LegalizeReform history
Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus
31 versions
· 2026-02-13
2029-03-30
2026-02-28
2025-11-20
2025-07-17
2025-07-14
2025-01-16
2024-10-20
2024-08-31
2024-06-30
2023-10-31
2023-03-10
2020-07-19
2019-12-31
2019-03-14
2019-01-19
2018-01-14
2018-01-12
2017-11-26
2017-01-09
2015-03-28
Changes on 2015-03-28
@@ -132,7 +132,9 @@
3) laenu ei või anda nende vahendite arvel, mis on saadud või mida hoitakse enda käes maksetehingu täitmise eesmärgil;
4) makseasutuse omavahendid peavad olema piisavad, et katta väljastatud laenudega seotud riske.
4) makseasutuse omavahendid peavad olema piisavad, et katta väljastatud laenudega seotud riske;
5) makseasutuse tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40 ja 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 46–53 sätestatule.
(5) Finantsinspektsioon võib määrata omavahendite taseme, mis on piisav makseasutuse poolt väljastatud laenudega seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule.
@@ -876,7 +878,7 @@
17) ülevaade makseasutuses või e-raha asutuses seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui makseasutus või e-raha asutus omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
(2) , milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
(2) võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
(3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
@@ -1306,350 +1308,350 @@
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahaarvamiste summast arvatakse 50 protsenti maha esimese taseme omavahenditest ja 50 protsenti teise taseme omavahenditest pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangute rakendamist. Kui teise taseme omavahenditest mahaarvatav summa ületab teise taseme omavahendeid, kaetakse puudujääv osa esimese taseme omavahendite arvel.
(8) Omavahendite ja nende minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete esitamise korra
(8) Omavahendite ja nende minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete esitamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 66. Allutatud kohustus
(1) Kohustus on allutatud, kui sellest tulenev nõue makseasutuse või e-raha asutuse vastu kuulub asutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Makseasutuse või e-raha asutuse pankroti korral rahuldatakse allutatud kohustusest tulenev nõue vastavalt käesoleva seaduse §-s 88 sätestatule.
##### § 67. Esimese taseme omavahendid
(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud eelisaktsiate eest tasutud summad;
2) ülekurss;
3) seaduse ja põhikirja kohaselt kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud audiitor;
7) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.
(2) Aktsia- või osakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid reaalselt olemasolevaid summasid.
(3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud omavahendite kogusummast maha:
1) oma aktsiate summa, välja arvatud oma aktsiatena käsitatavad eelisaktsiad;
2) immateriaalse põhivara summa;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.
(5) Pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu on kohustus viivitamata esitada Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) kinnitus omavahendite koosseisu arvatud kasumi suuruse ning sellest kõikide võimalike maksude ja prognoositavate dividendide mahaarvamise kohta;
2) audiitori märkusteta vandeaudiitori aruanne lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruannete kohta juhul, kui omavahenditesse on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasumi arvele kantud lõppenud majandusaasta kasum;
3) audiitori aruanne selle kohta, et finantsinformatsiooni ülevaatamisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et kasumiaruandes esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ülevaadatud perioodi kasumit kooskõlas kasutatava raamatupidamistavaga juhul, kui omavahendite koosseisu on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud käesoleva majandusaasta kasum.
(6) Audiitori märkustega vandeaudiitori aruande korral peab eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa kasumi arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile põhjendatud arvamuse esimese taseme omavahenditesse arvatava kasumi suuruse kohta. Finantsinspektsioon lähtub loa andmisel audiitori märkuste sisust ja märkustes toodud puuduste mõjust esimese taseme omavahenditesse arvatavale kasumile.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem audiitori poolt kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu tuleb eelnevalt taotleda Finantsinspektsioonilt luba ja esitada Finantsinspektsioonile vastava instrumendi kohta dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.
(9) Esimese taseme omavahendeid peab olema võimalik viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite ja riskide katmiseks.
##### § 68. Teise taseme omavahendid
(1) Teise taseme omavahendid on:
1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 66 tähenduses;
2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitatavad eelisaktsiad;
3) põhivara ümberhindluse reserv;
4) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud tingimustele;
5) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning muud kapitali iseloomuga instrumendid.
(2) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid selliseid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud instrumente, mis on rahalise sissemaksena antud täielikult üle makseasutuse või e-raha asutuse käsutusse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu tuleb eelnevalt taotleda Finantsinspektsioonilt luba, esitades Finantsinspektsioonile asjassepuutuvad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga.
(4) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa, kui vastava instrumendi kohta on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) selle sisu ja kajastamist käsitletakse raamatupidamise sise-eeskirjas;
2) selle üle teostab kontrolli audiitor;
3) selle summa on kindlaks määranud juhatus;
4) kohustust või instrumenti saab vabalt kasutada tavapäraste tegevusriskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.
##### § 69. Allutatud kohustuse omavahendite koosseisu arvamine
(1) Allutatud kohustuse võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) makseasutus või e-raha asutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat;
3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib makseasutusel või e-raha asutusel kohustus teatud asjaolude korral see ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud asutuse lõpetamise korral.
(2) Pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile selle aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.
(3) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(6) Pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse arvestuslikku summat igal aastal järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamine toimub iga kolme kuu järel viie protsendi kaupa.
##### § 70. Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 68 lõike 1 punktis 4 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:
1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev makseasutuse või e-raha asutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 66 tähenduses;
2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa lunastada või tagasi maksta nõude esitaja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;
3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades makseasutusel või e-raha asutusel jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud makseasutuse või e-raha asutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist makseasutuse või e-raha asutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(2) Pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile nende täpne kirjeldus ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga väärtpaberite ja instrumentide vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui asutuse omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(5) Pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
##### § 71. E-raha asutuse omavahendite minimaalsuurus ja nende arvutamine
(1) E-raha asutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:
1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud aktsia- või osakapitali suurus;
2) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt arvutatud omavahendite nõuete summa.
(2) E-raha asutuse e-raha väljastamisega seotud omavahendite nõue on kaks protsenti e-raha asutuse väljastatud keskmisest e-raha mahust vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 5 sätestatule.
(3) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega või muude käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisega või tegevustega ja väljastatud e-raha maht ei ole ette teada, siis võib võtta omavahendite nõuete arvutamise aluseks väljastatava e-raha hinnangulise mahu. Eelnimetatud hinnanguline maht peab olema prognoositud varasemate andmete alusel. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitab e-raha asutus põhjendused ja asjassepuutuvad andmed hinnangulise mahu arvutamise kohta.
(4) Tegevust alustav või alla kuue kuu tegutsenud e-raha asutus arvutab nimetatud omavahendite nõude äriplaanis esitatud e-raha mahu alusel. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda eelnimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud väljastatav e-raha maht e-raha asutuse vajadustele.
(5) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse e-raha asutuse makseteenustega seotud omavahendite nõude arvutamisele käesoleva seaduse §-des 73–76 makseasutuse omavahendite summade arvutamise kohta sätestatut. Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud meetodi alusel peab e-raha asutus omavahendite nõude arvutama. Sobiva meetodi määramisel võtab Finantsinspektsioon arvesse e-raha asutuse pakutavate makseteenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, lähtudes e-raha asutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja siseprotseduuride ning kontrolli piisavusele antud hinnangutest lähtuvalt:
1) nõuda e-raha asutuselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;
2) lubada e-raha asutusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.
##### § 72. Makseasutuse omavahendite minimaalsuurus
(1) Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-s 73, 74 või 75 sätestatud meetodi alusel peab makseasutus omavahendeid välja arvutama, võttes arvesse makseasutuse pakutavate teenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Sobiva meetodi määramisel võib Finantsinspektsioon lähtuda makseasutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.
(2) Makseasutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:
1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud aktsia- või osakapitali suurus;
2) vastavalt ühele kolmest §-des 73–75 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud omavahendite suurus.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja sisekontrollimehhanismide hinnangutest lähtuvalt:
1) nõuda makseasutuselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;
2) lubada makseasutusele käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.
##### § 73. Püsivate üldkulude meetod
(1) Makseasutuse omavahendite summa ei tohi pärast mahaarvamisi olla väiksem kui 10 protsenti eelneva majandusaasta püsivatest üldkuludest.
(2) Tegevust alustaval või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutusel ei tohi omavahendite summa pärast mahaarvamisi olla väiksem kui 10 protsenti äriplaanis planeeritud püsivatest üldkuludest.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui makseasutuse äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude suurus makseasutuse vajadustele.
##### § 74. Maksete mahu meetod
(1) Maksete mahu meetodi kasutamisel peavad makseasutuse omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste mahuosade summaga, mida on korrutatud käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud kohanduskoefitsiendiga:
1) 4 protsenti maksete mahu osast, mis on kuni 5 miljonit eurot või sellega võrdne;
2) 2,5 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot;
3) 1 protsent maksete mahu osast, mis on üle 10 miljoni euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot;
4) 0,5 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 100 miljoni euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot;
5) 0,25 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 250 miljoni euro.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksete mahu osade arvutuste aluseks on 1/12 makseasutuse eelneva aasta jooksul täidetud maksetehingute kogusummast.
##### § 75. Indikaatoritel põhinev meetod
(1) Indikaatoritel põhineva meetodi kasutamisel peavad makseasutuse omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste näitajate summaga, mis on korrutatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korrutusteguriga ning käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud kohanduskoefitsiendiga:
1) intressitulu;
2) intressikulu;
3) saadud vahendus- ja teenustasud;
4) muu tegevustulu.
(2) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad liidetakse enne korrutamist, arvestades tulu plussmärgiga ja kulu miinusmärgiga. Näitaja arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne. Tegevust alustav või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutus arvutab omavahendite summa äriplaanis planeeritud tulude ja kulude alusel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja arvutamise aluseks olevad andmed ei ole auditeeritud kujul kättesaadavad, võib kasutada äriplaanis kajastatud prognoositavaid väärtusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja arvutamisel ei tohi arvesse võtta erakordseid või ebareeglipäraseid tuluartikleid.
(5) Kolmandale isikule tegevuse edasiandmisega seotud kulude korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajaid vähendada, kui kolmandaks isikuks on teine makseasutus käesoleva seaduse tähenduses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrutustegur on järgmine:
1) 10 protsenti näitaja sellest osast, mis on kuni 2,5 miljonit eurot või sellega võrdne;
2) 8 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 2,5 miljoni euro, kuid ei ületa 5 miljonit eurot;
3) 6 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 25 miljonit eurot;
4) 3 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 25 miljoni euro, kuid ei ületa 50 miljonit eurot;
5) 1,5 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 50 miljoni euro.
(7) Indikaatoritel põhineva meetodiga arvutatud omavahendid ei tohi olla väiksemad kui 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajate summa viimase kolme majandusaasta keskmisest väärtusest.
##### § 76. Kohanduskoefitsient
(1) Maksete mahu meetodi ja indikaatoritel põhineva meetodi puhul kasutatavad kohanduskoefitsiendid on järgmised:
1) 0,5, kui makseasutus osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud rahasiirdeteenust;
2) 0,8, kui makseasutus osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenust;
3) 1, kui makseasutus osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenustest vähemalt ühte.
##### § 77. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuded
(1) Kui makseasutus või e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel sätestatut.
(2) Kui makseasutus või e-raha asutus ja makseasutuse või e-raha asutuse emaettevõtjaks olev krediidiasutus kuuluvad Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, ei pea makseasutus ega e-raha asutus Finantsinspektsiooni nõusolekul omavahendite arvutamisel käesolevas peatükis sätestatut järgima.
(3) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) emaettevõtjal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku küsimise hetkel või teadaolevalt tulevikus praktilised või juriidilised takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste täitmiseks;
2) emaettevõtja kas tõendab Finantsinspektsioonile tütarettevõtja usaldatavusnormatiivide piisavat juhtimist ning tagab kõikide tütarettevõtja poolt võetud kohustuste täitmist või on tütarettevõtjaga seotud riskid väheolulised;
3) emaettevõtja riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise ja pideva jälgimise ning nendest raporteerimise protseduurid kehtivad ka tütarettevõtjas.
(4) Omavahendite nõuete mitmekordse kohaldamise vältimiseks võib Finantsinspektsioon otsustada, milliseid käesolevas peatükis sätestatud kohustusi seoses omavahendite ja nende arvutamisega peab e-raha asutus täitma, kui:
1) e-raha asutus kuulub ühte konsolideerimisgruppi krediidiasutusega, makseasutusega, investeerimisühinguga, fondivalitsejaga, kindlustusandja või edasikindlustusandjaga või teise e-raha asutusega;
2) e-raha asutus osutab muid teenuseid kui e-raha väljastamine.
### 9. peatükk VARA HOIDMINE
##### § 78. Vara hoidmise üldnõuded
(1) Makseasutus ja e-raha asutus peavad määrama sise-eeskirjadega oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted.
(2) Makseasutus ja e-raha asutus peavad paigutama oma vara likviidsetesse vahenditesse selliselt, et igal ajal oleks tagatud klientide maksejuhiste täitmine või muude õigustatud nõuete rahuldamine seaduses sätestatud korras.
(4) Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite ning investeerimispiirangute arvutamiseks piisava täpsusega.
(5) võib kehtestada määrusega makseasutuste ja e-raha asutuste täpsed varade hoidmise nõuded, investeerimispiirangud, aruandluse korra ja aruandluse erisused.
##### § 79. Makseasutusele esitatavad vara hoidmise nõuded
(1) Makseasutus, kes lisaks makseteenuste osutamisele teostab käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevust, on kohustatud:
1) hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;
2) hoidma kliendi raha eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse, kui makseasutus ei ole raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makseteenuste osutamisega seoses olevaid rahalisi vahendeid makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale edastanud.
(2) Makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu makseasutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui makseasutus ei suuda täita oma finantskohustusi makseteenuste osutamisega seotud klientide ees.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et makseasutused, kes osutavad üksnes makseteenuseid, järgiks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või lõikes 3 sätestatud nõudeid klientide vara hoidmise kohta kõikide tema poolt pakutavate teenuste kaupa.
(5) Tulevikus toimuvate maksetehingute katmiseks ja täitmiseks teadaoleva või varasemale infole tuginedes prognoositava summa suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või lõikes 3 sätestatud vara hoidmise nõudeid. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab makseasutus olema suuteline põhjendama varasemale infole tuginedes prognoositavat summat.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus vabastada kirjaliku taotluse alusel makseasutus kohustusest järgida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid nende makseasutuse klientide suhtes, kelle nõuded makseasutuse vastu ei ületa 600 eurot.
(7) Finantsinspektsioon võib avaldada juhendi, milles selgitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtteid klientide raha hoidmiseks või investeerimiseks.
##### § 80. E-raha asutusele esitatavad vara investeerimise ja hoidmise nõuded
(1) E-raha asutus on kohustatud hoidma raha, mis on saadud e-raha väljastamisel ja mis võrdub e-raha kasutaja kasutuses oleva e-rahaga seotud rahaliste kohustuste summaga:
1) lahus enda ja e-raha väljastamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;
2) eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse.
(2) E-raha väljastamisel e-raha asutuse valdusse antud kliendi rahalised vahendid, samuti nende arvel omandatud vara, kuuluvad sellele kliendile ning neid ei arvata e-raha asutuse pankrotivara hulka ja nende arvel ei rahuldata e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib e-raha asutuse valdusse antud kliendi vahendid katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui e-raha asutus ei suuda täita oma finantskohustusi e-raha väljastamisega seotud klientide ees.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidsed ja madala riskitasemega instrumendid on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201–255) I lisa punktis 14 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti;
2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
(5) Finantsinspektsioonil on õigus instrumendi turvalisuse, tähtaja, väärtuse või muu riskielemendi hindamise põhjal otsustada, et konkreetset instrumenti ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likviidse ja madala riskitasemega instrumendina.
(6) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse seoses selle tegevusega tema suhtes käesoleva seaduse §-s 79 makseasutusele esitatavaid vara hoidmise nõudeid.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud vara hoidmise nõudeid tuleb kohaldada hiljemalt viiendast tööpäevast e-raha väljastamise kuupäevast arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
### 10. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS
##### § 81. Raamatupidamise korraldamine
(1) Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse tulenevalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja asjakohastest reeglitest ning makseasutuse või e-raha asutuse põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise makseasutuse või e-raha asutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.
##### § 82. Aruanded ja nende esitamine
(1) Makseasutus või e-raha asutus koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Makseasutus või e-raha asutus esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist.
(3) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 või § 12 lõikes 1 sätestatud õigust kasutav äriühing esitab Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ülevaate majandusaasta jooksul teostatud maksetehingute arvu ja kogusumma kohta või e-raha teenuste mahu ning e-raha teenustega seotud kohustuste kohta.
(4) Finantsinspektsioonile esitatavate makseasutuse ning käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õigust kasutava äriühingu aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab
määrusega.
(5) Finantsinspektsioonile esitatavate e-raha asutuse ning käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud õigust kasutava äriühingu aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab
määrusega.
(6) võib määrusega kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate välisriigi makseasutuse filiaali aruannete skeemid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
(7) võib määrusega kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate välisriigi e-raha asutuse filiaali aruannete skeemid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
(8) Järelevalvelistel eesmärkidel Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on üks kvartal. Makseasutus või e-raha asutus esitab Finantsinspektsioonile regulaarse aruande 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib aruande esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(10) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(11) Eesti Pangal on õigus Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda käesolevas paragrahvis sätestatud isikutelt täiendavaid ühekordseid või regulaarseid aruandeid. Aruannete vormid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra
.
##### § 66. Allutatud kohustus
(1) Kohustus on allutatud, kui sellest tulenev nõue makseasutuse või e-raha asutuse vastu kuulub asutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Makseasutuse või e-raha asutuse pankroti korral rahuldatakse allutatud kohustusest tulenev nõue vastavalt käesoleva seaduse §-s 88 sätestatule.
##### § 67. Esimese taseme omavahendid
(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud eelisaktsiate eest tasutud summad;
2) ülekurss;
3) seaduse ja põhikirja kohaselt kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud audiitor;
7) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.
(2) Aktsia- või osakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid reaalselt olemasolevaid summasid.
(3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud omavahendite kogusummast maha:
1) oma aktsiate summa, välja arvatud oma aktsiatena käsitatavad eelisaktsiad;
2) immateriaalse põhivara summa;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.
(5) Pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu on kohustus viivitamata esitada Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) kinnitus omavahendite koosseisu arvatud kasumi suuruse ning sellest kõikide võimalike maksude ja prognoositavate dividendide mahaarvamise kohta;
2) audiitori märkusteta vandeaudiitori aruanne lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruannete kohta juhul, kui omavahenditesse on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasumi arvele kantud lõppenud majandusaasta kasum;
3) audiitori aruanne selle kohta, et finantsinformatsiooni ülevaatamisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et kasumiaruandes esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ülevaadatud perioodi kasumit kooskõlas kasutatava raamatupidamistavaga juhul, kui omavahendite koosseisu on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud käesoleva majandusaasta kasum.
(6) Audiitori märkustega vandeaudiitori aruande korral peab eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa kasumi arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile põhjendatud arvamuse esimese taseme omavahenditesse arvatava kasumi suuruse kohta. Finantsinspektsioon lähtub loa andmisel audiitori märkuste sisust ja märkustes toodud puuduste mõjust esimese taseme omavahenditesse arvatavale kasumile.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem audiitori poolt kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu tuleb eelnevalt taotleda Finantsinspektsioonilt luba ja esitada Finantsinspektsioonile vastava instrumendi kohta dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.
(9) Esimese taseme omavahendeid peab olema võimalik viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite ja riskide katmiseks.
##### § 68. Teise taseme omavahendid
(1) Teise taseme omavahendid on:
1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 66 tähenduses;
2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitatavad eelisaktsiad;
3) põhivara ümberhindluse reserv;
4) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud tingimustele;
5) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning muud kapitali iseloomuga instrumendid.
(2) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid selliseid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud instrumente, mis on rahalise sissemaksena antud täielikult üle makseasutuse või e-raha asutuse käsutusse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu tuleb eelnevalt taotleda Finantsinspektsioonilt luba, esitades Finantsinspektsioonile asjassepuutuvad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga.
(4) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa, kui vastava instrumendi kohta on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) selle sisu ja kajastamist käsitletakse raamatupidamise sise-eeskirjas;
2) selle üle teostab kontrolli audiitor;
3) selle summa on kindlaks määranud juhatus;
4) kohustust või instrumenti saab vabalt kasutada tavapäraste tegevusriskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.
##### § 69. Allutatud kohustuse omavahendite koosseisu arvamine
(1) Allutatud kohustuse võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) makseasutus või e-raha asutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat;
3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib makseasutusel või e-raha asutusel kohustus teatud asjaolude korral see ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud asutuse lõpetamise korral.
(2) Pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile selle aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.
(3) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(6) Pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse arvestuslikku summat igal aastal järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamine toimub iga kolme kuu järel viie protsendi kaupa.
##### § 70. Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 68 lõike 1 punktis 4 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:
1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev makseasutuse või e-raha asutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 66 tähenduses;
2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa lunastada või tagasi maksta nõude esitaja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;
3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades makseasutusel või e-raha asutusel jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud makseasutuse või e-raha asutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist makseasutuse või e-raha asutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(2) Pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile nende täpne kirjeldus ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga väärtpaberite ja instrumentide vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui asutuse omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(5) Pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist tuleb viivitamata esitada Finantsinspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
##### § 71. E-raha asutuse omavahendite minimaalsuurus ja nende arvutamine
(1) E-raha asutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:
1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud aktsia- või osakapitali suurus;
2) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt arvutatud omavahendite nõuete summa.
(2) E-raha asutuse e-raha väljastamisega seotud omavahendite nõue on kaks protsenti e-raha asutuse väljastatud keskmisest e-raha mahust vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 5 sätestatule.
(3) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega või muude käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisega või tegevustega ja väljastatud e-raha maht ei ole ette teada, siis võib võtta omavahendite nõuete arvutamise aluseks väljastatava e-raha hinnangulise mahu. Eelnimetatud hinnanguline maht peab olema prognoositud varasemate andmete alusel. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitab e-raha asutus põhjendused ja asjassepuutuvad andmed hinnangulise mahu arvutamise kohta.
(4) Tegevust alustav või alla kuue kuu tegutsenud e-raha asutus arvutab nimetatud omavahendite nõude äriplaanis esitatud e-raha mahu alusel. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda eelnimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud väljastatav e-raha maht e-raha asutuse vajadustele.
(5) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse e-raha asutuse makseteenustega seotud omavahendite nõude arvutamisele käesoleva seaduse §-des 73–76 makseasutuse omavahendite summade arvutamise kohta sätestatut. Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud meetodi alusel peab e-raha asutus omavahendite nõude arvutama. Sobiva meetodi määramisel võtab Finantsinspektsioon arvesse e-raha asutuse pakutavate makseteenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, lähtudes e-raha asutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja siseprotseduuride ning kontrolli piisavusele antud hinnangutest lähtuvalt:
1) nõuda e-raha asutuselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;
2) lubada e-raha asutusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.
##### § 72. Makseasutuse omavahendite minimaalsuurus
(1) Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-s 73, 74 või 75 sätestatud meetodi alusel peab makseasutus omavahendeid välja arvutama, võttes arvesse makseasutuse pakutavate teenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Sobiva meetodi määramisel võib Finantsinspektsioon lähtuda makseasutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.
(2) Makseasutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:
1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud aktsia- või osakapitali suurus;
2) vastavalt ühele kolmest §-des 73–75 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud omavahendite suurus.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja sisekontrollimehhanismide hinnangutest lähtuvalt:
1) nõuda makseasutuselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;
2) lubada makseasutusele käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.
##### § 73. Püsivate üldkulude meetod
(1) Makseasutuse omavahendite summa ei tohi pärast mahaarvamisi olla väiksem kui 10 protsenti eelneva majandusaasta püsivatest üldkuludest.
(2) Tegevust alustaval või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutusel ei tohi omavahendite summa pärast mahaarvamisi olla väiksem kui 10 protsenti äriplaanis planeeritud püsivatest üldkuludest.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui makseasutuse äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude suurus makseasutuse vajadustele.
##### § 74. Maksete mahu meetod
(1) Maksete mahu meetodi kasutamisel peavad makseasutuse omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste mahuosade summaga, mida on korrutatud käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud kohanduskoefitsiendiga:
1) 4 protsenti maksete mahu osast, mis on kuni 5 miljonit eurot või sellega võrdne;
2) 2,5 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot;
3) 1 protsent maksete mahu osast, mis on üle 10 miljoni euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot;
4) 0,5 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 100 miljoni euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot;
5) 0,25 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 250 miljoni euro.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksete mahu osade arvutuste aluseks on 1/12 makseasutuse eelneva aasta jooksul täidetud maksetehingute kogusummast.
##### § 75. Indikaatoritel põhinev meetod
(1) Indikaatoritel põhineva meetodi kasutamisel peavad makseasutuse omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste näitajate summaga, mis on korrutatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korrutusteguriga ning käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud kohanduskoefitsiendiga:
1) intressitulu;
2) intressikulu;
3) saadud vahendus- ja teenustasud;
4) muu tegevustulu.
(2) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad liidetakse enne korrutamist, arvestades tulu plussmärgiga ja kulu miinusmärgiga. Näitaja arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne. Tegevust alustav või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutus arvutab omavahendite summa äriplaanis planeeritud tulude ja kulude alusel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja arvutamise aluseks olevad andmed ei ole auditeeritud kujul kättesaadavad, võib kasutada äriplaanis kajastatud prognoositavaid väärtusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja arvutamisel ei tohi arvesse võtta erakordseid või ebareeglipäraseid tuluartikleid.
(5) Kolmandale isikule tegevuse edasiandmisega seotud kulude korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajaid vähendada, kui kolmandaks isikuks on teine makseasutus käesoleva seaduse tähenduses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrutustegur on järgmine:
1) 10 protsenti näitaja sellest osast, mis on kuni 2,5 miljonit eurot või sellega võrdne;
2) 8 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 2,5 miljoni euro, kuid ei ületa 5 miljonit eurot;
3) 6 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 25 miljonit eurot;
4) 3 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 25 miljoni euro, kuid ei ületa 50 miljonit eurot;
5) 1,5 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 50 miljoni euro.
(7) Indikaatoritel põhineva meetodiga arvutatud omavahendid ei tohi olla väiksemad kui 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajate summa viimase kolme majandusaasta keskmisest väärtusest.
##### § 76. Kohanduskoefitsient
(1) Maksete mahu meetodi ja indikaatoritel põhineva meetodi puhul kasutatavad kohanduskoefitsiendid on järgmised:
1) 0,5, kui makseasutus osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud rahasiirdeteenust;
2) 0,8, kui makseasutus osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenust;
3) 1, kui makseasutus osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenustest vähemalt ühte.
##### § 77. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuded
(1) Kui makseasutus või e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel sätestatut.
(2) Kui makseasutus või e-raha asutus ja makseasutuse või e-raha asutuse emaettevõtjaks olev krediidiasutus kuuluvad Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, ei pea makseasutus ega e-raha asutus Finantsinspektsiooni nõusolekul omavahendite arvutamisel käesolevas peatükis sätestatut järgima.
(3) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) emaettevõtjal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku küsimise hetkel või teadaolevalt tulevikus praktilised või juriidilised takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste täitmiseks;
2) emaettevõtja kas tõendab Finantsinspektsioonile tütarettevõtja usaldatavusnormatiivide piisavat juhtimist ning tagab kõikide tütarettevõtja poolt võetud kohustuste täitmist või on tütarettevõtjaga seotud riskid väheolulised;
3) emaettevõtja riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise ja pideva jälgimise ning nendest raporteerimise protseduurid kehtivad ka tütarettevõtjas.
(4) Omavahendite nõuete mitmekordse kohaldamise vältimiseks võib Finantsinspektsioon otsustada, milliseid käesolevas peatükis sätestatud kohustusi seoses omavahendite ja nende arvutamisega peab e-raha asutus täitma, kui:
1) e-raha asutus kuulub ühte konsolideerimisgruppi krediidiasutusega, makseasutusega, investeerimisühinguga, fondivalitsejaga, kindlustusandja või edasikindlustusandjaga või teise e-raha asutusega;
2) e-raha asutus osutab muid teenuseid kui e-raha väljastamine.
### 9. peatükk VARA HOIDMINE
##### § 78. Vara hoidmise üldnõuded
(1) Makseasutus ja e-raha asutus peavad määrama sise-eeskirjadega oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted.
(2) Makseasutus ja e-raha asutus peavad paigutama oma vara likviidsetesse vahenditesse selliselt, et igal ajal oleks tagatud klientide maksejuhiste täitmine või muude õigustatud nõuete rahuldamine seaduses sätestatud korras.
(4) Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite ning investeerimispiirangute arvutamiseks piisava täpsusega.
(5) makseasutuste ja e-raha asutuste täpsed varade hoidmise nõuded, investeerimispiirangud, aruandluse korra ja aruandluse erisused.
##### § 79. Makseasutusele esitatavad vara hoidmise nõuded
(1) Makseasutus, kes lisaks makseteenuste osutamisele teostab käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevust, on kohustatud:
1) hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;
2) hoidma kliendi raha eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse, kui makseasutus ei ole raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makseteenuste osutamisega seoses olevaid rahalisi vahendeid makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale edastanud.
(2) Makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu makseasutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui makseasutus ei suuda täita oma finantskohustusi makseteenuste osutamisega seotud klientide ees.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et makseasutused, kes osutavad üksnes makseteenuseid, järgiks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või lõikes 3 sätestatud nõudeid klientide vara hoidmise kohta kõikide tema poolt pakutavate teenuste kaupa.
(5) Tulevikus toimuvate maksetehingute katmiseks ja täitmiseks teadaoleva või varasemale infole tuginedes prognoositava summa suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või lõikes 3 sätestatud vara hoidmise nõudeid. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab makseasutus olema suuteline põhjendama varasemale infole tuginedes prognoositavat summat.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus vabastada kirjaliku taotluse alusel makseasutus kohustusest järgida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid nende makseasutuse klientide suhtes, kelle nõuded makseasutuse vastu ei ületa 600 eurot.
(7) Finantsinspektsioon võib avaldada juhendi, milles selgitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtteid klientide raha hoidmiseks või investeerimiseks.
##### § 80. E-raha asutusele esitatavad vara investeerimise ja hoidmise nõuded
(1) E-raha asutus on kohustatud hoidma raha, mis on saadud e-raha väljastamisel ja mis võrdub e-raha kasutaja kasutuses oleva e-rahaga seotud rahaliste kohustuste summaga:
1) lahus enda ja e-raha väljastamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;
2) eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse.
(2) E-raha väljastamisel e-raha asutuse valdusse antud kliendi rahalised vahendid, samuti nende arvel omandatud vara, kuuluvad sellele kliendile ning neid ei arvata e-raha asutuse pankrotivara hulka ja nende arvel ei rahuldata e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib e-raha asutuse valdusse antud kliendi vahendid katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui e-raha asutus ei suuda täita oma finantskohustusi e-raha väljastamisega seotud klientide ees.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidsed ja madala riskitasemega instrumendid on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201–255) I lisa punktis 14 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti;
2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
(5) Finantsinspektsioonil on õigus instrumendi turvalisuse, tähtaja, väärtuse või muu riskielemendi hindamise põhjal otsustada, et konkreetset instrumenti ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likviidse ja madala riskitasemega instrumendina.
(6) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse seoses selle tegevusega tema suhtes käesoleva seaduse §-s 79 makseasutusele esitatavaid vara hoidmise nõudeid.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud vara hoidmise nõudeid tuleb kohaldada hiljemalt viiendast tööpäevast e-raha väljastamise kuupäevast arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
### 10. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS
##### § 81. Raamatupidamise korraldamine
(1) Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse tulenevalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja asjakohastest reeglitest ning makseasutuse või e-raha asutuse põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise makseasutuse või e-raha asutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.
##### § 82. Aruanded ja nende esitamine
(1) Makseasutus või e-raha asutus koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Makseasutus või e-raha asutus esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist.
(3) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 või § 12 lõikes 1 sätestatud õigust kasutav äriühing esitab Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ülevaate majandusaasta jooksul teostatud maksetehingute arvu ja kogusumma kohta või e-raha teenuste mahu ning e-raha teenustega seotud kohustuste kohta.
(4) Finantsinspektsioonile esitatavate makseasutuse ning käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õigust kasutava äriühingu aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra
.
(5) Finantsinspektsioonile esitatavate e-raha asutuse ning käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud õigust kasutava äriühingu aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra
.
(6) Finantsinspektsioonile esitatavate välisriigi makseasutuse filiaali aruannete skeemid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
(7) Finantsinspektsioonile esitatavate välisriigi e-raha asutuse filiaali aruannete skeemid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
(8) Järelevalvelistel eesmärkidel Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on üks kvartal. Makseasutus või e-raha asutus esitab Finantsinspektsioonile regulaarse aruande 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib aruande esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(10) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(11) Eesti Pangal on õigus Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda käesolevas paragrahvis sätestatud isikutelt täiendavaid ühekordseid või regulaarseid aruandeid. Aruannete vormid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra
.
##### § 82<sup>1</sup>. Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande kontroll ja puuduste kõrvaldamine
(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande vastavust nõuetele viivitamata pärast aruande laekumist.
@@ -1668,7 +1670,7 @@
(3) Majandusaasta aruanne avalikustatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
(4) makseasutusele ja e-raha asutusele täiendavalt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad.
(4) võib määrusega kehtestada makseasutusele ja e-raha asutusele täiendavalt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad.
##### § 84. Audiitorkontroll
2014-12-31
2014-05-18
2013-12-31
2013-05-05
2011-11-11
2011-07-17
2010-12-31
2010-07-01
2010-06-30
2010-03-07
2010-01-21
MERAS
original version
Text at this date