahuti käivitamiseks või nende töö katkestamiseks, seisakurežiimi viimiseks või seisakurežiimi lõpetamiseks. Käivitamiseks ega seiskamiseks ei loeta perioodilise tehnoloogilise protsessi alustamise ja lõpetamise etappi.

3. jagu Üldkohustused

§ 16. Loakohustus

(1) Ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- ega koospõletustehast ei tohi käitada ilma loata, välja arvatud käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud registreerimiskohustusega käitajate puhul.

(2) Loa võib anda ühe või mitme samas tegevuskohas paikneva sama käitaja käitise või käitiseosa kohta.

(3) Kui luba hõlmab kaht või enamat käitist, peab luba sisaldama nõudeid, et tagada kõikide käitiste tegevuse vastavus käesoleva seaduse ja muude rakendatavate õigusaktide nõuetele.

§ 17. Käitaja kohustused avarii ja vahejuhtumi korral

(1) Käitaja peab informeerima viivitamata Keskkonnaametit keskkonda oluliselt mõjutavast avariist ja vahejuhtumist.

(2) Avarii või vahejuhtumi korral, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, peab käitaja:

1) võtma viivitamata meetmeid, et piirata avarii ja vahejuhtumi tagajärgi keskkonnale ning vältida võimalikke edasisi avariisid ja vahejuhtumeid;

2) teavitama rakendatud meetmetest viivitamata Keskkonnaametit.

(3) Keskkonnaamet nõuab käitajalt lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud meetmetele muude asjakohaste täiendavate meetmete rakendamist, mis on Keskkonnaameti hinnangul vajalikud keskkonnale avalduda võivate tagajärgede vähendamiseks ning võimalike edasiste avariide ja vahejuhtumite vältimiseks.

§ 18. Käitaja kohustused nõuete täitmata jätmise korral

(1) Käitaja peab loas sätestatud nõuete rikkumise korral:

1) informeerima sellest viivitamata Keskkonnaametit;

2) võtma viivitamata meetmeid, et saavutada võimalikult lühikese aja jooksul oma tegevuse vastavus loa nõuetele;

3) teavitama Keskkonnaametit käesoleva lõike punkti 2 kohaselt võetud meetmetest viivitamata pärast nende rakendamist.

(2) Keskkonnaamet nõuab käitajalt lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud meetmetele muude asjakohaste meetmete rakendamist, mis on Keskkonnaameti hinnangul vajalikud loa nõuete rikkumise lõpetamiseks.

(3) Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale ja inimese tervisele, peatab Keskkonnaamet käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni käitaja tegevus vastab loa nõuetele.

2. peatükk Kompleksloa kohustusega käitised

1. jagu Üldsätted

§ 19. Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse käitistele, mille käitamiseks on nõutav kompleksluba.

(2) Kompleksluba, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatavaid künnisvõimsusi, on nõutav alljärgnevates tegevusvaldkondades:

1) energeetikatööstus;

2) metallide tootmine ja töötlemine;

3) mineraalsete materjalide töötlemine;

4) keemiatööstus;

5) jäätmekäitlus;

6) tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;

7) toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine;

8) sea-, veise- ja linnukasvatus;

9) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;

10) puitkiudplaatide tootmine;

11) grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;

12) loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt;

13) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine;

14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatest käitistest lähtuva maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumine;

15) käesoleva lõike punktides 1–14 nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatest käitistest pärineva heitvee iseseisvalt käitatav puhastamine, välja arvatud heitvee puhastamine ühiskanalisatsiooni reoveepuhastites.

(3) Alltegevusvaldkondade loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade raames ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, kehtestab

määrusega.

§ 20. Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase

(1) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase on heitetase, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes.

§ 21. Keskkonna kvaliteedinormatiiv

(1) Keskkonna kvaliteedinormatiiv on õigusaktist tulenev nõue, millele keskkond või selle osa peab vastama.

§ 22. Kujunemisjärgus tehnika

(1) Kujunemisjärgus tehnika on uudne tehnika, mis arendamistegevuse tulemusena võiks võrreldes olemasoleva parima võimaliku tehnikaga tagada kas keskkonnakaitse veelgi kõrgema taseme või vähemalt keskkonnakaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu.

§ 23. Toore, abimaterjalid ja pooltoode

(1) Toore on materjalid, ained või segud, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mis sisalduvad tootes, näiteks metall, puit, plastmass, mineraalid, õlid, tõrvad, orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid, taimsed ja loomsed toorained ning muud materjalide, ainete või segude liigid.

(2) Abimaterjalid on materjalid, ained või segud, mis ei sisaldu tootes, kuid on kasutusel tootmisprotsessis, näiteks määrded, õlid, puhastusvahendid, pesu- ja muud hooldusained ning muud materjalide, ainete või segude liigid.

(3) Pooltoode on tootmisel tekkiv ja edasi töödeldav materjal, aine või segu.

§ 24. Omaseire

(1) Omaseire on käitises kasutatava juhtimissüsteemi osa käitise tegevuse, loodusvarade kasutamise, heite, põhjavee ja pinnase saastatuse ning jäätmetekke jälgimiseks, heite puhastamiseks ja jäätmete käitlemiseks ning avariide vältimiseks.

2. jagu Keskkonnakompleksluba

1. jaotis Käitaja kohustused

§ 25. Kompleksloa kohustuslikkus

(1) Käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba.

(2) Kui vähemalt ühes kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas ületab tegevus käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse, on kompleksluba nõutav käitise kui terviku käitamiseks.

(3) Kui käitaja tegutseb samas käitises või samas tegevuskohas mitmes käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise samasse alltegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste tootmisvõimsused liita.

§ 26. Käitise kasutamise üldpõhimõtted

(1) Käitaja järgib kompleksloa kohustusega käitise kasutamisel järgmisi põhimõtteid:

1) rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks;

2) saastatuse tekkimisel likvideerib oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastatuse viivitamata, sõltumata asjaolust, kas saastatus on põhjustatud tahtlikult või ettevaatamatusest;

3) kasutab käitises parimat võimalikku tehnikat;

4) väldib võimaluse korral jäätmete tekitamist;

5) jäätmete tekitamise puhul lähtub nende käitlemisel jäätmeseaduse §-s 22¹ sätestatud jäätmehierarhiast;

6) kasutab käitises energiat võimalikult tõhusalt;

7) tagab vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ning avarii tagajärgede piiramiseks;

8) käitise tegevuse lõpetamisel võtab meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 58 nõuetele.

(2) Kui käitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustust saastatus likvideerida, korraldab likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Keskkonnaamet.

2. jaotis Kompleksloa menetlus

§ 27. Kompleksloa andja

(1) Kompleksloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).

§ 28. Kompleksloa taotlus

(1) Kompleksloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatud andmeid ning lisasid.

(3) Taotlusele lisatakse andmed, mis on loetletud käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktides 1–17.

(4) Kui kavandatava käitise tegevust arvestades ei ole kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud andmeid vaja esitada, lisab taotleja kirjaliku lühiselgituse puuduvate andmete esitamata jätmise kohta.

(5) Kompleksloa taotleja peab enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu.

(6) Kompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 29. Kompleksloa taotlusele lisatavad dokumendid

(1) Kompleksloa taotlusele lisatakse:

1) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui käitise tegevust on eelnevalt hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ning korras;

2) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid;

3) kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, kui neid alternatiive on uuritud;

5) mittetehniline kokkuvõte käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud andmete kohta.

§ 30. Kompleksloa taotluse menetlusse võtmine

§ 31. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus

§ 32. Avatud menetlus

§ 33. Avalik teade kompleksloa taotluse menetlusse võtmise kohta

§ 34. Avalik teade kompleksloa eelnõu valmimise kohta

§ 35. Avalikkuse seisukohad

§ 36. Avalik arutelu

§ 37. Kompleksloa taotluse menetlemine

(1) Loa andja otsustab kompleksloa andmise 180 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(2) Kui otsuse tegemiseks kulub rohkem aega käitise tehnilise keerukuse tõttu, võib loa andja menetluse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui üks aasta nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse kompleksloa taotlejale ja teistele menetlusosalistele kirjalikult teatavaks.

(7) Kui loa taotleja esitab kompleksloa taotluse menetlemise ajal taotluse muutmise ettepaneku, hindab loa andja muudatuse olulisust ja otsustab 21 päeva jooksul taotluse muutmise ettepaneku saamisest arvates, kas muudetud kompleksloa taotlust on võimalik edasi menetleda. Kui esitatud taotluse muutmise ettepanek muudab oluliselt esialgset taotlust, määrab loa andja tähtaja uue taotluse esitamiseks ja lõpetab olemasoleva taotluse menetlemise.

§ 38. Kompleksloa andmise otsustamine

§ 39. Kompleksloa andmisest keeldumise alused

§ 40. Avalik teade kompleksloa andmise ja andmisest keeldumise kohta

3. jaotis Kompleksloa nõuded

§ 41. Kompleksloa koosseis

(1) Arvestades tegevusvaldkonna ja käitise asukoha iseärasusi, otsustab loa andja kompleksloa koosseisu üle.

(1) Kompleksluba sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 ning veeseaduse § 193 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmeid.

(2) Kompleksloa koosseisu kuuluvad järgmised andmed:

3) käitise tegevusvaldkonna ja käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud põhilise alltegevusvaldkonna nimetus, käitise tööaeg, aastane tootmismaht ja ülesseatud tootmisvõimsus;

4) käitise asukoha kirjeldus, asukoha kaart ja käitise asendiplaan;

5) käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale ning viide kohaldatavatele PVT-järeldustele või nende puudumisel PVT-viitedokumentidele;

6) toorme, abimaterjalide, pooltoodete ja kemikaalide, samuti energia, kütuste, vee ja puhastusainete kasutamise ja tootmise maht ja säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed;

7) käitise heiteallikad, heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatavad meetmed ja tehnika, heite piirväärtused käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud asjakohaste ainete kohta või heite piirväärtuste asemel määratavad võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ilma konkreetse tehnika või tehnoloogia kasutamise nõuet määramata;

7¹) heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused;

8) välisõhus leviva lõhna, müra ja vibratsiooni allikad, tase ja mõju ning nende vältimise või vähendamise meetmed võimaliku olulise või vähendamist vajava ebasoodsa mõju korral keskkonnale;

9) pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitsemeetmed ja omaseire nõuded;

10) jäätmete teke käitises, jäätmete liigid ja kogused ning jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed ning seire meetmed;

11) käitise omaseire kirjeldus, mis sisaldab andmeid käitise keskkonnajuhtimissüsteemi, heite ja saastatuse omaseire, sealhulgas pinnase ja põhjavee saastatuse seire, seadmete hoolduse ja kontrolli kohta ning käitise omaseire tõhustamise meetmeid;

12) avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus, kui käitaja ei ole kohustatud sellist teavet lisama käesoleva seaduse § 29 punkti 2 alusel;

13) puhastustöödel, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed;

14) käitise või selle osa tegevuse täieliku lõpetamise korral keskkonnale avalduva ebasoodsa mõju vältimise või vähendamise meetmed ja järelhoolde abinõud;

15) lähteolukorra aruanne, kui selle koostamine on käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel nõutav;

16) kaug- ja piiriülese saastatuse minimeerimise meetmed;

17) ajutised erandid kompleksloa nõuetest;

18) loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus;

18¹) nõue esitada loa andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas heiteseire tulemustele tuginev teave ja muud nõutud andmed või käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 sätestatud juhul heiteseire tulemuste kokkuvõte, mis võimaldab võrdlust parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetasemega;

19) täiendavad meetmed käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud põhimõtete elluviimiseks.

(3) Kui kompleksloas määratakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 7 kohaselt heite piirväärtuste asemel võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ilma konkreetse seadme või tehnoloogia nõuet määramata, peavad need parameetrid või tehnilised meetmed tagama heite piirväärtustega vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

(4) Kui käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud keskkonna kvaliteedinormatiividega on ette nähtud rangemad nõuded kui need, mida on võimalik täita parimat võimalikku tehnikat kasutades, pannakse käitajale kompleksloaga kohustus rakendada lisaabinõusid, mis tagavad normatiivide täitmise.

(5) Kompleksloa andmekoosseisu ja andmise korra kehtestab

määrusega.

§ 42. Parima võimaliku tehnika kasutamise nõude kohaldamine

(1) Loa andja lähtub kompleksloa nõuete määramisel käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest.

(2) Kui loa andja määrab kompleksloa nõuded parima võimaliku tehnika alusel, mida ei ole kirjeldatud üheski kohalduvas PVT-järelduses ega PVT-viitedokumendis, peab selline parim võimalik tehnika olema kindlaks määratud, lähtudes käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud parima võimaliku tehnika määramise alustest. Sellise parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel tuleb järgida ka käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud PVT-järeldustes või PVT-viitedokumentides ei ole sätestatud heitetaset, mida on võimalik saavutada parima võimaliku tehnikaga, kohaldab loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud parimat võimalikku tehnikat vaid juhul, kui selle abil saavutatakse keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse tase.

(4) Kui ükski PVT-järeldus ega PVT-viitedokument ei hõlma käitises toimuvat tegevust või tootmisprotsessi liiki või kui kõnealustes järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse või protsessi võimalikke mõjusid keskkonnale, määrab loa andja pärast käitajaga konsulteerimist loa nõuded parima võimaliku tehnika alusel, mis on asjaomase tegevuse või protsessi jaoks kindlaks määratud, pöörates erilist tähelepanu käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud parima võimaliku tehnika määramise alustele.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule võib parima võimaliku tehnika järeldused kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 43. Parima võimaliku tehnika määramise alused

(1) Kompleksloa nõuete määramisel sellise parima võimaliku tehnika alusel, mida ei ole kirjeldatud üheski kohalduvas PVT-järelduses või mis on kindlaks määratud asjaomase tegevuse või protsessi jaoks, lähtub loa andja järgmistest kriteeriumidest:

1) jäätmevaese tehnoloogia kasutamine;

2) vähemohtlike ainete kasutamine;

3) tootmises kasutatavate ja tekkivate ainete ning jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt;

4) tööstuslikus tootmises tõhusaks osutunud tehnoloogia, seadmete ja töömeetodite kasutamine;

5) tehnoloogiauuendused ning teaduse arengu tulemused;

6) heite olemus, mõju ja kogus;

7) käitise tegevuse alustamise aeg;

8) parima võimaliku tehnika evitamiseks kuluv aeg;

9) kasutatava toorme, sealhulgas vee kogus ja laad ning energiakasutuse tõhusus;

10) heite keskkonnamõju ja sellest tuleneva ohu vältimine või võimalikult ulatuslik vähendamine;

11) õnnetuste vältimine ja nende tagajärgede minimeerimine;

12) rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud asjakohane teave parima võimaliku tehnika kohta.

§ 44. Heite piirväärtuste, võrdväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete määramine

(1) Kompleksloas määratavad heite piirväärtused, võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed põhinevad parimal võimalikul tehnikal.

(2) Heite piirväärtusi, võrdväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid määrates arvestab loa andja käitise heiteallikast keskkonda heidetavate ainete olemust ja nende poolt põhjustatava saastatuse võimalikku kandumist ühest keskkonnaelemendist teise.

(3) Kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab loa andja kompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisel määratakse loa nõuetes heite piirväärtused sama või lühema ajavahemiku kohta ning samade võrdlustingimuste alusel, mida kasutatakse PVT-järeldustes kirjeldatud tehnika korral.

(5) Loa andja võib määrata heite piirväärtused, mis erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetest väärtuste, ajavahemike või võrdlustingimuste poolest. Sellisel juhul hindab loa andja vähemalt kord aastas heiteseire tulemusi ja kontrollib, kas tavapärastel käitamistingimustel on saasteainete heide jäänud parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme piiresse.

(6) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatust võib loa andja määrata kompleksloas leebemad heite piirväärtused. Leebemaid heite piirväärtusi määratakse vaid juhul, kui loa andja hinnangul tekitaks parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme kohaldamine ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes keskkonnakasuga ning sellised kulud on seotud käitise eripäraga, mis tuleneb selle:

1) geograafilisest asukohast;

2) kohalikest keskkonnatingimustest või

3) tehnilistest näitajatest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel loa andja:

1) esitab loa andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused;

2) määrab loas heite piirväärtused, mis ei ületa käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides või muudes õigusaktides sätestatud heite piirväärtusi;

3) tagab, et ei tekitata saastatust ning saavutatakse keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase;

4) hindab kompleksloa nõuete läbivaatamisel, kas käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erandi kohaldamine on endiselt põhjendatud.

(8) Kujunemisjärgus tehnika katsetamise ja kasutamise korral võib loa andja teha ajutise erandi parima võimaliku tehnika ja selle alusel määratud heite piirväärtuste, võrdväärsete parameetrite, tehniliste meetmete ja muude saastatuse vältimiseks asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamisest kuni üheksaks kuuks, kui selle järel lõpetatakse kujunemisjärgus tehnika kasutamine või selle tehnikaga seotud tegevuses saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab parima võimaliku tehnikaga saavutatavale heitetasemele.

(9) Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas. Heite piirväärtust määrates ei arvestata heite hajutamist või lahjendamist muude ainete või keskkonnakomponentidega enne keskkonda väljutamist.

(10) Kui heide juhitakse vette kaudselt, võib käitisele heite piirväärtust määrates arvestada reoveepuhasti mõju tingimusel, et tagatakse keskkonna kui terviku kaitstuse samaväärne tase, saastatus ei suurene ning käitaja järgib ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud nõudeid.

§ 45. Kasvuhoonegaaside heide

(1) Kui käitise tegevus on tegevusalade loetelus, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel, ei määrata loas kasvuhoonegaaside heitele piirväärtust, välja arvatud juhul, kui see on vajalik saastatuse tekke ärahoidmiseks kohalikul tasandil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud tegevusalade puhul ei kohaldata põletusseadmetele ega muudele käitise tegevuskohas süsinikdioksiidi eraldavatele käitise osadele energiatõhususe nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud erisuste kohaldamiseks muudetakse vajaduse korral loa tingimusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemist ajutiselt välja arvatud käitiste suhtes.

§ 46. Heite piirväärtuste määramisel arvesse võetavad ained

(1) Välisõhku suunatava heite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused:

1) vääveldioksiid ja muud väävliühendid;

2) lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid;

3) süsinikoksiid;

4) lenduvad orgaanilised ühendid;

5) metallid ja nende ühendid;

6) tolm, sealhulgas peened tahked osakesed;

7) asbest;

8) kloor ja selle ühendid;

9) fluor ja selle ühendid;

10) arseen ja selle ühendid;

11) tsüaniidid;

12) õhu kaudu toimivad kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained või segud;

13) polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid.

(2) Vetteheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused:

1) halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad neid ühendeid moodustada veekeskkonnas;

2) fosfororgaanilised ühendid;

3) tinaorgaanilised ühendid;

4) vee kaudu toimivad kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained või segud;

5) püsivad süsivesinikud ning püsivad ja bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained;

6) tsüaniidid;

7) metallid ja nende ühendid;

8) arseen ja selle ühendid;

9) biotsiidid ja taimekaitsevahendid;

10) heljum;

11) eutrofeerumist soodustavad ained, sealhulgas eelkõige nitraadid ja fosfaadid;

12) ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe (BHT), keemilise hapnikutarbe (KHT) või teiste analoogiliste näitajate kaudu;

13) veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud prioriteetsed ained ja prioriteetsed ohtlikud ained.

(3) Loa andja määrab heite piirväärtuse ka muude saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab keskkonda suurtes kogustes.

§ 47. Nõuded käitiste omaseirele

(1) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud heiteseire nõuded määratakse kohalduvates PVT-järeldustes sisalduvate omaseire tingimuste alusel, tagades heiteseire tulemuste kättesaadavuse samade perioodide kohta ja samadel võrdlustingimustel kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete korral.

(2) võib määrusega kehtestada käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud pinnase ja põhjavee saastatuse seire täpsustatud nõuded.

(3) Põhjavee saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord viie aasta jooksul.

(4) Pinnase saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord kümne aasta jooksul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata juhul, kui seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel.

§ 48. Kompleksloa kehtivus

(1) Kompleksluba antakse tähtajatult.

(2) Kompleksloa võib anda tähtajaliselt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul.

4. jaotis Kompleksloa läbivaatamine, muutmine, kehtivuse peatamine ning kehtetuks tunnistamine

§ 49. Kompleksloa nõuete läbivaatamine

(1) Loa andja vaatab kompleksloa nõuded läbi järgmistel juhtudel:

1) kui käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud kompleksloa kohustusega käitise korrapärase kontrolli tulemused seda põhjustavad;

2) pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist;

3) kui käitisele ei kohaldu ükski PVT-järeldus, siis juhul, kui parima võimaliku tehnika areng võimaldab heite hulka või ohtlikkust oluliselt vähendada;

4) kui käitise põhjustatud saastatus on nii suur, et tuleb vähendada heite piirväärtusi või määrata täiendavad heite piirväärtused;

5) kui käitise tegevuse ohutuse tagamiseks tuleb kasutada muid meetmeid kui kompleksloas määratud;

6) kui keskkonna kvaliteedinormatiive muudetakse või kehtestatakse uus keskkonna kvaliteedinormatiiv;

7) kui õigusaktides sätestatud ja kompleksloa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;

8) kui käitise laadi või toimimisviisi on oluliselt muudetud või kavatsetakse oluliselt muuta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel kompleksloa nõuete läbivaatamisel algatab loa andja vajaduse korral kompleksloa muutmise menetluse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kohustab loa andja käitajat loa nõuete muutmise korral viima käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist.

(4) Loa andja võrdleb kompleksloa nõuete läbivaatamisel käitise tegevust kõigi kättesaadavate seire- ja kontrolliandmete ning muude vajalike andmete põhjal PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga ning sellega saavutatavate heitetasemetega.

(5) Kui loa andja leiab kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusena, et kompleksloa muutmine ei ole vajalik, teeb ta selle kohta otsuse. Otsus peab sisaldama selle tegemise põhjendusi, sealhulgas enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide tulemusi ja selgitust, kuidas neid tulemusi arvesse võeti.

(6) Käitaja on kohustatud osutama käitises loa nõudeid üle vaatavale loa andja esindajale igakülgset abi, tagama talle juurdepääsu käitise tegevuskohale ning võimaldama tal võtta proove ja koguda informatsiooni käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohta.

§ 50. Kompleksloa muutmine

(1) Kompleksloa nõudeid muudetakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui:

1) muudatused parimas võimalikus tehnikas võimaldavad liigseid kulutusi tegemata heite hulka või ohtlikkust oluliselt vähendada;

2) avariide vältimiseks tuleb kasutada muid meetmeid, kui on kompleksloaga määratud.

(2) Kui käitise tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks kompleksluba on antud, ei ületa tegevus käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsust, otsustatakse kompleksloa muutmine keskkonnaloaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 2 punktide 4 ja 6 alusel.

§ 51. Kompleksloa muutmise menetlus

§ 52. Kompleksloa lihtsustatud korras muutmine

§ 53. Kompleksloa kehtivuse peatamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud alustel võib loa andja kompleksloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks.

(2) Kompleksloa kehtivuse peatamine otsustatakse avatud menetluseta.

§ 54. Kompleksloa kehtetuks tunnistamine

(1) Kompleksluba tunnistatakse kehtetuks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatule, kui:

1) selgub, et loa andjale on kompleksloas ettenähtud nõuete täitmise kontrollimisel esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;

2) käitisest tulenev saastatus on nii suur, et sellest põhjustatud olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ei ole võimalik vältida uue kompleksloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta;

3) käitaja on ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes korduvalt või oluliselt rikkunud ohutusnõudeid ning on tekitanud sellega avariiohu või avarii ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Päästeamet on teinud loa andjale ettepaneku kompleksluba kehtetuks tunnistada;

4) selgub, et käitises kasutatav tehnika ei võimalda saavutada parima võimaliku tehnikaga saavutatavat või PVT-järeldustes sätestatud heitetaset.

§ 55. Kompleksloa kehtetuks tunnistamise menetlus

5. jaotis Käitise muutmine, lähteolukorra aruande koostamine ja tegevuse lõpetamine

§ 56. Käitise laadi ja toimimisviisi muutus

(1) Käitaja teatab loa andjale igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, mis võib avaldada mõju keskkonnale või inimese tervisele.

(2) Kui käitaja on loa andjale teatanud kavandatavatest muudatustest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, või loa andja on sellest muul viisil teada saanud, peab loa andja 21 päeva jooksul selgitama muudatuste olulisuse ja vajaduse korral algatama kompleksloa andmise või muutmise menetluse.

(3) Loa andja loeb oluliseks käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- ja koospõletustehase tegevuse muutmise või laiendamise, mille maht ületab käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse või kui sellega kaasnev oluline risk avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale või inimese tervisele.

(4) Muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud.

§ 57. Lähteolukorra aruande koostamine

(1) Kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on käitaja enne käitise tegevuse alustamist kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande.

(1) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistele.

(2) Lähteolukorra aruanne käesoleva seaduse tähenduses on käitaja poolt koostatud dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas.

(3) Lähteolukorra aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

(4) Lähteolukorra aruanne sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) teave tegevuskohal aruande koostamise ajal toimunud tegevuste ja võimaluse korral varasemate tegevuste kohta;

2) võimaluse korral olemasolev teave pinnase ja põhjavee saastatuse mõõtmiste kohta, mis kajastavad olukorda aruande koostamise ajal;

3) kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teave puudub, siis andmed uute pinnase ja põhjavee saastatuse mõõtmiste kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaldamisel võetakse mõõtmiste kavandamisel ning tegemisel arvesse võimalust, et pinnas ja põhjavesi on saastunud käitises kasutatavate, toodetavate või keskkonda viidavate ohtlike ainetega.

(6) Kui lähteolukorra aruandes vajalikud andmed sisalduvad mõne muu õigusakti kohaselt koostatud dokumendis, võib selle lisada lähteolukorra aruandele.

§ 58. Käitise tegevuse lõpetamine

(1) Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

(2) Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks:

1) kui käitaja on käesoleva seaduse § 165 lõike 3 kohaselt kohustatud koostama lähteolukorra aruande, ent pinnase või põhjavee saastatus on tekitatud kompleksloa alusel lubatud tegevusega enne käitise kompleksloa esmakordset muutmist pärast käesoleva seaduse jõustumist või

2) kui käitaja ei ole kohustatud lähteolukorra aruannet koostama, ent kompleksloa alusel lubatud tegevusega on tekitatud pinnase ja põhjavee saastatus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Meetmete valikul võtab käitaja arvesse ka kompleksloas sisalduvat käitise asukoha kirjeldust.

(4) Käitaja teavitab loa andjat viivitamata käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt läbi viidud hindamise tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest.

(5) Loa andjal on õigus nõuda täiendavate järelhooldusmeetmete rakendamist, kui käitaja võetud meetmed ei taga käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 nõuete täitmist.

6. jaotis Teabe säilitamine, esitamine ja avalikustamine

§ 59. Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

(1) Käitaja peab säilitama kõiki talle kuuluvaid kompleksloa taotlemise ja andmise, kompleksloaga määratud seire ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumente ja andmeid viis aastat alates nende tekkimisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja nõudmisel.

(3) Käitaja teatab loa andjale:

1) kompleksloaga määratud seire andmed kompleksloas ettenähtud nõuete kohaselt;

2) kavandatavast käitaja vahetumisest.

(4) Käitaja on kohustatud esitama Keskkonnaametile tema nõudmisel kompleksloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, kompleksloa nõuete läbivaatamiseks ning keskkonnaalase kontrolli teostamiseks vajalikud andmed.

§ 60. Teabe avalikustamine

(1) Kompleksloa taotlus, kompleksloa ja selle muutmise eelnõu, kompleksloa andmise ja andmisest keeldumise otsus, samuti kompleksloa muutmise otsus, kompleksluba, kompleksloaga määratud ametiasutuste valduses olevad keskkonnaseire tulemused, kompleksloa läbivaatamisel tehtud otsus kompleksloa nõuete muutmata jätmise kohta ning käitiste keskkonnaalaste kontrollide tulemused on avalikud.

(2) Kompleksloa andmise ja selle muutmise otsus ning kompleksloa läbivaatamisel tehtud otsus kompleksloa nõuete muutmata jätmise kohta tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis.

(3) Keskkonnaotsuste infosüsteemis tehakse kättesaadavaks ka teave käitise tegevuse täielikul lõpetamisel käesoleva seaduse § 58 kohaselt võetud meetmete kohta ning loa andja valduses olevad kompleksloa nõuete kohaselt teostatud heite- ja muu seire andmed.

(4) Teave käitise projekti, tegevuse või teatava toorme, kemikaali või muu materjali või toote koostise ja kasutamise kohta võib olla käsitletav piiratud juurdepääsuga teabena, kui see on esitatud kompleksloa taotluse eraldi osana ning sellele on selgelt märgitud „Ärisaladus”. Teabe käsitlemise piiratud juurdepääsuga teabena otsustab loa andja, võttes muu hulgas arvesse avalikku huvi teabe avalikustamiseks. Loa andja avaldab teabe osas, mis ei sisalda ärisaladust, kui see on mõistlik ja teabest on võimalik aru saada.

(5) Kliimaministeeriumi kodulehel tehakse kättesaadavaks kõik PVT-järeldused.

3. jagu Piiriülese mõjuga käitise kompleksloa menetlus

§ 61. Avalikkuse kaasamine piiriülese mõjuga käitise kompleksloa menetlusse

(1) Kui kavandatava või käesoleva seaduse § 56 tähenduses oluliselt muudetava käitise tegevus võib avaldada olulist ebasoodsat mõju teise Euroopa Liidu liikmesriigi keskkonnale või kui seda nõuab teine Euroopa Liidu liikmesriik, kes leiab, et käitise tegevus võib tema keskkonnale olulist ebasoodsat mõju avaldada, edastab loa andja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud teabe Kliimaministeeriumile.

(2) Kliimaministeerium edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loa andjalt saadud teabe teise liikmesriigi pädevale asutusele samal ajal, kui loa andja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel arvestab loa andja menetlustähtaegade määramisel teise Euroopa Liidu liikmesriigi avalikkuse kaasamise vajadust.

(4) Kui teises Euroopa Liidu liikmesriigis kavandatav või oluliselt muudetav käitis võib avaldada olulist ebasoodsat mõju Eesti keskkonnale, nõuab Kliimaministeerium selle liikmesriigi pädevalt asutuselt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud teabe edastamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe saamisel teavitab ja kaasab Kliimaministeerium avalikkust käesoleva seaduse §-des 33–36 sätestatud korras. Teated avalikustatakse Kliimaministeeriumi kulul.

(6) Kliimaministeerium edastab esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ning avalikul istungil esitatud seisukohad teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele.

§ 62. Piiriülesed konsultatsioonid

(1) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul konsulteerib Kliimaministeerium kompleksloa taotluse üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega ja edastab konsultatsioonide tulemused loa andjale.

(2) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul arvestab loa andja kompleksloa andmisel muu hulgas teise Euroopa Liidu liikmesriigiga peetud konsultatsioonide ning teises liikmesriigis toimunud avalikustamise tulemusi.

§ 63. Teade piiriülese mõjuga käitisele kompleksloa andmise ja muutmise kohta

(1) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul teavitab loa andja Kliimaministeeriumi taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab järgmise teabe:

1) kompleksloa andmise otsuse tegemise põhjendused, sealhulgas enne otsustamist peetud konsultatsioonide ning kompleksloa taotluse ja kompleksloa eelnõu avalikustamise tulemused ja selgitus, kuidas neid tulemusi loa nõuete määramisel arvesse võeti;

2) käitise suhtes kohalduvate PVT-järelduste või PVT-viitedokumentide pealkirjad või käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 sätestatud juhul parima võimaliku tehnika kindlaksmääramise selgitus;

3) käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 sätestatud erandi kohaldamisel selle põhjus ning kehtestatud nõuded;

4) käitaja poolt kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, kui käitaja on neid alternatiive uurinud.

(2) Kliimaministeerium teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust tehtud otsusest ning edastab talle loa andjalt saadud teabe.

(3) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 4 nimetatud juhul avalikustab Kliimaministeerium vastava teabe saamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe käesoleva seaduse §-des 40 ja 60 sätestatud viisil.

3. peatükk Suured põletusseadmed

1. jagu Üldsätted

1. jaotis Kohaldamisala

§ 64. Kohaldamisala

(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõikidele suurtele põletusseadmetele, sõltumata neis põletatava kütuse liigist.

(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata:

1) seadmele, mille põlemissaadusi kasutatakse otsesel kuumutamisel, kuivatamisel või muul käitlemisel, näiteks ülekuumutusahjule ja termilise töötlemise ahjule;

2) järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamiseks põletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

3) katalüütilise krakkimise katalüsaatorite regenereerimisseadmele;

4) väävelvesiniku väävliks muundamise seadmele;

5) keemiatööstuses kasutatavale reaktorile;

6) koksiahjule;

7) kõrgahju õhueelsoojendile;

8) sõiduki, laeva või lennuki mootorile;

9) ujuvalusel kasutatavale gaasiturbiinile ja gaasimootorile;

10) põletusseadmele, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid, välja arvatud biomassi hulka kuuluvad jäätmed.

2. jaotis Terminid

§ 65. Olemasolev ja uus suur põletusseade

(1) Olemasolev suur põletusseade on põletusseade, mille käitamiseks on luba välja antud enne 2013. aasta 1. juunit või mille kohta on nõuetekohane loataotlus esitatud enne 2013. aasta 1. juunit, tingimusel et põletusseade on käiku antud hiljemalt 2014. aasta 7. jaanuaril.

(2) Uus suur põletusseade on suur põletusseade, mida ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt olemasolevaks suureks põletusseadmeks.

§ 66. Põletusseadme töötundide arv

(1) Põletusseadme töötundide arv on tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab täielikult või osaliselt ja väljutab heidet välisõhku, välja arvatud seadme käivitamise ja seiskamise periood.

§ 67. Väävliärastuse aste

(1) Väävliärastuse aste on teatava aja vältel põletusseadmest välisõhku väljumata jäänud väävli ja sama aja jooksul põletusseadmesse pandud ja põletusseadmes kasutatud tahkes kütuses sisalduva väävli suhe.

§ 68. Kohalik tahkekütus

(1) Kohalik tahkekütus on looduses esinev kohalikult kaevandatav tahke kütus, mida põletatakse spetsiaalselt selle kütuse jaoks projekteeritud põletusseadmes.

§ 69. Gaasimootor ja gaasiturbiin

(1) Gaasimootor on ottomootori põhimõttel toimiv sisepõlemismootor, mis kasutab sädesüüdet või kahekütusemootori puhul survesüüdet.

(2) Gaasiturbiin on pöörlevaid osi sisaldav masin, mis muundab soojusenergiat mehaaniliseks tööks ja koosneb peamiselt kompressorist, termoseadmest, milles oksüdeeritakse tööd tegeva vedeliku soojendamiseks kütust, ja turbiinist.

3. jaotis Üldnõuded

§ 70. Elektri ja soojuse koos tootmise eelistamine

(1) Pärast 2002. aasta 27. novembrit ehitusloa saanud suurte põletusseadmete valdajad peavad uurima võimalusi elektri ja soojuse koos tootmiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, ning paigutama seadmed sellistesse piirkondadesse, kus on olemas nõudmine nii elektri kui ka soojuse järele.

§ 71. Põletusseadmete käsitamine ühe seadmena

(1) Kui kahest või enamast eraldi paiknevast põletusseadmest väljuvad gaasid suunatakse välisõhku ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe tervikuna ja summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel nende võimsused liidetakse.

(2) Kui kaks või enam eraldi paiknevat olemasolevat põletusseadet, millele on luba antud 1987. aasta 1. juulil või hiljem või mille kohta selle käitaja on esitanud nõuetekohase loataotluse 1987. aasta 1. juulil või hiljem, on paigaldatud nii, et nendest väljuvaid gaase on loa andja hinnangul võimalik tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes suunata välisõhku ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe põletusseadmena ja summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel nende võimsused liidetakse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud põletusseadmete kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksikuid põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on alla 15 megavati.

§ 72. Nõuded põletusseadme korstnale

(1) Põletusseadmest väljuvad gaasid tuleb välisõhku väljutada korstna kaudu, mille kõrguse arvutamisel arvestatakse, et selle kaudu väljuvates gaasides sisalduva saasteaine heide ei põhjustaks atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse või ökosüsteemide kaitseks kehtestatud kriitilise taseme ületamist.

2. jagu Saasteainete heite piirväärtused

1. jaotis Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamise üldnõuded

§ 73. Saasteainete heite piirväärtused

(1) Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused kehtestab

määrusega.

§ 74. Suure põletusseadme heite piirväärtuste ja väävliärastuse astmete kohaldamine ühise korstna heitele

(1) Mitme põletusseadme saasteainete väljutamisel ühise korstna kaudu kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud suure põletusseadme saasteainete heite piirväärtusi ning käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 sätestatud väävliärastuse astme nõudeid iga ühise korstna heite kohta, lähtudes kogu põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

(2) Kui mitme põletusseadme saasteained väljutatakse ühise korstna kaudu ning mõnele põletusseadme osale kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi piiratud tööaja jooksul, kohaldatakse neid piirväärtusi üksnes põletusseadme selle osa heitele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirväärtused määratakse kindlaks, lähtudes kogu põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

§ 75. Heite piirväärtuste kohaldamine suure põletusseadme laiendamise korral

(1) Suure põletusseadme laiendamise korral kohaldatakse laiendusega muudetava seadme osa suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel uute suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi ning määratakse need piirväärtused kindlaks, lähtudes kogu suure põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

(2) Suure põletusseadme sellise muutmise korral, mis võib tekitada tagajärgi keskkonnale ja mis mõjutab seadme rohkem kui 50-megavatise nimisoojusvõimsusega osa, kohaldatakse muudetud seadme osa suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel uute suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi, lähtudes kogu suure põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

§ 76. Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamise nõuded mitme kütuse põletusseadme korral

(1) Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamise nõuded mitme kütuse põletusseadme korral kehtestab

määrusega.

2. jaotis Erandid saasteainete heite piirväärtuste kohaldamisest

§ 77. Heite piirväärtuste kohaldamata jätmine diiselmootoritele ja utilisaatorkateldele

(1) Käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtusi ei kohaldata järgmistele suurtele põletusseadmetele:

1) diiselmootori põhimõttel ja survesüütega toimivatele sisepõlemismootoritele;

2) utilisaatorkateldele tselluloosi tootmisel.

§ 78. Saasteainete heite piirväärtuste järgimata jätmise ajapiirang

(1) Loa andja võib kirjalikult lubada, et suure põletusseadme käitaja ei pea järgima saasteainete heite piirväärtusi kümne päeva kestel, kui seade, mis kasutab tavaliselt ainult gaaskütust ja millele muu kütuse kasutamise korral tuleks paigaldada väljuvate gaaside püüdeseadmed, peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama teisi kütuseliike peale gaasi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kümnepäevane ajapiirang ei kehti juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Sellistest juhtudest peab käitaja viivitamata teavitama loa andjat. Loa andja otsustab viivitamata energiavarustuse säilitamise hädavajalikkuse üle ja teatab sellest käitajale.

(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet hädaolukorra seaduse tähenduses hädaolukorra tagajärjel vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise tõttu.

§ 79. Väävli ärastamise nõuded kohalikku tahkekütust põletava suure põletusseadme korral

(1) Kohalikku tahkekütust põletava suure põletusseadme korral, mille saasteainete heide ei vasta käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud vääveldioksiidi heite piirväärtusele nimetatud kütuse omaduste tõttu, võib loa andja vääveldioksiidi heite piirväärtuse asemel rakendada väävliärastuse astme nõudeid.

(2) Väävliärastuse astme nõudeid rakendatakse juhul, kui käitaja esitab loa andjale tehnilise põhjenduse selle kohta, miks ei ole võimalik järgida käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud vääveldioksiidi heite piirväärtust.

(3) Väävliärastuse astme nõuded kehtestab

määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astmete nõudeid kohaldatakse ühe kuu keskmisena.

(5) Kui vääveldioksiidi heite piirväärtuse asemel rakendatakse väävliärastuse astme nõudeid, peab käitaja esitama loa andjale aastaaruandes andmed kasutatud kohaliku tahkekütuse väävlisisalduse ja tegeliku väävliärastuse astme kohta iga kuu keskmisena.

3. jagu Saasteainete heite seire nõuded ja piirväärtuste järgimine

§ 80. Saasteainete heite seire nõuded suure põletusseadme korral, mille nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam

(1) Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust:

1) vääveldioksiid;

2) lämmastikoksiidid;

3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku;

4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud süsinikoksiidi sisaldust mõõdetakse igas üksikus põletusseadmes.

(3) Suure põletusseadme käitaja esitab andmed pidevmõõtmiste tulemuste kohta loas sätestatud tingimuste kohaselt.

(4) Loa andja võib loobuda:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete sisalduse pidevmõõtmise nõudmisest, kui suure põletusseadme eluiga on lühem kui 10 000 töötundi;

2) väljutatava vääveldioksiidi ja tahkete osakeste sisalduse mõõtmise nõudmisest maagaasil töötava suure põletusseadme korral;

3) väljutatava vääveldioksiidi sisalduse mõõtmise nõudmisest teatud väävlisisaldusega vedelkütusel töötava suure põletusseadme korral, millel puudub väävliärastusseade;

4) biomassi kasutava suure põletusseadme väljuvates gaasides vääveldioksiidi sisalduse mõõtmise nõudmisest, kui käitaja tõestab loa andjale, et vääveldioksiidi sisaldus väljuvates gaasides ei saa ühelgi juhul ületada käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete mõõtmisi vähemalt iga kolme kuu järel või kasutatakse vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide sisalduse hindamiseks väljuvates gaasides loa andja kontrollitud ja heaks kiidetud määramismeetodeid.

(6) Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt pidevmõõtmiste tegemisel mõõdetakse heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Väljuva gaasi veeaurusisalduse pidevmõõtmine ei ole vajalik, kui väljuva gaasi proov kuivatatakse enne selle analüüsimist.

(8) Automaatseteks mõõtmisteks kasutatavaid seadmeid kontrollitakse standarditud rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud mõõtemeetodi kohaselt paralleelsete mõõtmistega vähemalt üks kord aastas. Käitaja teavitab loa andjat automatiseeritud mõõtmiseks kasutatavate seadmete kontrollimise tulemustest.

(9) Suure põletusseadme puhul, millele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 79 väävliärastuse astme nõudeid, kontrollib käitaja regulaarselt ka kasutatava kütuse väävlisisaldust.

§ 81. Suure põletusseadme seire nõuete ülevaatamine

(1) Põletusseadme käitaja teavitab kütuseliigi või põletusseadme tööviisi olulisest muutmisest loa andjat, kes otsustab, kas loas sätestatud seirenõuded on piisavad või vajavad kohandamist.

§ 82. Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtuste järgimine

(1) Suurest põletusseadmest väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et:

1) ühegi kalendrikuu keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtust;

2) ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus ei ületa heite piirväärtust 110 protsenti;

3) 95 protsenti kõigist ühe tunni keskmistest vastuvõetavaks tunnistatud heidetest ei ületa heite piirväärtust aasta kestel 200 protsenti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuu, ööpäeva ja tunni keskmised vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemused määratakse suure põletusseadme efektiivse käitamise ajal, välja arvatud seadme käivitamise ja seiskamise aeg, mõõdetud tunni keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud näitajate põhjal, millest on eelnevalt lahutatud intervalli usaldusväärne väärtus. Heite piirväärtuste juures määratud 95 protsenti vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide intervalli usaldusväärsest väärtusest ei tohi ületada 20 protsenti ja tahketel osakestel 30 protsenti heite piirväärtusest ning süsinikoksiidil 10 protsenti heite piirväärtusest.

(3) Keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemuste määramisel ei võeta arvesse näitajaid, mis on mõõdetud käesoleva seaduse §-des 78 ja 83 nimetatud ajavahemikel.

(4) Ööpäeva andmed, mille rohkem kui kolmetunnise perioodi keskmised näitajad ei ole kasutatavad automaatse mõõteseadme töörežiimivälise olukorra või hoolduse tõttu, loetakse kehtetuks. Kui ühe aasta jooksul ei ole seetõttu kasutatavad enam kui kümne ööpäeva andmed, nõuab loa andja suure põletusseadme käitajalt piisavate meetmete rakendamist automaatse mõõtmissüsteemi usaldusväärsuse parandamiseks.

(5) Perioodilise mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi mõõtmisseeria keskmised näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.

(6) Perioodiliste mõõtmiste asemel loa andja kontrollitud ja heakskiidetud määramismeetodite kasutamise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi väljuvate gaaside hindamise käigus määratud keskmised näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.

4. jagu Nõuded saasteainete püüdeseadme avarii korral

§ 83. Nõuded suure põletusseadme saasteainete püüdeseadme avarii korral

(1) Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama loa andjat ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul.

(2) Saasteainete püüdeseadme avariiolukorras oleku korral nõuab Keskkonnaamet suure põletusseadme käitajalt seadme koormuse vähendamist, töö peatamist või lõpetamist, kui normaalset töörežiimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada, või seadme käitamist vähesaastava kütusega.

§ 84. Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme käitamise kestus

(1) Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme käitamise kestus ei tohi summaarselt ületada 120 tundi 12-kuulise perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui loa andja hinnangul eksisteerib energiavarustuse säilitamise põhjendatud vajadus või põletusseade tuleks asendada teise seadmega ning see tooks kaasa saasteainete heite üldise suurenemise.

4. peatükk Jäätmepõletus- ja koospõletustehased

1. jagu Üldsätted

§ 85. Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehase (edaspidi tehas) suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid.

(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata gaasistamis- või pürolüüsikäitiste suhtes, kui nendes jäätmete termilisel töötlemisel tekkivad gaasid on puhastatud sellisel määral, et need ei ole enne põletamist enam jäätmed ega saa põhjustada heidet, mis on suurem kui maagaasi põletamisel tekkiv heide.

(3) Käesolevat peatükki ei kohaldata tehastele, mis töötlevad üksnes:

1) radioaktiivseid jäätmeid kiirgusseaduse tähenduses;

2) loomakorjuseid, kui nende käitlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33);

3) biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid;

4) jäätmeid, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ning kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse nende rajatiste peal.

(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata nafta ja põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate destilleerimis- või töötlemisjääkide põletamisel omatarbeks.

(5) Käesolevat peatükki ei kohaldata katsetehasele, mida kasutatakse uuringuks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, selleks et parendada termilist protsessi, ning kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.

§ 86. Jäätmepõletus- ja koospõletustehas

(1) Jäätmepõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte.

(2) Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil.

(3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehases toimuvad protsessid hõlmavad nii jäätmete vahetut põletamist oksüdatsiooni teel kui ka muid termilisi protsesse, nagu pürolüüs, utmine, gaasistamine või plasmaprotsessid, juhul kui termilistes protsessides tekkivad ained järgnevalt põletatakse.

(4) Kui koospõletamine toimub nii, et tehase peamine eesmärk ei ole energia või materiaalsete saaduste tootmine, vaid üksnes jäätmete termiline töötlemine, siis loetakse seda tehast jäätmepõletustehaseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratletud terminid hõlmavad kogu tehnilist kompleksi ja selle asukohta, kaasa arvatud kõik põletus- või koospõletusliinid, jäätmete vastuvõtu, ladustamise ja kohapealse eeltöötluse seadmed, jäätme-, kütuse- ja õhutoitesüsteemid, põletuskatlad, väljuvate gaaside puhastusseadmed, kohapealsed seadmed tekkivate jääkide ja reovee töötlemiseks ning hoidmiseks, korstnad, põletusprotsesside juhtimisseadmed ja -süsteemid ning põlemistingimuste seire- ja salvestussüsteemid.

§ 87. Jäägid

(1) Jäägid käesoleva peatüki tähenduses on vedelad või tahked jäätmed, mis on tekkinud jäätmepõletus- või koospõletustehases.

§ 88. Nimivõimsus

(1) Nimivõimsus käesoleva peatüki tähenduses on tehase kollete valmistaja määratud ja käitaja poolt kinnitatud võimsus, mida väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena, võttes arvesse jäätmete alumist kütteväärtust.

2. jagu Nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamisele ja käitamisele

§ 88¹. Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa taotlus

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 28 ja 29 nõutud andmetele ja lisadele peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama kompleksloa taotluses loa andjale:

1) andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta, mis tõendavad tehase projekteerimise, ehitamise ning käitamise vastavust käesoleva peatüki nõuetele, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;

2) andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta;

3) andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavad, ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta.

(2) Kompleksloa kohustuse puudumise korral peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama keskkonnaloa taotluses loa andjale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2, veeseaduse § 193 lõikes 1 ning jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 sätestatud andmetele ja lisadele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nõutud andmed.

§ 88². Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa sisu

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ja viidatud andmetele märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:

1) jäätmepõletus- või koospõletustehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise korral;

2) puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel ei loeta heite piirväärtusi ületatuks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele märgitakse ohtlikke jäätmeid põletava jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:

1) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus ning kütteväärtus;

2) polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli, raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.

(3) Kompleksloa kohustuse puudumise korral märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase keskkonnaloale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, veeseaduse § 193 lõikes 1 ja jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatule käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning ohtlike jäätmete põletamise korral lõike 2 punktides 1 ja 2 nõutud andmed.

§ 89. Tehase rajamine

(1) Tehase rajamine on tehase asukoha määramine, põletatavate jäätmete liigi määramine ning tehase projekteerimine ja ehitamine.

(2) Tehas loetakse rajatuks, kui käitajale on antud ehitusseadustiku § 50 kohane kasutusluba.

§ 90. Tehase asukoha valiku kriteeriumid

(1) Tehase asukoha valikul võtab käitaja arvesse, et:

1) tehasest lähtuv ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, ning sellise mõju avaldumise võimalikkus oleksid võimalikult väikesed;

2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri;

3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses;

4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava soojusetarbija või soojustrassi läheduses.

(2) Kui tehas rajatakse koospõletustehasena või jäätmeid hakatakse põletama tegutsevas tehases lisakütusena koos põhikütusega, siis tuleb tehase asukoha kindlaksmääramisel või loa andmisel jäätmete põletamiseks arvestada lisaks tehase põhitootmise vajadustele ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriume.

§ 91. Nõuded tehase käitamisele

(1) Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et oleks välditud õhkuheide, mis võib põhjustada välisõhu saastatust maapinna lähedases õhukihis. Eelkõige väljutatakse gaasid õhku juhitavalt ja kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõudeid.

(2) Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse ära võimalikult suures ulatuses.

(3) Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele kehtestab

määrusega.

§ 92. Erandid käitamisnõuete kohaldamisel

(1) Loas võib määrata käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest ja sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid, kui tehases põletatakse teatavat liiki jäätmeid või kasutatakse teatavat soojustöötlust ja kui käitaja tõendab loa andjale, et jäätmete põletamise keskkonnamõju võrreldes eelnimetatud nõuete kohaselt põletamisega sellest ei suurene ning muud käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata tehaste jäätmete etteandmist välistavate automaatsüsteemide suhtes kehtestatud nõuetele, välja arvatud osas, mis puudutab automaatsüsteemi tööga seotud temperatuure.

(3) võib määrusega kehtestada täpsustatud nõuded erandite kohaldamisele jäätmepõletus- ning koospõletustehaste käitamisnõuete osas.

(4) Jäätmepõletustehase käitaja tagab, et jäätmete põletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral jääkide kogus ega orgaaniliste saasteainete sisaldus jääkides ei suurene, võrreldes jäätmete põletamisega käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete ja sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud käitamisnõuete järgimisel.

(5) Koospõletustehase käitaja tagab, et jäätmete koospõletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral vastab kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi heide käesoleva seaduse § 100 lõike 1 alusel nende saasteainete jaoks kehtestatud heite piirväärtustele.

(6) Paberimassi- ja paberitööstuse puukoore põletuskatla käitaja tagab, et jäätmete koospõletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral vastab kogu orgaanilise süsiniku heide käesoleva seaduse § 100 lõike 1 alusel selle jaoks kehtestatud heite piirväärtustele, kui:

1) jäätmeid koospõletatakse tekkekohas;

2) käitis töötas ja sellele on luba antud enne 2004. aasta 24. juunit.