Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

1. peatükk Üldsätted

1. jagu Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise, juhtimise ja maandamise põhimõtteid;

2) Rahapesu Andmebüroo tegevuse aluseid;

3) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel;

4) tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;

5) maksekontode omanike andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;

6) kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral.

(3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses:

1) krediidiasutused;

2) finantseerimisasutused;

3) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad;

4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;

4¹) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;

5) kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga;

7) vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkujad;

8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad;

9) usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad;

12) väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta;

13) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;

14) pandimajapidajad;

15) kunstiteostega kauplejad ja isikud, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või selle tegemist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:

1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;

2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;

3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;

4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;

5) usaldushalduse, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse mittetulundusühingutele mittetulundusühingute seaduse tähenduses ja teistele juriidilistele isikutele, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, ning sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 3.

(4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Pangale, kui ta kõrvaldab käibelt või vahetab ümber pangatähti või münte üle 10 000 euro väärtuses või sellega võrdväärse summa muus vääringus või kui talle tasutakse meenemüntide või teiste numismaatilis-bonistiliste toodete eest sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele.

2. jagu Mõisted

§ 3. Seaduses kasutatavad terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) sularaha on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artikli 2 lõikes 2 nimetatu;

2) vara on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu;

3) kohustatud isik on käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isik;

4) ärisuhe on suhe, mis tekib kestvuslepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba müümiseks või muul viisil turustamiseks või mis ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus;

5) klient on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik;

6) vääriskivid on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ning poolvääriskivid, nende pulber ja puru ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid;

7) väärismetall on väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses;

8) väärismetalltoode on väärismetalltoode väärismetalltoodete seaduse tähenduses;

15) kohustatud isiku kõrgem juhtkond on juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema juhatuse liige;

16) valuutavahetusteenus on ettevõtja poolt majandus- või kutsetegevuses ühe kehtiva valuuta vahetamine teise kehtiva valuuta vastu;

17) kontsern on ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest äriseadustiku § 6 tähenduses ja üksustest, milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus, või selliste ettevõtjate grupp, mis moodustavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise seaduse § 27 lõike 3 tähenduses;

18) suure riskiga kolmas riik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artikli 9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud aktis nimetatud riik;

19) krüptovara on krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punkti 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see kuulub artikli 2 lõigetes 2–4 nimetatud kategooriatesse või muul viisil kvalifitseerub rahaks;

20) isehallatav aadress on isehallatav aadress Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), artikli 3 punkti 20 tähenduses.

§ 4. Rahapesu

(1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;

2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.

(2) Rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.

(3) Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.

(5) Rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.

§ 5. Terrorismi rahastamine

(1) Terrorismi rahastamine on terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse ning terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamine ning toetamine karistusseadustiku §-de 237³ ja 237⁶ tähenduses.

§ 6. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus

(1) Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on:

1) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

2) Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.

(2) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:

1) valuutavahetusteenuse pakkuja;

2) makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkuja;

3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;

3¹) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kes osutab üht või mitut artikli 3 lõike 1 punktis 16 sätestatud krüptovarateenust, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h nimetatud krüptovarateenust osutav isik;

4) kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusandja) ulatuses, milles ta pakub elukindlustusega seotud teenuseid, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingutega seotud teenuseid;

5) kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler) ulatuses, milles ta tegeleb elukindlustuse turustamisega või pakub muid investeerimisega seotud teenuseid;

6) fondivalitseja, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;

7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;

8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses;

8¹) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), tähenduses;

9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;

10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt;

11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;

12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.

§ 7. Korrespondentsuhe

(1) Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on:

1) püsivalt ja kestvalt finantsteenuste osutamine ühe krediidiasutuse (korrespondentasutus) poolt teisele krediidiasutusele (respondentasutus), sealhulgas arvelduskonto, maksekonto või muu kontoteenuse ning sellega seonduvate rahahalduse, rahvusvahelise rahaülekande, tšekkide lunastamise, laiendatud kasutusõigusega konto teenuse ja valuutavahetusteenuse osutamine;

2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks.

§ 7¹. Usaldushaldus

(1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt valitseb usaldushaldur usaldushalduse looja eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt, samuti õiguslik üksus, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 31 lõike 10 alusel Euroopa Komisjoni avaldatud koondloetelus.

(2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel ei ole muid õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute.

(3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonis.

§ 8. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja

(1) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest:

1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingud;

2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise korraldamine;

3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude eelnimetatuga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule, seltsingule või muule juriidilise isiku staatust mitteomavale isikute ühendusele;

4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindajana tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;

5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi standardeid.

§ 9. Tegelik kasusaaja

(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:

1) kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või

2) kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.

(2) Kui tegelikku kasusaajat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik kindlaks teha, on äriühingu tegelik kasusaaja selline füüsiline isik, kelle otsene või kaudne osalus või kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa ületab äriühingus 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil.

(3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu.

(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja eeldusel, et sellise isiku olemasolu kahtlustamiseks puudub ka alus, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastab mitu isikut, sealhulgas siis, kui kõrgema juhtorgani liikmeid on mitu, kui on mitu kõrgemat juhtorganit või kui äriühingus omab osalust teine juriidiline isik ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu, käsitatakse tegeliku kasusaajana äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes teevad äriühingus strateegilisi otsuseid või selliste isikute puudumise korral teostavad igapäevast ja regulaarset juhtimist.

(4) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.

(6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik kasusaaja:

1) usaldushalduse või ühenduse looja;

2) usaldushaldur või usaldusisik;

3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud;

4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb;

5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetamata isiku või isikute ühenduse puhul võib määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikmed või esimehe, võttes arvesse lõike 1 punktis 1 sätestatut.

§ 9¹. Riikliku taustaga isik

(1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega seotud riskid.

(2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt:

1) riigipea või valitsusjuht;

2) minister, ase- või abiminister;

3) seadusandliku kogu liige;

4) erakonna juhtorgani liige;

5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik;

6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige;

6¹) õiguskantsler;

7) suursaadik, saadik või asjur;

8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser;

9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige;

10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige.

(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk- ja alamastme ametnikke.

(4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud loetelule peab avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon.

(5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab

määrusega.

(6) Eestis akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon koostab loetelu oma organisatsiooni ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, hoiab seda ajakohasena ja teavitab selles tehtavatest muudatustest valdkonna eest vastutavat ministrit.

(7) Riikliku taustaga isiku pereliige käesoleva seaduse tähenduses on tema:

1) abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik;

1¹) registreeritud elukaaslane;

2) vanem;

3) laps;

4) lapse abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik;

5) lapse registreeritud elukaaslane.

(8) Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle kohta on teada, et:

1) ta on juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga;

2) tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;

3) ta on riikliku taustaga isiku huvides loodud juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja.

§ 10. Riskiisu

(1) Riskiisu on kohustatud isiku riskide taseme ja riskide tüüpide kogum, mida ta on valmis oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel ja mille kinnitab kohustatud isiku kõrgem juhtkond kirjalikus vormis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel tuleb võtta arvesse riske, mida kohustatud isik on valmis võtma või mida ta soovib vältida seoses oma majandustegevusega, ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kompensatsioonimehhanisme, nagu planeeritav tulu, kapitali või muude likviidsete vahendite abil rakendatavad meetmed või teised asjaolud, nagu maine riskid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või muu ebaeetilise tegevusega kaasnevad õiguslikud ja muud riskid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel määrab kohustatud isik vähemalt selle, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida ning milliste puhul ta kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas hindab kohustatud isik selliste isikutega kaasnevaid riske ning määrab nende riskide maandamiseks asjakohased meetmed.

(4) Krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatus määrab käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel ka selle, kas ärisuhteid kavatsetakse luua Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit isikutega.

2. peatükk Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimine

1. jagu Riskide hindamine

§ 11. Riiklik riskihinnang

(1) Riikliku riskihinnanguga:

1) nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite väljatöötamise ja muutmise vajadus;

2) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse;

3) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid;

4) antakse juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel;

5) antakse ülevaade rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilisest struktuurist ning menetlustest, samuti selleks eraldatud inimressurssidest ja rahalistest vahenditest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel võetakse arvesse ja kogutakse asjakohane teave, statistika ja analüüsid, mis on avaldatud või ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohased riskihinnangud, raportid ning soovitused, järgides seejuures andmekaitsenõudeid.

(3) Riikliku riskihinnangu üldistatud tulemused avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel ning tehakse viivitamata kättesaadavaks kohustatud isikutele, Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

(4) võib määrusega kehtestada riikliku riskihinnangu alusel summalised piirmäärad, nõuded ärisuhte seirele või muud riskipõhised piirangud, mille eesmärk on maandada rahapesu või terrorismi rahastamise riske.

(5) Rahandusministeerium avaldab oma veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna koondstatistika.

§ 12. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon

(1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon on valitsuskomisjon, kelle ülesanne on:

1) koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist ning selle hinnangu ajakohasena hoidmist;

2) koostada riiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaan (edaspidi tegevusplaan), määrates kindlaks asutused, kes riske maandavaid meetmeid ja tegevusi rakendavad, ning tähtajad, mille jooksul tuleb meetmed rakendada ja tegevused läbi viia;

3) korraldada ja kontrollida tegevusplaani täitmist;

4) välja töötada käesoleva lõike punktide 1–3 alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane poliitika ning teha ettepanekuid seaduste muutmise kohta valdkonna ja sidusvaldkondade eest vastutavatele ministritele;

5) teha rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise alast riigisisest koostööd.

(2) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni kuuluvad valdkonna eest vastutav minister ja kantsler ning sidusvaldkondade eest vastutavate ministeeriumide kantslerid, Rahapesu Andmebüroo, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad ning teiste asjaomaste ametite ja valitsusasutuste esindajad.

(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde luuakse kohustatud isikute esindajate komisjon (edaspidi turuosaliste nõukoda), kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Lisaks võib valitsuskomisjoni ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi, kuhu võib kaasata kohustatud isikute esindajaid ja teisi asjatundjaid. Turuosaliste nõukoja ning ajutise ja alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(4) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arvu ning töökorra kehtestab

määrusega.

(5) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni asjaajamist korraldab Rahandusministeerium.

§ 13. Kohustatud isiku tegevusest tulenevate riskide juhtimine

(1) Kohustatud isikud koostavad oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnangu, võttes arvesse vähemalt järgmisi riskikategooriaid:

1) klientidega seonduv risk;

2) riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduv risk;

3) toodete, teenuste või tehingutega seonduv risk;

4) kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seonduv risk.

(1) Riskihinnangu tulemusel määrab krüptovarateenuse osutaja kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mis on seotud isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärinevate krüptovaraülekannetega.

(2) Riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks tehtavad sammud peavad olema proportsionaalsed kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadi, ulatuse ning keerukusastmega.

(3) Riskihinnangu tulemusel määrab kohustatud isik kindlaks:

1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad;

2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse;

3) riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskihinnang ja lõike 3 punktis 2 nimetatud riskiisu kindlaksmääramine dokumenteeritakse ning neid dokumente ajakohastatakse vastavalt vajadusele ja riikliku riskihinnangu avalikustatud tulemustele. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud isik käesoleva paragrahvi alusel koostatud dokumendid järelevalveasutusele.

(5) Kohustatud isiku üle järelevalvet tegev pädev järelevalveasutus võib otsustada kohustatud isiku, välja arvatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluva kohustatud isiku taotlusel ja kooskõlas riikliku riskihinnanguga, et dokumenteeritud riskihinnangu koostamine ei ole kohustuslik, kui kohustatud isiku tegevusele omased valdkonna konkreetsed riskid on selged ja arusaadavad või kui pädeva järelevalveasutuse koostatud või riikliku riskihinnanguga on selle valdkonna riskid, riskiisu ja riskijuhtimise mudel määratud ning kohustatud isik rakendab neid.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele.

2. jagu Kohustatud isiku riskide juhtimise süsteem

§ 14. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri

(1) Kohustatud isik kehtestab protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse muu hulgas käesoleva seaduse § 13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab kohustatud isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise, sealhulgas siseauditi ja vajaduse korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on muu hulgas kirjeldatud töötajate kontrollimise kord. Protseduurireeglid sisaldavad vähemalt järgmist:

1) kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamise korda, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud lihtsustatud hoolsusmeetmete ja §-s 36 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise korda;

2) mudelit kliendi ja tema tegevusega seotud riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks ning kliendi riskiprofiili määramist;

3) metoodikat ja juhendit, kui kohustatud isikul tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus või on tegemist ebatavalise tehingu või asjaoluga, samuti käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse täitmise juhendit;

4) andmete säilitamise ja nende kättesaadavaks tegemise korda;

5) juhendit, kuidas tulemuslikult kindlaks teha, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga või isikuga, kelle suhtes rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone, või isikuga, kelle elu- või asukoht on suure riskiga kolmandas riigis või riigis, mis vastab käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud tingimustele;

6) uute ja olemasolevate tehnoloogiatega ning teenuste ja toodetega, sealhulgas uute või ebatraditsiooniliste müügikanalite ning uute või arenevate tehnoloogiatega kaasnevate riskide tuvastamise ja juhtimise korda.

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad enne käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud hoolsusmeetmete erisuste kohaldamist kehtestama turvalist isikusamasuse tuvastamist ja andmete kontrollimist tagavad protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse riske, mis seonduvad hoolsusmeetmete rakendamisega isikuga samas kohas viibimata.

(2) Kohustatud isik korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri võivad sisalduda ühes või mitmes dokumendis, need peavad olema proportsionaalsed kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning need peab kehtestama kohustatud isiku kõrgem juhtkond. Kohustatud isik peab kehtestatud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja ajakohasust regulaarselt kontrollima ning vajaduse korral kehtestama uued protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja või tegema neis vajalikud muudatused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 1¹ sätestatud kohustuse täitmisel arvestab krediidiasutus ja finantseerimisasutus pädeva järelevalveasutuse ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja andmekaitse järelevalveasutuse asjakohastes juhendites tooduga.

(5) Kui kohustatud isikul on siseauditi kohustus, tuleb siseauditi käigus kontrollida ka protseduurireeglitest kinnipidamist ja sisekontrollieeskirja täitmist käesoleva seaduse tähenduses.

(6) Kohustatud isikuks oleva juriidilise isiku juhatus, kohustatud isikust filiaali juhataja või nende puudumisel kohustatud isik peab tagama töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks.

(7) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus või finantseerimisasutus, võib taotleda pädevalt järelevalveasutuselt dokumenteeritud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamise kohustusest osalist või täielikku vabastamist. Otsuse tegemisel võtab pädev järelevalveasutus arvesse riiklikku riskihinnangut, kohustatud isiku majandus- või kutsetegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet ning seda, kas kohustatud isikuga seotud konkreetsed riskid on väikesed või tõhusalt juhitud, järgides käesolevat seadust, selle alusel antud õigusakte ja pädevate järelevalveasutuste juhendeid.

(8) võib määrusega kehtestada krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kehtestatavatele protseduurireeglitele, nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavad nõuded.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele.

§ 15. Riskide juhtimine kontsernis

(1) Käesoleva seaduse § 14 rakendamisel arvestatakse, et kohustatud isik, kes kuulub emaettevõtjana kontserni, kohaldab kontserniüleseid protseduurireegleid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja, olenemata sellest, kas kõik kontserni kuuluvad ettevõtjad asuvad ühes riigis või eri riikides. See kohustus hõlmab muu hulgas kontsernisisese korra kehtestamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase teabe vahetamiseks ning sarnaste isikuandmete kaitse reeglite kehtestamist. Kohustatud isik tagab, et kontserniülesed protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri arvestavad kohases ulatuses teise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, kui kohustatud isikul on selles liikmesriigis esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja.

(2) Kui kohustatud isikul on esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja kolmandas riigis, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded ei ole võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega, rakendatakse selles esinduses, filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas käesoleva seaduse nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja, sealhulgas isikuandmete kaitse nõudeid niivõrd, kuivõrd see on lubatud kolmanda riigi õigusega.

(3) Kui kohustatud isik tuvastab olukorra, kus kolmanda riigi õigus ei võimalda tema esinduses, filiaalis või enamusosalusega tütarettevõtjas rakendada käesoleva seaduse nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja, teavitab ta sellest pädevat järelevalveasutust. Pädev järelevalveasutus teavitab liikmesriike, ja kui see on asjakohane, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui käesoleva lõike esimese lause kohaselt on selgunud, et kolmanda riigi õigus ei võimalda kontsernis rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja.

(4) Kohustatud isik tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esinduses, filiaalis või enamusosalusega tütarettevõtjas lisameetmete kohaldamise, millega tõhusalt juhitakse muul viisil rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riske, teavitades võetud meetmetest pädevat järelevalveasutust. Pädeval järelevalveasutusel on sellisel juhul õigus ettekirjutusega muu hulgas nõuda, et kohustatud isik ning kohustatud isiku esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja:

1) ei looks selles riigis uusi ärisuhteid;

2) lõpetaks selles riigis olemasolevad ärisuhted;

3) peataks teenuse osutamise osaliselt või täielikult;

4) lõpetaks oma tegevuse;

5) rakendaks muid Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 7 alusel kehtestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites ette nähtud meetmeid.

(5) Kontserni sees jagatakse teavet Rahapesu Andmebüroole edastatud kahtluse kohta, välja arvatud juhul, kui Rahapesu Andmebüroo on andnud teistsuguse korralduse.

(6) E-raha asutus, makseteenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja, kes tegutsevad Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määravad pädeva järelevalveasutuse korraldusel vastavalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 alusel kehtestatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada e-raha asutuse, makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja nimel vastavus käesoleva seaduse nõuetega, ning esitavad pädeva järelevalveasutuse taotlusel oma tegevuse kohta dokumente ja teavet.

(7) Kohustatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal või välisriigi teenusepakkuja enamusosalusega tütarettevõtja jätab kontserniülesed protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja kohaldamata ulatuses, milles nende täitmine oleks vastuolus käesoleva seaduse alusel koostatud riigisisese riskihinnanguga või käesolevas seaduses sätestatud või selle alusel kehtestatud nõuetega.

§ 16. Koostöö ja infovahetus

(1) Kohustatud isikud võivad teha omavahel koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades või vahetades teavet ning vastates päringutele mõistliku aja jooksul, järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid.

(2) Kohustatud isikud võivad omavahel vahetada teavet, mida üks neist vajab ja mida teine on hankinud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktist 1, 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetme kohaldamiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud infot on lubatud kasutada üksnes käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel, arvestades kõiki käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas andmete kogumise, säilitamise ja kaitse reegleid. Kohustatud isikute vaheline teabe edastamise või vahetamise ulatus ja viis lepitakse kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel võivad kohustatud isikud vahetada muu hulgas teavet rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 9 nimetatud õigusaktidest ja muudest kohustatud isiku suhtes siduvatest kokkulepetest tulenevate sanktsioonide kohta. Saadud infot on lubatud kasutada üksnes õigusaktiga kehtestatud kohustuste täitmisel, arvestades kõiki käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas andmete kogumise, säilitamise ja kaitse reegleid. Kohustatud isikute vaheline teabe edastamise või vahetamise ulatus ja viis lepitakse kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 17. Vastutava juhatuse liikme ja kontaktisiku määramine

(1) Kui kohustatud isikul on rohkem kui üks juhatuse liige, määrab kohustatud isik juhatuse liikme, kes vastutab käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite rakendamise eest.

(2) Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud kohustatud isiku juhatus või filiaali juhataja määrab isiku, kes on Rahapesu Andmebüroo kontaktisik (edaspidi kontaktisik). Kontaktisik allub otse kohustatud isiku juhatusele või filiaali juhatajale ning tal on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus, vahendid ja juurdepääs asjakohasele teabele kõigis kohustatud isiku struktuuriüksustes.

(3) Kontaktisiku võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kohustatud isik.

(4) Kontaktisiku ülesandeid võib täita töötaja või struktuuriüksus. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus, vastutab kontaktisiku ülesannete täitmise eest selle struktuuriüksuse juht. Kontaktisiku määramisest teavitatakse Rahapesu Andmebürood ja pädevat järelevalveasutust.

(5) Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga.

(6) Rahapesu Andmebürool on õigus saada kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet. Kui Rahapesu Andmebüroo teostatud kontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all, ei ole selle isiku maine laitmatu ning kohustatud isik võib kontaktisiku töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut selle struktuuriüksuse iga töötaja suhtes.

(7) Kontaktisiku ülesanded on muu hulgas:

1) kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine;

2) teabe edastamine Rahapesu Andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral;

3) kohustatud isiku juhatusele või filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta;

4) muude kohustuste täitmine, mis on seotud käesoleva seaduse nõuete täitmisega.

(8) Kontaktisikul on õigus:

1) teha kohustatud isiku juhatusele või filiaali juhatajale ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid sisaldavate protseduurireeglite muutmiseks ja täiendamiseks ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 nimetatud koolituse korraldamiseks;

2) nõuda kohustatud isiku struktuuriüksuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul;

3) saada kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja teavet;

4) teha ettepanekuid kahtlaste ja ebatavaliste teatiste esitamise protsessi korraldamiseks;

5) saada valdkonnaalaseid koolitusi.

(9) Kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab kontaktisiku ülesandeid juriidilise isiku juhatus, käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud juhatuse liige, Eesti äriregistrisse kantud välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele.

§ 18. Suhted varipankadega

(1) Varipank (inglise keeles shell bank) on krediidiasutus või finantseerimisasutus või krediidiasutuste ja finantseerimisasutustega samaväärseid toiminguid tegev asutus, mis on asutatud jurisdiktsioonis või riigis, kus sel puudub juhtimine ja administratsioon ning füüsiline asukoht sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole seotud ühegi reguleeritud krediidi- või finantseerimisasutuse kontserniga.

(2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud luua või jätkata korrespondentsuhteid varipankadega ja selliste krediidiasutuste või finantseerimisasutustega, kes teadaolevalt lubavad varipankadel oma kontosid kasutada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine.

3. peatükk Hoolsusmeetmed

1. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise alused

§ 19. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus

(1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid:

1) ärisuhte loomisel;

2) ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on vähemalt 15 000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

3) hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või tõelevastavuse kahtluse korral;

4) rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral hoolimata ükskõik millisest seaduses nimetatud mööndusest, erandist või piirsummast.

(2) Kaupleja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

(2) Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.

(2) Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui tehinguga kokku lepitud kasutustasu väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus.

(2) Kunstiteostega kaupleja ja isik, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kohaldavad hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.

(2) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust.

(3) Hasartmängukorraldaja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt võidu väljamaksmise, panuse tegemise või mõlema korral, kui kliendi antav või saadav summa on vähemalt 2000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni ühekuuse perioodi jooksul.

(5) Kohustatud isik kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid enne ärisuhte loomist või ärisuhte väliselt enne tehingu tegemist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoolsusmeetmeid auditi või ülevaatuse ajal, vaadates sealjuures läbi kliendi juhatuse poolt § 76 lõike 2 kohaselt kogutud teabe.

(6) Kui hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus sõltub teatud summa ületamisest, tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada kohe, kui selle summa ületamine on teada, või kui summa ületamine sõltub mitme omavahel seotud makse teostamisest, siis hetkest, kui see summa ületatakse.

(7) Käesolevas peatükis sularaha kohta sätestatut kohaldatakse ka rahalise kohustuse täitmise korral väärismetalliga, mida arvestatakse kangide või muude ühikutena.

§ 20. Hoolsusmeetmed

(1) Kohustatud isik kohaldab järgmisi hoolsusmeetmeid:

1) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil;

2) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine;

3) tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist;

4) ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine;

5) teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik;

6) ärisuhte seire.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel peab kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.

(2) Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasusaajate info tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registreerida, peab ta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel saama asjakohase registreerimistõendi või registri väljavõtte.

(2) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks andmed, mis erinevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt avaldatutest, annab kohustatud isik erinevusest mõistliku aja jooksul teada äriregistri pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 nimetatud juhul. Käesoleva lõike kohaselt esitatavale teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab erinevuse auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.

(3) Ärisuhte väliselt juhuti tehtava tehingu puhul kogub kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise asemel teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta.

(4) Kohustatud isik kogub teavet kliendi rikkuse päritolu kohta, kui see on asjakohane.

(5) Kohustatud isiku nõudmisel esitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja annab asjakohast teavet. Kohustatud isiku nõudmisel kinnitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud teabe ja dokumentide õigsust oma allkirjaga.

(6) Kohustatud isik rakendab kliendi suhtes kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoolsusmeetmeid, kuid määrab nende kohaldamise ulatuse ja täpse viisi ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud vajaduse, lähtudes varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kliendiga seotud konkreetsete riskide hindamisel määrab kohustatud isik käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel kliendi või tehingus osaleva isiku riskiprofiili, võttes arvesse § 13 alusel koostatud riskihinnangut ja vähemalt järgmisi asjaolusid:

1) teave, mis kohustatud isik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel kogunud;

2) kliendi hoiustatava vara maht või tehingu või ametitoimingu käigus tehtavate tehingute varaline maht;

3) ärisuhte eeldatav kestus.

(8) Kohustatud isik tagab, et tema kohaldatavad hoolsusmeetmed, mis on määratud tema protseduurireeglites, on vastavuses tema riskihinnanguga ning et ta on valmis neid pädevale järelevalveasutusele, sealhulgas andmekaitse järelevalveasutusele, selgitama.

§ 21. Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamine, selle aluseks olevad dokumendid ja kliendi kohta kogutavad andmed

(1) Kohustatud isik tuvastab kliendi ja asjakohasel juhul tema esindaja isikusamasuse ning säilitab isiku ja asjakohasel juhul tema esindaja kohta järgmised andmed:

1) nimi;

2) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning elu- või asukoht;

3) teave esindusõiguse ja selle ulatuse tuvastamise ja kontrollimise kohta, ning kui esindusõigus ei tulene seadusest, siis esindusõiguse aluseks oleva dokumendi nimetus, väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus;

4) sidevahendite andmed.

(2) Kohustatud isik veendub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete õigsuses, kasutades selleks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet.

(3) Kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse järgmiste dokumentide alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokument;

2) välisriigis välja antud kehtiv reisidokument;

3) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav juhiluba või

4) alla 7-aastase isiku puhul perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 30 nimetatud sünnitõend.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha, võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud lõikes 3 nimetatud dokumenti või muud usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid, kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahe erineva allika kasutamise nõuet ei pea rakendama piiratud teovõimega kliendi suhtes, kelle nimel loob ärisuhte või teeb tehingu tema esindaja.

§ 22. Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamine, selle aluseks olevad dokumendid ja kliendi kohta kogutavad andmed

(1) Kohustatud isik tuvastab Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasuse ja säilitab tema kohta järgmised andmed:

1) juriidilise isiku ärinimi või nimi;

2) registrikood või registreerimisnumber ja -aeg;

3) juhataja nimi või juhatuse liikmete või muu seda asendava organi liikmete nimed ja nende volitused juriidilise isiku esindamisel;

4) juriidilise isiku sidevahendite andmed.

(2) Kohustatud isik veendub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete õigsuses, kasutades selleks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Kui kohustatud isikul on ligipääs äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või välisriigi asjakohaste registrite andmetele arvutivõrgu kaudu, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist kliendilt nõudma.

(3) Kohustatud isik tuvastab juriidilise isiku isikusamasuse järgmiste dokumentide alusel:

1) asjakohase registri registrikaart;

2) asjakohase registri registreerimistunnistus või

3) käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud dokumendiga võrdväärne dokument.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha, võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud lõikes 3 nimetatud dokumenti või muud usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid, kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat.

(5) Välisriigi juriidilise isiku esindaja peab kohustatud isiku nõudel esitama oma volitusi tõendava notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud dokumendi, mis on legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

§ 23. Ärisuhte seire

(1) Kohustatud isik kehtestab käesoleva seaduse § 14 rakendamisel majandus-, kutse- või ametitegevuses loodud ärisuhte jälgimise (edaspidi ärisuhte seire) põhimõtted.

(2) Ärisuhte seire peab hõlmama vähemalt järgmist:

1) ärisuhtes tehtud tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist;

2) hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarne ajakohastamine;

3) tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine;

4) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtes tehtavatele tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele ja tehingumustritele, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik;

5) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtele või tehingule, kui klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt või tal on nimetatud riigi kodakondsus või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on nimetatud riigis või territooriumil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustuse täitmisel tuleb muu hulgas välja selgitada nende tehingute olemus, põhjus ja taust, samuti muu teave tehingute sisu mõistmiseks, ning nendele tehingutele suuremat tähelepanu pöörata.

2. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise erisused

§ 24. Teise isiku kogutud andmetele tuginemine ja hoolsusmeetmete kohaldamise edasiandmine

(1) Kohustatud isik võib käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud ühe või mitme kohustuse osalisel või täielikul täitmisel tugineda teise isiku kogutud andmetele ja dokumentidele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) kohustatud isik kogub teiselt isikult vähemalt teavet, et teada, kes on ärisuhet loov või tehingut tegev isik, tema esindaja ja tegelik kasusaaja ning mis on ärisuhte või tehingu eesmärk ja olemus;

2) kohustatud isik on taganud, et ta saab vajaduse korral viivitamata kätte kõik andmed ja dokumendid, mille puhul tugineti teise isiku kogutud andmetele;

3) kohustatud isik on teinud kindlaks, et teine isik, kellele tuginetakse, on ise kohustatud täitma ja täidab tegelikkuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ning on või on valmis olema nõuete täitmise osas riikliku järelevalve all;

4) kohustatud isik võtab piisavaid meetmeid, et tagada käesoleva lõike punktis 3 sätestatud tingimuste täitmine.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohustatud isik käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 1–5 rakendamisega seotud tegevuse ka edasi anda:

1) teisele kohustatud isikule;

2) organisatsioonile, ühendusele või liidule, mille liikmeks on kohustatud isikud, või

3) muule isikule, kes kohaldab käesolevas seaduses sätestatud hoolsusmeetmeteid ja andmete säilitamise nõudeid või osaleb hoolsusmeetmete kohaldamisel ning kellel on lepinguline kohustus säilitada hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud andmeid ja teha need järelevalveasutusele kättesaadavaks.

(3) Tegevuse edasiandmiseks sõlmib kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuga kirjaliku lepingu. Lepinguga tagatakse:

1) et tegevuse edasiandmine ei takista kohustatud isiku tegevust ega käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist;

2) et kolmas isik täidab kõiki kohustatud isiku kohustusi, mis tegevuse edasiandmisega seonduvad;

3) et tegevuse edasiandmine ei takista kohustatud isiku üle järelevalve tegemist;

4) et pädeval järelevalveasutusel on võimalik kohustatud isiku kaudu teha järelevalvet edasiantud tegevust teostava isiku üle, sealhulgas kohapealse kontrolli või muu järelevalvemeetme kaudu;

5) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu ning võime täita käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;

6) kohustatud isiku õigus piiranguteta kontrollida käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist;

7) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavate dokumentide ja andmete säilitamine ning kohustatud isiku nõudmisel kliendi ja tema tegeliku kasusaaja tuvastamisega seotud dokumentide või muude asjakohaste dokumentide koopiate viivitamatu üleandmine või pädevale asutusele esitamine.

(4) Teave edasiandmise lepingu sõlmimisest ja ülesütlemisest tehakse eelnevalt pädevale järelevalveasutusele kättesaadavaks. Teabe edastamisel märgib kohustatud isik muu hulgas edasiantud tegevuse ulatuse. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud isik tegevuse edasiandmise lepingu.

(5) Olukorras, kus kohustatud isik tugineb või annab tegevuse edasi kontserni kuuluvale isikule, kes on asutatud riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ja kus kontserni üle tehakse grupipõhist järelevalvet, ei pea kohaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5 sätestatud nõuet.

(6) Kohustatud isikul on keelatud tugineda või tegevusi edasi anda sellisele isikule, kes on asutatud suure riskiga kolmandas riigis.

(7) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab teise isiku kogutud andmetele tuginev või tegevuse edasi andnud kohustatud isik.

§ 25. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja Eesti Panga kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ei tohi osutada teenuseid, mida on võimalik kasutada ilma tehingus osalevat isikut tuvastamata ja esitatud teavet kontrollimata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud konto avama ning kontot pidama kontoomaniku nimel.

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad juhuti tehinguna tehtud rahaülekannete puhul kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul.

(1) Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot.

(1) Krüptovarateenuse osutajal on keelatud osutada ärisuhte väliselt teenuseid.

(2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, krüptovara konto või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.

(2) Saajale makseteenuse pakkuja ei võta vastu anonüümse ettemaksekaardiga tehtavat makset, kui täidetud ei ole kõik järgmised tingimused:

1) ettemaksekaart ei ole uuesti laetav ja sellel elektrooniliselt hoitava rahasumma suurus ei saa ületada 150 eurot;

2) ettemaksekaarti kasutatakse üksnes kaupade või teenuste ostmiseks;

3) ettemaksekaarti ei ole võimalik rahastada anonüümse e-rahaga;

4) ettemaksekaardi väljastaja jälgib piisavalt tehinguid või ärisuhet, et oleks võimalik teha kindlaks ebatavalisi või kahtlasi tehinguid;

5) makse suurus on mitte üle 50 euro.

(2) Krüptovarateenuse osutaja peab isikusamasuse tuvastamisel koguma kontaktandmetena vähemalt isiku telefoninumbri ja elektronposti aadressi.

(3) Eesti Pank kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid.

(4) Eesti Pank kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid alati, kui on kahtlus isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuses või tõelevastavuses, ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral.

§ 26. Elukindlustusele rakendatavad hoolsusmeetmed

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus rakendab elukindlustuse puhul käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud hoolsusmeetmeid järgmiste erisustega:

1) kindlustuslepingus määratud soodustatud isiku nimi tehakse kindlaks kohe pärast selle isiku määramist või sellest isikust teadasaamist;

2) kui soodustatud isikut ei määrata nimeliselt, vaid teatud tunnuste alusel või muul viisil, siis tuleb selliselt määratud isikute ringi kohta koguda piisavalt andmeid, et oleks tõendatud, et väljamakse tegemise ajal suudetakse soodustatud isiku isikusamasus tuvastada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu puhul kontrollitakse soodustatud isiku isikusamasust väljamakse tegemise ajal.

(3) Kui kindlustusvõtja annab kokkuleppel kohustatud isikuga üle oma elukindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule, peab kohustatud isik lepingu üleandmise hetkel tuvastama lepingu ülevõtja isiku.

§ 27. Piiratud kasutusega kontode suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed

(1) Erandina võib krediidiasutus, finantseerimisasutus või väärtpaberite keskdepositoorium avada konto, sealhulgas väärtpaberikonto enne käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist, kui kliendi poolt ega tema nimel ei ole võimalik teha kontol oleva varaga tehinguid kuni § 20 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoolsusmeetmete täieliku kohaldamiseni, tehes seda esimesel mõistlikul võimalusel.

(2) Krediidiasutus võib asutatava äriühingu nimele avada konto äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud isikuandmetele tuginedes või äriseadustiku § 520 lõike 4 alusel volitatud notari kaudu tingimusel, et nimetatud kontole tehakse osa- või aktsiakapitali sissemakse konto kaudu, mis on avatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis, ja kontot ei debiteerita enne äriühingu Eesti äriregistrisse kandmist ning käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist. Äriühingu esindajad peavad krediidiasutusel võimaldama hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu kuue kuu jooksul konto avamisest arvates.

§ 28. Usaldushalduse ja juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmetele kogub krediidiasutus või finantseerimisasutus usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse soodustatud isikute kohta, kes on määratud teatavate omaduste või liigi järgi, piisavalt teavet, et suuta väljamakse tegemise ajal või siis, kui soodustatud isik kasutab oma õigusi, kindlalt tuvastada soodustatud isiku samasuse.

§ 29. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse kohaldatavad hoolsusmeetmed

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud kohaldavad § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid.

(2) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud kohaldavad § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid alati, kui on kahtlus isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuses või tõelevastavuses, ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral.

§ 30. Õigusteenuse osutaja kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused

(1) Kui isikusamasust tuvastab ja muid hoolsusmeetmeid kohaldab notar, lähtutakse tõestamisseadusest ja notariaadiseadusest, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(2) Notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, audiitor, advokaat ja muu õigusteenuse osutaja võivad kliendi, juhuti tehingus osaleva isiku ja tegeliku kasusaaja isikusamasust tuvastada ja esitatud teavet kontrollida ärisuhte loomise või tehingu tegemise ajal, kui see on vajalik, et kutsetegevuse tavapärast käiku mitte katkestada, ja kui rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuleb hoolsusmeetmete kohaldamine lõpule viia mõistliku aja jooksul pärast esmakontakti ja enne siduvate toimingute tegemist.

§ 31. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja notari kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused isikusamasuse kaugtuvastamisel

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid kontrollima käesoleva seaduse § 14 lõikes 1¹ sätestatud nõuetele vastavate turvalist isikusamasuse tuvastamist ja andmete kontrollimist tagavate protseduurireeglite alusel ja kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud süsteemi või teenust või lõikes 3¹ sätestatud nõuetele vastavat vahendit või teenust, kui hoolsusmeetmeid ei kohaldata isikuga samas kohas viibides ja kui:

1) kliendi elu- või asukoht on Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis või

2) tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma ühes kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot juriidilisest isikust kliendi puhul.

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel kasutama lõikes 3 nimetatud süsteemi või teenust, kui kliendi või juhuti tehingut tegeva isiku elu või asukoht on suure riskiga kolmandas riigis või riigis või jurisdiktsioonis, mis vastab käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 4 sätestatule.

(3) Kui hoolsusmeetmeid ei kohaldata isikuga samas kohas viibides, võib isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutada:

1) e-identimise süsteemi, millest on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 kohaselt ja mis vastab määruse artikli 8 lõike 2 punktis b või c sätestatud usaldusväärsuse tasemele;

2) kvalifitseeritud usaldusteenust, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud nõuetele.

(3) Kui hoolsusmeetmeid ei kohaldata isikuga samas kohas viibides ja pole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud süsteemi või teenust kasutada, peavad isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatav vahend ja teenus tagama:

1) hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud andmete ja dokumentide õigsuse ja ajakohasuse;

2) kujutise, video, heli ja andmete kogumise ja säilitamise turvaliselt, arusaadavas vormis ja piisava kvaliteediga, mis tagab isiku üheselt äratuntavuse;

3) ühenduse ootamatul katkemisel või muude tehniliste puuduste ilmnemisel isikusamasuse tuvastamise ebaõnnestumise.

(4) Kui hoolsusmeetmeid ei kohaldata isikuga samas kohas viibides ning isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse e-residendi digitaalset isikutunnistust, tuleb kasutada samaaegselt ka mõnda teist käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud dokumenti.

(5) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus isikusamasuse tuvastamiseks ning andmete kontrollimiseks kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmisel arvestavad krediidiasutus ja finantseerimisasutus pädeva järelevalveasutuse ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohastes juhendites ja suunistes sätestatuga.

(6) Notari ametitegevuses kohaldatakse infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel notariaadiseaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud korda.

3. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise lihtsustatud kord

§ 32. Hoolsusmeetmete kohaldamine lihtsustatud korras

(1) Kohustatud isik võib kohaldada hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras, kui käesoleva seaduse § 20 lõike 7 alusel ning §-dele 11, 13 ja 34 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga.

(2) Enne kliendi suhtes hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist teeb kohustatud isik kindlaks, et ärisuhe, tehing või toiming on väiksema riskiga, ning krediidiasutus ja finantseerimisasutus määravad sellisele tehingule, toimingule või kliendile tavapärasest madalama riskiastme.

(3) Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine on lubatud ulatuses, milles kohustatud isik tagab tehingute, toimingute ja ärisuhete piisava jälgimise, et oleks võimalik tuvastada ebatavalised tehingud ning võimaldada kahtlastest tehingutest teatamine käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.

§ 33. Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 1 ja 2 lihtsustatud korras rakendamisel võib kliendi või tema esindaja isikusamasust kontrollida usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal ka ärisuhte loomise ajal, kui seda on vaja, et äritegevuse tavapärast käiku mitte häirida. Sellisel juhul tuleb isikusamasuse kontrollimine lõpule viia võimalikult kiiresti ning enne siduvate toimingute tegemist.

(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 3–5 lihtsustatud korras rakendamisel võib kohustatud isik valida kohustuse täitmise ulatuse ning selleks kasutatud teabe allika ja andmete usaldusväärsest ja sõltumatust allikast kontrollimise vajaduse.

(3) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punkti 6 võib lihtsustatud korras kohaldada, kui on tuvastatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu ning kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

1) kliendiga on sõlmitud kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kestvusleping;

2) kohustatud isikule laekuvad ärisuhte raames maksed ainult konto kaudu, mis asub Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on asutatud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid;

3) tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtusele on kehtestatud piirmäär.

§ 34. Väiksemat riski iseloomustavad asjaolud

(1) Enne hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist võetakse arvesse väiksemale riskile viitavaid asjaolusid ja kohustatud isik määrab kindlaks, kas neid asjaolusid rakendatakse kogumis, osaliselt või eraldi alustena.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt olukorda, kus klient on:

1) reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul piisav läbipaistvus;

2) Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik;

3) Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus;

4) Euroopa Liidu asutus;

5) enda nimel tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet;

6) isik, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tunnustele vastava riigi või geograafilise piirkonna resident.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib geograafiliseks riske vähendavaks asjaoluks lugeda vähemalt selliseid olukordi, kus klient on pärit järgmisest riigist või tema elu- või asukoht on järgmises riigis:

1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis;

2) kolmandas riigis, kus on tõhusad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid;

3) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni ja muu kuritegeliku tegevuse tase madal;

4) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja (Financial Action Task Force) muudetud soovitustega, ning kus neid nõudeid tõhusalt rakendatakse.

§ 35. Krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise erisused

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus arvestab väiksemat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamisel ja lihtsustatud hoolsusmeetmete valikul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suuniseid riskitegurite kohta.

(2) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riske vähendavateks asjaoludeks lugeda vähemalt järgmisi asjaolusid:

1) väikese kindlustusmaksega elukindlustuslepingut;

2) pensioniskeemi kindlustuslepingut, kui see ei sisalda ennetähtaegse tagasiostmise valikuõigust ning seda ei saa kasutada tagatisena;

3) töötajatele väljateenitud aastate pensioni või muid sarnaseid pensionihüvitisi võimaldavat skeemi, mille puhul kindlustusmaksed arvatakse palgast maha ja pensioniskeemi tingimused ei võimalda skeemis osaleja huvide üleandmist;

4) finantstooteid või -teenuseid, mis pakuvad asjakohaselt kindlaksmääratud ja piiratud teenuseid teatavatele kliendirühmadele, et suurendada finantsteenuste kättesaadavust;

5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega, nagu rahalised piirmäärad või läbipaistvust tõstvad meetmed;

6) maksekontoga seotud põhimakseteenuseid.

4. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise tugevdatud kord

§ 36. Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras

(1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, et asjakohaselt juhtida ja maandada tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

(2) Hoolsusmeetmeid kohaldatakse tugevdatud korras alati, kui:

1) isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises;

2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 nimetatud juhul;

3) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on suure riskiga kolmandas riigis;

4) klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik on pärit sellisest riigist või territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja soovitustega, või mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetellu;

5) klient või tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne või mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, ja käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud hoolsusmeetmete erisuste rakendamisel ei kasutata § 31 lõikes 3 nimetatud süsteemi või teenust;

6) krüptovara ülekandmise tehingud on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad isehallatavalt aadressilt.

(3) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras ka siis, kui käesoleva seaduse § 20 lõike 6 alusel ning §-dele 11, 13 ja 37 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga.

(4) Hoolsusmeetmed võib tugevdatud korras kohaldamata jätta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kohustatud isiku filiaali ja enamusosalusega tütarettevõtja suhtes, mis asub suure riskiga kolmandas riigis, kui see filiaal ja enamusosalusega tütarettevõtja järgivad täielikult kontserniüleseid protseduure kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 15 ja kohustatud isik hindab, et hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisest loobumisega ei kaasne olulisi täiendavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

§ 37. Suuremat riski iseloomustavad asjaolud

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud juhtudele võetakse hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel arvesse vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud suuremale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile viitavaid asjaolusid. Kohustatud isik määrab oma protseduurireeglites kindlaks, kas ta rakendab neid asjaolusid kogumis, osaliselt või eraldi alustena hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus:

1) ärisuhe toimib ebatavalistel asjaoludel, sealhulgas keeruliste ja ebatavaliselt suuremahuliste tehingute ning ebatavaliste tehingumustrite korral, millel ei ole mõistlikku, selget majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik;

2) kliendiks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud suurema riskiga geograafilise piirkonna resident;

3) kliendiks on juriidiline isik või muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus, mis tegeleb personaalse varahaldusega;

4) kliendiks on suuri sularahakoguseid käitlev ettevõtja;

5) kliendiks oleval või temaga seotud äriühingul on variaktsionärid või esitajaaktsiad;

6) kliendiks oleva äriühingu omandistruktuur näib äriühingu tegevust silmas pidades ebatavaline või liiga keeruline;

7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb Eestis elamisõigust või kodakondsust kapitalisiirete, vara või riigivõlakirjade ostmise või Eestis tegutsevatesse äriühingutesse investeerimise eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riski suurendava asjaoluna olukorda, kus on tegemist eeskätt:

1) privaatpangandusega;

2) toote pakkumise või tehingu tegemise või vahendamisega, mis võib soodustada anonüümsust;

3) tundmatutelt või mitteseotud kolmandatelt isikutelt saadud maksetega;

4) ärisuhte või tehinguga, mis luuakse või algatatakse viisil, mille puhul ei viibita kliendi, tema esindaja või tehingu poolega samas kohas ja ei kohaldata kaitseabinõuna käesoleva seaduse § 31 rakendamist;

5) uute toodete ja uute äritavadega, sealhulgas uue edastamismehhanismi või uue või areneva tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate toodete puhul;

6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või tubakatooted;

7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed;

8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga:

1) kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme;

2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne;

3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt;

4) mis rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks määratud terroristlikud organisatsioonid.

(5) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võtab tugevdatud hoolsusmeetme valikul lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 2–4 arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaseid suuniseid riskifaktorite kohta.

§ 38. Täiendavad hoolsusmeetmed

(1) Kohustatud isik valib täiendavad hoolsusmeetmed, et juhtida ja maandada tuvastatud tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks võib kohustatud isik muu hulgas kohaldada ühte või mitut järgmistest hoolsusmeetmetest:

1) isikusamasuse tuvastamisel täiendavalt esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;

2) täiendava teabe kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;

3) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavate tehingute tegeliku teostamise kohta, et välistada tehingute näilisus;

4) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavas tehingus kasutatavate vahendite allika ja päritolu tuvastamiseks, et välistada tehingute näilisus;

5) tehinguga seotud esimese makse tegemine konto kaudu, mis on avatud tehingus osaleva isiku või kliendi nimel krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded;

6) isiku või tema esindaja suhtes hoolsusmeetmete kohaldamine temaga samas kohas viibides;

7) täiendava teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta.

(3) Kohustatud isik peab hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel tavapärasest sagedamini kohaldama ärisuhte seiret, sealhulgas hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist hindama uuesti kliendi riskiprofiili.

(4) Krediidi- ja finantseerimisasutus võtab hoolsusmeetme valikul lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suuniseid riskifaktorite kohta.

(4) Krüptovarateenuse osutaja arvestab täiendavate hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaste suunistega.

(5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku puhul kohaldatakse lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule ka käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmeid. Kui eelnimetatud isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on eelnimetatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni suuremale riskile viitav asjaolu.

§ 39. Suure riskiga kolmandas riigis tegutseva füüsilise ja juriidilise isikuga tehtava tehingu puhul kohaldatavad tugevdatud hoolsusmeetmed

(1) Kui kohustatud isik puutub oma majandus- või kutsetegevuses tehtava tehingu või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi kaudu kokku suure riskiga kolmanda riigiga, kohaldab ta järgmisi hoolsusmeetmeid:

1) lisateabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja kohta;

2) lisateabe hankimine ärisuhte planeeritava sisu kohta;

3) teabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja rahaliste vahendite ning rikkuse päritolu kohta;

4) teabe hankimine planeeritud või teostatud tehingute põhjuste kohta;

5) kõrgemalt juhtkonnalt loa saamine ärisuhte loomiseks või selle jätkamiseks;

6) ärisuhte seire tõhustamine, suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust ning valides tehingute näitajad või tehingumustrid, mida täiendavalt kontrollitakse.