LegalizeKohanemisprogramm
Määrus kehtestatakse
§ 2231 lõike 1,
§ 491 lõike 2 ning
§ 471 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse välismaalase, Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemise tingimused ning kohanemisprogrammis osalemisse suunamise kord.
§ 2. Mõisted
(1) Uussisserändaja käesoleva määruse tähenduses on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
1) välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
(2) Kohanemisprogramm käesoleva määruse tähenduses on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks ning see sisaldab käesolevas määruses sätestatud kohanemisprogrammi koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.
§ 3. Kohanemisprogrammi eesmärk
(1) Kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist.
2. peatükk KOHANEMISPROGRAMMIS OSALEMA SUUNAMINE JA SUUNAMISEST TEAVITAMISE KORD
§ 4. Kohanemisprogrammis osalema suunamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
1) välismaalase, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba;
2) Euroopa Liidu kodaniku, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse;
3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet suunab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku osalema kohanemisprogrammis, kui isikule on antud Eesti tähtajaline elamisluba või isik on omandanud või talle on antud Eestis tähtajaline elamisõigus pärast 2015. aasta 1. augustit.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule on antud Eesti tähtajaline elamisluba või isik on omandanud või talle on antud Eestis tähtajaline elamisõigus enne 2015. aasta 1. augustit, suunab Politsei- ja Piirivalveamet isiku osalema kohanemisprogrammis isiku soovil.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse § 118 punkti 9 alusel, suunab Politsei- ja Piirivalveamet isiku osalema kohanemisprogrammi isiku soovil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalane, kelle Politsei- ja Piirivalveamet on suunanud kohanemisprogrammis osalema, võib programmis osaleda kas tema elamisloa kehtivusaja jooksul või välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 punktis 8 sätestatud viibimisaja jooksul, tingimusel et ta on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat.
(4) Kui välismaalane ei ole tähtajalise elamisloa andmisest arvates osalenud kohanemisprogrammis, suunab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase osalema kohanemisprogrammis esimesel aastal kord kvartalis ning seejärel tähtajalise elamisloa pikendamisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
(4) Kui Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige ei ole talle tähtajalise elamisõiguse andmisest arvates kohanemisprogrammis osalenud, suunab Politsei- ja Piirivalveamet Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme osalema kohanemisprogrammis esimesel aastal kord kvartalis ning seejärel tähtajalise elamisõiguse pikendamisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet ei suuna alla 18-aastast uussisserändajat osalema kohanemisprogrammis.
§ 5. Teavitamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab isikut kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja kohanemisprogrammi koolitusele registreerimise võimalusest, kui:
1) välismaalasele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise kohta;
2) Euroopa Liidu kodanikule edastatakse teavitus elamisõiguse omandamise kohta;
3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisõiguse andmise või pikendamise kohta;
4) uussisserändaja pole täitnud käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud kohanemisprogrammi läbimise tingimusi. Sellisel juhul teavitab Politsei- ja Piirivalveamet isikut esimesel aastal kord kvartalis.
3. peatükk KOHANEMISPROGRAMMI SISU JA SELLES OSALEMINE
§ 6. Kohanemisprogrammi sisu ja maht
(1) Kohanemisprogramm sisaldab keeleõpet ning järgmisi teemamooduleid:
1) baasmoodul (lisa 1);
2) töö (lisa 2);
3) ettevõtlus (lisa 3);
4) õppimine (lisa 4);
5) teadus (lisa 5);
6) perekond (lisa 6);
7) rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa (lisa 7);
8) digimoodul (lisa 8).
(2) Kohanemisprogrammi eesmärk on, et isik vastab tema poolt läbitud mooduli üldpädevusnõuetele vastavalt käesoleva määruse lisadele 1–8.
(3) Keeleõppe eesmärk on, et isik omandab eesti keele oskuse, mis vastab keeleseaduse lisas 1 sätestatud keeleoskustasemete A1, A2 ja B1 kirjeldusele.
(4) Kohanemisprogrammi moodulite eeldatav maht on sätestatud vastavalt käesoleva määruse lisades 1–8.
(5) Keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel 100, A2-tasemel 150 ja B1-tasemel 250 juhendatud akadeemilist tundi.
§ 7. Kohanemisprogrammis osalemine
(1) Uussisserändaja läbib baasmooduli ning keeleõppe, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Uussisserändaja, kes on saanud tähtajalise elamisloa välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, on kohustatud läbima teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse” pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ning käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe asemel eesti keele õppe välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõigetes 41, 42 ja 44 sätestatu kohaselt.
(3) Uussisserändaja, kes on saanud tähtajalise elamisloa välismaalasele ja kelle suhtes kohaldatakse välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ajutist kaitset, on kohustatud läbima teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse” ajutise kaitse saaja osa ning käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe A1-tasemel.
(4) Isikul puudub õigus osaleda moodulis või keeleõppes, mille ta on juba läbinud. Teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse” pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osas saab rahvusvahelise kaitse saaja osaleda vajaduspõhiselt korduvalt.
(5) Isik, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, võib läbida kohanemisprogrammi enda valitud osas ja mahus.
§ 71. Kohanemisprogrammis osalemise erisus
(1) Välismaalaste seaduse § 30914 lõikes 1 nimetatud välismaalane, keda on pärast 2022. aasta 24. veebruari tunnustatud Eestis täiendava kaitse saajana ja kellele on antud rahvusvaheline kaitse ning tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, on kohustatud läbima käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimooduli.
§ 8. Täiendavate moodulite valimine
(1) Uussisserändaja võib lisaks käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatule läbida enda valikul käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2–6 ja 8 nimetatud teemamoodulid.
§ 9. Kohanemisprogrammi moodulite ja keeleõppe läbimise tõendamine
4. peatükk RAKENDUSSÄTE
§ 10. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2015. aasta 1. augustil.
Lisa: Baasmoodul
| põhiteemad | põhiteemade raames käsitlevad alamteemad |
|---|---|
| Eesti ajaloo etapid ja rahvuslik mälu | Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne) |
| Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid | |
| Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja taasiseseisvumine | |
| Eesti rahvusidentiteet | Eestluse tähendus ja kestvus |
| Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine | |
| Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome | |
| Eesti keel ja selle roll ühiskonnas | Keelepoliitika ja riigikeele tähendus |
| Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine | |
| Eesti keele roll identiteedi kandjana Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid | |
| Eestlaste suhtlus- ja käitumismustrid | Kultuurišokk ja selle leevendamine |
| Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus | |
| Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas | |
| Põhiõigused ja ühiskondlikud | Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine |
| Kaasamine ja osalusvõimalused | |
| väärtused | Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste õigused |
| --- | --- |
| Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine | |
| Kultuuriline ühisväli ja sümbolid | Riigipühad ja riiklik sümboolika |
| Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu) | |
| Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa | |
| Vaba aeg ja kultuuriosalus | Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid (muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport) |
| Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles | |
| Osalemine kogukondlikes tegevustes | |
| põhiteemad | põhiteemade raames käsitlevad alamteemad |
| --- | --- |
| Eesti riigikord ja institutsioonid | Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused |
| Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim | |
| Kohalikud omavalitsused ja nende roll | |
| Õiguslik staatus ja elamisload | ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused |
| Elukoha registreerimine rahvastikuregistris | |
| Eestis õigusliku viibimise alused | |
| Kodakondsuse omandamise võimalused | |
| Digiriik ja e-teenused | ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID |
| eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet | |
| e-tervis, e-maksuamet, e-kool, e-valimised | |
| Rahvastikuregistri teenused, e-patsient, digiretsept | |
| Tööelu ja tööõigus | Tööleping, töötingimused, tööohutus |
| Töövaidlused ja Tööinspektsioon | |
| Töö- ja pereelu tasakaal Töökultuur | |
| Eesti Töötukassa teenused ja ettevõtlusvõimalused | Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus |
| Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine | |
| Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine | |
| Haridus ja kvalifikatsioonide tunnustamine | Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud kohustused |
| ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused | |
| Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks | |
| põhiteemad | põhiteemade raames käsitlevad alamteemad |
| --- | --- |
| Hädaolukorrad ja siseturvalisus | Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine |
| Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus | |
| Ohvriabi ja selle kättesaadavus | |
| Tervishoid ja sotsiaalne kaitse | Perearstid, eriarstid, haigekassa roll |
| Digiretsept, e-tervis, e-patsient | |
| Füüsilise ja vaimse tervise teenused | |
| Teenused erivajadustega inimestele | |
| Pangandus ja finantskirjaoskus | Pangakonto avamine ja kasutamine |
| E-maksed ja igapäevased rahatehingud | |
| Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus | |
| Elukoht ja kodu korraldus | Eluaseme üürimine ja ostmine |
| Rendilepingud ja kommunaalkulud | |
| Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid | |
| Telekommunikatsioon ja internetiteenused | |
| Transport ja liiklus | Juhiload ja liiklusõigus |
| Ühistranspordi süsteem | |
| Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid | |
| Kodused teenused ja kolimine | Lastehoid, koduabilised, koduhooldus |
| Postiteenus ja pakiteenused | |
| Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad | |
| Orienteerumine ja igapäevased tegevused | Linnaosade tundmine ja liikumine linnas |
| Toidukultuur ja söömisharjumused | |
| Kliima ja loodus Eestis | |
| Siseturism ja huviväärsused Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused | |
| Teabeallikad ja õigusalane nõustamine | Riigi Teataja, Eesti.ee, Eesti Rahvusringhääling ja teised usaldusväärsed allikad |
| Kohalike omavalitsuste infokanalid | |
| Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia | |
| Tasuta õigusabi ja Juristide Liidu nõustamisteenused |
📎 Original PDF: SIM_m34_lisa1_2026.pdf
Lisa: Töö
📎 KuM_m8_lisa2.pdf (PDF annex)
Lisa: Ettevõtlus
📎 KuM_m8_lisa3.pdf (PDF annex)
Lisa: Õppimine
📎 KuM_m8_lisa4.pdf (PDF annex)
Lisa: Teadus
📎 KuM_m8_lisa5.pdf (PDF annex)
Lisa: Perekond
📎 KuM_m8_lisa6.pdf (PDF annex)
Lisa: Rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa)
📎 KUM_19012024_m7lisa7.pdf (PDF annex)
Lisa: Digimoodul
| põhiteemad | põhiteemade raames käsitlevad alamteemad |
|---|---|
| Digiriigi kontseptsioon ja digipädevuse alused | Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus |
| Digioskuste olulisus toimetulekul | |
| Digimooduli eesmärk ja ülesehitus | |
| Digiseadmed ja interneti kasutamise alused | Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine |
| Internet ja veebibrauserid | |
| WiFi ja ühendused | |
| Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid, tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused) | |
| Turvaline digiseadmete | Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline autentimine |
| kasutamine | Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine |
| --- | --- |
| Avalike võrkude kasutamise riskid | |
| Digisuhtlus ja failihaldus | E-posti konto loomine ja kasutamine |
| Manused ja rämpspost | |
| Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine | |
| Videopõhine digisuhtlus ja koostöö | Videokoosolekute platvormid |
| Kontode loomine | |
| Koosolekuga liitumine | |
| Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine | |
| Digitaalne identiteet ja e-identiteet | Isikukoodi tähendus |
| E-identiteedi roll | |
| Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted | |
| Autentimisvahendid ja digiallkiri | Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus |
| ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID | |
| PIN1, PIN2 ja PUK | |
| Praktiline autentimine ja seadistamine | ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine |
| Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine | |
| Riigiportaalid ja andmed | Riigiportaal eesti.ee |
| Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia | |
| Rahvastikuregistri teenused | |
| Politsei- ja tervishoiu digiteenused | Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused |
| Hädaabi ja riigiinfotelefon | |
| Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht | |
| Töö ja raha digikeskkonnas | Töötukassa digiteenused |
| Tööotsing | |
| Pangakonto avamine | |
| Maksu- ja Tolliameti e-teenused | |
| Sotsiaal- ja perega seotud digiteenused | Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused |
| Perehüvitised | |
| Kooli ja lasteaia digiteenused | |
| Eluaseme ja liikumise digiteenused | Eluaseme otsinguga seotud portaalid |
| Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused | |
| Juhilubadega seotud e-teenused | |
| Digivahendid ja küberturvalisus | Küberhügieen |
| Levinumad pettused ja õngitsused | |
| Isikuandmete kaitse | |
| Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad | |
| põhiteemad | põhiteemade raames käsitlevad alamteemad |
| --- | --- |
| Digiriigi toimimise loogika | Eesti digiriigi toimimise põhimõtted |
| Digiteenuste omavaheline seotus | |
| Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus | |
| Digitaalne identiteet igapäevases kasutuses | ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine |
| Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine | |
| Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes | |
| Turvaline e-teenuste kasutamine | Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel |
| --- | --- |
| Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid | |
| Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises | |
| Tervishoiu digiteenused | Terviseportaal ja selle roll |
| Perearst, digiretsept, haigusleht | |
| Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine | |
| Töö, õppimise ja ametliku suhtluse digiteenused | Töötukassa digiteenused ja tööotsing |
| Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine | |
| Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus | |
| Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel | |
| Pere ja kohaliku omavalitsuse digiteenused | Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused |
| Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused | |
| Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted | |
| Eluaseme ja liikumise digiteenused | Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides |
| Transpordi ja liikumise digiteenused | |
| Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused | |
| Infootsing ja ametlik digisuhtlus | Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine |
| Ametliku ja mitteametliku info eristamine | |
| Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega | |
| Küberturvalisus igapäevaelus | Küberhügieen |
| Eluliste olukordadega seotud pettused | |
| Isikuandmete teadlik jagamine | |
| Käitumine kahtluste ja probleemide korral | |
| põhiteemad | põhiteemade raames käsitlevad alamteemad |
| --- | --- |
| Eesti digiriik süvatasandil | Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted |
| Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika | |
| Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel | |
| Digitaalne identiteet ja õiguslik vastutus | ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades |
| Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus | |
| Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused | |
| Riigi põhiandmed ja ametlik digisuhtlus | Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja Settle in Estonia) |
| Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele | |
| Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus | |
| Tervise ja tööga seotud digiteenused | Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades |
| Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused | |
| Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused | |
| Raha ja maksud digikeskkonnas | Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine |
| Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus | |
| Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel | |
| Pere-, eluaseme- ja liikumise digiteenused | Pere ja lastega seotud digiteenused |
| Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused | |
| Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused | |
| Digitaalsed tööriistad ja digikäitumine | Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine |
| Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus | |
| Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine | |
| Küberturvalisus ja riskide ennetamine | Küberhügieen |
| Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas | |
| Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse | |
| Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral |
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)