Reform history

Tulundusühistuseadus

22 versions · 2026-02-13

Changes on 2005-11-30

@@ -32,9 +32,17 @@
(2) Ühistu, mille kõik liikmed on ühistud, võib kasutada ärinimes sõna «keskühistu».
(7) [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
##### § 3. Äriseadustiku kohaldamine
(7) Ühistule kohaldatakse äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332, 336; 89, 532; 93, 565) äriühingute kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(8) Ühistule kohaldatakse äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332, 336; 89, 532; 93, 565) äriühingute kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(9) [Paragrahvi 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]
##### § 3. Äriseadustiku kohaldamine
(10) Ühistule kohaldatakse äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332, 336; 89, 532; 93, 565) osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
### 2. peatükk ASUTAMINE
@@ -108,7 +116,7 @@
(3) Kui põhikirjaga ei ole ühistu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.
(4) Põhikirjaga võib määrata, etühistuliikmel võib olla rohkem kui üks osamaks ning sätestada seoses sellega lisatingimusi.
(4) Põhikirjaga võib määrata, et ühistu liikmel võib olla rohkem kui üks osamaks ning sätestada seoses sellega lisatingimusi.
(5) Põhikirjaga võib määrata ka ühistu liikme kohustuse osaleda ühistus mitme osamaksuga (kohustuslik osalus), kusjuures kohustuslik osalus peab olema võrdne kõigi liikmete suhtes või sõltuma liikme poolt ühistu vara või muude võimaluste kasutamise mahust.
@@ -138,7 +146,7 @@
##### § 8. Äriregistrisse kantavad andmed
(24) Äriregistrisse kantakse:
(27) Äriregistrisse kantakse:
1) ühistu ärinimi;
@@ -158,7 +166,7 @@
##### § 9. Vastutus ebaõigete andmete esitamise eest
(25) Kui juhatus esitas äriregistrile ebaõigeid andmeid, vastutavad avaldusele allakirjutanud juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.
(28) Kui juhatus esitas äriregistrile ebaõigeid andmeid, vastutavad avaldusele allakirjutanud juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.
##### § 10. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
@@ -186,7 +194,7 @@
##### § 12. Liikmeks astumise avaldus
(34) Liikmeks vastuvõtmiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse. Kui ühistu põhikirjaga on ette nähtud liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, peab avalduses olema väljendatud nõusolek nende kohustustega.
(37) Liikmeks vastuvõtmiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse. Kui ühistu põhikirjaga on ette nähtud liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, peab avalduses olema väljendatud nõusolek nende kohustustega.
##### § 13. Liikmeks vastuvõtmise otsustamine ja liikmeks vastuvõtmine
@@ -304,27 +312,27 @@
(1) Liikme surma korral liikmesus lõpeb.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, etliikmesusläheb üle pärijatele või ühistu liikme perekonnaliikmetele või et ühistu võib surnud liikme asemele võtta liikmeks ühe või mitu pärijat. Liikmeks saamiseks peab pärija või perekonnaliige esitama avalduse.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesus läheb üle pärijatele või ühistu liikme perekonnaliikmetele või et ühistu võib surnud liikme asemele võtta liikmeks ühe või mitu pärijat. Liikmeks saamiseks peab pärija või perekonnaliige esitama avalduse.
(3) Kui pärijaid on mitu, peavad nad oma liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks määrama ühise esindaja.
##### § 23. Juriidilisest isikust liikme lõppemine
(69) Juriidilisest isikust liikme lõppemisel liikmesus lõpeb.
(72) Juriidilisest isikust liikme lõppemisel liikmesus lõpeb.
##### § 24. Liikmesuse üleandmine
(70) Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, kes saab ühistu liikmeks tema ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamisel käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras. Kui vastuvõtmisest keeldutakse, jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik.
(73) Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, kes saab ühistu liikmeks tema ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamisel käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras. Kui vastuvõtmisest keeldutakse, jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik.
#### 3. jagu Liikmete õigused ja kohustused
##### § 25. Liikmete võrdsus
(71) Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
(74) Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
##### § 26. Õiguste teostamine
(72) Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(75) Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
##### § 27. Õigus tutvuda majandusaasta aruandega
@@ -340,11 +348,15 @@
(3) Põhikirjaga võib ette näha liikmete suuremad õigused teabele.
(81) [Lõige 4 jõustub 1. 01. 2006]
(4) Liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama.
##### § 29. Kasumi jaotamine
(1) Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Kui ühistu koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustatakse kasumi jaotamine konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.
##### § 30. Dividendi suurus ja maksmine
@@ -364,13 +376,13 @@
##### § 32. Muud kapitalid
(86) Põhikirjaga võib ette näha, et lisaks reservkapitalile moodustatakse teisi kapitale, millest ei või teha liikmetele väljamakseid. Põhikirjaga peab määrama nende kapitalide kasutamise korra ja otstarbe.
(91) Põhikirjaga võib ette näha, et lisaks reservkapitalile moodustatakse teisi kapitale, millest ei või teha liikmetele väljamakseid. Põhikirjaga peab määrama nende kapitalide kasutamise korra ja otstarbe.
##### § 33. Liikme lahkumisel makstav hüvitus
(1) Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, etliikmesuselõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali.
(3) Hüvitus tuleb välja maksta liikmesuse lõppemisest kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduse või põhikirjaga sätestatuga mõistlikult pikendada, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise.
@@ -392,7 +404,7 @@
##### § 36. Vastutuse piiramise keeld
(96) Põhikirja säte, mis piirab liikmete vastutust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi, on tühine.
(101) Põhikirja säte, mis piirab liikmete vastutust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi, on tühine.
##### § 37. Täis- ja lisavastutusega ühistu uue ja lahkunud liikme vastutus
@@ -412,7 +424,7 @@
##### § 39. Üldkoosoleku pädevus
(102) Üldkoosoleku pädevuses on:
(107) Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
@@ -440,7 +452,7 @@
(3) Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui:
1) ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, etühistunetovara on alla poole ühistu osakapitalist. Kui ühistus on ette nähtud liikmete lisavastutus (§ 35), peab üldkoosoleku kokku kutsuma üksnes juhul, kui netovara kaotus ei ole kaetav liikmete poolt kolme kuu jooksul liikmete lisavastutuse rakendamisel tehtavate maksetega.
1) ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, et ühistu netovara on alla poole ühistu osakapitalist. Kui ühistus on ette nähtud liikmete lisavastutus (§ 35), peab üldkoosoleku kokku kutsuma üksnes juhul, kui netovara kaotus ei ole kaetav liikmete poolt kolme kuu jooksul liikmete lisavastutuse rakendamisel tehtavate maksetega.
2) seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme;
@@ -460,15 +472,15 @@
##### § 42. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine
(110) Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei või üldkoosolek otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei esita vastuväidet otsuste tegemisele.
(115) Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei või üldkoosolek otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei esita vastuväidet otsuste tegemisele.
##### § 43. Hääleõigus
(111) Igal ühistu liikmel on üks hääl.
(116) Igal ühistu liikmel on üks hääl.
##### § 44. Hääleõiguse piiramine
(112) Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja ühistu vahel tehingu tegemist ja selles tehingus ühistu esindaja määramist või tema väljaarvamist ühistust. Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata.
(117) Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja ühistu vahel tehingu tegemist ja selles tehingus ühistu esindaja määramist või tema väljaarvamist ühistust. Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata.
##### § 45. Liikme esindamine
@@ -502,7 +514,7 @@
##### § 49. Vara vähenemine
(124) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 1 nimetatud olukorra tekkimisel peab üldkoosolek otsustama abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks või ühistu lõpetamise.
(129) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 1 nimetatud olukorra tekkimisel peab üldkoosolek otsustama abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks või ühistu lõpetamise.
##### § 50. Liikme kohustuste suurendamine
@@ -538,13 +550,55 @@
(6) Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks.
(138) [Paragrahvi 52 sõnastus kuni 31.12. 2005]
##### § 52. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine
(133) Kohus võib ühistu liikme, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
(139) Kohus võib ühistu liikme, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
(140) [Paragrahvi 52 sõnastus alates 1. 01. 2006]
##### § 52. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine
(1) Kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest.
(2) Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui otsust on uue üldkoosoleku otsusega kinnitatud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.
(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
(4) Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.
(5) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi ühistu liikmete, samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.
(6) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.
(147) [Paragrahv 52
<sup>1</sup>
jõustub 1. 01. 2006]
##### § 52<sup>1</sup>. Üldkoosoleku otsuse tühisus
(1) Ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui:
1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
2) otsus ei vasta headele kommetele;
3) rikutud oli otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
(2) Otsus on tühine ka seadusega sätestatud muul juhul.
(3) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
(4) Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
(5) Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 52 lõikeid 5 ja 6.
##### § 53. Otsuse tegemine üldkoosolekut kokku kutsumata
(134) Kui ühistul on üle 200 liikme või enamus liikmetest on ühistud, võib põhikirjaga ette näha otsuse tegemise üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumata.
(153) Kui ühistul on üle 200 liikme või enamus liikmetest on ühistud, võib põhikirjaga ette näha otsuse tegemise üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumata.
##### § 54. Volinike koosolek
@@ -578,7 +632,7 @@
##### § 57. Juhatuse liikme tasu
(147) Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega.
(166) Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega.
##### § 58. Juhatuse esindusõigus
@@ -588,7 +642,7 @@
##### § 59. Raamatupidamine
(150) Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist.
(169) Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist.
##### § 60. Juhatuse liikmete valimine
@@ -604,8 +658,14 @@
(2) Kui ühistul ei ole nõukogu, võib vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.
(175) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(3) Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu liikme, ühistu liikme või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt.
(177) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(3) Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu liikme, ühistu liikme või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus ühistu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.
##### § 62. Konkurentsikeeld
(1) Juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta:
@@ -684,41 +744,89 @@
(1) Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, võivad nõuda ühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli tegija määramist üldkoosoleku poolt.
(205) [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(2) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt 1/4 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli tegija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.
(207) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(2) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli tegija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka ühistu juhatuse ja nõukogu liikmed.
(209) [Lõige 2
<sup>1</sup>
jõustub 1. 01. 2006]
(2) Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras nõuda ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus kuulab ära ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija.
(3) Erikontrolli tegijad võivad olla audiitorid. Kui erikontrolli tegijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli tegijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.
(212) [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(4) Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli tegijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli tegijad peavad hoidma ühistu ärisaladust.
(214) [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(4) Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli tegijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli tegijad peavad hoidma ühistu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, avalduse kohustada juhatuse või nõukogu liikmeid andma teavet või võimaldada dokumentidega tutvuda.
(5) Erikontrolli tegijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.
##### § 72. Aruannete kinnitamine
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527) sätestatud korras.
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või audiitori järeldusotsus. Kui ühistul on nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande.
(219) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(3) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.
(221) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(3) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, või revidendi arvamusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.
(4) Põhikirjaga võib ette näha vahearuannete koostamise ja üldkoosolekule esitamise kohustuse.
### 5. peatükk ÜHISTU LÕPETAMINE
##### § 73. Ühistu lõpetamise alused
(191) Ühistu loetakse lõpetatuks:
(224) Ühistu loetakse lõpetatuks:
1) üldkoosoleku otsusega;
[Punkti 2 sõnastus kuni 31.12. 2005]
2) kohtuotsusega;
[Punkti 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
2) kohtulahendiga;
[Punkt 2
<sup>1</sup>
jõustub 1. 01. 2006]
2<sup>1</sup>) ühistu pankroti väljakuulutamisega;
[Punkt 2
<sup>2</sup>
jõustub 1. 01. 2006]
2<sup>2</sup>) ühistu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
3) tähtaja möödumisel, kui ühistu oli tähtajaline;
4) teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.
##### § 74. Lõpetamine liikmete puudumisel
(192) Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise, kui ühistu liikmete arv on kuue kuu jooksul olnud väiksem käesoleva seaduse §-s 4 sätestatust.
(225) Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise, kui ühistu liikmete arv on kuue kuu jooksul olnud väiksem käesoleva seaduse §-s 4 sätestatust.
##### § 75. Ühistu lõpetamise otsuse vastuvõtmine
@@ -730,27 +838,57 @@
##### § 76. Sundlõpetamine
(229) [Lõike 1 sissejuhatava osa sõnastus kuni 31.12. 2005]
(1) Ühistu lõpetatakse kohtuotsusega, kui:
(231) [Lõike 1 sissejuhatava osa sõnastus alates 1. 01. 2006]
(1) Ühistu lõpetatakse kohtumäärusega, kui:
1) üldkoosolek ei ole lõpetamisotsust vastu võtnud, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, kui üldkoosolek ei ole otsustanud ühistu lõpetamist käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud juhul või kui üldkoosolek ei ole teinud käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud otsuseid;
[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
2) juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud;
[Punkti 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud;
3) muudel seadusega sätestatud juhtudel.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(2) Ühistu sundlõpetamise nõude võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, nõukogu liige, ühistu liige, samuti teised seadusega nimetatud isikud.
(234) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(2) Ühistu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, nõukogu liige, ühistu liige, samuti teised seadusega nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
(236) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(3) Enne ühistu sundlõpetamise otsuse tegemist võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks.
(238) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(3) Enne ühistu sundlõpetamise määruse tegemist võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks.
##### § 77. Ühistu lõpetamise avaldus
(1) Ühistu lõpetamise kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse lõpetamisotsus ja üldkoosoleku protokoll.
(241) [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(2) Kui ühistu lõpetatakse kohtuotsuse alusel, saadab kohus otsuse äriregistrile kande tegemiseks.
(243) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(2) Kui ühistu lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
##### § 78. Likvideerimine
(201) Lõpetamisel ühistu likvideeritakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(245) Lõpetamisel ühistu likvideeritakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
##### § 79. Likvideerijate määramine
@@ -770,8 +908,14 @@
(1) Likvideerijate kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse. Avaldusele lisatakse likvideerijate avalikult tõestatud allkirjanäidised.
(252) [Lõike 2 sõnastus kuni 31.12. 2005]
(2) Kui likvideerija nimetatakse kohtuotsusega, saadab kohus otsuse äriregistrile kande tegemiseks.
(254) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(2) Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
(3) Äriregistrisse kantakse likvideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid.
##### § 82. Likvideerijate õigused ja kohustused
@@ -788,11 +932,11 @@
##### § 83. Pankrotiavalduse esitamine
(215) Kui likvideeritav ühistu on maksejõuetu pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336; 82, 488; 93, 565) mõttes, peavad likvideerijad esitama ühistu pankrotiavalduse.
(262) Kui likvideeritav ühistu on maksejõuetu pankrotiseaduse mõttes, peavad likvideerijad esitama ühistu pankrotiavalduse.
##### § 84. Likvideerimise alustamise bilanss
(216) Likvideerimise alustamisel koostavad likvideerijad bilansi.
(263) Likvideerimise alustamisel koostavad likvideerijad bilansi.
##### § 85. Võlausaldajatele teatamine
@@ -804,7 +948,7 @@
##### § 86. Nõuete esitamine
(220) Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest ühistu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid või nende ärakirjad.
(267) Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest ühistu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid või nende ärakirjad.
##### § 87. Nõuete rahuldamine
@@ -844,7 +988,7 @@
##### § 91. Liikmete vastutus ühistu likvideerimisel
(235) Kui ühistu varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, vastutavad ühistu liikmed ühistu kohustuste eest vastavalt oma osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(282) Kui ühistu varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, vastutavad ühistu liikmed ühistu kohustuste eest vastavalt oma osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 92. Lõpetatud ühistu tegevuse jätkamine
@@ -856,10 +1000,20 @@
##### § 93. Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine
(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad likvideerijad kinnitama, etlõppbilanssiega vara jaotusplaani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi tagasi lükatud ning et ühistu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik deponeeritud.
(1) Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi tagasi lükatud ning et ühistu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik deponeeritud.
(287) [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(2) Kui pärast ühistu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad.
(289) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(2) Kui pärast ühistu registrist kustutamist ilmneb, et ühistul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
(291) [Lõige 3 jõustub 1. 01. 2006]
(3) Ühistu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast ühistu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue ühistu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui ühistut ei oleks võinud nõude üle vaidluse tõttu registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.
##### § 94. Dokumentide säilitamine
(1) Ühistu dokumendid annavad likvideerijad hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.
@@ -872,7 +1026,7 @@
##### § 95. Mittetulundusühistutele kohaldatav seadus
(244) Mittetulundusühistutele kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565).
(296) Mittetulundusühistutele kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565).
##### § 96. Põhikirja, osakapitali suuruse ja liikmete arvu vastavusse viimine
@@ -882,17 +1036,21 @@
##### § 96<sup>1</sup>. Riik ühistu liikmena
(248) Ühistus riigi liikmeõiguste teostajaks olev valitsusasutus või põhiseaduslik institutsioon peab 2005.aasta 1. maiks ühistust välja astuma.
(300) Ühistus riigi liikmeõiguste teostajaks olev valitsusasutus või põhiseaduslik institutsioon peab 2005. aasta 1. maiks ühistust välja astuma.
##### § 96<sup>2</sup>. Kasumi jaotamise sätete kohaldamine
(301) Enne 2005. aasta 1. jaanuari alanud aruandeperioodide majandusaasta aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 lõiget 2 enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.
##### § 97. Nimi
(249) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühistud võivad oma nimes sõna «ühistu» edasi kasutada. Pärast käesoleva seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühingud võivad kasutada oma nimes sõna «ühistu» seadusega sätestatud juhul.
(250) §-d 98--101.
(302) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühistud võivad oma nimes sõna «ühistu» edasi kasutada. Pärast käesoleva seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühingud võivad kasutada oma nimes sõna «ühistu» seadusega sätestatud juhul.
(303) §-d 98--101.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
##### § 102. Seaduse jõustumine
(251) Seadus jõustub 2002. aasta 1. veebruaril.
(304) Seadus jõustub 2002. aasta 1. veebruaril.
2002-05-31
Tulundusühistuseadus
original version Text at this date