Legalize / Eesti / RdtS / History

Reform history

Raudteeseadus

9 versions · 2026-02-19

2026-12-31

RdtS

View changes Text at this date

2026-02-28

RdtS

View changes Text at this date

Changes on 2026-02-28

@@ -114,7 +114,7 @@

2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tuletõkestusribad;

3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks;

3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörmete ja ristmete soojendamiseks;

4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja -rajatised;

@@ -168,7 +168,7 @@

##### § 7. Reisijate õigused ja kohustused raudteel

(1) Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41) kehtestatud nõuded.

(1) Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 172, 17.05.2021, lk 1–52) kehtestatud nõuded.

(2) Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveoettevõtja käesoleva seaduse § 110 kohases veoeeskirjas.

@@ -386,7 +386,7 @@

1) avalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – 1 917 349 eurot;

2) mitteavalikul raudteel reisijateveoga tegelemisel – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise kokkuleppe järgi.

2) mitteavalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise kokkuleppe järgi.

(2) Avaliku reisijateveoga tegeleva raudteeveoettevõtja vastutuskindlustusleping peab tagama vähemalt 639 116 eurot reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks.

@@ -422,14 +422,14 @@

(8) Ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib otsustada anda ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on vajalik raudteeinfrastruktuuri majandamist kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks. Sel juhul lisab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsusesse põhjenduse.

##### § 23. Ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab ohutusloa saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse:

1) raudteeohutuse ja -liikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;

2) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu;

3) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 46 kohaselt esitatud;

4) käesoleva seaduse § 40 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsioon;

@@ -450,30 +450,22 @@

##### § 24. Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Mitteavalikku raudteed majandada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse:

2) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu;

3) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 46 kohaselt esitatud;

4) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib;

(1) Mitteavalikku raudteed majandada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile asjakohase taotluse, millele lisatakse:

1) kõikide osaliste allkirjastatud kinnituskiri või leping, kus on märgitud raudteeohutuse eest vastutava töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;

2) raudteede skeem koos asjakohaste raudteerajatistega ning skeemile märgitud rööbasteede ja pöörmete numbritega.

(2) Mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole käesoleva seaduse § 27 kohast ühtset ohutustunnistust, peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse:

1) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimise õigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;

2) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;

3) selle raudteeveeremi liik, alaliik, Euroopa raudteeveeremi number, tootjatehas ja väljalaskeaasta, mida ettevõtja kavatseb kasutada kauba- või reisijateveoga tegelemiseks;

5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

2) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;

3) selle raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta, mida ettevõtja kavatseb kasutada kauba- või reisijateveoga tegelemiseks;

4) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib;

5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne selle kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal tunnistuse kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

(4) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.

@@ -490,7 +482,11 @@

(3) Enne mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel esitatud dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse välja, muudab või uuendab neid 30 päeva jooksul taotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhtudel pikendada menetlustähtaega käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel esitatud dokumentide õigsuse kontrollimiseks kuni 30 päeva võrra, teavitades menetlustähtaja pikendamisest taotluse esitajat. Taotluse esitaja peab esitama lisateabe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtajaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kontrolli osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kontrollida ettevõtjat kohapeal, teha auditeid ja nõuda asjakohase lisateabe esitamist.

(4) Ühe kuu jooksul ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse taotluse saamisest arvates teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjale, kas esitatud dokumendid on täielikud, või palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa või jätab ohutusloa taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab tegutsemise ohutustunnistuse või jätab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt üks kuu pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistust eelnimetatud tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit ohutusloa väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning käesoleva seaduse § 26 lõike 4 kohasest ohutusloa kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse:

@@ -544,7 +540,7 @@

(4) Tegevusliik võib olla reisijatevedu, kaubavedu või ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus, tegevusulatus on mõõdetav reisijate arvu või kaubavedude mahu või asjaomase raudteeveoettevõtja eeldatava suuruse järgi, mis määratakse raudteesektoris töötavate inimeste arvu järgi, ning tegevuspiirkond on raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või mitmes liikmesriigis, kus raudteeveoettevõtjal on kavas tegutseda.

(5) Ühtne ohutustunnistus kehtib viis aastat ja seda muudetakse raudteeveoettevõtja taotlusel tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevusliik või tegevusulatus muutub.

(5) Ühtne ohutustunnistus kehtib kuni viis aastat ja seda muudetakse raudteeveoettevõtja taotlusel tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevusliik või tegevusulatus muutub.

(6) Ühtse ohutustunnistusega seotud toimingud teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.05.2016, lk 1–43), artiklis 12 käsitletud ühtse kontaktpunkti (edaspidi *ühtne kontaktpunkt*) kaudu.

@@ -834,21 +830,21 @@

##### § 42. Hoolduse eest vastutav üksus

(1) Raudteeveeremi valdaja määrab enne raudteeveeremi raudteevõrgustikus kasutusele võtmist sellele hoolduse eest vastutava üksuse, mis registreeritakse käesoleva seaduse § 137 kohases raudteeliiklusregistris või muu liikmesriigi vastavas registris.

(1) Raudteeveeremi valdaja määrab enne raudteeveeremi raudteevõrgustikus kasutusele võtmist selle hoolduse eest vastutava üksuse, mis registreeritakse Euroopa raudteeveeremi registris.

(2) Hoolduse eest vastutav üksus tagab, et raudteeveerem, mille hoolduse eest ta vastutab, on töökorras. Selleks loob ta hooldussüsteemi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõigete 2 ja 3 nõuetele.

(3) Kaubavagunite hoolduse eest vastutav üksus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 III lisa nõuetele, mida kinnitab vastav sertifikaat.

(3) Hoolduse eest vastutav üksus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 III lisa nõuetele, mida kinnitab vastav sertifikaat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaadi saamiseks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

(5) Nõuded hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisele ning taotluse ja sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.05.2019, lk 360–389).

(5) Nõuded hoolduse eest vastutava üksuse ja allhangitud hooldusfunktsioonide sertifitseerimisele ning taotluse ja sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.05.2019, lk 360–389).

(6) Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja taotlusel kontrollida selle üksuse nõuetele vastavust käesoleva seaduse § 23 kohase ohutusloa või § 27 kohase ühtse ohutustunnistuse menetluses ning kinnitada üksuse nõuetele vastavust nimetatud dokumentides.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(8) Kaubavagunite hoolduse eest vastutav üksus ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaati, kui tema hooldussüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 nõuetele ja ta hooldab:

(8) Hoolduse eest vastutav üksus ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaati, kui tema hooldussüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 nõuetele ja ta hooldab:

1) kolmandas riigis registreeritud raudteeveeremit selle riigi nõuete kohaselt;

@@ -960,7 +956,7 @@

(8) Raudteeohutust mõjutava juhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike lisameetmete kohta.

(9) Pärast tõsist õnnetusjuhtumit peab raudteeveoettevõtja abistama ohvreid, aidates neid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 kohaste kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste poolte kohustusi. Selline abi hõlmab asjakohaste suhtluskanalite kasutamist ja psühholoogilist tuge tõsise õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele.

(9) Pärast tõsist õnnetusjuhtumit peab raudteeveoettevõtja abistama ohvreid, aidates neid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 kohaste kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste poolte kohustusi. Selline abi hõlmab asjakohaste suhtluskanalite kasutamist ja psühholoogilist tuge tõsise õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele.

##### § 49. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamine

@@ -1150,7 +1146,7 @@

1) vähemalt 20-aastane;

2) omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või läbinud keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse;

2) omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse;

3) esitanud tõendi käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;

@@ -1632,7 +1628,7 @@

(1) Raudteevõrgustiku teadaanne koosneb kuuest jaost, mille sisu on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7, ning läbilaskevõime taotluse vormist. Raudteevõrgustiku teadaandele lisatakse käesoleva seaduse § 89 lõike 1 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning läbilaskevõime taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis.

(2) Üks jagudest peab kirjeldama raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave viiakse igal aastal kooskõlla raudteeliiklusregistri andmetega või viidatakse raudteeliiklusregistrile.

(2) Üks jagudest peab kirjeldama raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave viiakse igal aastal kooskõlla Euroopa raudteeinfrastruktuuri registri andmetega või viidatakse sellele registrile.

(3) Üks jagudest peab sisaldama nõuetekohaseid üksikasju kasutustasude määramise põhimõtete kohta, teavet kasutustasude suuruse kohta ning muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud teenustele ja teenindusrajatises osutatavatele teenustele, mida pakub raudteeinfrastruktuuriettevõtja. Lisaks esitatakse selles jaos üksikasjalik teave otseste kulude, lisatasude, kasutustasude vähendamise, tulemuslikkuskava, reserveerimistasude kohaldamise meetodite ja eeskirjade ning vajaduse korral määrade kohta nii kulude kui ka tasude puhul. Jagu sisaldab teavet teadaolevate kasutustasude muudatuste kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal.

@@ -1834,7 +1830,7 @@

5) raudteeveoettevõtjale eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine, milleks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolne raudteeveoettevõtja teavitamine infrastruktuuri liikluskorraldusest, eeskirjadest, liiklushäiretest ja teistest liiklusmuudatustest selle läbilaskevõimeosa ulatuses;

6) raudteeinfrastruktuuri, sealhulgas pöörangute ja haruteede kasutamine;

6) raudteeinfrastruktuuri, sealhulgas pöörmete ja haruteede kasutamine;

7) veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise tagamine kohtades, kus see on võimalik.

@@ -2010,7 +2006,7 @@

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab käesoleva seaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja lisatasu ning kogub kasutustasusid.

(2) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudteeveoettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, kogub raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasutustasusid ise.

(2) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudteeveoettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, määrab kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest ja kogub kasutustasusid raudteeinfrastruktuuriettevõtja ise.

##### § 107. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbilaskevõime jaotamise organi ülesannetes

@@ -2112,7 +2108,7 @@

##### § 110. Veoeeskiri

(1) Raudteeveoettevõtja võib tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveoettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel.

(1) Raudteeveoettevõtja võib tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel, samuti ohtliku kauba veoga mitteavalikul raudteel, kui see ei toimu enda tarbeks, üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveoettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel.

(2) Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada:

@@ -2122,15 +2118,15 @@

3) reisijateveo või kaubaveo kasutaja kaebuse menetlemise kord;

4) reisijateveoga tegeleva ettevõtja puhul häiringute lahendamise plaan, milles määratakse teenuse olulise katkemise korral reisijatele abi andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 18 tähenduses.

(3) Veoeeskirja ja selle muudatuse avalikustab raudteeveoettevõtja enne jõustumist oma veebilehel.

(4) Veoeeskiri või selle muutmine jõustub kõige varem 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste veebilehel avalikustamise päevast.

(5) Kehtestatud veoeeskiri ja sellesse tehtud muudatused edastatakse teadmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Konkurentsiametile.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Konkurentsiamet võivad teha ettekirjutuse veoeeskirja muutmiseks, kui see on vastuolus õigusaktidega.

(5) Kehtestatud veoeeskiri ja selles tehtud muudatused edastatakse teadmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile ning avaliku reisijateveo korral Transpordiametile.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet ning Konkurentsiamet võivad teha ettekirjutuse veoeeskirja muutmiseks, kui see on vastuolus õigusaktidega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ettekirjutuse tegija rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

@@ -2304,7 +2300,7 @@

3) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide ohutu integreerimine raudteeveeremisse ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele ning ühistele ohutusmeetoditele;

4) kuidas on tagatud raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala raudteevõrgustikuga ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele, raudteeliiklusregistrite andmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 käsitletud riskihindamise ühisele ohutusmeetodile.

4) kuidas on tagatud raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala raudteevõrgustikuga ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele, Euroopa raudteeveeremi registri andmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 käsitletud riskihindamise ühisele ohutusmeetodile.

##### § 121. Raudteeveeremi turule laskmise loa menetlus

@@ -2346,11 +2342,21 @@

(2) Taotleja esitab toimiku käesoleva seaduse §-s 119 nimetatud asjaomasele loa andjale, kes annab §-s 121 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.

##### § 124. Raudteeveeremi registreerimine

(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud loa saamist ja enne raudteeveeremi esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida § 137 kohases raudteeliiklusregistris.

(2) Kui raudteeveeremi kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi, registreeritakse raudteeveerem selle valdaja taotlusel ühes asjaomastest liikmesriikidest.

##### § 124. Raudteeveeremi registreerimine ja registreerimata raudteeveeremi kasutamine

(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud loa saamist ja enne raudteeveeremi esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida Euroopa raudteeveeremi registris.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimise toimingud teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53–91).

(3) Enne raudteeveeremi registreerimise taotluse esitamist või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteeveeremi omanik või valdaja tasuma selle Euroopa raudteeveeremi registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa raudteeveeremi registris registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

(5) Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:

1) Eesti Vabariigi territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);

2) raudteeveeremi katsetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.

##### § 125. Raudteeveeremi kasutuseelne kontroll

@@ -2358,7 +2364,7 @@

1) on saanud turule laskmise loa kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 118 ja kas raudteeveerem on nõuetekohaselt registreeritud;

2) ühildub raudteeinfrastruktuuriga, millel seda kavatsetakse kasutada, lähtudes raudteeliiklusregistrist, koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või muust olulisest teabest, mille raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui register puudub või on puudulik;

2) ühildub raudteeinfrastruktuuriga, millel seda kavatsetakse kasutada, lähtudes Euroopa raudteeveeremi registrist, koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või muust olulisest teabest, mille raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui register puudub või on puudulik;

3) on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilisi kirjeldusi.

@@ -2498,472 +2504,486 @@

##### § 137. Raudteeliiklusregister

(1) Raudteeliiklusregistri eesmärgiks on pidada arvestust raudteerajatiste, raudteeveeremi, vedurijuhilubade, sertifikaatide, ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade üle.

(1) Raudteeliiklusregistri eesmärk on pidada arvestust raudteerajatiste, vedurijuhilubade, sertifikaatide, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade üle, et tagada raudteeohutus ning käesolevast seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete ning riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

(2) Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Omaniku või valdaja nõudmisel väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raudteeliiklusregistris registreerimisel raudteerajatise või raudteeveeremi kohta registreerimistunnistuse.

(4) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri. Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ette nähtud 1520 või 1524 millimeetri laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number „SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe” ning „Endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe” nõuete alusel.

(5) Enne raudteeveeremi või raudteerajatise registreerimise taotluse esitamist või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja esitama andmed selle kohta taotluses.

(6) Raudteeliiklusregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab

(5) Enne raudteerajatise registreerimise taotluse või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja esitama andmed tasumise kohta registreerimise taotluses.

(6) Raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja andmete registrisse esitamise kord;

2) registri andmetele juurdepääsu kord ja andmete väljastamise tingimused;

3) andmete säilitamise ja arhiveerimise kord;

4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

5) muud olulised nõuded, mis on vajalikud registri pidamiseks.

(7) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(8) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

##### § 1371. Raudteeveeremi numeratsioon Euroopa Liidus ja kolmandates riikides

(1) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri.

(2) Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ettenähtud 1520 või 1524 millimeetri laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe ning endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe nõuete alusel.

##### § 138. Raudteeliiklusregistri andmed

(1) Raudteeliiklusregister koosneb:

1) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;

2) tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist;

3) raudteerajatiste registrikoodidest;

4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmetest.

(2) Raudteerajatiste andmebaasis registreeritakse raudteed, raudteesillad ja -viaduktid, pöörmed, raudteetruubid ja käigutunnelid, raudteeülesõidukohad, raudteeülekäigukohad, ooteplatvormid, laadimisplatvormid, dispetšeritsentralisatsioonid, jaamavaheblokeeringud ja kontaktvõrgud ning nende kohta kantakse andmebaasi järgmised andmed:

1) raudteerajatise registrikood;

2) raudteerajatise nimetus;

3) raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve;

4) raudteerajatise asukoha andmed;

5) raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed;

6) raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed;

7) raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed;

8) raudteerajatise kasutamise tingimused ja piirangud;

9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.

(4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse:

1) vedurijuhiloa andmed;

2) juhtimisõiguse peatamise ja taastamise andmed;

3) sertifikaadis sisalduvad andmed;

4) sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed;

5) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed;

6) tervisetõendi andmetena tervisetõendi väljastanud arsti nimi, tõendi väljastamise ja kehtivuse kuupäev ning tõendi number.

(5) Tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljaantud tunnistuse ja loa andmed.

(5) Raudteeliiklusregistris töödeldakse järgmisi vedurijuhiloa ja sertifikaadi omaniku isikuandmeid avalikku huvi teenivate ülesannete täitmiseks, sealhulgas raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks:

1) üldandmed;

2) foto;

3) allkirjanäidis;

4) andmed keeleoskuse kohta;

5) koolituste ja hindamiste andmed;

6) tervisetõendi andmed ja info meditsiiniliste piirangute kohta.

(6) Raudteeliiklusregistri andmed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud andmed, on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse õigusaktidega sätestatud piiranguid.

(7) Raudteeliiklusregistrisse kantud andmeid töödeldakse avalikku huvi teenivate ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve tegemiseks.

##### § 1381. Raudteeliiklusregistri andmete arhiveerimine

(1) Raudteeliiklusregistri andmed ja alusdokumendid kantakse üle registri arhiivi kümne tööpäeva jooksul arvates ajast, kui:

1) vedurijuhiloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

2) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

3) tegutsemise ohutustunnistuse kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

4) ohutusloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

5) isik on surnud;

6) juriidiline isik on lõppenud.

(2) Raudteeliiklusregistri andmete ja alusdokumentide registri arhiivi kandmisel märgitakse nende juurde arhiivi kandmise kuupäev. Arhiveeritud registriandmeid ja alusdokumente säilitatakse 50 aastat.

##### § 139. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamine

(2) Raudteerajatise registreerimiseks, selle kohta tehtud kande muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmetega.

(3) Kui raudteeliiklusregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega.

(4) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid:

1) raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmete puhul;

3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud andmete puhul;

4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktis 5 sätestatud andmete puhul;

5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 1 ja 9, lõike 4 punktides 1, 2 ja 6 ning lõikes 5 sätestatud andmete puhul.

(5) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

##### § 140. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad

(1) Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised:

1) raudteerajatise andmete muutumise korral esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab käesoleva seaduse § 139 lõike 4 punktis 5 nimetatud andmed viivitamata.

##### § 141. Registreerimisest keeldumine ja registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab registreerimise käigus, et raudteerajatis ei vasta nõuetele, keeldub ta registreerimast.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:

1) raudteerajatise omanik või valdaja esitab kehtetuks tunnistamise taotluse;

2) käesoleva seaduse § 139 lõike 3 kohaselt uuesti kasutusele võetav raudteerajatis ei vasta nõuetele.

##### § 142. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatise kasutamine

(1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist.

### 13. peatükk Riiklik järelevalve

##### § 143. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid:

1) Kliimaministeerium;

11) Keeleamet;

2) Konkurentsiamet;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

4) Transpordiamet;

5) Tööinspektsioon.

(2) Kliimaministeeriumi pädevuses on rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ning vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikku raudteed majandava raudtee-ettevõtja poolt teiste riikide raudteed majandavate raudtee-ettevõtjate või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

(2) Keeleameti pädevuses on vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontrollimine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/554, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) (ELT L 97, 08.04.2019, lk 1–5), VI lisale.

(3) Konkurentsiameti pädevuses on:

1) käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1–3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;

2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine;

3) käesoleva seaduse § 77 lõikes 5 nimetatud lepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve tegemine;

4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 109 esitatud kaebuste menetlemine.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on:

1) raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine;

2) järelevalve tegemine ohutusjuhtimise süsteemi rakendamise üle;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine;

4) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmise kontrollimine ning vedurijuhi koolituse, oskuste hindamise, vedurijuhilubade ja sertifikaatidega seotud tegevuste pidev jälgimine;

5) käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud raudteesüsteemide koostalitluse nõuete täitmise kontrollimine.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet raudtee-ettevõtjatele väljaantud ühtsete ohutustunnistuste, ohutusjuhtimise süsteemide ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja raudteeinfrastruktuuri allsüsteemide üle lisaks käesolevas seaduses sätestatule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 17 ning tal on raudteesüsteemide koostalitluse nõuete üle järelevalvet tehes toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused.

(6) Transpordiameti pädevuses on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 7 sätestatut.

(7) Tööinspektsiooni pädevuses on teha riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 131–136 kehtestatud tingimuste üle.

(9) Et võimaldada Kliimaministeeriumil täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannet, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi.

##### § 144. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

##### § 145. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale ja muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja.

(2) Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Transpordiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet tegeval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.

##### § 146. Sunniraha määr

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Konkurentsiamet võivad asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilisele isikule kuni 3200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

##### § 147. Kliimaministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Konkurentsiameti, Transpordiameti ja Tööinspektsiooni õigus teabele ning juurdepääs järelevalveobjektidele

(1) Raudtee-ettevõtja ja tema töötajad, muu raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanik või valdaja ja tema töötajad, raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ja tema töötajad, samuti raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja ja tema töötajad on kohustatud valdkonna eest vastutavale ministrile või tema poolt selleks volitatud ametnikule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile, Transpordiametile ning Tööinspektsioonile nende esimesel nõudmisel andma riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ning järelevalveobjektiga seotud dokumentidele.

(3) Kliimaministeeriumil ning Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele.

##### § 148. Äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsus

(1) Kliimaministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Tööinspektsioon ning Transpordiamet on kohustatud tagama neile riikliku järelevalve tegemisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

### 14. peatükk Vastutus

##### § 149. Raudtee või raudteerajatise kahjustamine

(1) Raudtee või raudteerajatise omaniku või valdaja poolt raudtee või raudteerajatise kahjustamise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 150. Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine

(1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja esemete paigutamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest, kui see seadis ohtu raudteeveeremil ja selle lähedal asuva inimese elu, tervise või isiku vara, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 60 000 eurot.

##### § 151. Raudteeliikluse takistamine

(1) Raudteeliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel selleks mitteettenähtud kohas viibimise või raudteeliikluse muul viisil takistamise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

##### § 152. Kaitsevööndis nähtavuse piiramine ja tulekahju tekitamine

(1) Kaitsevööndis nähtavuse piiramise või tulekahju tekitamise eest, kui see takistas raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 153. Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine

(1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 60 000 eurot.

##### § 154. Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel

(1) Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumise eest raudteel, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 155. Raudteeveovahendite kasutamise nõuete rikkumine

(1) Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual, rongi katusel või rongi haakeseadmel või mujal selleks mitteettenähtud kohas sõitmise, rongi omavolilise peatamise või kaubarongis loata sõitmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

##### § 156. Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi või raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine

(1) Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi või raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest ja kui puudub karistusseadustiku §-s 422, 423 või 425 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

##### § 157. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Juhtimisõiguseta isiku poolt raudteeveeremi juhtimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

##### § 158. Raudteeveeremi juhtimine ja vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis

(1) Raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

##### § 159. Tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud juhi poolt pärast juhtumit alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine

(1) Alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast juhtumit enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal ja kui puudub karistusseadustiku §-s 4232 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

##### § 160. Joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või juhtimisõiguseta isiku lubamine raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma

(1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma, samuti juhtimisõiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 161. Raudteeliikluse ja raudteeveo korra rikkumine

(1) Raudteel kaubaveo või reisijateveo või raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamise eest selleks vastavat ühtset ohutustunnistust, tegutsemise ohutustunnistust või ohutusluba omamata, samuti raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise korra rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 162. Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumine

(1) Raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 163. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra rikkumine

(1) Raudteel toimunud raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 164. Raudteeveonõuete rikkumine

(1) Raudteeveoste paigaldamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule, tervisele või varale või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 165. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamine

(1) Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 166. Sertifikaadi tingimuste rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 59–61 sätestatud sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse tagamise tingimuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 60 000 eurot.

##### § 167. Reisijale teabe andmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 9 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 168. Ettemakse tegemata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 15 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 169. Reisijale rongi hilinemise korral abi andmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 18 või 20 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 170. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale teabe või abi andmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 22 või 23 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

##### § 171. Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine tööandja poolt

(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, käesoleva seaduse §-des 131–136 sätestatud töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

##### § 172. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 149–166 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 151, 155, 158 ja 159 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 167–170 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

(4) Käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

### 15. peatükk Rakendussätted

##### § 173. Raudtee määramine avalikuks kasutamiseks

(1) Raudteed, mis olid enne käesoleva seaduse jõustumist määratud avalikeks raudteedeks, loetakse avalikeks raudteedeks ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

##### § 174. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 nõuete suhtes erandite rakendamine

(1) Riigisisese reisijateveo korral, sealhulgas linna-, linnalähi- ja piirkondlikel liinidel, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõigete 4 ja 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2024. aasta 3. detsembrini sama määruse artiklit 10.

(2) Rahvusvahelise reisijateveo korral, kui rongiliin väljub Euroopa Liidu piiridest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõike 6 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2024. aasta 3. detsembrini sama määruse artiklit 10 ning artikleid 15–17.

##### § 175. Raudtee eriveeremi juhtimine

(1) Liikluseks avatud raudteel võib kuni 2021. aasta 31. detsembrini raudtee eriveeremit juhtida lisaks vedurijuhiluba ja vastavat sertifikaati omavale vedurijuhile ka raudtee eriveeremi juhi kutset omav isik.

##### § 176. Erandid raudteetöötajale kehtestatud nõuetest Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras

(1) Kui raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei olnud Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu võimalik talle antud kutset uuendada, loetakse talle esitatud pädevusnõue täidetuks lõppenud kutse alusel. Isikule antud pädevust tõendav kutse tuleb uuendada 180 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.

##### § 1761. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 9 lõikes 5, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 6 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab

määrusega.

(7) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium ning volitatud töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Raudteeliiklusregistri põhimäärusega võib määrata täiendavaid volitatud töötlejaid.

(8) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

##### § 138. Raudteeliiklusregistri andmed

(1) Raudteeliiklusregister koosneb:

1) raudteerajatiste andmebaasist;

2) raudteeveeremi andmebaasist;

3) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;

4) ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist.

1) raudteerajatise registrikood;

2) raudteerajatise nimetus;

3) raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve;

4) raudteerajatise asukoha andmed;

5) raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed;

6) raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed;

7) raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed;

8) raudteerajatise kasutamise tingimused ja piirangud;

9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.

(3) Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse käesoleva seaduse § 2 punktis 26 nimetatud ja raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem. Raudteeveeremi andmebaasi kantakse:

1) raudteeveeremi number;

2) raudteeveeremi tähtmärgistus;

3) raudteeveeremi tehnilised andmed, tootjatehas ja väljalaskeaasta;

4) andmed EÜ vastavusdeklaratsiooni ja selle väljaandja kohta;

5) raudteeveeremi omaniku ja muu valdaja andmed;

6) hoolduse eest vastutava üksuse andmed;

7) viide raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrile;

8) piirangud raudteeveeremi kasutamisele;

9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed;

10) andmed raudteeveeremi turule laskmise loa kehtetuks tunnistamise kohta.

(4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse:

1) vedurijuhiloa andmed;

2) juhtimisõiguse peatamise ja taastamise andmed;

3) sertifikaadis sisalduvad andmed;

4) sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed;

5) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed;

6) tervisetõendi andmetena tervisetõendi väljastanud arsti nimi, tõendi väljastamise ja kehtivuse kuupäev ning tõendi number.

(5) Ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljaantud tunnistuse ja loa andmed.

(6) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse õigusaktidega sätestatud piiranguid.

##### § 139. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamine

(1) Raudteeveeremi registreerimiseks, registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteeveeremi omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse komisjoni otsuse 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/765/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 43, 17.02.2011, lk 33–54), lisa 4. liites kehtestatud vormil.

(4) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid:

1) raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmete puhul;

2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 138 lõike 3 punktides 3–6 sätestatud andmete puhul;

3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud andmete puhul;

4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktis 5 sätestatud andmete puhul;

5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 1 ja 9, lõike 3 punktides 1, 2 ja 7–10, lõike 4 punktides 1, 2 ja 6 ning lõikes 5 sätestatud andmete puhul.

(5) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

##### § 140. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad

(1) Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised:

1) raudteerajatise või raudteeveeremi andmete muutumise korral esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist;

2) Euroopa Liidus registreerimata raudteeveeremi andmed esitatakse enne raudteeveeremi kasutuselevõttu Eesti Vabariigi territooriumil;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab käesoleva seaduse § 139 lõike 4 punktis 5 nimetatud andmed viivitamata.

##### § 141. Registreerimisest keeldumine ja registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab registreerimise käigus, et raudteerajatis või raudteeveerem ei vasta nõuetele, keeldub ta registreerimast.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:

1) raudteerajatise või raudteeveeremi omanik või valdaja esitab kehtetuks tunnistamise taotluse;

2) käesoleva seaduse § 139 lõike 3 kohaselt uuesti kasutusele võetav raudteerajatis ei vasta nõuetele.

##### § 142. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatise ja raudteeveeremi kasutamine

(1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist.

(2) Raudteeliikluses on keelatud kasutada liikmesriigis registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

(3) Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:

1) Eesti Vabariigi territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);

2) raudteeveeremi katsetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.

### 13. peatükk Riiklik järelevalve

##### § 143. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid:

1) Kliimaministeerium;

2) Konkurentsiamet;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

4) Transpordiamet;

5) Tööinspektsioon;