Sotsiaalhoolekande seadus

§ 62. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isikute sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, lähtudes järgmisest:

1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine;

2) toimetulekuvõime;

3) tegevusvõime;

4) osalusvõime;

5) terviseseisund;

6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta.

(2) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise vajadus puudub, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ei ole võimalik osutada vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:

1) igapäevaelu valdkonnas suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, mille tulemusena inimene elab võimalikult iseseisvalt;

2) õppimise valdkonnas pakkuda õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel inimene omandab võimetekohase hariduse või täiendavad tööks vajalikud oskused;

3) suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, mille tulemusel inimene osaleb võimetekohaselt ühiskonnaelus;

4) töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, kui varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud piisavaks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik ning lapsel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:

1) füüsiline või tervislik seisund;

2) psühholoogiline või emotsionaalne seisund;

3) sotsiaalne seisund;

4) kognitiivne või hariduslik seisund.

(3) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isikul on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus, kui ta vajab abi vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgi saavutamisel. Isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse määrab kindlaks tema ravimeeskond.

(3) Kui ravimeeskond on tuvastanud käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, edastab ravimeeskond hinnangu Sotsiaalkindlustusametile tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamiseks.

(4) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse ja punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused kehtestab

määrusega.

§ 63. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 1, 2 ja 9 nimetatud isiku puhul kümne tööpäeva jooksul ja sama lõike punktides 3–7 nimetatud isiku puhul 40 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(2) Sotsiaalkindlustusameti töötajal on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada:

1) Eesti Töötukassalt töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, karjäärinõustamise, tugiisikuga töötamise, töötamiseks vajaliku abivahendi ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta;

2) puude tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamust isiku puude raskusastme kohta ja puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid;

3) töövõimetuse tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamust isiku töövõimetuse määra kohta ja töövõimetuse tuvastamise otsuse andmeid.

(3) Isikul, kellel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise ajal tekib õigus saada tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööalase rehabilitatsiooni teenust, on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida ta on suunatud saama.

(4) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse ravimeeskonna hinnangu alusel.

(5) Sotsiaalkindlustusamet edastab kohase abi ja teenuse kohese kättesaadavuse eesmärgil teenuseosutajale käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes koostatud ravimeeskonna hinnangu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse.

§ 64. Rehabilitatsioonijärjekord

(1) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, paneb Sotsiaalkindlustusamet õigustatud isiku tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks järjekorda. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise järjekord ei tohi ületada ühte aastat.

(2) Sotsiaalkindlustusamet peab eraldi rehabilitatsioonijärjekorda kuni 17-aastaste ning 18-aastaste ja vanemate isikute kohta.

(3) Väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 9 nimetatud isikul ning § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on esimest korda tuvastatud puude raskusaste.

(4) Sotsiaalkindlustusamet teavitab õigustatud isikut, kui rehabilitatsioonijärjekord on jõudnud temani.

(5) Õigustatud isik kaotab õiguse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele, kui ta ei pöördu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavituse teatavaks tegemisest.

3. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

§ 65. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

(2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu sellise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaga, kellele on väljastatud tegevusluba.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajal on maksuvõlg, siis Sotsiaalkindlustusamet võib lepingut mitte sõlmida.

(4) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni viieaastase tähtajaga.

4. jaotis Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisele

§ 66. Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale

(1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja, kes osutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mille eest võtab riik tasu maksmise kohustuse üle, peab:

1) olema moodustanud käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele vastava rehabilitatsioonimeeskonna;

2) tagama, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahetult osutav isik vastab käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele;

4) tagama, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutuse nõuetele;

5) tagama teenuse osutamise kohale juurdepääsu ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;

7) olema kehtestanud asutusesisese kaebuste lahendamise korra;

8) korraldama teenuse osutamise selliselt, et isikul on võimalik saada kõiki talle vajalikke sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavaid teenuseid ühe teenuseosutaja juures.

§ 67. Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele

(1) Kui riik võtab üle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse, tuleb sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus:

1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või osutada tegevuskava ja rehabilitatsiooniplaani või -programmi või tegevuskava alusel rehabiliteerivaid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;

2) tutvustada õigustatud isikule tema õigusi ja kohustusi, kaebuste esitamise korda, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise protseduuri ja selle käigus koostatavaid dokumente;

3) anda kirjalik hinnang õigustatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta ning esitada see Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega;

4) anda kirjalik hinnang õigustatud isiku rehabilitatsiooniplaani või -programmi muutmise põhjendamiseks, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus on rehabilitatsiooniplaani või -programmi muudetud.

§ 68. Nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale

(1) Rehabilitatsioonimeeskond koosneb vähemalt kolmest erinevast spetsialistist, kellest ühel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

(2) Ülejäänud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidel on:

1) kutseseaduse alusel antud psühholoogia kutseala kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;

3) kutseseaduse alusel antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon;

4) riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja registreering tervishoiutöötajana Terviseametis;

5) riiklikult tunnustatud keskeri- või kõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja registreering tervishoiutöötajana Terviseametis;

6) kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;

6¹) kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;

7) kutseseaduse alusel antud loovterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus kunstiteraapias (loovteraapias) või sellele vastav kvalifikatsioon või

8) kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

(3) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.

(4) Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu võib kaasata kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kogemusnõustaja esmase koolituse.

(5) Kogemusnõustaja esmase koolituse õppekava ja koolituse sisu kehtestab

määrusega.

(6) Vähemalt üks rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist peab olema läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriala omandamisel läbinud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava moodulites nimetatud ained.

(7) Rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava ja koolituse sisu kehtestab

määrusega.

(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara.

§ 69. Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi koostamine

(1) Rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

(2) Rehabilitatsiooniprogramm on kindlaks määratud sihtgrupile rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastuvad sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja nende maht ning milles on piiritletud õigustatud isikule programmi rakendamise periood.

(3) Rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma:

1) sotsiaaltöötaja;

2) füsioterapeut või tegevusterapeut, kui hinnatakse liikumishäire või -kahjustusega isiku tegevusvõimet;

3) eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut, kui hinnatakse nägemise, kuulmise või kõne funktsioonihäirega või intellektipuudega isiku tegevusvõimet;

4) eripedagoog, kui hinnatakse alaealise isiku tegevusvõimet;

5) psühhiaater või psühholoog, kui hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse suunatud lapse tegevusvõimet;

6) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 18-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet;

7) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 18-aastase ja vanema psüühikahäirega isiku erihoolekandeteenuse vajadust.

(4) Rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel ja rakendamisel kohaldatakse rehabilitatsioonimeeskonna kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

(5) Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi võib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus muuta, kui see on vajalik rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

(6) Tegevuskavas, rehabilitatsiooniplaanis ja rehabilitatsiooniprogrammis sisalduvate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(7) Rehabilitatsiooniprogrammi kriteeriumidele vastavuse hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister Sotsiaalkindlustusameti juurde rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni, mille arvamus ei ole Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniprogrammi kinnitamisel siduv.

(8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ning puudega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon kaasab iga programmi hindamisse vähemalt kaks erialaeksperti.

(9) Sotsiaalkindlustusamet hindab rehabilitatsiooniprogrammi järgmiste kriteeriumide põhjal:

1) rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused vastavad sihtgrupi vajadustele;

2) rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine;

3) rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused;

4) rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev.

(10) Rehabilitatsiooniprogrammide täpsustatud hindamiskriteeriumid kehtestab

määrusega.

(11) Sotsiaalkindlustusamet kinnitab rehabilitatsiooniprogrammi, kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kriteeriumid on täidetud.

3. jagu Erihoolekandeteenused

1. jaotis Üldsätted

§ 70. Erihoolekandeteenuse taotlemine ja otsuse tegemine

(1) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile taotluse erihoolekandeteenuse saamiseks.

(1) Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel võib isik anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks.

(2) Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest:

1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud erihoolekandeteenuse osutamine;

1¹) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;

2) toimetulekuvõime;

3) tegevusvõime;

4) osalusvõime;

5) terviseseisund;

6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta;

7) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses sisalduvad andmed.

(3) Kui isik on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel, esitab isiku seaduslik esindaja või elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kohtumääruse isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohta.

(4) Sotsiaalkindlustusamet otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.

(6) Erihoolekandeteenuse osutamise maksimaalne tähtaeg, mille jooksul isikul on õigus teenust saada, võib olla erihoolekandeteenuse vajaduse väljaselgitamisel kindlaks määratud tähtaja pikkune, kuid ei tohi üldjuhul ületada viit aastat. Erandjuhtumitel võib määrata tähtajaks kuni kümme aastat.

(7) Taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab

määrusega.

(8) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel õigus saada isikult ja Eesti Töötukassalt andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, tugiisikuga töötamise ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

(9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nõusolekul õigus saada tervise infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire diagnoosi kohta.

§ 71. Suunamisotsuse väljastamine

(1) Kui taotleja vastab käesolevas jaos nimetatud teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse, kui:

1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks;

2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht.

(2) Suunamisotsusesse märgitakse:

1) erihoolekandeteenust saama suunatud isiku ja olemasolu korral tema seadusliku esindaja nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed;

2) teenus, mida saama isik on suunatud;

3) tähtaeg, mille jooksul isikul on õigus teenust saada;

4) selle erihoolekandeteenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, kelle juurde isik teenust saama on suunatud;

5) teenuse saamise eesmärk;

7) teenuse osutamise kestus ja tegevuste soovituslik sagedus;

8) muu teave, mis on seotud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatavale isikule teenuse osutamisega.

(3) Kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse suunamisotsuses märgib Sotsiaalkindlustusamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule, et isikul on õigus saada märgitud teenust juhul, kui ta tasub käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud omaosaluse või omaosaluse, millest on maha arvestatud omaosaluse puudujääv osa, mille hüvitamise kohustuse on riik üle võtnud. Isikul tekib õigus teenust saada ka juhul, kui kolmas isik võtab isiku eest omaosaluse tasumise kohustuse üle ning isiku omaosalus kaetakse kokkulepitud ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku suhtes.

(4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist.

(5) Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Teenust saama õigustatud isik peab kümne tööpäeva jooksul talle teenusekoha pakkumisest arvates pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest Sotsiaalkindlustusametit teavitama. Sotsiaalkindlustusamet arvestab kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku soovi teenuseosutaja valikul juhul, kui isiku soovitud teenuseosutajal on võimalik kohtumääruses nimetatud tähtajal isikule ööpäevaringset erihooldusteenust osutada.

(6) Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul ning seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.

(7) Sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kümne päeva jooksul.

(8) Kui suunamisotsuses kokku lepitud tähtpäev on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib Sotsiaalkindlustusamet isiku taotlusel ja kokkuleppel erihoolekandeteenuse osutajaga leppida kokku uue tähtpäeva, millest algab erihoolekandeteenuse osutamine.

(9) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik tuleb hoolekandeasutusse paigutada viivitamata pärast suunamisotsuse väljastamist.

(10) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 1, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest ja isiku järjekorda võtmisest.

(11) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest, teise teenuseosutaja juures vabade kohtade olemasolust ja isiku järjekorda võtmisest, kui teenust saama suunatud isik ei soovi, et temale osutaks teenust teine erihoolekandeteenuse osutaja.

§ 72. Erihoolekandeteenuse rahastamine

(1) Erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt.

(2) Riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist:

1) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret;

2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena.

(3) Erihoolekandeteenust rahastatakse teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud lepingu, teenuseosutaja esitatud arvete ning isikule väljastatud suunamisotsuse alusel.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) ;

2) ;

3) .

§ 73. Isiku omaosalus

(1) Kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik tasub omaosaluse vastavalt teenuse kasutamise päevadele.

(2) Kui isiku omaosalus kaetakse isiku riiklikust pensionist, kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust sotsiaalmaksuseaduse tähenduses (edaspidi tulud), peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist.

(2) Kui isikule makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti, või kui isik on esitanud avalduse pensioni maksmise peatamiseks, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti tema vanaduspensioni suurusest.

(3) Kui isiku omaosaluse puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus, võib talle jääda isiklikuks kasutamiseks puudujääva osa võrra väiksem osa tuludest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on võrdne tulumaksuseaduse § 23 kohase maksuvaba tuluga ühes arvestuslikus kalendrikuus, ei arvestata käesoleva jao tähenduses isiku tulude hulka.

(5) Kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

(6) Kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on õigusaktides nõutud, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega.

(7) Erihoolekandeteenust saama suunatud isikul on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt.

§ 74. Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest

(1) Kui teenust saama õigustatud isikul ei ole käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2 ja 4 sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse isiku eest riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa (edaspidi puudujääv osa) riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, välja arvatud juhul, kui puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus.

(2) Puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos erihoolekandeteenuse taotlusega.

(3) Puudujääva osa hüvitamisel riigieelarvest võtab Sotsiaalkindlustusamet aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed teenust saama õigustatud isiku suunamise otsusele eelneva kalendrikuu tulude kohta, millest arvestab maha tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse, arvestades käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

(5) Puudujääv osa on vahe riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalse maksumuse ja isiku selliste tulude vahel, millest on maha arvatud tulumaks tulumaksuseaduse kohaselt, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja 15 protsenti pärast maksude mahaarvamist isikule kasutada jäävatest tuludest.

(6) Sotsiaalkindlustusamet otsustab puudujääva osa hüvitamise riigieelarvest suunamisotsuse väljastamise ajaks. Kui taotlus puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esitatakse Sotsiaalkindlustusametile pärast suunamisotsuse väljastamist, otsustab Sotsiaalkindlustusamet puudujääva osa hüvitamise riigieelarvest kümne tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud andmete saamisest arvates.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus tehakse teatavaks ka teenuseosutajale, kelle juures isik soovib erihoolekandeteenust saada.

(8) Puudujääva osa tasub Sotsiaalkindlustusamet kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale, kelle juures isik erihoolekandeteenust saab, eelneva kalendrikuu eest iga kuu suunamisotsuse ja teenuseosutaja esitatud arvete alusel.

(9) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib igal kalendrikuul isiku eelneva kalendrikuu tulusid, võttes aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Isiku tulu muutumise korral muudab Sotsiaalkindlustusamet isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitise suurust. Sotsiaalkindlustusamet edastab isikule või tema seaduslikule esindajale omaosaluse puudujääva osa hüvitamise muudatuse kohta kirjaliku teate.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab

määrusega.

§ 75. Puudujääva osa hüvitamine kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest

(1) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest puudujääva osa hüvitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Pärast isiku hoolekandeasutusse paigutamise kohtumääruse jõustumist või viivitamata täitmiseks tunnistamist selgitab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 74 lõigetes 3–6 sätestatust lähtudes välja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku rahalise suutlikkuse tasuda käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud isiku omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib isiku kohustuse tasuda omaosalus. Kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, arvestades käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatut, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsused teeb Sotsiaalkindlustusamet kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud suunamisotsuse väljastamist.

§ 76. Erihoolekandeteenuse järjekord

(1) Käesoleva seaduse § 71 lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhtudel paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku tema toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja.

(2) Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise korra ja nõuded kehtestab

määrusega.

(3) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.

(5) Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

§ 77. Erihoolekandeteenuse osutamiseks lepingu sõlmimine

(1) Sotsiaalkindlustusamet volitab erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks ühele või mitmele erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule, kohaliku omavalitsuse üksusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele.

(3) Sotsiaalkindlustusamet avaldab teate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusameti veebilehel. Vajaduse korral võib Sotsiaalkindlustusamet avaldada kalendriaasta kestel lisateateid lepingu sõlmimise kavatsuse kohta.

(4) Teenuseosutaja esitab Sotsiaalkindlustusametile ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate avaldamist kirjaliku taotluse lepingu sõlmimiseks.

(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba käesolevas jaos nimetatud teenuse osutamiseks, lepingu kolme kuu jooksul pärast iga-aastase riigieelarve seaduse väljakuulutamist. Kui Sotsiaalkindlustusamet avaldab kalendriaasta jooksul lisateate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta, sõlmib ta kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisateate avaldamist lepingu teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba käesolevas jaos nimetatud teenuse osutamiseks.

(6) Sotsiaalkindlustusamet võib keelduda teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest, kui tegevusloa väljaandja on teinud teenuseosutajale ettekirjutuse käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele mittevastavuse tõttu.

§ 78. Erihoolekandeteenuse osutamise leping

(1) Teenuseosutajal on õigus lepingust tuleneva kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kohustuse täitmisest keelduda, kui teenust saama õigustatud isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui isik ei ole tasunud käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud omaosalust kokku lepitud mahus kahe järjestikuse kalendrikuu eest. Kui isiku eest on omaosaluse tasumise kohustuse üle võtnud muu isik, ei või teenuseosutaja teenuse osutamisest keelduda. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule teenuse osutamisel.

(2) Teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud isikule tuleb erihoolekandeteenust osutama hakata teenuseosutaja poole pöördumise päeval, kuid kõige varem suunamisotsuses kokkulepitud kuupäeval.

(3) Kui teenuseosutaja soovib lepingu ennetähtaegselt lõpetada, peab ta oma kavatsusest teavitama Sotsiaalkindlustusametit:

1) toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise korral vähemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva;

2) igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse osutamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva.

§ 79. Kulude hüvitamine erihoolekandeteenuse osutajale

(1) Sotsiaalkindlustusamet kohustub lepinguga hüvitama erihoolekandeteenuse osutajale iga kuu erihoolekandeteenuse osutamise kulud esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud teenuse maksimaalse maksumuse ulatuses, kui:

1) teenust osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega teenuseosutaja poole pöördunud erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule;

2) osutatud teenus vastas käesoleva seadusega sätestatud nõuetele;

3) teenust on osutanud suunamisotsuses märgitud teenuseosutaja;

4) isikule osutati suunamisotsuses märgitud teenust selles märgitud tähtaja jooksul.

(1) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel hüvitada täitmata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele. Hüvitamine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 95 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.

(1) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel hüvitada kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab päeva- ja nädalahoiuteenust. Hüvitatakse iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.

(2) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul, tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale selle erihoolekandeteenuse osutamise eest, mida saama isik on suunatud, riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel. Tasu makstakse kõige rohkem kolme päeva ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul, seitsme päeva ulatuses kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul ning kümne päeva ulatuses sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabaneva ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isiku puhul.

(3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab erihoolekandeteenuse osutajale selle teenuse osutamise eest, mida isik on õigustatud saama, riigieelarvest makstava tasu maksmist juhul, kui:

1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kuni kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul;

2) isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe aasta jooksul;

3) isik ei kasuta erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse tuberkuloosiravi saamise lõpuni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel tasutakse teenuseosutajale 95 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud selle teenuse maksimaalsest maksumusest, mida isikule osutati, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.

(4) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel tasutakse teenuseosutajale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalsest maksumusest, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.

(5) Arvete esitamise täpsemad tingimused ja kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja vahel sõlmitud lepingus.

(6) Sotsiaalkindlustusameti poolt riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 80. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamine ja sellest teavitamine

(1) Teenuseosutaja lõpetab erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel juhul, kui:

1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral;

2) teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud leping lõpeb ning samad pooled ei sõlmi sama erihoolekandeteenuse osutamiseks uut lepingut või

3) Sotsiaalkindlustusamet on tunnistanud kehtetuks käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse.

(2) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule lõpetatakse teenuse osutamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning juhul, kui kohus peatab või lõpetab kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutamise või kui lõpeb kohtumääruses sätestatud hoolekandeasutusse paigutamise tähtaeg.

(3) Erihoolekandeteenust saav isik peab kirjalikult teavitama teenuseosutajat, kelle juures ta erihoolekandeteenust saab, oma soovist:

1) katkestada kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saamine selle teenuseosutaja juures rohkem kui üheks päevaks;

2) lõpetada teenuse saamine selle teenuseosutaja juures enne suunamisotsuses märgitud tähtaega.

(4) Kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kaks kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu ning soovib sama suunamisotsuse alusel pärast statsionaarse tervishoiuteenuse saamist saada suunamisotsuses märgitud teenust, peab isik või olemasolu korral tema seaduslik esindaja alates teisest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise kuust kuni tervishoiuteenuse saamise lõpuni esitama Sotsiaalkindlustusametile selle erihoolekandeteenuse osutaja kaudu, kelle juures isik suunamisotsuses märgitud teenust sai, iga kalendrikuu kolmandaks kuupäevaks kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta sai eelmisel kalendrikuul statsionaarset tervishoiuteenust.

(5) Kui isik ei ole suuteline käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust esitama, esitab selle Sotsiaalkindlustusametile teenuseosutaja, kelle juures isik erihoolekandeteenust sai, kui teenuseosutaja on teadlik, et isik sai statsionaarset tervishoiuteenust.

(6) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisest kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule teavitab Sotsiaalkindlustusametit isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, esitades sellekohase kirjaliku kinnituse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras ja tähtpäevaks.

(7) Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates alljärgneva asjaolu teadasaamisest teavitama kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit isikust, kes:

1) soovib erihoolekandeteenuse kasutamise lõpetada enne suunamisotsuses märgitud tähtaja lõppu;

2) ei ole kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest;

2¹) ei ole kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui neli kuud ühe aasta jooksul;

3) ei ole teenuseosutaja juurde pöördunud erihoolekandeteenuse kasutamiseks käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates või

4) sureb erihoolekandeteenuse kasutamise ajal.

§ 81. Erihoolekandeteenuse osutaja vahetamine

(1) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik soovib enne erihoolekandeteenuse osutaja juurde pöördumist või teenuse osutamise kestel teenuseosutajat vahetada, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku taotluse, milles märgib teenuseosutaja, kelle juurde ta soovib erihoolekandeteenuse saamiseks pöörduda, ja tähtpäeva, millest alates ta soovib uue teenuseosutaja juures teenust saada.

(2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule uue suunamisotsuse tema soovitud teenuseosutaja juurde, kui teenuseosutaja käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuses sellekohast teenust osutab ja tal on pakkuda isikule vaba koht.

(3) Kui erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku soovitud teenuseosutajal ei ole vaba kohta, pannakse isik taotletud teenuseosutaja juurde erihoolekandeteenuse järjekorda, lähtudes käesoleva seaduse §-s 76 sätestatust.

(4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, kes soovib teenuseosutajat vahetada, kuid kelle soovitud teenuseosutaja juures ei ole vaba kohta, jätkatakse erihoolekandeteenuse osutamist selle teenuseosutaja juures, kelle juures ta erihoolekandeteenust saab, seni, kuni vabaneb koht soovitud teenuseosutaja juures.

(5) Kui leping lõpetatakse ning samad pooled ei sõlmi sama erihoolekandeteenuse osutamiseks uut lepingut, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule, kellele nimetatud teenuseosutaja erihoolekandeteenust osutas, uue suunamisotsuse. Kui isiku soovitud teenuseosutaja juures vaba koht puudub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, kes paigutatakse erihoolekandeteenust saama selle teenuseosutaja juurde, kelle juures on vaba koht olemas.

§ 82. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus

(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele.

(2) Kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid teenust saama õigustatud isikule käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus), välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul.

(3) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.

(4) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust kasutanud isiku erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub päeval, kui alustatakse isikule selle erihoolekandeteenuse osutamist, mille järjekorda ta kantud oli, kui isik:

1) on suunatud uuesti toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama;

2) on kantud tema taotletud teenuse järjekorda hiljemalt kuus kuud pärast temale kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemist.

§ 83. Nõuded erihoolekandeteenuse osutajale

(1) Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud:

1) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel tutvustama isikule ja olemasolu korral tema seaduslikule esindajale suuliselt või kirjalikult oma kodukorda ning isiku õigusi ja kohustusi teenuse saamise ajal;

2) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel tutvustama temale teenuse osutamiseks vajalikke ruume, juhul kui teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides;

3) tagama erihoolekandeteenust saava isiku kohta käiva teenuse osutamisega seotud teabe ning dokumentide kogumise ja säilitamise;

4) koostama kirjalikult asutuse kaebuste lahendamise korra, milles on märgitud asutusesisesed ja asutusevälised kaebuste esitamise ja lahendamise viisid ning kontaktandmed pöördumiseks teiste asjaomaste institutsioonide poole, ning selgitama seda isikule ja tema seaduslikule esindajale;

5) tagama, et temaga lepingulises suhtes olev teenust vahetult osutav isik vastab käesoleva seaduse §-s 86 ja selle alusel kehtestatud nõuetele;

6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;

7) erihoolekandeteenuse osutamise vältel aktiivselt tegelema isikuga, kaasates teda vastavalt tema võimetele ja vajadustele teenuse sisuna sätestatud tegevuste elluviimisse;

8) teavitama isikut, tema seaduslikku esindajat ja Sotsiaalkindlustusametit erihoolekandeteenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumisest, teenuse jätkamise vajadusest ning lepingu lõppemisest ja ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva ning toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumist;

9) teavitama esimesel võimalusel teenust saavat isikut ja Sotsiaalkindlustusametit ning olemasolu korral isiku seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele;

10) teavitama kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikut, kellel on raskusi omaosaluse tasumisega, võimalusest hüvitada omaosaluse puudujääv osa riigieelarvest;

11) hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;

11¹) teenuse osutamise lõpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise lõpetamist ning esitama Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;

11²) isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja nõusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmärkide täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval;

12) koostama statistilisi aruandeid erihoolekandeteenuste kohta käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja esitama need Sotsiaalkindlustusametile;

13) tagama erihoolekandeteenuse osutamise, teenuse osutamise koha ja toitlustamise vastavuse käesolevas seaduses ja rahvatervishoiu seaduses sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestab

määrusega.

(3) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast teenuse osutamise lõppemist.

§ 84. Erihoolekandeteenust saava isiku dokumendid

(2) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.

(4) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamisel tagastab teenuseosutaja teenust saanud isiku või tema seadusliku esindaja soovil teenuse osutamise käigus isiku kohta kogutud ja säilitatud dokumendid, sealhulgas isikule koostatud tegevusplaani.

§ 85. Tegevusplaan

(1) Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks.

(2) Tegevusplaan peab sisaldama:

1) isikule seatud eesmärki ja soovitatud tegevusi selle saavutamiseks;

2) isiku vajadustele vastavate tegevuste elluviimise ajakava ja kirjeldust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta vähemalt üks kord kvartalis.

(3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani.

§ 86. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

(1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks.

(3) Erihoolekandeteenust ei või vahetult osutada tegevusjuhendaja, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

(7) Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning nõuded koolituse läbimisele, koolituse mahule ja sisule kehtestab

määrusega.

(8) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.

2. jaotis Igapäevaelu toetamise teenus

§ 87. Igapäevaelu toetamise teenus

(1) Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

(2) Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;

2) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;

3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;

4) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel;

5) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist;

6) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades;

7) toetama teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu;

8) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 88. Riigieelarvest rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikud

(1) Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;

2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 89. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

(1) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.

§ 90. Nõuded igapäevaelu toetamise teenusele

(1) Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada teenust saama õigustatud isiku eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades.

(2) Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.

(3) Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi tuleb teenust saama suunatud isiku suhtes vahetult ellu viia või tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule või tema lähedastele teenust vahetult osutati.

(4) Igapäevaelu toetamise teenuse alustamisel peab teenuseosutaja teavitama õigustatud isikut, millistel päevadel ja kellaaegadel teenust osutatakse.

(5) Igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta.

3. jaotis Töötamise toetamise teenus

§ 91. Töötamise toetamise teenus

(1) Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal.

(2) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) motiveerima isikut tööle asuma;

2) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö;

3) toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal;

4) juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel;

5) juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes suhetes;

6) valmistama isikut ette võimaluse korral iseseisvalt ilma toetuseta tööle asuma.

(3) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd, sealhulgas tööd, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist.

§ 92. Riigieelarvest rahastatavat töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikud

(1) Õigus saada töötamise toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;

1¹) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud juhul, kui ta on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka;

2) ta vajab enne tööle asumist või töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist;

3) talle ei osutata samal ajal päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 93. Nõuded töötamise toetamise teenusele

(2) Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.

(3) Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist.

(4) Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud isik ei ole ühe aasta jooksul pärast töötamise toetamise teenuse osutamise alustamist ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse talle selle suunamisotsuse alusel teenuse osutamine.

(5) Töötamise toetamise teenuse osutaja teavitab Sotsiaalkindlustusametit käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisest, misjärel Sotsiaalkindlustusamet tunnistab edasiulatuvalt kehtetuks haldusakti, millega isik töötamise toetamise teenust saama suunati.

(6) Töötamise toetamise teenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktides 1 ja 3–6 nimetatud tegevusi tuleb töötamise toetamise teenust saama suunatud isiku, tema tööandja või isikuga koos töötavate isikute suhtes vahetult ellu viia suunamisotsuses märgitud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isiku tööandjale, isikule või isikuga koos töötavatele isikutele on töötamise toetamise teenust vahetult osutatud.

(7) Töötamise toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne töötamise toetamise teenust saama suunatud isiku kohta.

4. jaotis Toetatud elamise teenus

§ 94. Toetatud elamise teenus

(1) Toetatud elamise teenus on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

(2) Toetatud elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel;

2) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel;

3) abistama ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut;

4) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel.

§ 95. Riigieelarvest rahastatavat toetatud elamise teenust saama õigustatud isikud

(1) Õigus saada toetatud elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;

2) ta suudab ise enda eest hoolitseda;

3) ta suudab juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega;

4) talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 96. Nõuded toetatud elamise teenusele

(1) Toetatud elamise teenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi võib ellu viia toetatud elamise teenust saama õigustatud isiku kasutusse antud eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades.

(2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.

(3) Toetatud elamise teenuse raames isiku kasutusse antav eluruum peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud nõuetele.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule peab eluruumis olema:

1) vähemalt üks magamistuba ühe teenust saava isiku kohta;

2) teenust saavate isikute soovi korral võib ühes magamistoas elada kaks teenust saavat isikut;

3) köök või kööginurk;

4) tualeti ja duši või vanni kasutamise võimalus.

(5) Toetatud elamise teenust osutatakse intellektipuudega isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

(6) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud.

(7) Toetatud elamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne toetatud elamise teenust saama suunatud isiku kohta.

5. jaotis Kogukonnas elamise teenus

§ 97. Kogukonnas elamise teenus

(1) Kogukonnas elamise teenus on isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.

(3) Kogukonnas elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse;

2) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse;

3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;

4) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid;

5) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamise või töösarnase tegevuse tegemise juures;

6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 98. Riigieelarvest rahastatavat kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikud

(1) Õigus saada kogukonnas elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;

2) ta suudab toime tulla enese eest hoolitsemisega ja osaleda majapidamistöödes;

3) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 99. Nõuded kogukonnas elamise teenusele

(1) Käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud tegevusi tuleb kogukonnas elamise teenust saava isiku suhtes ellu viia iga päev.

(2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.

(3) Kogukonnas elamise teenust osutatakse intellektipuudega isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

(4) Kogukonnas elamise teenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule.

(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kuni kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.

5¹. jaotis Päeva- ja nädalahoiuteenus

§ 99¹. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenus on täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ning arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja paranemine ning turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist.

(2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ning suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) tagama päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku turvalisuse;

2) juhendama ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel;

3) juhendama ja abistama isikut koostöös lähedastega tervishoiuteenuse osutaja määratud raviskeemi järgimisel;

4) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;

5) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;

6) juhendama isikut vaba aja sisustamisel;

7) kaasama isiku lähtuvalt tema võimetest ja oskustest töösarnasesse tegevusse ning selles teda juhendama;

8) nõustama isiku lähedasi tema käitumise ja temaga suhtlemise eripärades ning tegema lähedastega koostööd;

9) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide saavutamiseks.

§ 99². Riigieelarvest rahastatavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud

(1) Õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue;

2) tal on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime, välja arvatud juhul, kui ta on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka;

3) tema toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel päeval kuus;

4) tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega;

5) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 99³. Nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 99¹ lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia minimaalselt kümnel päeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Kuus kuud pärast esmakordses suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeva on kohanemisaeg, mille kestel võib käesoleva seaduse § 99¹ lõikes 2 nimetatud tegevusi päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia vähem kui kümnel päeval kuus.

(3) Hinnangu päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta ühes kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.

(4) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud:

1) tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute vajadustele;

2) tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel;

3) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste osutamise ruumidest eraldi;

4) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ning ruumidest väljumise kontrolli;

5) pidama arvestust päevade ning ööpäevade üle, millal isikule on päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutatud.

(5) Kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib viia teenust saava isiku väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral temalt selleks nõusoleku.

§ 99⁴. Päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavad isikud

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja tagab nimetatud teenust saava 12 isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

(2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

6. jaotis Ööpäevaringne erihooldusteenus

§ 100. Ööpäevaringne erihooldusteenus

(1) Ööpäevaringne erihooldusteenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.

(2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) täitma käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi;

2) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse;

3) abistama täisealist isikut enese eest hoolitsemisel;

4) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi;

5) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil;

6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks.

(3) Teenust saavaks täisealiseks isikuks kõnesoleva teenuse raames loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja juurde suunamisotsuse alusel pöördunud täisealist isikut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik, kes viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja omandis või kasutuses olevates ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil.

(4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik loetakse teenust saavaks täisealiseks isikuks kogu kohtumääruses nimetatud tähtaja kestel sõltumata täisealise isiku asukohast.

§ 101. Riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud täisealised isikud

(1) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) täisealisel isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;

3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealisel isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime;

4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;

5) täisealise isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega;

6) täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega päeva- ja nädalahoiuteenust;

7) täisealine isik vajab abi enese eest hoolitsemisel;

8) täisealine isik ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire, ning:

1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele ja

2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik.

(2) Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul täisealist isikut, kellel vahelduvad paranemise ja haiguse ägenemise hood pidevalt ning kelle seisund on sageli muutuv.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning:

1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele ja

2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik.

(4) Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul täisealist isikut, kellel on toetusvajaduse hindamisel tuvastatud olulistes eluvaldkondades äärmuslik abi- ja toetusvajadus.

(5) Riigieelarvest kaetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud täisealistele isikutele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse kulud, välja arvatud täisealise isiku omaosalus.

§ 102. Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele

(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja on kohustatud:

1) omama ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku viibimiskohast;

2) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli;

3) tagama teenust saavate täisealiste isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele, äärmusliku abi- ja toetusvajadusega täisealistele isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele samades ruumides;

4) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi.

(2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega täisealisele isikule.

(3) Kui ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja soovib ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama täisealiselt isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral viimaselt selleks nõusoleku.

(4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab tema juures ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele isikutele iseseisva õendusabi ulatuses, mille eest Tervisekassa on tasu maksmise kohustuse üle võtnud.

(8) Ööpäevaringset erihooldusteenust, välja arvatud majutamist, võib kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealistele isikutele osutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud täisealiste isikutega, äärmusliku abi- ja toetusvajadusega täisealiste isikutega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealiste isikutega samades ruumides ja samal ajal, arvestades käesoleva seaduse §-s 103 sätestatut.

§ 103. Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku puhul

(1) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule, on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud nõuetele tagama, et:

1) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei lahku teenuse osutamise ruumidest ega territooriumilt ilma teenuseosutaja tagatud saatjata;

2) oleks pidev ööpäevaringne kontroll ja ülevaade kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku liikumise, asukoha ja tegevuste üle;

3) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei sea ohtu ennast või teisi isikuid.

§ 104. Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad täisealised isikud

(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

(2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

(2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

(3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

4. jagu Täisealise isiku nõusolekuta hooldamine

§ 105. Täisealise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel

(1) Täisealine isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud:

1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;

3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

(2) Kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud.

(3) Täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek.

(4) Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(5) Kohus võib paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.

(6) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, teatab täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest viivitamata täisealise isiku eestkostjale ja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, lisades teatele psühhiaatri arvamuse täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise peatamise, pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Täisealise isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest on viivitamata kohustatud teavitama kohut:

1) ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldusel viibib;

2) täisealise isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

3) täisealise isiku seaduslik esindaja, kui ta on täisealise isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest teadlik.

§ 106. Sotsiaalteenust saava täisealise isiku liikumisvabaduse piiramine

(1) Õigust vabalt liikuda võib piirata täisealisel isikul, kes:

1) on paigutatud hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel vastavalt käesoleva seaduse §-le 105;

2) saab ööpäevaringset erihooldusteenust, kui see on vajalik nimetatud täisealise isiku või teiste täisealiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

(2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib ööpäevaringset erihooldusteenust saava psüühikahäirega täisealise isiku õigust vabalt liikuda piirata vaid sel määral, kui see on vajalik nimetatud täisealise isiku või teiste täisealiste isikute elu ja tervise kaitseks.

§ 107. Täisealise isiku eraldamine

(1) Täisealise isiku suhtes, kes ei ole ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutatud kohtumäärusega, võib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kasutada liikumisvabaduse piiranguna ainult eraldamist. Eraldamist võib kasutada ka kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealiste isikute suhtes.

(2) Eraldamiseks loetakse täisealise isiku eraldusruumi paigutamist. Täisealise isiku eraldusruumis viibimise ajal peab täisealine isik olema pidevalt ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja järelevalve all.

(3) Eraldusruumile ja eraldusruumi sisustusele esitatavad nõuded kehtestab

määrusega.

(4) Eraldamist võib kasutada ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku suhtes ainult juhul, kui:

1) on täisealisest isikust tulenev otsene oht täisealise isiku enda või teise täisealise isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele;

2) täisealise isiku suusõnaline rahustamine või muude teenuseosutajale teadaolevate konkreetse täisealise isiku kohta arsti poolt märgitud abimeetmete kasutamine ei ole osutunud küllaldaseks;

3) arst ei ole teenuseosutajale teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse täisealise isiku suhtes välistanud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel ja enne eraldamist teavitab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kiirabiteenuse osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral võib teenuseosutaja täisealise isiku enne teavitamist eraldada, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

(6) Täisealise isiku võib eraldada teistest teenust saavatest täisealistest isikutest kuni kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest.

(7) Eraldamise kohta teeb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kirjaliku põhjendatud otsuse. Täisealise isiku eraldamisest teavitab teenuseosutaja olemasolu korral täisealise isiku seaduslikku esindajat.

(8) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kes on kasutanud eraldamist, on kohustatud koostama kirjaliku protokolli, milles märgib:

1) eraldatud täisealise isiku ees- ja perekonnanime;

2) eraldamise algus- ja lõpuaja;

3) eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas täisealise isiku rahustamiseks kasutatud abimeetmed;

4) eraldamise põhjused;

5) eraldamise otsuse teinud täisealise isiku nime;

6) info käesoleva lõike punktis 1 nimetatud täisealisel isikul või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal või temaga ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks lepingulises suhtes oleval täisealisel isikul tekkinud vigastuste kohta ning täisealise isiku lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse kohta.

(9) Pärast eraldamise lõpetamist on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud eraldatud olnud täisealisele isikule selgitama eraldamise otstarvet ja põhjust.

(10) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja koostab rahutute ja vägivaldsete täisealiste isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhendi.

5. jagu Lapsehoiuteenus

§ 108. Lapsehoiuteenus

–

§ 115.

6. jagu Asenduskoduteenus

§ 116. Asenduskoduteenus

§ 117. Asenduskoduteenust saama õigustatud isikud

§ 118. Asenduskoduteenuse osutamine

§ 119. Asenduskoduteenust saama suunamine

§ 120. Asenduskoduteenuse rahastamine

§ 121. Asenduskoduteenust saava lapse dokumendid

§ 122. Nõuded asenduskoduteenusele

§ 123. Nõuded asenduskodu kasvatusala töötajatele

§ 124. Nõuded perevanemale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule

§ 124¹. Perevanema leping

§ 125. Asenduskoduteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele, alaealisele inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele

§ 126. Lapse ajutiselt perekonda andmise korraldus

6¹. jagu Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele

§ 126¹. Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele

(1) Asendushooldusteenust osutatakse saatjata alaealisele välismaalasele käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao 12. jaotises sätestatud tingimustel ja korras.

§ 126². Saatjata alaealisele välismaalasele osutatava asendushooldusteenuse rahastamine

(1) Saatjata alaealisele välismaalasele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

(2) Käesoleva seaduse § 45⁹ lõike 4 punktides 2–5 sätestatud kohustusi täidab Sotsiaalkindlustusamet.

7. jagu Lapse hooldamine perekonnas

§ 127. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lapse suunamisel perekonnas hooldamisele

§ 128. Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused