LegalizeRiigilõivuseadus
1. osa Üldsätted
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ning sätestab riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ja tehinguväärtuse määramise korra.
(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
§ 2. Riigilõivu mõiste
(1) Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.
§ 3. Lõivustatud toiming
(1) Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.
§ 4. Riigilõivumäär
(1) Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte).
(2) Toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.
§ 5. Riigilõivu tasuja
(1) Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu.
§ 6. Riigilõivu võtja
(1) Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema.
§ 7. Riigilõivu laekumine
(1) Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub ülesande täitmisel kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest võetav riigilõiv riigieelarvesse.
(4) Perekonnaseisutoimingute seaduse, nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku ülesande täitmisel tehtava toimingu eest tasutava riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab
määrusega.
§ 8. Täiendava tasu võtmise keeld
(1) Riigilõivu võtjal ei ole lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.
2. peatükk Riigilõivu tasumine, tasumise kontrollimine, tagastamine ja sissenõudmine
1. jagu Riigilõivu tasumine
§ 9. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, arvestades käesoleva seaduse §-st 10 tulenevaid erisusi.
(3) Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud vähemalt kuni 10 euro suuruse riigilõivu vastu võtma sularahas.
(4) Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile ka selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas.
(6) Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.
§ 10. Riigilõivu tasumine välisriigis ja riigipiiril
(1) Välisriigis tehtava riigilõivu ülekande kulud kannab makse tegija.
(2) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu eest tasutakse riigilõiv välisesinduse asukohariigi valuutas või Eestis käibel olevas rahas. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib valdkonna eest vastutav minister välisesinduse juhi ettepanekul lubada käskkirjaga võtta välisesinduses riigilõivu USA dollarites.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul lubada käskkirjaga võtta Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest riigilõivu USA dollarites.
(4) Riigilõivumäär arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel. Välisvaluuta puhul, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, kasutatakse käesolevas lõikes sätestatud tingimustel asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi.
(5) Kui välisvaluutasse ümberarvutatud riigilõivumäär ei ole täisarvuline, korrigeeritakse see ülespoole täisarvuni. Kui sel viisil korrigeeritud riigilõivu ei ole võimalik tasuda vastavas vääringus maksevahendite käibelt puudumise tõttu, korrigeeritakse riigilõivumäär ülespoole 5- või 0-lõpulise täisarvuni.
(6) Käesoleva paragrahvi kohaselt välisvaluutas tasutavat riigilõivu võetakse sularahas vastu ainult paberrahas.
2. jagu Riigilõivu tasumise kontrollimine
§ 11. Riigilõivu tasumise kontrollimine
(1) Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise või riigilõivu võtjale sularahas tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teeb toimingu.
(2) Riigilõivu võtja kontrollib riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Riigilõivu võtja võib toimingu teha ka enne riigilõivu laekumist, kui ta taotluse saamisel kontrollib vastavast infosüsteemist riigilõivumäärale vastava summa broneeringu kinnituse olemasolu, millega tagatakse riigilõivu laekumine.
(3) Kui toimingu tegemise taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne dokumentide edastamist riigilõivu võtjale riigilõivu tasumist. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, juhib notar isiku tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.
3. jagu Riigilõivu tagastamine
§ 12. Riigilõivu tagastamise taotlemine
(1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
(2) Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.
§ 13. Riigilõivu tagastamine
(1) Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
§ 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Riigilõivu tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui:
1) puudub teave riigilõivu tasumise kohta;
2) taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus või
3) riigilõivu tagastamise nõue on lõppenud.
§ 15. Tagastatav riigilõiv
(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
7) kui abielulahutuse kannet ei tehta abikaasade leppimise tõttu;
8) kui abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise hagist loobutakse menetluse kestel;
9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.
(3) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.
(5) Õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 260 punktides 1 ja 3 sätestatud määras tasutud riigilõivust 93 protsenti.
(6) Osavusmängu korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 260 punktis 2 sätestatud määras tasutud riigilõivust 57 protsenti.
§ 151. Riigilõivu tagastamata jätmine
(1) Riigilõivu ei tagastata järgmistel juhtudel:
1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
2) riigilõiv on tasutud käesoleva seaduse § 271 lõike 4, § 272 lõike 20 või § 273 lõike 8 alusel ja taotleja soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluses märgitud väljastuskohta pärast väljaantud dokumendi sinna saatmist.
4. jagu Riigilõivu sissenõudmine
§ 16. Riigilõivu tasumise ettekirjutus
(1) Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ette nähtud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus).
(2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;
5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele, mis kehtestab riigilõivu tasumise kohustuse, ning viide käesoleva seaduse sättele, mis kehtestab vastava riigilõivumäära;
6) tasutav riigilõivusumma;
7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.
(3) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse halduskohtule. Vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus ega vaiet lahendav organ.
§ 17. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
(1) Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.
§ 18. Riigilõivu sissenõudmine
(1) Kui riigilõivu tasuja ei ole tasunud riigilõivu ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.
(2) Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.
2. osa Riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
3. peatükk Riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
§ 19. Välislepingu alusel riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta välislepingus sätestatud juhtudel.
§ 20. Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või sihtnumbri muutmisest;
2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;
3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;
4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;
5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris;
6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel” kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris.
(2) Riigilõivu ei võeta registriandmeid kajastava dokumendi, välja arvatud isikut tõendava dokumendi väljastamise eest, kui väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatustest. Esmase juhiloa, juhiloa ja sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras vastavalt käesoleva seaduse § 14276 lõikele 3 ja § 14281 lõikele 2.
(3) Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti selle dokumendi väljastamise eest võetava riigilõivu täismäärast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 jagunemisest või ühinemisest tingitud registrikande kohta sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.
§ 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse vabastamine riigilõivu tasumisest
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused või hallatavad asutused.
§ 22. Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
2) elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
3) põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga;
4) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
5) kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;
6) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
7) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
8) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
9) haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamine;
10) menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
11) notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
111) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata;
12) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;
131) elektroonilise dokumendi elektroonilise väljastamise eest, samuti menetluse läbiviimiseks menetlusosalisele elektroonilise dokumendi väljatrüki esmakordse väljastamise eest;
14) tsiviilasjas tehtud Eesti kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamiseks ja täitmiseks Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste kohaselt tõendite või kinnituste väljastamine;
15) kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses, samuti tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku § 2441 alusel.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus;
11) alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi;
2) pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas;
3) füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;
4) eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;
5) maksuhaldur pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjas;
51) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel;
6) Riigi Tugiteenuste Keskus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;
7) kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel;
8) Eesti Vabariik kui kannatanu tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel kohtumenetluses.
§ 23. Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) kohtulahendi alusel kande tegemine;
2) ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamine;
3) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
4) äriregistris märke tegemine osanike nimekirja või aktsiaraamatu pidaja kohta;
5) täisühingu usaldusühinguks või usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kande tegemine;
6) äriühingute ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
7) äriühingute ja füüsilise isiku vara ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile viimase ühendatava ühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
8) äriühingu jagunemise kestel omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
9) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
10) kommertspandi järjekoha muutmise kande tegemine, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamise tõttu järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine;
11) andmete ja kannete muutmine automatiseeritult;
12) ettevõtja, äriühingu ja kontaktisiku e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
2) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel;
3) Finantsinspektsioon krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramiseks taotluse esitamisel.
§ 24. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) kohtulahendi alusel kande tegemine;
2) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
3) mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise kestel ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
4) mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise kestel omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
5) likvideeritud mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
6) mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamine;
7) andmete ja kannete muutmine automatiseeritult.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) ametiühing kandeavalduse esitamisel;
2) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
3) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel.
§ 25. Kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu ja õhusõidukite registri registerpandiga seotud toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) alusetu või ebaõige kande parandamine;
2) kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemine, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine;
3) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;
4) kinnisasja, laeva või ehitatava laeva avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemine;
5) kinnisasjast, laevast või ehitatavast laevast loobumise kande tegemine;
6) abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta kande tegemine;
61) registreeritud elukaaslaste ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku registreeritud elukaaslase kohta kande tegemine;
7) erastatava korteriomandi registriosa avamine või avalik-õigusliku reaalkoormatise seadmine;
8) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi hüpoteegiks ümberregistreerimine, kui pandisumma ei muutu või väheneb;
9) ümberkruntimiskava alusel kande tegemine;
10) kinnistusraamatuseaduse § 9 lõike 3 alusel kinnisasja igakordsele omanikule kuuluva piiratud asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse märke kandmine;
11) kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste ja kohustuste seadmine, muutmine või lõpetamine;
12) maareformi seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud märke kustutamine seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel;
13) prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel kinnisasja arestimise korral kinnistusraamatusse keelumärke kandmine;
14) merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele laevakinnistusraamatu andmete märkimine;
15) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;
16) laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine;
161) laevakinnistusraamatusse kantud laeva vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmine;
17) Maa- ja Ruumiameti poolt maareformi käigus hoonestusõiguse seadmise eesmärgil riigi omandisse jäetud maa puhul hoonestusõiguse kande tegemine;
18) avalikes huvides kinnisasja vahetamisel nii riigi omandisse antava kui ka riigilt üle antava kinnisasja kohta kande tegemine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku dokumendi ärakirja või väljatrüki väljastamisel;
2) riigiasutus riigile kuuluva kinnisasja, laeva või ehitatava laeva kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmisega seotud kannete tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
3) riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
4) valla- või linnavalitsus kinnistamisavalduse esitamisel tagastatud maa või munitsipaalmaa kinnistusraamatusse kandmiseks;
5) pankrotihaldur pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmise või märke kustutamise avalduse esitamisel.
§ 26. Abieluvararegistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
§ 27. Maa- ja Ruumiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on vabastatud käesoleva seaduse §-s 2353 sätestatud riigilõivu tasumisest maakatastri väljavõtte eest.
(2) Riikliku statistika tegija ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus on seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmisel vabastatud käesoleva seaduse §-s 2353 sätestatud riigilõivu tasumisest tehingute andmebaasi väljavõtte eest.
§ 28. Keskkonnaregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
§ 281. Keskkonnaameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5, maapõueseaduse § 66 lõikes 3 või veeseaduse § 191 lõikes 4 sätestatud juhul avatud menetluseta.
§ 29. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad paikse heiteallika ja õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest arvelduskonto avamise taotluse läbivaatamise ning arvelduskonto iga-aastase hooldamise eest. Tõendajad on vabastatud riigilõivu tasumisest tõendajakonto avamise ja iga-aastase hooldamise eest.
§ 30. Transpordiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest, kui selle eesmärk on sertifikaadiga antud õiguste vähendamine.
(2) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi hoidmise eest, kui sertifikaadi hoidmiseks vajalikku nõuetele vastavuse kontrolli ei teosta Transpordiamet.
(3) Riigilõivu ei võeta Transpordiameti tehtavate toimingute eest, mille tegemise aluseks on lennundusseaduse § 71 lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isiku teostatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli kontrollakt.
§ 31. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta toimingute eest, mis on seotud:
1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;
2) keskkonnaseireks kasutatava raadiosageduse sagedusloaga;
3) sagedusloaga raadiosagedusvahemikus 380–385 MHz ja 390–395 MHz.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) Eesti Kaitsevägi raadiosagedusplaanis Kaitseväele kasutamiseks ette nähtud sagedusalas raadiosageduskanali kasutamisega seotud toimingute tegemisel;
11) Kliimaministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel;
2) Siseministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel;
3) veesõiduki raadioloa omanik veesõidukile paigaldatud meresõiduohutuse seaduse kohase laevade ohutusvarustuse hulka kuuluva raadioseadme raadioloale kandmisel;
4) õhusõiduki raadioloa omanik õhusõidukile paigaldatud inimelude ohutuse tagamiseks ette nähtud raadioseadme raadioloale kandmisel;
5) vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik vee- ja õhusõidukile paigaldatud sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmisel;
6) sagedusloa omanik reservraadiosaateseadme sagedusloale kandmisel, kui seadet kasutatakse sagedusloaga määratud tingimustel;
7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks;
8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel.
§ 32. Liiklusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Kutseõppeasutuse põllumajanduse, veoauto- ja bussijuhi ning autotehniku kutseala õpilane või isik, kellel ei ole vastava kutseala lõpetamisest möödunud rohkem kui üks aasta, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava kutsealaga seotud kategooria mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja pädevustunnistuse väljastamise ning asendamise eest, samuti riigilõivu tasumisest vastava kategooria mootorsõidukijuhi liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eest esimesel katsel.
(2) Riigiasutus ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on vabastatud riigilõivu tasumisest seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avaliku ülesande täitmiseks vajalike liiklusregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest.
(3) Kui pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur taotleb ametiülesande korras liiklusregistrist andmete väljastamist, ei tasu ta selle eest riigilõivu.
(4) Sõidukite andmebaasi kande tegemisel ja muutmisel liiklusseaduse § 174 lõikes 22 sätestatud alusel sõiduauto kasutamise kohta üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks ei tasuta riigilõivu.
§ 33. Riikliku ehitisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kinnitatud väljavõtte eest.
§ 34. Põllumajandus- ja Toiduameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Taimepassi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on tasutud taimetervise järelevalve tasu.
(2) Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, kui seda teeb isik, kellel on põldtunnustamise või seemneproovi võtmise tegevusluba, või isik, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega.
(3) Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil söödakultuuri, välja arvatud põldoa ja -herne, ning köögiviljakultuuri supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, samuti sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest, kui seda teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehes hoidmise eest.
(5) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest ja nimetatud sordi sordilehes hoidmise eest.
(6) Riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehes hoidmise ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne sertifitseerimise eest.
§ 35. Kodakondsuse seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Alla 18-aastane isik on vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava taotluse läbivaatamise eest.
(2) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel vabastada isik käesoleva seaduse §-s 270 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
§ 36. Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt vabastada isik käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
§ 37. Tasutud riigilõivu hüvitamine
(1) Eesti Vabariik hüvitab isikule, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus on määratlenud isikut tõendava dokumendi väljaandmisel ekslikult Eesti kodanikuna ja kelle nimetatud asutus on lugenud kodakondsuse seaduse § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks, tema taotlusel Eestis:
1) elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;
2) välismaalase isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;
3) välismaalase passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;
4) Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuse hüvitamiseks esitab isik taotluse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele.
§ 38. Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel vabastada isik käesoleva seaduse §-s 272 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja riigilõivumäära ei vähendata, kui taotletav dokument ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vältimatut vajadust kasutada dokumenti.
(3) Elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel antud tähtajalise elamisloa vormistamiseks.
(4) Isik, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus on määratlenud isikut tõendava dokumendi väljaandmisel ekslikult Eesti kodanikuna ja kelle nimetatud asutus on lugenud kodakondsuse seaduse § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks, on ühel korral vabastatud riigilõivu tasumisest isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest juhul, kui tema isikutunnistus tunnistati kehtetuks seoses asjaoluga, et ta määratleti ekslikult Eesti kodanikuna.
(5) Isik, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus on määratlenud isikut tõendava dokumendi väljaandmisel ekslikult Eesti kodanikuna ja kelle nimetatud asutus on lugenud kodakondsuse seaduse § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks, on ühel korral vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodaniku passi taotluse läbivaatamise eest juhul, kui tema Eesti kodaniku pass tunnistati kehtetuks seoses asjaoluga, et ta määratleti ekslikult Eesti kodanikuna.
(6) Riigilõivu ei võeta, kui isikule antakse välja e-residendi digitaalne isikutunnistus kaaluka avaliku huvi korral.
§ 39. Välismaalaste seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse alusel kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest ning välismaalaste seaduse § 106 lõike 17 alusel esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest.
(2) Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) pikaajalise viisa taotluse puhul alla kuue aasta vanune laps;
11) isik, kes on lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotlemisel vabastatud riigilõivu tasumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud korras;
5) Eesti kodaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps ja täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta reisib Eesti kodaniku juurde või temaga koos;
6) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliige, kui tal on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus;
7) isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
8) isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ette nähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
9) pikaajalise viisa taotluse puhul diplomaatilise või teenistuspassi kasutajana Eestisse akrediteeritav välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse töötaja ja tema perekonnaliige.
(3) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest on vabastatud isik, kes on taotlenud viibimisaja pikendamist vääramatu jõu tõttu või humanitaarkaalutlustel.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel või välislepingus ette nähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse § 273 lõikes 1, 4, 5 või 7, § 274 lõikes 1, 4 või 5, §-s 275 või § 276 lõikes 4 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(5) Konsulaarametnik või piiripunktis viisa andmiseks või andmisest keeldumiseks pädev ametiisik võib kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel vabastada riigilõivu tasumisest viisataotluse läbivaatamise eest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
§ 40. Karistusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Isikul on õigus saada karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmeid enda kohta ning alaealise isiku seaduslikul esindajal alaealise isiku kohta paberkandjal teatega üks kord aastas riigilõivu tasumata.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud karistusregistri seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–11 nimetatud isikud karistusregistrist ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.
§ 41. Relvaseaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) relvaseaduses sätestatud nõuetele vastav laskespordiorganisatsioon sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 263–266 nimetatud toimingute eest;
2) isik, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;
3) välisriigi kodanikust diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, samuti välisriigi ametliku delegatsiooni või sellega diplomaatilise tava kohaselt võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik käesoleva seaduse §-des 263–266 nimetatud toiminguteks Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse eriloa andmise eest.
§ 42. Ravimiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
§ 43. Konsulaarteenuse eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Konsulaarametnikul on õigus isiku, Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi, samuti välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel, diplomaatilise noodi alusel või välislepingus ette nähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse §-s 304, 309, 310, 314, 316 või § 319 lõikes 1 nimetatud toimingu eest riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või kultuuri-, välis-, arengupoliitilisest või muust olulisest avalikust huvist.
(2) Riigiasutus on vabastatud riigilõivu tasumisest konsulaarseaduse § 44 alusel dokumendi edastamise eest.
§ 44. Arhiiviteatise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kohtuasutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur on vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.
§ 45. Ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest.
(2) Kui seadus ei sätesta selle isiku kohustust, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse alusel teadaannet avaldades.
§ 46. Valla- ja linnasekretäri ning vangla direktori tõestamistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta riikliku toetuse ja pensioni saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjas vajaliku dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arvelduskontole kandmise avalduse tõestamise eest.
§ 47. Perekonnaseisuasutuse toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) sünni ja surma registreerimine, samuti sünni- või surmatõendi esmakordne väljastamine;
2) abielu- ja abielulahutuse tõendi esmakordne väljastamine;
3) seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega rahvastikuregistrisse kantud või muudetud andmeid kajastava esmakordse sünnitõendi väljastamine;
4) perekonnaseisuametniku vea tõttu perekonnaseisuandmete registreerimisel valede andmetega väljastatud tõendi asemel parandatud andmetega uue tõendi väljastamine;
5) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma kohta surmatõendi väljastamine;
6) abielukande või abielulahutuse kande tegemine notari poolt;
7) soo muutmise tõendi esmakordne väljastamine.
(2) Kohus, haldusorgan ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on tema pädevuses oleva ülesande täitmisel vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 340 nimetatud toimingu eest.
§ 48. Nimemuutmistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta nimeseaduse § 171 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud juhul uue perekonnanime andmise avalduse läbivaatamise eest.
§ 49. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest.
§ 50. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Riigimuuseum või -etendusasutus, munitsipaalmuuseum või -etendusasutus, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum või rahvusooper, samuti riigi asutatud või riigi osalusel asutatud sihtasutusena tegutsev muuseum või etendusasutus on vabastatud käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud riigilõivu tasumisest.
§ 51. Sõiduplaani muutmise taotluse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Sõiduplaani muutmise taotluse esitaja on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui sõiduplaani muudatus kinnitatakse ühistranspordiseaduse § 42 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud liiniloa andja ettepanekul.
§ 511. Tehnilise teenistuse määramise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Kui tehniliseks teenistuseks määramine toimub Transpordiameti algatusel, on tehniline teenistus riigilõivu tasumisest vabastatud.
§ 512. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
§ 513. Terviseameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-des 289–292 nimetatud Terviseameti tehtavate toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikult ühe aasta jooksul elamisloa saamisest arvates.
§ 52. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja riigilõivumäära vähendamise taotlus
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 2, §-s 36, § 38 lõikes 1, § 39 lõigetes 4 ja 5 ning § 43 lõikes 1 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses, välja arvatud diplomaatilises noodis, märgitakse:
1) taotleja nimi või nimetus ja aadress;
2) selle isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivumäära vähendamist taotletakse, isikunimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
3) toiming, mille tegemise eest riigilõivumäära vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist taotletakse;
4) taotluse põhjendus.
(2) Taotlusele lisatakse taotluse põhjendatust kinnitavad dokumendid.
3. osa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala toimingud
4. peatükk Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala toimingud
1. jagu Haridus- ja Teadusministeeriumi toimingud
1. jaotis Tegevusload
§ 53. Erakooliseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel koolitusloa või tegevusloa taotluse, kõrgharidusseaduse alusel erakooli kõrgharidustaseme õppeõiguse saamise taotluse ning erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamine
(1) Koolitusloa või tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
2) põhihariduse puhul 500 eurot kooliastme kohta;
3) üldkeskhariduse puhul 500 eurot.
(2) Kõrgharidustaseme õppeõiguse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot õppekavagrupi kohta.
(3) Kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot õppekavarühma kohta.
§ 531. Alusharidusseaduse alusel eralasteaia ja eralastehoiu tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Eralasteaia tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot ning eralastehoiu tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
§ 54. Kutseseaduse alusel kutset andva organina tegutsemise õiguse taotluse läbivaatamine
(1) Kutseseaduse alusel kutset andva organina tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
§ 55. Noorsootöö seaduse alusel noorte püsilaagri tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Noorte püsilaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.
§ 56. Liiklusseaduse alusel mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
§ 561. Keeleseaduse alusel eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa läbivaatamine
(1) Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
§ 562. Raudteeseaduse alusel vedurijuhi koolituse läbiviimise tegevusloa läbivaatamine
(1) Vedurijuhi koolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
§ 563. Turvaseaduse alusel turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa läbivaatamine
§ 564. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
2. jaotis Huvikooli seaduse ja erakooliseaduse alusel tehtavad toimingud
§ 57. Huvikooli seaduse ja erakooliseaduse alusel huvikooli registreerimise taotluse läbivaatamine
(1) Huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.
3. jaotis Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tehtavad toimingud
§ 58. Riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine
(1) Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 5 eurot.
4. jaotis Täiskasvanute koolituse seaduse alusel tehtavad toimingud
§ 581. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine
(1) Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eest tasutakse riigilõivu 1450 eurot.
§ 582. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava esitamine
(1) Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava Eesti hariduse infosüsteemi esitamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
5. peatükk Justiitsministeeriumi valitsemisala toimingud
1. jagu Kohtu toimingud
§ 59. Tsiviilkohtumenetluse toimingud
(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
(2) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot.
(3) Hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot.
(4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(5) Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.
(5) Kollektiivse esindushagi avalduse esitamisel individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise asjas tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(6) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro.
(6) Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 25 eurot esitatud nõuete arvust olenemata.
(7) Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(8) Võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(9) Saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(10) Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutakse riigilõivu 15 eurot.
(10) Avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutakse riigilõivu 30 eurot.
(11) Avalduse esitamisel juriidilise isiku erikontrolli läbiviimiseks ja läbiviija määramiseks, samuti avalduse esitamisel äriühingu osanikele ja aktsionäridele hagita menetluses hüvitise suuruse määramiseks tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(12) Kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(14) Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(15) Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
(15) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro. Hagita asjas, mittevaralise nõude hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(16) Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(17) Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(19) Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
(20) Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses tasutakse riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand hagita asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 35 eurot.
§ 60. Halduskohtumenetluse toimingud
(1) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(2) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro.
(3) Kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot.
(4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro.
(5) Halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 258 sätestatud määras.
(6) Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(6) Halduskohtule viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või selle vaide kohta tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 280 eurot.
(7) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
(8) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.
§ 61. Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine
(1) Kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot.
2. jagu Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonna toimingud
1. jaotis Äriregistri toimingud äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta
§ 62. Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta kande tegemine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot, kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel 265 eurot.
(3) Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.
(4) Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
§ 621. Ärinime broneerimine
(1) Ärinime broneerimise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
§ 63. Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta tehtud kande muutmine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.
(3) Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 64. Äriühingu ümberkujundamine
(1) Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(2) Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 180 eurot.
(3) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.
(4) Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 65. Registri dokumendi väljastamine
2. jaotis Äriregistri toimingud muude eraõiguslike juriidiliste isikute kohta
§ 66. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna ja sihtasutuse kohta kande tegemine
(1) Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
(2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.
(2) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
(3) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 67. Usulise ühenduse kohta kande tegemine
(1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(1) Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
(2) Usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 68. Korteriühistu kohta kande tegemine
(1) Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 681. Maaparandusühistu kohta kande tegemine
(1) Maaparandusühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
(1) Maaparandusühistu registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui maaparandusühistu on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
(2) Maaparandusühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 69. Registri dokumendi väljastamine
3. jaotis Kommertspandiregistri toimingud
§ 70. Kommertspandiregistri kande tegemine
(1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 32 euro ja mitte üle 2560 euro.
(2) Pandisumma suurendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 32 euro ja mitte üle 2560 euro.
(3) Pandisumma vähendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 32 euro ja mitte üle 2560 euro.
(4) Kommertspandi kustutamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(5) Muude kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.
(6) Üheaegselt mitmesse registrikaardi veergu kande tegemise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt kandest, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.
(7) Üheaegselt mitme kommertspandi registriandmete muutmise, täiendamise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu iga kande eest.
§ 71. Registri dokumendi väljastamine
4. jaotis Laevakinnistusraamatu toimingud
§ 72. Laevakinnistusraamatu kande ja märke tegemine
(1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot;
2) siseveelaeva puhul 32 eurot.
(2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot;
2) siseveelaeva puhul 32 eurot.
(3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot.
(4) Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot;
2) siseveelaeva puhul 32 eurot.
(5) Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutakse riigilõivu 130 eurot.
(6) Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.
(7) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot;
2) siseveelaeva puhul 32 eurot.
(8) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 64 eurot;
2) siseveelaeva puhul 16 eurot.
(9) Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot.
(10) Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.
(11) Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot.
§ 73. Laevakinnistusraamatu dokumendi väljastamine
5. jaotis Kinnistusraamatu toimingud
§ 74. Riigilõivu suuruse määramine
(1) Kinnistusraamatu toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.
§ 75. Kinnistusregistriosa avamine
(1) Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.
§ 76. Omaniku kohta kande tegemine
(1) Kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.
(2) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(3) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku õde või vend või nende alaneja sugulane, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 75 protsenti täismäärast.
§ 77. Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemine
(1) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.
(2) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest koos registriosa avamise või omandi ülekandmise kandega tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(3) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(3) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutakse riigilõivu 18 eurot.
(4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(5) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kohta tehtud kande kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.
(6) Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 7 eurot.
§ 78. Märke kandmine kinnistusraamatusse
(1) Kinnistusraamatusse märke kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.
(2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.
§ 79. Üüri- ja rendilepingu märke kandmine kinnistusraamatusse
(1) Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 6 eurot iga üüri- või rendilepingu kehtivusaja aasta kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 52 eurot.
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)