Kalapüügiseadus

(1) Kui taotleja ei ole tasunud taotluses nimetatud aasta 1. juuliks endale taotletud või talle käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel jaotatud püügivõimaluse eest, loetakse püügivõimalused tasumata osas vabanenuks.

(2) Kui püügivõimalused olid jaotatud kasutajate vahel käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused käesoleva seaduse § 51 lõike 1 alusel määratud ajaloolise püügiõiguse kohaselt, kusjuures vabanenud püügivõimalusi ei jagata isikutele, kelle arvel püügivõimalused vabanesid.

(3) Kui lubatud püügivõimalused on jaotatud vastavalt taotlustele või püügivõimalusi on vabanenud kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvel, jagatakse vabanenud püügivõimalused taotlejate nõuetekohaste taotluste saabumise järjekorras. Sellisel juhul võivad püügivõimalusi taotleda ka isikud, kelle arvel püügivõimalused on vabanenud.

(3) Taotlusi vabanenud püügivõimalustele saab esitada 31. augustini.

(4) Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud käesoleva seaduse § 61 kohaselt kalapüügiandmeid, millest pidi nähtuma, kuidas ta on talle määratud püügivõimalust kasutanud, loetakse ettevõtja selle püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja talle loaga määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügi andmeid käesoleva seaduse § 42 lõigetes 9–11, § 58 lõigetes 1 ja 3 või § 59 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel, juhul kui ta saab kasutada antavate püügivõimaluste asemel muid kutselise kalapüügi võimalusi.

§ 56. Püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine

(1) Kui taotleja püüdis Läänemerel taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks Läänemerel vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Läänemerel kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas Läänemerel püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 5 sätestatud ulatuses.

(2) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks sellevõrra vähendatud ulatuses.

(3) Kui kutselise kalapüügiloa saanud isikul või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kaptenil on kokku ühel ja samal veekogul, veealal või maakonnas toimepandud käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks 10 protsendi võrra vähendatud ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui ettevõtja püügivahendite arvuna omandatud püügivõimalus on väiksem kui 10, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks ühe võrra vähendatud ulatuses.

§ 57. Püügivõimaluse suurendamine

(1) Kui taotluses nimetatud aastale eelnenud aastal püüdis püügivõimaluse taotleja vähem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, kuna Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu peatati kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse talle asjakohase avalduse alusel taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks eelmise aasta puudujäägiga võrdse osa võrra suurendatud ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui enne taotleja püügivõimaluse ammendumist peatati kalapüük Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse vähendamise tõttu.

§ 58. Püügivõimaluse kasutada andmine ja saamine

(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on samaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Põllumajandus- ja Toiduametile ühise avalduse, milles on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus.

(2) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kaupa, võib ettevõtja talle taotletavaks aastaks määratud kastmõrra püügivõimaluse anda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt jooksvaks aastaks kasutamiseks teisele ettevõtjale ainult koos lubatud aastasaagiga. Ettevõtja ei või anda kastmõrra püügivõimalust teise ettevõtja kasutusse esimeses lauses sätestatu kohaselt pärast seda, kui ta on selle püügivõimaluse loaga välja võtnud.

(2) Püügivahendite arvuna Läänemerel või siseveekogudel määratud püügivõimalust ei tohi teisele ettevõtjale kasutada anda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul või kui püügivõimalusi kasutada andvale ettevõtjale on määratud kastmõrra püügivõimalus Läänemerel.

(3) Püügivõimaluse kasutada andmine või saamine käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal välja võtta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vastutab kalapüügi nõuetekohasuse ja aruandluse eest püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja.

(5) Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt vähendatud ulatuses.

(6) Kui püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähendatavat püügivõimalust, vähendatakse selle võrra püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja järgmise aasta püügivõimaluse mahtu.

(7) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrdade kaupa ja kastmõrra püügivõimaluse ning aastas püüda lubatud saagi kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses kastmõrra püügivõimalust ja lubatud aastasaaki, siis vähendatakse vastavas ulatuses püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja lubatud aastasaaki nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 sätestatu kohaselt.

§ 59. Püügivõimaluse kasutada andmine teise riigi ettevõtjale või saamine teise riigi ettevõtjalt

(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul.

(1) Ettevõtja võib jooksval aastal anda teise riigi ettevõtjale kasutamiseks püügivõimaluse, mille ta on saanud kasutamiseks Eesti ettevõtjalt, kui teise riigi ettevõtjale kasutamiseks antav püügivõimalus kehtib merel väljaspool Läänemerd oleva veeala kohta.

(2) Püügivõimaluse kasutamiseks vajaliku kalapüügiloa annab Eesti ettevõtjale Põllumajandus- ja Toiduamet, arvestades ELi või asjaomasel veealal kalapüüki reguleeriva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi alusel püügivõimaluse kasutada andmine või saamine ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal loa kohaselt välja võtta.

§ 59¹. Püügivõimaluse kasutada andmine teisele riigile ja kasutada saamine teiselt riigilt

(1) Kui käesoleva seaduse § 55 lõikes 3¹ nimetatud tähtpäevaks esitatud taotluste rahuldamise järel jääb veel vabu püügivõimalusi, võib loa andja neid teisele riigile kasutada anda, saades sellelt riigilt vastu püügivõimalusi.

(2) Euroopa Liidu poolt määrusega Eestile kehtestatud püügivõimalusi, mida ei jaotata taotlejatele kalapüügiloaga kalaliigi väljapüügimahu piires, võib loa andja teisele riigile kasutada anda, saades sellelt riigilt vastu püügivõimalusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud püügivõimalus jaotatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 ja §-s 53 sätestatud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud püügivõimaluse taotlemise tähtaja kehtestab

määrusega.

§ 60. Ajaloolise püügiõiguse võõrandamine ja ajaloolisest püügiõigusest loobumine

(1) Ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Väikesaare püsielaniku ajaloolist püügiõigust võib võõrandada ainult sama väikesaare püsielanikule, kes on olnud selle saare püsielanik vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist, või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on olnud sama väikesaare püsielanikud vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist.

(1) Kui ettevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kalalaeva kaptenil on väärteo või kuriteo eest kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ettevõtja temale kuuluvat ajaloolist püügiõigust võõrandada tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud temaga seotud isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingudokumendis peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse ulatus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamistehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päeval, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku avalduse. Avalduses peab olema märgitud loovutatava püügiõiguse ulatus või püügivõimaluse maht. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks toetusetaotluse rahuldamise päevast arvates. Kui toetusetaotlust ei rahuldata, loetakse ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobumise avaldus tagasivõetuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel loovutatud ajaloolise püügivõimaluse jaotamisel kohaldatakse täiendavalt avanenud püügivõimaluse jaotamise kohta sätestatut.

4. peatükk Kalapüügi arvestus

§ 61. Kalapüügiga seotud andmete esitamine

(1) Kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.

(2) Kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel, siis otsustab valdkonna eest vastutav minister kalavarude seisundist lähtudes harrastuskalapüügi andmete esitamise vajalikkuse.

(3) Kui kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil satub kalapüünisesse hukkunud imetajaid ja linde, siis esitatakse nende kohta asjakohased andmed.

(4) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab andmed püügiõigust omavalt isikult kala ostmise kohta.

(5) Kala ja veetaime esmakokkuostja, kes vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 63 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele, esitab elektrooniliste vahendite kaudu andmed kala esmakokkuostu kohta.

(6) Merel kala vastuvõtva, transportiva või töötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, töötlemise, transportimise või lossimise kohta.

(7) Enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise andmed esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 66–68 kohaselt.

(8) Merel kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdva 12-meetrise kogupikkusega või pikema kalalaeva kapten või kapteni esindaja esitab elektrooniliste vahendite kaudu kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmääruses (EÜ) nr 404/2011 kehtestatud korras.

(8) võib määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt ka nendel juhtudel, kui see ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga nõutud.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–7 nimetatud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab

määrusega.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuded kalapüügi ja sellega seonduvate muude andmete esitamise kohta laienevad eraomandis oleva veekogu omanikule ja Eesti lipu all sõitvale laevale, olenemata püügikohast.

(12) Harrastuskalapüügi andmete esitamise korra, vormi ning tähtaja kehtestab

määrusega.

(13) Merel kala püüdva, vastuvõtva, transportiva või töötleva kalalaeva kapten teavitab Keskkonnaametit laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest.

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud teate esitamise aja, korra ning edastatavate andmete nimistu kehtestab

määrusega.

(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–8 nimetatud andmete arvestust korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete arvestust korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(16) Komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 artikli 49 lõikes 3 nimetatud ümberarvestustegurid kehtestab

määrusega.

§ 61¹. Lossitava kala kaalumine

(1) Kala kaalutakse lossimisel.

(2) Kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud kaalu.

(3) võib lubada osalist kala kaalumist lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 1 nimetatud juhul.

(4) võib lubada kala kaalumist pärast lossimiskohast transportimist nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 61 lõikes 1 nimetatud juhul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul kehtestab kala kaalumise täiendavad nõuded ja kala kaalumise metoodika

määrusega.

(6) Riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus saadud kaalumise tulemused kalaliikide kaupa peab kalur, kapten või tema esindaja esitama Põllumajandus- ja Toiduametile või korrigeerima juba esitatud andmeid.

§ 62. Andmete avalikustamine

(1) Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartalis kutselise kalapüügiga tegelenud Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud ja kasutatud püügivõimaluse ning tegelikult väljapüütud kalakoguse kohta veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.

5. peatükk Järelevalve, tõsised rikkumised ja kahju hüvitamine

§ 63. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi ka korrakaitseorgan).

(2) Keskkonnaamet võib teostada järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 74–95 kohaselt. Sellisel juhul kohaldatakse korrakaitseseadusest tulenevaid üld- ja erimeetmeid sedavõrd, kuivõrd seda ei reguleeri ELi õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.

(3) Riiklikku järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle võivad teostada ka ELi, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni oleval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud ELi õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.

§ 64. Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 45–47 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 65. Riikliku järelevalve erisused

(1) Keskkonnaamet võib:

1) teostada püügile asetatud püügivahendite läbivaatust ilma korrakaitseseaduse § 49 lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta;

2) eemaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule koos kalaga kalapüügivahendi, mis peab olema õigusakti kohaselt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või mis ei võimalda kuuluvust tuvastada.

(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnaamet lisaks korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatule vahetut sundi kohaldamata siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:

1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise;

2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui pärast sisenemist ei teostatud valduses järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(4) Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 alusel nõuetekohaselt volitatud inspektoril pardale minna ja inspekteerida, annab korrakaitseorgan kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutuse üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus.

(5) Keskkonnaameti ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga või ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

§ 66. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnaameti inspektoril on lubatud kohaldada korrakaitseseadusega sätestatud meetmete rakendamisel füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti inspektori erivahend on käerauad.

(3) Keskkonnaameti inspektori teenistusrelv on tulirelv.

§ 67. Sunniraha ülemmäär

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

§ 68. Vaatlejad

(1) võib määrata, millises kalapüügipiirkonnas või millise kalaliigi püügil peab Eesti lipudokumenti omav kalalaev võtma pardale vaatleja. Vaatleja võetakse pardale enne püügi alustamist.

(2) Vaatlejale esitatavad nõuded ja ülesanded kehtestab

määrusega.

(3) Vaatleja peab vastama meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele ning tal peab olema sellekohane tervisetõend.

(4) Vaatleja kogutud andmete esitamise korra ja vormi kehtestab

määrusega.

(5) Kui rahvusvahelistest lepingutest või ELi õigusaktidest tulenevalt ei ole nõutud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud piirkonnas või kalaliikide püügil vaatleja viibimist kõikidel laevadel või kogu püügil viibimise aja kestel, määrab vaatlejate arvu vähendamise ulatuse ning kehtestab vaatlejate tegevuse ajavahemiku määramise korra

määrusega. Vaatlejate tegevuse ajavahemiku lühendamise korral lähtutakse vaatleja laeval viibimise eesmärgist ja eri kalaliike või eri piirkondades püüdvate kalalaevade vahelisest tasakaalust.

(6) Keskkonnaamet määrab igaks aastaks laevad ja iga laeva jaoks ajavahemiku, millal vaatleja pardal viibimise kestust vähendatakse, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5. Kui ettevõtja või kapten on kalalaeva kasutades pannud viimase kahe aasta jooksul toime käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud rikkumise, siis vaatleja viibimise kestust selle rikkumisega seotud laeval ei vähendata.

§ 69. Satelliitjälgimissüsteem

(1) Merel kalapüügiks kasutatav Eesti kalalaev peab olema varustatud satelliitsidel põhineva laevade jälgimise autonoomse süsteemiga (edaspidi satelliitjälgimissüsteem) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikega 2 ning edastama satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmeid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 19 lõikes 1 sätestatu kohaselt. Satelliitjälgimissüsteemiga ei pea olema varustatud kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus asub Keskkonnaametis.

(3) Satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded satelliitjälgimisseadme kohta kehtestab

määrusega.

§ 70. GPS-jälgimissüsteem

(1) Mootoriga varustatud kalalaev ja jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (General Packet Radio Service System). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.

(2) GPS-jälgimissüsteemi kaudu saadetavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded GPS-jälgimisseadme kohta kehtestab

määrusega.

§ 70¹. Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel

(1) Kalalaevade pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem. Nende laevade nimekirja, millel on pilti edastava või salvestava jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, kehtestab Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud kriteeriumide alusel või Keskkonnaameti tehtud riskianalüüsi põhjal

määrusega.

(2) Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.

(3) võib kehtestada täpsustavad riskianalüüsi tegemise tingimused ja korra ning täpsustavad jälgimissüsteemi nõuded, selle paigaldamise nõuded ning andmete säilitamise ja juurdepääsu nõuded.

§ 71. Kalapüüginõuete tõsine rikkumine

(1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:

1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi;

2) kaaspüügi tingimuste rikkumist;

3) keelatud püügiviiside kasutamist;

4) käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud dokumendi puudumist ja võltsimist ning võltsitud dokumendi ja valeandmete esitamist.

(2) Harrastuskalapüügil loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:

1) kalapüüki keeluajal või keelatud kohas;

2) keelatud kalaliigi püüki;

3) kalapüüki keelatud või nõuetele mittevastava püügivahendiga;

4) kalapüügi üle riiklikku järelvalvet teostava inspektori töö takistamist või uurimisega seotud tõendite varjamist, rikkumist või kõrvaldamist;

5) alamõõdulise kala püüki;

6) keelatud püügiviisi kasutamist;

7) kaaspüügi tingimuste rikkumist.

§ 71¹. Kalapüüginõuete korduv tõsine rikkumine

(1) Kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised:

1) keelatud püügiviiside kasutamine;

2) püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine;

3) kalapüügiloata püük;

4) kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates;

5) keelu all oleva kalavaru sihtpüük;

6) keelatud püügivahendi kasutamine;

7) inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise puhul väärteo või kuriteo eest karistuse määramise korral teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügi loa omanikku, kelle loa alusel toimunud kalapüügil toimepandud rikkumise eest karistus määrati, karistusandmete kandmisest karistusregistrisse, näidates ära karistuse jõustumise aja.

§ 72. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 4 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 133 sätestatud juhul otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel määratud punktide kustutamise Keskkonnaamet.

(2) Kalalaevatunnistuse omanik võib taotleda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 sätestatud tingimustel rakendusmääruse artikli 126 alusel määratud punktide kustutamist. Asjaomase kirjaliku taotluse esitab kalalaevatunnistuse omanik Keskkonnaametile komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõike 3 viimases lõigus nimetatud ajavahemikul, viidates rakendusmääruse artikli 133 lõike 3 punktis a, b, c või d sätestatud tingimusele, mida täidetakse, ja lisades taotlusele sellekohase tõendi. Otsuse punktide kustutamise kohta teeb Keskkonnaamet kümne tööpäeva jooksul asjaomase kirjaliku taotluse saamisest arvates.

(3) Tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kustutamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise korral keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmisest põhjustest:

1) taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;

2) taotlus ei ole esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 nimetatud tingimuste kohaselt;

3) taotleja ei ole komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõike 3 punktis a, b, c või d ettenähtud tingimust täitnud nõuetekohaselt;

4) taotlejal on viimase kolme aasta jooksul talle määratud punktide kogusummat komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 nimetatud tingimustel juba vähendatud.

(4) Kui kalalaeva kaptenil või kaluri kalapüügiloale kantud kaluril on väärteo või kuriteo eest üks kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, loetakse kaptenile või kalurile määratuks üks punkt nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 nimetatud punktisüsteemi järgi.

(5) Kui kalalaeva kaptenil või kaluri kalapüügiloale kantud kaluril on väärteo või kuriteo eest rohkem kui üks kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, loetakse kaptenile või kalurile määratuks kokku kaks punkti nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 nimetatud punktisüsteemi järgi ning kohaldatakse käesoleva seaduse § 43 punktis 1 või 9 või § 44 lõike 3 punktis 8 sätestatut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud punktid loetakse kustutatuks, kui karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

§ 73. Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju ning selle hüvitamine

(1) Kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks loetakse:

1) kala püüdmist ja veetaime kogumist ilma nõutava püügiõiguseta;

2) kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust;

3) sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud;

4) kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal;

5) kalapüüki püügivahendit kasutamata või käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga;

6) kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates;

7) sellise kala müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 6 sätestatud juhtudel;

8) alamõõdulise kala müümist, ostmist või käitlemist, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 9 sätestatud erand;

9) harrastuskalapüügil käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt lubatud kala koguse ületamist.

(2) Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju tuleb hüvitada.

(3) Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab

määrusega.

(4) Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 1,30 eurot ega suurem kui 96 eurot. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 0,64 eurot ega suurem kui 64 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel.

(5) Nende kalaliikide puhul, mida püütakse väljaspool Läänemerd Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluval veealal, on kahju hüvitamise määr kalaliigi lossimiskohas või püügipiirkonnaga piirnevates sadamates kehtiv viiekordne turuhind.

(6) Kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Kalavaru kahjustamise korral eriti suures ulatuses on kahju hüvitamise määr kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suures ulatuses loetakse püüki elektri, mürk- ja narkootilise aine, tulirelva ning lõhkelaenguga või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.

(7) Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse.

6. peatükk Vastutus

§ 74. Kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete rikkumine

(1) Kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest või sellise kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest, mille päritolu ei ole tõendatav, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 75. Kalapüük loata ja loa nõudeid rikkudes ning merel kalalaevatunnistuseta ja sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga

(1) Harrastuskalapüügi eest harrastuskalapüügiõigust omamata, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 76. GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi ning videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumine

(1) GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi või videovalvesüsteemi paigaldamise või andmete esitamise korra rikkumise eest laeval nõutava GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi või videovalvesüsteemi puudumise või selle töö häirimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 77. Kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine

(2) Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 78. Vaatleja töö takistamine

(1) Laeva pardale määratud vaatleja töö takistamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 78¹. Tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine ja varjamine

(1) Tõendi varjamise, rikkumise või kõrvaldamise, samuti laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimise või varjamise eest riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 trahviühikut.

§ 79. Püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine

(1) Püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest harrastuskalapüügil –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 80. Püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise, märgistamise ja asukoha kindlaks määramise nõuete rikkumine

(1) Nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüügi eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

(3) Nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga seisevpüünistega kalapüügi eest või nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendites kala hoidmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 81. Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes

(1) Kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 82. Elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine

(1) Kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 83. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumine

(1) Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 84. Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumine

(1) Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 12 800 eurot.

§ 85. Kalapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine

(1) Kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 86. Kala lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine

(1) Kala lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, vastuvõtmise, töötlemise, mitme laeva ühise püügitegevuse, laeva abistamise või laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 87. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine

(1) Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või nendelt kala ümberlaadimise või ühise püügitegevuse või nende kalapüügil kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 88. Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 4–6, 8, 12, 14–16 ja 21 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 89. Menetlus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 74, 75, 78–82, 84 ja 85 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka politseiasutus.

(3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74, 75, 81–83, 85, 86 ja 88 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

7. peatükk Lõppsätted

§ 90. Rakendussätted

(1) Käesoleva seaduse § 33 lõiget 3 kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 61 lõike 4 viimases lauses nimetatud kalalaevadele.

(2) Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) alusel

, välja arvatud § 13⁴ lõike 5 ja § 22 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktid, kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ja käesoleva seadusega kooskõlas olevad kalalaevatunnistused, rannakaluri kutsetunnistused, eripüügiload, elektripüügivahendi tõendid, kalapüügiload ja kalastuskaardid kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni ning harrastuspüügiõigus kuni tähtaja lõpuni.

(4) Käesoleva seaduse jõustumisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pooleliolevate haldusaktide taotlemise menetlused viiakse lõpuni käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

(5) Alates 2017. aasta 1. detsembrist lahendab Veterinaar- ja Toiduamet kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse saamise taotluse, mis on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit.

§ 90¹. Kalalaevade riikliku registri ümberkorraldamine

(1) Käesoleva seaduse enne 2017. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni alusel asutatud kalalaevade riiklik register kujundatakse ümber kutselise kalapüügi registriks. Kalalaevade riiklikku registrisse kantud andmed loetakse kutselise kalapüügi registri andmeteks.

(2) Alates 2017. aasta 1. detsembrist lahendab Veterinaar- ja Toiduamet kutselise kalapüügi registrisse kalalaeva kandmise taotluse, mis on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit.

(3) Käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatut ei kohaldata vaba püügivõimsuse suhtes, mis on:

1) vabanenud kalalaeva kustutamisega kalalaevade riiklikust registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. detsembrit;

2) vabanenud kalalaeva kustutamisega kutselise kalapüügi registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. detsembrit, kui kalalaeva kustutamise taotlus esitati enne 2017. aasta 1. detsembrit.

(4) Kalalaevade riikliku registri kalalaevade alajaotusest, kuhu kalalaeva lisada ei võinud, kalalaeva kustutamisega käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. detsembrit tekkinud vaba püügivõimsuse arvel on kalalaeva lisamise õigus kalalaevade riiklikust registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kalalaevade riiklikust registrist kustutamisest arvates.

(5) Kui kalalaev kustutatakse kalalaevastiku segmendist, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. detsembrit, kuid kalalaeva kustutamise taotlus on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit, tekib vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva lisamise õigus kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kutselise kalapüügi registrist kustutamisest arvates.

(6) Kui õigustatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul esitanud taotlust uue kalalaeva kandmiseks kutselise kalapüügi registrisse, loetakse kalalaeva lisamise õigus lõppenuks. Kui kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäevaks lõppenud, lõpeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetluse lõppedes.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud kalalaeva lisamise õiguse alusel võib kalalaeva kanda ainult sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus kalalaevade riiklikust registrist või kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaev.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kutselise kalapüügi registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega.

§ 90². Varem kogutud andmed

(1) Käesoleva seaduse § 29¹ lõikes 2 nimetatud andmed, mis on esitatud Keskkonnaministeeriumile enne teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamist ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu andmeteks selle asutamisest arvates.

(2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud andmed, mis on esitatud Maaeluministeeriumile enne 2017. aasta 1. detsembrit ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse alates 2017. aasta 1. detsembrist kutselise kalapüügi registri andmeteks.

§ 90³. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaak püügivahendi kohta

(1) Käesoleva seaduse § 42 lõike 1 teises lauses sätestatut rakendatakse esimest korda 2023. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes.

(2) kehtestab määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.

(3) Kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse lubatud aastasaagi ja püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks.

§ 91. Kalapüügiseaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 92.

–

§ 93.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 94. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 91 punkt 2 jõustub 2015. aasta 1. septembril.

(3) Käesoleva seaduse § 18 lõige 4 ja § 91 punkt 1 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkt 3 ning lõiked 2 ja 3 jõustuvad 2016. aasta 1. märtsil.