Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus

Määrus kehtestatakse

§ 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Haridus- ja Teadusministeerium

(1) Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ning on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

§ 2. Ministeeriumi asukoht

(1) Ministeerium asub Tartus.

(2) Kui ministeeriumi struktuuriüksus ei asu Tartus, märgitakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 3. Ministeeriumi pitsat

(1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga vapipitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel (riigivapi suhtes) on sõnad „Haridus- ja Teadusministeerium”.

2. peatükk Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanded

§ 4. Ministeeriumi valitsemisala

(1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ja sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ning keelepoliitika valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

(2) Ministeeriumi valitsemisalas on Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet ning Rahvusarhiiv.

(3) Ministeeriumi hallatav riigiasutus on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus.

§ 5. Ministeeriumi põhiülesanded

(1) Ministeerium oma valitsemisalas:

1) töötab välja riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika;

2) koordineerib riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist;

3) töötab välja riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid, korraldab nende elluviimise ja rahastamise ning tulemuste hindamise;

4) töötab välja poliitikate elluviimiseks vajalikud õigusaktide eelnõud ja korraldab õigusaktide rakendamise ning järelevalve;

5) osaleb poliitikate arendamiseks ja elluviimiseks vajaliku riigi eelarvestrateegia ettepanekute koostamises ja riigieelarve eelnõu koostamises;

6) korraldab poliitika ja õigusaktide mõju hindamise ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamise;

7) kujundab ja kaitseb riiklikke seisukohti rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel, osaleb rahvusvahelises koostöös ning korraldab välissuhtlust;

8) täidab Euroopa Liidu tõukefondide rakendusasutuse ülesandeid;

9) kaasab ja teavitab sihtrühmi poliitika kujundamisel, arengukavade väljatöötamisel ning elluviimisel ning suurendab avalikkuse ja sihtrühmade teadlikkust ministeeriumi valitsemisala küsimustes;

10) tagab haridus- ning teadus- ja arendusasutuste välise hindamise ja järelevalve korraldamise;

11) arendab, planeerib ja korraldab riigivara valitsemist;

12) täidab kooli pidaja ülesandeid ministeeriumi hallatavates põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides ning koordineerib ministeeriumi hallatavate teadus- ja arendusasutuste tegevust;

13) teostab asutaja- ja liikmeõigusi riigi asutatud sihtasutustes ja mittetulundusühingutes;

14) koordineerib infosüsteemide arendamist ja haldamist ning peab andmekogusid.

3. peatükk Ministeeriumi juhtimine

§ 6. Minister

(1) Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires.

(2) Minister:

1) tagab §-s 5 nimetatud ministeeriumi põhiülesannete täitmise ministeeriumi tervikliku juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste (edaspidi ministeeriumi valitsemisala asutused) töö suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;

2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste ja teiste õigusaktide täitmise ning Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisalas, esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tööst;

3) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;

4) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;

5) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole õigusaktiga pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele;

6) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;

7) esindab riiki ministeeriumi valitsemisala piires kohtus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning ministeeriumi piires halduskohtumenetluses ning võib anda volitusi riigi esindamiseks kohtus, sealhulgas lepingulisele esindajale;

8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve jaoks ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti kohta ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve kohta;

9) kinnitab ministeeriumi eelarve ja otsustab ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle;

10) kinnitab ministeeriumi valitsemisala asutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ja teeb vajaduse korral neile eelarvevahendite kasutamiseks ettekirjutusi;

11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi riigihangete korraldamise ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara küsimusi või annab selleks volituse kantslerile;

12) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi asekantslerid ja ministeeriumi valitsemisala asutuste juhid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile ning nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu;

13) teeb teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;

14) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes ning riikliku ja haldusjärelevalve süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas;

15) otsustab ministeeriumi valitsemisala asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, kinnitab nende põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti;

16) lahendab vajaduse korral ministeeriumi valitsemisala asutuste vahelisi õiguslikke vaidlusi;

17) täidab muid talle õigusaktiga pandud või peaministri antud ülesandeid.

§ 7. Ministri õigusaktid

(1) Minister annab ministeeriumi ja valitsemisala juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.

§ 8. Kantsler

(1) Kantsler juhib asekantslerite ja talle vahetult alluvate ministeeriumi struktuuriüksuste ning ametnike ja töötajate tööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust.

(2) Kantsler:

1) tagab ministeeriumi tööks ja §-s 5 nimetatud ministeeriumi põhiülesannete täitmiseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise, ressursside otstarbeka kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise;

2) tagab ministeeriumi töö planeerimise ning ülesannete õigeaegse ja tulemusliku täitmise ning annab ministrile aru ministeeriumi töö kohta;

3) määrab ministeeriumi töökorralduse ja kehtestab ministeeriumi tööd reguleerivad korrad ja reeglid, välja arvatud, kui õigusaktiga on nende kehtestamine antud ministri pädevusse;

4) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas välissuhtluses, ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid esindama ministeeriumi;

5) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud, kui seaduse alusel on lepingu sõlmimine ministri pädevuses, ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid lepinguid sõlmima;

6) tagab ministeeriumi valitsemisala puudutavate arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise ning nende kooskõla omavahel ja teiste strateegiliste arengudokumentidega;

7) tagab ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise riigieelarve jaoks ning ettepanekute koostamise riigi eelarvestrateegia ja vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve jaoks;

8) käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid ja võib selleks volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise eest;

9) korraldab riigihankeid ja riigivara valitsemist ministrilt saadud volituste piires;

10) korraldab ministrilt saadud volituste piires riigi esindamist kohtus;

11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja tagab ministeeriumi teabehalduse kvaliteetse ja otstarbeka korralduse;

12) on ametikohale nimetamise õigust omavaks isikuks või tööandjaks ministeeriumi ametnikele ja töötajatele, välja arvatud, kui ametniku või töötaja ametikohale nimetamine või temaga töölepingu sõlmimine on ministri pädevuses, ning teeb ministrile ettepanekuid asekantsleri, osakonnajuhataja ja ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kohta;

13) teeb ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle;

14) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala asutuste ning riigi asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse kohta;

15) täidab muid talle õigusaktiga pandud või ministri antud ülesandeid.

(3) Kantsleri äraolekul asendab teda ministri määratud asekantsler või osakonnajuhataja.

§ 9. Kantsleri käskkirjad ja teenistusalased korraldused

(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi ametnike ja töötajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kõrgemalseisva õigusaktiga.

(2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimisel ja korraldamisel annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.

§ 10. Asekantsler

(1) Asekantsler juhib oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade tööd ning koordineerib oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd.

(2) Asekantsler:

1) tagab oma vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisala asutuste eesmärgipärase ja tõhusa juhtimise ning nende tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse;

2) esindab oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires;

3) koordineerib oma vastutusvaldkonna arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade strateegiliste arengudokumentidega ning avalikkuse ja huvirühmade teavitamise ja kaasamise;

4) koordineerib oma vastutusvaldkonnas Eesti seisukohtade kujundamist ja kaitsmist Euroopa Liidu otsustusprotsessis;

5) teeb kantslerile ettepanekuid riigi eelarvestrateegia, ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve koostamiseks;

6) käsutab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutab oma pädevuse piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise eest ning annab ministrile ja kantslerile aru eelarvevahendite kasutamise kohta;

7) planeerib talle alluvate ametnike ja töötajate ning osakondade tööd, kontrollib ülesannete õigeaegset ja tulemuslikku täitmist ning annab ministrile ja kantslerile aru nende töö kohta;

8) teeb kantslerile ettepanekuid oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja töökorralduse ning talle alluvate ametnike ja töötajate töö- või teenistussuhete alustamise ja lõpetamise, tasustamise, edutamise ning distsiplinaarkaristuste määramise või hoiatuste tegemise kohta;

9) teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid ning annab neile aru oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse kohta;

10) täidab muid talle õigusaktiga pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid.

(3) Ministeeriumi koosseisus on neli asekantsleri ametikohta.

(4) Asekantslerite vastutusvaldkonnad on järgmised:

1) üld- ja kutsehariduse ning noortepoliitika;

2) teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika;

3) keelepoliitika;

4) varad.

(5) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Asekantsleri täpsemad ülesanded ja alluvus määratakse tema ametijuhendis.

(6) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri määratud teine asekantsler või osakonnajuhataja.

4. peatükk Ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded

§ 11. Osakond

(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood.

(2) Osakonna põhiülesanne on tagada §-s 5 sätestatud ministeeriumi põhiülesannete täitmine ministeeriumi erinevates poliitikavaldkondades neid ja ministeeriumi tegevust toetavate arendus-, planeerimis-, korraldus- ja kontrollitegevuste kaudu.

(3) Osakonna pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus ja struktuur määratakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister.

(4) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu minister, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õiguse volitanud kantslerile. Osakonnajuhataja pädevus, ülesanded ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses ja tema ametijuhendis.

§ 12. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded

(1) Ministeeriumi osakonnad on:

1) alus- ja põhihariduse osakond;

2) analüüsiosakond;

3) eestikeelsele õppele ülemineku osakond;

4) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond;

5) haldusosakond;

6) hariduse infosüsteemide osakond;

7) haridustaristu ja -võrgu osakond;

8) infotehnoloogiataristu osakond;

9) järelevalveosakond;

10) kaasava hariduse osakond;

11) keelepoliitika osakond;

12) kesk- ja kutsehariduse osakond;

13) kommunikatsiooniosakond;

14) kõrghariduse osakond;

15) noortepoliitika osakond;

16) personaliosakond;

17) riigikoolide osakond;

18) siseauditiosakond;

19) strateegia- ja finantsosakond;

20) teadusosakond;

21) täiskasvanuhariduse ja oskuste osakond;

22) õigusosakond;

23) õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakond.

(2) Alus- ja põhihariduse osakonna põhiülesanded on tagada riikliku alus- ja põhihariduspoliitika kujundamine ja elluviimine ning haridustehnoloogiliste uuendustega arvestamine.

(3) Analüüsiosakonna põhiülesanded on ministeeriumi poliitikakujunduse toetamiseks statistika ja analüüside koostamine ning andmehalduse korraldamine.

(4) Eestikeelsele õppele ülemineku osakonna põhiülesanded on tagada eestikeelsele õppele üleminekuga seonduva poliitika kujundamine ja elluviimine, üleminekuks vajalike tingimuste loomine erinevates poliitikavaldkondades ja protsessi hindamise seire korraldamine.

(5) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanded on ministeeriumi tegevuse koordineerimine Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsustusprotsessides ja rahvusvahelises koostöös.

(6) Haldusosakonna põhiülesanded on tagada ministeeriumi tõhusa majandamise ning asjaajamise ja dokumendihalduse ning arhiivitöö nüüdisaegne ja nõuetekohane korraldamine ja koordineerimine.

(7) Hariduse infosüsteemide osakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja valitsemisala valdkondade ning ministeeriumi haldusala haridusvaldkonna infosüsteemide ja andmekogude tõhusa ja jätkusuutliku arendamise ja toimimise juhtimine.

(8) Haridustaristu ja -võrgu osakonna põhiülesanded on arengusuundade kujundamine haridusasutuste võrgu ja haridustaristu arendamiseks, haldusmudeli rakendamine, riigivara valitseja õiguste ja kohustuste täitmise korraldamine ning ministeeriumi riigihangete põhimõtete kujundamine ja hangete korraldamine ning riigikoolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia kujundamine ja rakendamine.

(9) Infotehnoloogiataristu osakonna põhiülesanded on tagada ministeeriumi ja valitsemisala valdkondade ning ministeeriumi haldusala haridusvaldkonna infosüsteemide ja andmekogude jaoks alustaristu ning hariduse ja teaduse andmesidevõrgu turvaline ja kvaliteetne toimimine.

(10) Järelevalveosakonna põhiülesanded on tagada usaldusväärsete hinnangute andmine haridussüsteemi toimimise seaduslikkusele ja kvaliteedile ning järelevalvesüsteemi tõhus toimimine ja areng.

(11) Kaasava hariduse osakonna põhiülesanded on tagada haridustasemete üleselt kaasava hariduse põhimõtetega arvestamine, riikliku kaasava hariduse ja andepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine.

(12) Keelepoliitika osakonna põhiülesanded on valdkondade üleselt eesti keele hoidmise ja arendamisega arvestamise tagamine, eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamiseks tingimuste loomine, samuti laste ja täiskasvanute eesti keele ja võõrkeelte õppimise ja õpetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine.

(13) Kesk- ja kutsehariduse osakonna põhiülesanded on tagada riikliku keskharidus- ja kutsehariduspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning haridustehnoloogiliste uuendustega arvestamine.

(14) Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on ministeeriumi sise- ja väliskommunikatsiooni kavandamine ja korraldamine.

(15) Kõrghariduse osakonna põhiülesanded on tagada riikliku kõrghariduspoliitika kujundamine ja elluviimine.

(16) Noortepoliitika osakonna põhiülesanded on tagada riikliku noorte-, huvi- ja vabahariduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning noorsootöö kavandamine ja elluviimise korraldamine.