Väärtpaberite registri pidamise seadus

(7) Kui omandaja või isik, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, on teises lepinguriigis registreeritud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka registripidajale, tema aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 28⁴. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehinguga ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 28³ lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 28¹;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 28³ lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääled siiski arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja see mõjutas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.

§ 28⁵. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse registripidajas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist registripidaja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusel kontrolli registripidaja üle või olulise osaluse registripidajas või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3) Registripidaja on käesoleva seaduse §-s 28¹ ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Registripidaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli registripidajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.

§ 29. Registripidaja nõukogu ja juhatus

(1) Registripidaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(2) Registripidaja põhikirjas peab olema ette nähtud nõukogu ja juhatuse täpsem töökorraldus.

(3) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.

(4) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise, karistatuse ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et talle ei ole teada asjaolud, mis välistaksid tema õiguse olla registripidaja nõukogu või juhatuse liige.

(5) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmed ning registripidaja töötajad peavad hoidma registris sisalduvat teavet, mis pole avalikult kättesaadav, saladuses nii ametikohustuste täitmise ajal kui ka pärast ametikohustuste täitmise lõppemist.

(6) Registripidaja on kohustatud kindlustama registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete ning töötajate ameti- ja tööalastest tegudest tuleneva tsiviilvastutuse.

(7) Registripidaja on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama nõukogu ja juhatuse liikmete valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

(8) Kui registripidaja nõukogu või juhatuse liige ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda nii juhatuse või nõukogu liikme tema ametikohalt tagasikutsumist kui ka peatada tema volitused.

(9) Kui registripidaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu.

§ 30. Registripidaja kohustused registriandmete kaitsmisel ja säilitamisel

(1) Registripidaja peab tagama, et registriandmed oleksid halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(2) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümne aasta vältel vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või dokumentaalset taasesitamist võimaldaval viisil.

(3) Registriandmete arhiveerimine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule.

§ 30¹. Registripidaja aruandlus

(1) Registripidaja on kohustatud esitama valdkonna eest vastutavale ministrile oma tegevuse kohta aruandeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-de 23¹ ja 23² rakendamisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete koostamise alused ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Pensioniregistri pidaja esitab oma majandusaasta aruande lisana kohustusliku kogumispensioni registriteenuse aruande ning nimetatud teenuse ja pensioniregistri pidaja muude teenuste vahel kulude jaotamise põhimõtted.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud majandusaasta aruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab

määrusega.

§ 30². Nõuded registripidaja digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Registripidaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid.

(2) Registripidajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid.

(3) Registripidaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(4) Registripidaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(5) Kui registripidaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab registripidaja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

(6) Registripidaja peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 12 lõikes 5 sätestatuga tagama vähemalt ühe varutöötluskoha olemasolu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut ei kohaldata pensioniregistri pidajale.

5. peatükk KONTOHALDUR

§ 31. Kontohaldur

§ 32. Kontohalduri staatuse andmine

(1) Kontohalduriks võivad olla Eesti väärtpaberituru kutselised osalised ja Eesti Pank.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võivad kontohalduriks olla:

1) lepinguriigis registreeritud ja lepinguriigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing;

2) riigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud ja selle riigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing juhul, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus tagab piisava järelevalve kontohalduri üle ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on piisav õiguslik alus või võimalus koostööks Finantsinspektsiooniga.

(3) Kontohalduri staatuse andmise käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele otsustab registripidaja. Registripidajal on õigus nõuda kontohaldurilt või kontohalduri staatuse taotlejalt teavet registripidamise korras kehtestatud ulatuses eesmärgiga hinnata nende vastavust kontohaldurile seadusega ja registripidamise korraga esitatavatele nõuetele. Registripidaja võib keelduda kontohalduri staatuse andmisest üksnes põhjusel, et kontohaldur ei vasta talle kehtestatud nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikud peavad kogu kontohalduriks olemise aja vältel vastama kõigile alljärgnevatele nõuetele:

1) nende suhtes peab kehtima registripidajaga sõlmitud leping, mille alusel nimetatud isikud on kohustunud tegutsema kooskõlas käesoleva seaduse ning teiste Eesti Vabariigis kontohaldurite tegevust reguleerivate õigusaktidega, samuti registripidaja kehtestatud nõuetega;

2) täidetud peavad olema kõik registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud tagatiste seadmise ja kindlustuse kohustused;

3) registripidajaga sõlmitud leping, mis reguleerib kontohalduri osalemist registripidaja poolt Eesti õiguse kohaselt korraldatavas registris, ja kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;

4) registripidajaga sõlmitud leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikute suhtes seoses nende tegevusega kontohaldurina.

(5) Kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja osutatavate teenuste vahendamiseks peab kontohaldur liituma registripidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.

§ 33. Korralduste edastaja

(1) Kontohaldur on kohustatud tagama, et registripidajale annaks korraldusi, edastaks andmeid ning teeks päringuid tema selleks pädev esindaja. Kontohaldur vastutab selle kohustuse rikkumisest tekkinud kahju eest.

§ 34. Korralduste andmine registritoimingute tegemiseks, andmete edastamine ja päringute tegemine

(1) Kontohalduril on õigus täita ainult nendelt isikutelt saadud korraldusi ja päringuid, kes on õigustatud käsutama vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpabereid. Kontohaldur on kohustatud tuvastama ja kontrollima temale registritoimingu tegemiseks korralduse andnud või registriandmete kohta teavet küsiva isiku (korralduse andja) isikusamasust ja selle isiku õigusi vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite käsutamisel. Kui registritoimingu tegemiseks ei anna korraldust füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja või juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja seadustest tulenev esindaja isiklikult, peab korralduse tegemiseks antav volitus olema notariaalselt kinnitatud või antud muus vormis ja viisil, mida kontohaldur aktsepteerib.

(2) Kontohaldur on kohustatud täitma väärtpaberikonto omaja, kohtutäituri, pankrotihalduri ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 16¹ sätestatud juhtudel pandipidaja seaduslikke korraldusi registritoimingute tegemiseks.

(3) Kontohalduril on keelatud edastada registripidajale korraldusi registritoimingu tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaja või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulise korralduseta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(4) Kontohaldur peab kontrollima tema poolt registripidajale edastatavate andmete õigsust. Kontohaldur vastutab tema poolt registripidajale registritoimingu tegemiseks edastatud korralduste õigsuse ning korralduse andja tahtele vastavuse eest nii väärtpaberikonto omaja, tema poolt volitatud isiku kui ka registripidaja ees.

(5) Registripidaja võib võtta täitmiseks registritoimingute tegemiseks antud korraldusi ja päringuid, mis on registripidajale nõuetekohaselt edastatud kontohalduri poolt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(6) Kontohaldur on kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente kümme aastat, arvates korralduse andmisest temale.

§ 35. Kontohalduri staatuse peatamine

(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidajal õigus otsustada kontohalduri staatuses tegutsemise täielik või osaline peatamine, kui see on vajalik, et kaitsta väärtpaberikonto omajate õigusi.

(2) Kontohalduri staatuse täielikust või osalisest peatamisest tulenevad piirangud tühistab registripidaja pärast kontohalduri staatuse peatamise tinginud asjaolude kõrvaldamist.

(3) Kontohalduri staatuse peatamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

§ 36. Kontohalduri staatuse tühistamine

(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete olulise rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidajal õigus tühistada kontohalduri staatus, kui nõudeid rikkunud või nõuetele mittevastava isiku tegutsemine kontohaldurina on võimatu või kui see kujutaks otsest ohtu väärtpaberikonto omajate õigustele.

(2) Kontohalduri staatuse tühistamisel korraldab registripidaja väärtpaberikontode haldamisõiguse üleandmise kontohalduri staatuses tegutsemise õigust omavatele isikutele.

(3) Haldamisõigus antakse üle registripidaja otsusega, milles märgitakse:

1) haldamisõiguse ülemineku aeg;

2) muud tingimused ja asjaolud, mis on vajalikud haldamisõiguse üleandmise korraldamiseks viisil, millega tagatakse väärtpaberikontode omajatele võimalus sõlmida kokkuleppeid väärtpaberikontode kasutamiseks uue kontohalduri vahendusel.

(4) Kontohalduri staatuse tühistamise korral on kontohaldur kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja viie tööpäeva jooksul üldsusele avatud arvutisüsteemis.

(6) Kontohalduri staatuse tühistamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

§ 37. Kontohalduri staatusest loobumine

(1) Kontohalduril on õigus loobuda kontohalduri staatusest, lõpetades selleks registripidajaga sõlmitud lepingu, kui ta teatab sellest kirjalikult registripidajale vähemalt kaks kuud ette. Kuni kontohalduri staatuse lõppemise päevani kehtivad kontohalduri suhtes kõik kontohalduri staatusest tulenevad õigused ja kohustused.

(2) Kontohalduri staatusest loobuda sooviv kontohaldur on kohustatud teavitama sellest kirjalikult kõiki isikuid, kellel on tema vahendusel avatud väärtpaberikontod. Vastav teade peab olema saadetud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et see oleks adressaadil käes vähemalt üks kuu enne kontohalduri ning registripidaja vahelise lepingu lõppemist. Lisaks teabele kontohalduri staatusest loobumise ja selle jõustumise kuupäeva kohta peab teade sisaldama kõigi teiste registripidaja kontohaldurite kontaktandmeid.

(3) Kontohalduri staatusest loobunud kontohaldur on kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused. Kulutuste hüvitamise õigus tuleb ära näidata kontohalduri poolt väärtpaberikonto omajatele saadetavas teates kontohalduri staatusest loobumise kohta.

(4) Vähemalt üks kuu enne lepingu lõppemist on kontohaldur kohustatud avaldama sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üldsusele avatud arvutisüsteemis.

(5) Kontohalduri staatusest loobumise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

§ 37¹. Kontohalduri staatuse kohaldamine kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes

(1) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja edastavad pensioniregistri pidajale pensionikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendavad käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 ja kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavaid teenuseid nimetatud seaduste ning pensioniregistri pidaja ja kindlustusandja või pensionifondivalitseja vahelise lepingu alusel.

(2) Pensioniregistri pidaja ja kindlustusandja või pensionifondivalitseja vaheline leping peab vastama järgmistele nõuetele:

1) leping ning kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;

2) leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse kindlustusandja või pensionifondivalitseja suhtes seoses kogumispensionide seaduses sätestatud teenuste osutamisega.

(3) Kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja vahendatavate teenuste osutamiseks peavad kindlustusandja ja pensionifondivalitseja liituma pensioniregistri pidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.

(4) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja peavad tagama:

1) registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise pensioniregistri pidajale ja pensionikontodega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja kogumispensionide seadusega ning registripidamise korras kehtestatud nõuetega;

2) käesoleva seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel pensioniregistri pidajale edastatavate andmete ja pensionikontol salvestatud andmete halduslike, füüsiliste, tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstuse loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(5) Kindlustusandjal ja pensionifondivalitsejal on õigus pensionikonto andmeid töödelda, sealhulgas selliste andmetega tutvuda, üksnes ulatuses, mis on vajalik selle pensionikonto omajaga sõlmitud lepingu või kontohaldurile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Kindlustusandjal ja pensionifondivalitsejal on õigus väljastada pensioniregistrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja töötajad ja juhtorganite liikmed on nii teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud kindlustusandja või pensionifondivalitseja teenistuses olles.

(6) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 ning § 53 lõigetes 1 ja 3 kontohalduri kohta sätestatut.

6. peatükk JÄRELEVALVE

§ 38. Järelevalve alused

(1) Järelevalvet registripidaja, kontohalduri, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja esindajakonto omaja üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) käesolevas seaduses, väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Järelevalve teostajal on õigus teha järelevalve teostamiseks välisriigi kontohalduri või esindajakonto omaja puhul koostööd lepinguriigi ja vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi kontohalduri või esindajakonto omaja üle järelevalvet teostava asutusega.

(1) Finantsinspektsioon vaatab läbi keskdepositooriumi tegevusloa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 või käesolevas seaduses ette nähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 alusel, sealhulgas on Finantsinspektsioonil õigus määrata sunniraha ja rakendada muid järelevalvemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 63 sätestatud nõuete rikkumiste eest.

(1) Finantsinspektsioon teostab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1² sätestatule järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatu täitmise üle.

(2) Järelevalvet krediidiasutustest kontohaldurite tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) krediidiasutuste seaduses, käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.

(3) Vajaduse korral kaasatakse järelevalve teostamiseks sõltumatuid eksperte ning tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaiste järelevalveorganitega.

(4) Käesolevas ja 7. peatükis registripidaja järelevalve ja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eestis tegevusloa saanud keskdepositooriumile, kes ei ole registripidaja.

§ 39. Järelevalve teostaja õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel

(1) Järelevalve teostajal on käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatu täitmise üle.

(1) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.

(2) Järelevalve teostajal on õigus teostada järelevalvet registripidaja ja pensioniregistri pidaja samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik registripidaja ja pensioniregistri pidaja kontrollimiseks.

(3) Järelevalve teostaja jälgib ja hindab pidevalt, kas registripidajas ja pensioniregistri pidajas rakendatavad eeskirjad, protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteem ning sisekontrollisüsteemid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega.

(4) Järelevalve teostaja avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 63 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest väärteoasjas tehtud jõustunud lahendi või haldusakti vastavalt sama määruse artiklile 62.

(4) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.

(5) Järelevalve teostaja annab seadusega ettenähtud heakskiite ja kooskõlastusi.

(6) Järelevalve teostaja teeb vajaduse korral käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 909/2014 ja teistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks registripidajale, kontohaldurile, kindlustusandjale, pensionifondivalitsejale ja esindajakonto omajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

§ 40. Ettekirjutuse täitmine ja sunniraha

(2) Ettekirjutuse tegemisele ja selle täitmisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.

(3) Järelevalve teostaja võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule ühel korral kuni 1200 eurot ning kokku kuni 6000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilisele isikule ühel korral kuni 3200 eurot ning kokku kuni 52 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 63 sätestatud nõuete rikkumisest tuleneva Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral 5000 eurot ja järgmistel kordadel 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte üle 5 miljoni euro või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule vastav summa. Juriidilise isiku puhul on sunniraha ülemmäär 400 000 eurot ja järgmistel kordadel 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte üle 20 miljoni euro või mitte üle 10 protsendi kogu juriidilise isiku aastasest kogukäibest. Kui juriidiline isik peab koostama konsolideeritud finantsaruande, siis võetakse 10 protsendi arvestamisel aluseks konsolideeritud finantsaruanne.

§ 41. Kohapealne kontroll

(1) Järelevalve teostajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks teha registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja kontohalduri asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli.

(2) Järelevalve teostaja teeb kohapealseks kontrolliks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui kontrollist etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb järelevalve teostaja volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus:

1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;

2) saada tööks vajalikke tingimusi ja kasutada eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse;

4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

(4) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(5) Lepinguriigi kontohalduri puhul võib järelevalve teostaja volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema nimetatud audiitorit või eksperti.

(6) Pensioniregistripidaja kohapealse kontrolli aktile kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 232¹ sätestatut ning ekspertiisile ja erakorralisele audiitorkontrollile väärtpaberituru seaduse §-s 233 sätestatut.

§ 42. Järelevalve teostajale teabe esitamise kohustus

(1) Registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja kontohaldur peavad viivitamata teatama järelevalve teostajale kõigist oma tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest.

(2) Kui registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja või kontohalduri tegevus ei vasta õigusaktides või põhikirjas sätestatud nõuetele, on registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja kontohaldur kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama järelevalve teostajale.

(3) Registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja kontohaldur peavad järelevalve teostaja nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abinõud viivitamata avalikustama.

(4) Esindajakonto omaja peab käesoleva seaduse § 6 lõikes 9 nimetatud andmed nõudmisel avaldama järelevalve teostajale, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajale. Registripidamise korras võib andmete väljastamiseks kehtestada täpsema korra.

(7) Registripidajal on õigus teavitada äriregistri pidajat käesoleva seaduse §-des 10, 13, 14 ja 21 ning muude käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides emitendi suhtes ette nähtud kohustuste rikkumisest. Registripidaja on kohustatud äriregistri pidajat teavitama nimetatud kohustuste olulisest rikkumisest, eelkõige juhul, kui sellise rikkumise tulemuseks on emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite omajate või kolmandate isikute õiguste kahjustamine.

(8) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult informeerima järelevalve teostajat registripidaja või kontohalduri auditeerimisel talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) auditeeritava tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) auditeeritava tegevuse katkemine;

3) audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne auditeeritava raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;

4) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus auditeeritav ei ole võimeline täitma oma kohustusi;

5) auditeeritava juhatuse liikme, nõukogu liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju auditeeritavale või tema kliendile.

(9) Registripidaja võimaldab Finantsinspektsiooni nõudmisel Finantsinspektsioonile püsiva elektroonilise ligipääsu registri ja pensioniregistri andmetele.

§ 43. Järelevalve teostaja õigus saada teavet

(1) Järelevalve teostajal on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi registripidajalt, Eestis teenuseid osutavalt välisriigi keskdepositooriumilt, kontohaldurilt, välisriigi kontohaldurilt, kindlustusandjalt, pensionifondivalitsejalt, esindajakonto omajalt, emitendilt, välisriigi emitendilt, kelle väärtpaberid on registreeritud Eestis, valitsusasutuselt ja järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogu pidajalt. Kolmandalt isikult on järelevalveasutusel järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet üksnes siis, kui selleks on põhjendatud vajadus.

§ 44. Juhtimisorganite kokkukutsumine

(1) Järelevalve teostajal on õigus väärtpaberikonto omajate huvide kaitseks teha registripidajale ettekirjutus nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

(2) Järelevalve teostajal on õigus saata registripidaja aktsionäride üldkoosolekule ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ka nõukogu koosolekule oma esindaja.

§ 45. Teabe salastatus

§ 45¹. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus

(1) Keskdepositooriumi töötaja või muu keskdepositooriumi tegevusega seotud kolmas isik on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) keskdepositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) keskdepositooriumi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju keskdepositooriumile või aktsionäridele või keskdepositooriumi klientidele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku keskdepositooriumi töötaja või muu keskdepositooriumi tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

§ 45². Järelevalve välisriigi keskdepositooriumi Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi keskdepositooriumi üle

(1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi keskdepositooriumilt, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

(2) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel õigus teha Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi Eestis registreeritud filiaali asukohas kohapealset kontrolli kooskõlas käesoleva seaduse § 41 lõigetega 1–4, teavitades sellest eelnevalt keskdepositooriumi asukohariigi finantsjärelevalve asutust.

(3) Keskdepositoorium, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis teenuseid osutada.

(4) Kui välisriigi keskdepositoorium või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõuet või ei täida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ettekirjutust, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks, teavitades sellest viivitamata välisriigi keskdepositooriumile tegevusloa väljastanud finantsjärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

§ 46. Järelevalve kontohalduri, kindlustusandja ja pensionifondivalitseja tegevuse üle

(1) Pensioniregistri pidaja teavitab järelevalve teostajat käesoleva seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega kontohaldurile, kindlustusandjale ja pensionifondivalitsejale pandud kohustuste rikkumisest.

(2) Kui kontohaldur, kindlustusandja või pensionifondivalitseja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda vastavalt kontohalduri staatuse peatamist või lõpetamist või käesoleva seaduse § 37¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu lõpetamist.

(3) Kui kindlustusandja või pensionifondivalitseja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal käesoleva seaduse või kogumispensionide seaduse alusel õigus teha talle täitmiseks ettekirjutusi.

7. peatükk VASTUTUS

§ 46¹. Registripidaja vastutus

§ 46². Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,  –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 46³. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste täitmata jätmine

(1) Kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 5¹ või § 16 lõikes 7¹ kehtestatud kontohalduri nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 46⁴. Registripidajale andmete mitteesitamine

(1) Registripidajale kohustuslike andmete tähtpäevaks esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise eest, samuti väärtpaberite registris registreerimata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle paneb toime juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 46⁵. Menetlus

§ 46⁶. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuete täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 16, 25–30, 32–35, 37–41, 43–54 või 59 keskdepositooriumile või krediidiasutusele sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 46⁷. Menetlus

§ 46⁸. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

§ 46⁹. Aegumine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 46¹⁰. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

§ 47.

–

§ 51.

§ 52. Registripidaja tsiviilvastutus

(1) Registripidaja peab hüvitama registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Kahju hüvitamise kohustust ei ole, kui kohustuse rikkumine toimus registripidajast sõltumatutel asjaoludel. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab registripidaja, olenemata tema süüst.

(2) Registripidajale registripidamisest ja muust tegevusest tulenev vastutus peab olema kindlustatud viisil, mis piisavalt maandab nimetatud tegevustega kaasnevad riskid. Registripidaja esitab Finantsinspektsioonile ärakirja riskide maandamiseks sõlmitud kindlustuslepingu põhitingimustest 10 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustusleping peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1) kindlustusjuhtum on registripidaja poolt talle seadusega pandud kohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju tekitamine;

2) kindlustuskaitse kehtib vähemalt Eestis ning sellises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, kus registripidaja poolt registreeritud väärtpabereid pakutakse;

3) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul;

4) registripidaja ei või kindlustuslepingu alusel välistada kahju, mis tekib otseselt või kaudselt arvutiprogrammi või tarkvara veast, muu hulgas suutmatuses ära tunda või töödelda kuupäevi.

(3) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus registripidaja vastu.

§ 53. Kontohalduri tsiviilvastutus

(1) Kontohaldur vastutab konto haldamisega seotud kohustuste rikkumise eest üldistel alustel. Käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab kontohaldur, olenemata tema süüst.

(2) Kontohaldur peab kindlustama kontode haldamisest tuleneva vastutuse.

(3) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus kontohalduri vastu.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

1. jagu Seaduse rakendamine

§ 54. Seaduse kohaldamine tegutsevale registripidajale

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse registripidajaks Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS ja kontohalduriteks seaduse jõustumisel olemas olnud kontohaldurid, kellel on kontode haldamiseks sõlmitud leping Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS-ga. Registripidamiseks sõlmitud leping muudetakse ja lõpetatakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Registripidaja põhikiri ning juhatuse ja nõukogu koosseis tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ning sõlmida kindlustuslepingud registripidaja ja tema töötajate ning kontohaldurite vastutuse kindlustamiseks kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(3) Eesti Vabariik võõrandab talle kuuluvad registripidaja aktsiad käesolevas seaduses lubatud isikutele kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Registripidaja on kohustatud koostama käesoleva seaduse § 30¹ lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastava majandusaasta aruande aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.

§ 54¹. Kontohaldurite ja esindajakonto omajate tegevuse ning dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Kontohaldurid on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsioonis (edaspidi käesolev redaktsioon) sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 31. augustiks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad kontohaldurite tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Enne käesoleva redaktsiooni jõustumist tegutsenud esindajakonto omaja suhtes ei kohaldata käesoleva redaktsiooni § 6 lõike 1 teises lauses sätestatut.

§ 55. Hinnakirja ja registripidamise korra kooskõlastamine

(1) Hinnakiri ning registripidamiseks ja väärtpaberite registreerimiseks kehtiv kord tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ja kooskõlastada seadusega ettenähtud korras kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 56. Erastamisväärtpaberid

(1) Registris registreeritakse Eesti erastamisväärtpaberite keskregistris depooarvele laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtus.

§ 56¹. Eurode arvestus

§ 56². Aktsiate ja osade nimiväärtuse vääringu muutmine

(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- ja osakapitali vääringu ja olemasolul aktsiate või osade nimiväärtuse vääringu muutmise registris registreerima. Käesoleva seaduse § 13 lõiget 2 kohaldatakse vastavalt.

§ 56³. Vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmise erisused

(1) Kuni 2018. aasta 1. septembrini võib pensioniregistri pidaja vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmiseks kasutada osakuomaniku väärtpaberikonto numbrit.

(2) Hiljemalt 2018. aasta 1. septembril võtab pensioniregistri pidaja vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmiseks kasutusele osakuomaniku pensionikonto numbri, teavitades sellest eelnevalt osakuomanikku.

(3) Isikule, kes omab vabatahtliku pensionifondi osakuid, kuid kellele ei ole avatud pensionikontot, avab pensionikonto pensioniregistri pidaja.

§ 56⁴. Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud andmete erisus

(1) Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud avalduste andmed sisaldavad kuni selle kuupäevani kehtinud käesoleva seaduse § 5¹ lõike 4 redaktsiooni kohaselt ka konto omaja aadressi.

2. jagu [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§

§

3. jagu [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§

§

4. jagu [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§

§

5. jagu Seaduse jõustumine

§ 88. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite registris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks. Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite registris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid, samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, peavad esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite registris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Eesti väärtpaberite registri pidaja ei võta vastu taotlust aktsiaseltsilt, kelle põhikiri välistab nimeliste aktsiate olemasolu. Aktsiate registreerimisest Eesti väärtpaberite registris on vabastatud aktsiaselts, kelle pankroti kohus välja kuulutas või kelle sundlõpetamise otsustas kohus muul alusel kui käesolev paragrahv või kes esitas kohtu registriosakonnale hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks kandeavalduse:

1) täis-, usaldus- või osaühinguks ümberkujundamise kohta;

2) ühinemise kohta, kui ühendavaks ühinguks on aktsiaselts, kelle aktsiad on Eesti väärtpaberite registris registreeritud või vastav taotlus on esitatud hiljemalt eelnimetatud kuupäeval;

3) ühinemise kohta, kui ühendavaks ühinguks on täis-, usaldus- või osaühing;

4) jagunemise kohta jaotumise teel, kui omandavateks äriühinguteks on täis-, usaldus- ja osaühingud;

5) vabatahtliku lõpetamise kohta.

(4) Aktsiaseltsid, kelle aktsiaid emiteeritakse või pakutakse avalikult, peavad oma aktsiad enne nende avalikku emiteerimist või pakkumist registreerima Eesti väärtpaberite registris.

(5) Aktsiaselts, kes on välja lasknud esitajaaktsiaid, peab need vahetama nimelisteks aktsiateks hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

(5) Äriregistri pidajal on õigus nõuda aktsiaseltsilt, kelle aktsiad ei ole Eesti väärtpaberite registris registreeritud, aktsiaraamatu kehtivaid andmeid sisaldava väljavõtte esitamist. Väljavõttele kirjutab selle õigsuse kinnitamiseks alla vähemalt üks juhatuse liige, või kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama aktsiaseltsi ainult ühiselt, siis ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

(6) Eesti väärtpaberite registri pidaja esitab äriregistri pidajale 2002. aasta 1. veebruariks ja 2003. aasta 1. veebruariks andmed aktsiaseltside kohta, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris.

(7) Aktsiaselts, kes ei ole tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, loetakse sundlõpetatuks.

(7) Kui aktsiaselts ei ole esitanud hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust või kandeavaldust, rakendab äriregistri pidaja aktsiaseltsi ning tema juhatuse liikmete suhtes äriseadustiku §-s 71 andmete esitamata jätmise kohta sätestatut. Taotlust või kandeavaldust ei loeta esitatuks, kui see on käesoleva paragrahvi lõike 3 või äriseadustiku § 50 lõike 2 alusel jäetud vastu võtmata.

(7) Aktsiaselts, kes ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutud taotlust või kandeavaldust hiljemalt 2003. aasta 16. septembriks või kelle taotlus või kandeavaldus jäetakse seaduse alusel vastu võtmata või rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 või lõike 7² alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse äriseadustiku §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet «äriregister» ning nende sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.

(9) Kuni esitajaaktsiate ümbervahetamiseni või esitajaaktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni kohaldatakse esitajaaktsiatele äriseadustikus esitajaaktsiate kohta kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud sätteid.

(10) Kuni nimeliste aktsiate registreerimiseni Eesti väärtpaberite registris või nimeliste aktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni ning aktsiaraamatu pidamise üleandmiseni kohaldatakse nimetatud aktsiaseltsidele äriseadustikus kuni käesoleva seaduse jõustumiseni aktsiatähtede ning aktsiaraamatu ja selle pidamise kohta sätestatut.

(11) Registripidaja peab viima oma tegevuse vastavusse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1² sätestatuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

(12) Registripidaja peab viima oma aktsiakapitali ja omakapitali vastavusse käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

(13) Kindlustusandjad ning registripidaja peavad tagama käesoleva seaduse § 7 lõikes 6³ sätestatud kalkulaatori kättesaadavuse registripidaja veebilehel hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuarist.