LegalizeReform history
Lennundusseadus
59 versions
· 2025-12-30
2025-12-31
2024-12-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-27
2024-03-20
2023-06-30
2022-12-31
2022-07-08
2022-06-26
2022-06-17
2021-12-31
2020-12-31
2020-01-16
2019-03-14
2018-12-31
2018-06-30
2018-05-22
2018-03-14
2017-06-30
2016-12-31
2016-05-12
2015-12-31
2015-10-31
2015-10-21
2015-08-31
2015-06-30
2015-02-28
2014-12-31
2014-06-30
2014-03-22
2011-12-31
2011-11-06
2011-08-31
2011-04-01
2010-12-31
2010-08-31
2010-01-06
2009-12-31
2009-09-30
2009-07-23
2009-06-30
2009-01-25
2008-12-21
2008-06-30
2007-12-31
2007-02-06
2006-07-31
2006-05-31
2005-05-26
Changes on 2005-05-26
@@ -38,15 +38,19 @@
(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavad ettevõtjad.
(3) Lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda lennureeglitest. Lennureeglid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega. Lennureeglid kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.
(4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus.
(3) Lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda lennureeglitest.
kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega. Lennureeglid kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.
(4) .
(5) Välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelise õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemine ja Eesti Vabariigi õhuruumist väljumine otsustatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel.
(6) Lennuamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.
(7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende.
.
##### § 5. Õhusõiduk
@@ -78,26 +82,26 @@
8) õhupalli kategooria.
(7) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab õhusõidukite lubatavad kasutusvaldkonnad ja käitamistingimused vastavalt kategooriale.
##### § 6. Õhusõiduki riikkondsus
(25) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.
(1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.
(2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Lennuamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83*bis* nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.
##### § 7. Tsiviillennunduse riiklik juhtimine
(1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.
(2) Eestis kohaldatakse 1990. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe (RT II 2000, 2, 13) alusel välja antud «Ühtseid lennundusnõudeid» (* Joint*
* Aviation Requirements* – JAR). «Ühtsete lennundusnõuete» tõlked avaldatakse ametlikus teatajas «Lennuameti Teataja».
(3) Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (* Joint*
* Aviation Authorities *– JAA) menetlustoiminguid (*Joint Implementation Procedures* – JIP).
(2) .
(3) Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (* Joint Aviation Authorities *–JAA) menetlustoiminguid (*Joint Implementation Procedures* – JIP).
(4) Lennundustegevusega tegelevate ettevõtjate suhtes võib Lennuameti peadirektor lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.
(5) Lennuameti peadirektor võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele ettevõtjatele üldkorralduslikke ettekirjutusi.
(6) Lennuamet on pädev asutus (*appropriate authority*) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2320/2002/EÜ (EÜT 355, 30.12.2002, lk 1–22) mõistes, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite osas.
##### § 7<sup>1</sup>. Õhusõiduki lennukõlblikkuse ja sertifikaatide vastavuse kontroll
(1) Tsiviilõhusõidukite lennukõlblikkuse tuvastamiseks, samuti lennuettevõtjate ja hooldusorganisatsioonide siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks sõlmib Lennuameti peadirektor kokkuleppe vastavat pädevust omava organisatsiooniga või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsiooniga.
@@ -132,11 +136,15 @@
(1) Eestis on lubatud valmistada ja hooldada õhusõidukeid ning nende osi ja varustust Lennuameti väljaantud või välisriigi vastava asutuse väljaantud ning Eestis tunnustatud, selleks tööks nõutava lennundusloa või ettevõtja sertifikaadi olemasolul ning neis dokumentides märgitud õiguste piires.
(2) Õhusõiduki valmistamiseks ja hooldamiseks sertifikaadi väljaandmise tingimused ning hooldamisel tehtavate eritööde (keevitustööd ja mittepurustavad katsed) tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) .
(3) Kontrolli hooldusettevõtja sertifikaadi väljaandmiseks viib läbi Lennuamet või käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Hooldusettevõtja sertifikaat on Lennuameti väljaantud dokument, mis kinnitab, et hooldusettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal.
(4) Kontrolli teostamiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde tegija võimaldama Lennuameti või käesoleva seaduse § 7<sup> 1</sup> lõikes 1 nimetatud kontrolli teostava organisatsiooni või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsiooni töötajale vaba juurdepääsu töökohale, töövahenditele, õhusõiduki valmistamise, hooldamise ning selle osade ja varustuse valmistamisega seonduvale teabele ning asjakohastele dokumentidele.
(4) Kontrolli teostamiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde tegija võimaldama Lennuameti või käesoleva seaduse § 7<sup>
1</sup> lõikes 1 nimetatud kontrolli teostava organisatsiooni või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsiooni töötajale vaba juurdepääsu töökohale, töövahenditele, õhusõiduki valmistamise, hooldamise ning selle osade ja varustuse valmistamisega seonduvale teabele ning asjakohastele dokumentidele.
(5) Õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 9. Õhusõiduki lennukõlblikkus
@@ -144,7 +152,25 @@
(2) Õhusõiduk tunnistatakse lennukõlblikuks, kui on tuvastatud, et see on projekteeritud, valmistatud, varustatud ja tehniliselt hooldatud vastavuses 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetega.
(3) Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) .
(52) [Paragrahv 9<sup>1</sup> jõustub 1. 03. 2006]
##### § 9<sup>1</sup>. Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehniline järelevalve perroonil
(1) Eesti lennuvälju kasutavate Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehnilist järelevalvet perroonil teostab Lennuamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli alla ei kuulu 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis määratletud riiklikud õhusõidukid ning õhusõidukid, mille maksimaalne lubatud stardimass on kuni 5700 kg ja mida ei käitata ärilisel eesmärgil.
(3) .
##### § 9<sup>2</sup>. Õhusõiduki lennukeeld
(1) Lennuohutusnõuete täitmata jätmise korral võib Lennuameti järelevalveametnik keelata Euroopa Liitu mittekuuluva riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi õhusõiduki väljumise Eestis asuvalt lennuväljalt kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(2) Õhusõiduki kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemisel ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada lennuväljal, lubatakse õhusõidukil, mille lennukõlblikkus seda võimaldab, lennata kooskõlastatult õhusõiduki käitamise järelevalve eest vastutava riigi või õhusõiduki registreerijariigiga lennuväljale, kus on võimalik vead kõrvaldada. Kui viga mõjutab lennukõlblikkussertifikaadi kehtivust, võib lennukeelu tühistada ainult siis, kui käitaja saab loa riigilt või riikidelt, millest õhusõiduk üle lendab.
(3) Lennukeeld on õhusõidukile antud ametlik keeld lennuväljalt lahkumise kohta, millega kaasnevad õhusõiduki kinnipidamiseks vajalikud meetmed.
##### § 10. Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine
@@ -158,11 +184,23 @@
3) tehakse õhusõiduki ja selle varustuse ülevaatus ja vajaduse korral sooritatakse kontroll-lend.
(3) Lennuametil on õigus õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollida lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul nii oma algatusel kui ka õhusõiduki omaniku või käitaja vastava taotluse alusel.
(3) Lennuametil on õigus õhusõiduki lennukõlblikkust tuvastada lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul nii oma algatusel kui ka õhusõiduki omaniku või käitaja vastava taotluse alusel. Kui seda tehakse lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul Lennuameti algatusel ja õhusõiduk osutub lennukõlblikuks, kannab kulud Lennuamet.
(4) Õhusõiduki käitaja on kohustatud esitama lennukõlblikkust tuvastava või kontrolliva isiku nõudmisel kogu õhusõiduki lennukõlblikkust, tehnilist hooldust, õhusõidukile tehtud muudatusi ja parandusi, õhusõiduki käitamist ja selle statistilisi andmeid puudutava teabe, samuti võimaldama talle vaba juurdepääsu õhusõidukile, selle käitamisega seotud seadmetele, vajaduse korral ka lennu ajal, ning osutama talle ülesannete täitmisel vajalikku abi.
(5) Lennukõlblikkuse tuvastamisega seotud otsesed kulud kannab selle taotleja. Kui seda tehakse lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul Lennuameti algatusel ja õhusõiduk osutub lennukõlblikuks, kannab kulud Lennuamet.
(5) Lennuameti poolt õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 10<sup>1</sup>. Õhusõiduki tehnilisele lisavarustusele esitatavad nõuded
(64) [Lõige 1 jõustub 1. 08. 2005]
(1) Kõik Eesti operaatorite poolt käitatavad ja/või tsiviilõhusõidukite riiklikus registris olevad õhusõidukid, välja arvatud ülikerglennukid, purilennukid, motopurilennukid, õhulaevad ja kuumaõhupallid, peavad olema varustatud sagedustel 121,5 ja 406 MHz töötava automaatse avariimajakaga (*emergency locator-transmitter – ELT*).
(2) Ärilisel eesmärgil käitataval õhusõidukil, mille lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 2002. aasta 1. jaanuari, võib kasutada mitteautomaatset avariimajakat, mis töötab sagedustel 121,5 ja 406 MHz.
(3) Lennuameti loal võivad õhusõidukid maksimaalse lubatud stardimassiga 5700 kg ja vähem, mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kuni 2009. aastani olla varustatud sagedusel 121,5 MHz töötava automaatse avariimajakaga, mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III (*ICAO Annex 10 volume III*) sätetele.
(4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II (* Airborne Collision Avoidance System*).
##### § 11. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat
@@ -174,6 +212,8 @@
(4) Eestis käitatava välisriigi õhusõiduki pardal peab olema selle riigi poolt väljaantud lennukõlblikkussertifikaat.
(5) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 12. Vastutus õhusõiduki lennukõlblikkuse eest
(1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse eest vastutab selle käitaja.
@@ -206,21 +246,21 @@
(1) Eestis käitatav mootoriga õhusõiduk on keskkonnakõlblik, kui selle mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad vastavad kehtestatud nõuetele.
(2) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) .
(3) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusele vastavust tunnistab sertifikaat, milles sisalduvad andmed õhusõiduki kohta, sertifitseerimise aluseks olevad normid ning mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad.
(4) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi väljastab Lennuamet.
### 3. peatükk TSIVIILÕHUSÕIDUKITE REGISTREERIMINE
### 3. peatükk TSIVIILÕHUSÕIDUKITE RIIKLIKU REGISTRI PIDAMINE
##### § 16. Tsiviilõhusõidukite riiklik register
(1) Tsiviilõhusõidukite riiklik register on Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks ja nende omandiõiguse rahvusvaheliseks tunnustamiseks.
(1) Tsiviilõhusõidukite riiklik register on Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks.
(2) Tsiviilõhusõidukite riiklikku registrit peab Lennuamet.
(3) Tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) .
##### § 17. Tsiviilõhusõiduki registrisse kandmine
@@ -228,6 +268,8 @@
(2) Tsiviilõhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik.
(3) Õhusõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 18. Õhusõiduki registrisse kandmise nõuded
(1) Õhusõiduk kantakse tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse taotluse alusel, kui:
@@ -242,13 +284,7 @@
##### § 19. Tsiviilõhusõidukite riiklikus registris sisalduv teave
(1) Registrisse kantakse teave:
1) õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste kohta;
2) õhusõidukile seatud pandiõiguste kohta;
3) avariimajaka (*emergency locator-transmitter – ELT ) olemasolu* kohta õhusõiduki pardal.
(1) Registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste kohta.
(2) Registri lisasse kantakse:
@@ -262,9 +298,17 @@
(4) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peavad sellest Lennuametile kümne päeva jooksul teatama nii õhusõiduki uus kui endine omanik. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning vastavust käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele tõendavad dokumendid.
(5) Tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab vastavate andmete esitaja.
(6) Muudatuste tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 19<sup>1</sup>. Juurdepääs tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmetele
(101) Tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs tsiviilõhusõidukite riiklikule registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158; 2004, 30, 208) ning avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend; 2004, 81, 542) sätestatud alustel ja korras.
##### § 20. Õhusõiduki kustutamine registrist
(81) Õhusõiduk kustutatakse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist, kui:
(102) Õhusõiduk kustutatakse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist, kui:
1) seda taotleb õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik;
@@ -288,7 +332,7 @@
(1) Eestis registreeritud õhusõiduk peab olema märgistatud riikliku registreerimistunnusega, mis koosneb riigi tunnusest ES ja registreerimistunnusest, mille annab õhusõidukile registripidaja.
(2) Õhusõiduki märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) .
### 4. peatükk LENNUNDUSPERSONALI LOAD
@@ -300,13 +344,15 @@
(3) Lennundusspetsialistide atesteerimist, lennunduslubade väljaandmist ja välisriigis väljaantud lennunduslubade tunnustamist ning nende kohta arvestuse pidamist teostab Lennuamet.
(4) Lennundusloa väljaandmise eest, lennundusloa kannete pikendamise eest, ühekordse loa või ühekordse lennuloa väljaandmise eest ning välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 23<sup>1</sup>. Lennunduse raadioside luba
(1) Raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000 – 137,000 MHz peab isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele.
(2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Lennuamet.
(3) Lennunduse raadioside loa väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) .
##### § 23<sup>2</sup>. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat
@@ -316,29 +362,95 @@
2) järelevalvet ja kontrolli teostavale Lennuameti ametnikule.
(2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet.
(3) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise korra ja sertifikaadi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui õhusõiduki meeskonnaliige ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele.
(3) .
(4) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 24. Lennunduslubade väljaandmise nõuded
(2) Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest.
##### § 24<sup>1</sup>. Lennundusspetsialistide terviseseisund ja terviseuuringud
(1) Lennundusspetsialistide ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud koolitusele asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.
(2) Lennundusspetsialistide tervisenõuded, terviseuuringute loetelu ja mahu ning arstliku läbivaatuse, selle sageduse ning eriarsti otsuse tegemise korra kehtestab sotsiaalminister.
(3) Tervisetõendi vormistab ja väljastab lennundusloa taotlejale või käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud koolitusele asujale enne tööle või koolitusele asumist ning perioodiliselt lennundusspetsialistidele eriarsti otsuse alusel Lennuameti töötervishoiuarst.
(4) Järelevalvet lennundusspetsialistide terviseuuringute kvaliteedi üle teostatakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (RT I 2001, 50, 284).
##### § 25. Lennundusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Lennundusluba või kehtivustõend tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus peatatakse, kui selle omanik:
1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete, psühhotoksiliste või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;
(2) , lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest.
(121) [Paragrahv 24<sup>1</sup> jõustub 1. 01. 2006]
##### § 24<sup>1</sup>. Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund, terviseuuringud ja neile tervisetõendite väljaandmine
(1) Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.
(2) .
(3) Esmakordselt vormistab ja annab tervisetõendi välja käesoleva seaduse § 24<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud tunnustatud arsti otsuse alusel Lennuamet. Tervisetõendi kehtivust pikendab või uuendab tulenevalt JAR FCL-3 kehtestatud nõuetest kas tunnustatud arst või Lennuamet.
(4) 120-tunnise täienduskoolituse läbinud arstil on õigus kontrollida I, II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel kutsealadel töötavate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite «Ühtsete lennundusnõuete» ja 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaseid tervisetõendeid, 60-tunnise täienduskoolituse läbinud arstil on õigus kontrollida II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel kutsealadel töötavate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite «Ühtsete lennundusnõuete» ja 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaseid tervisetõendeid.
(5) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192; 56, 400; 75, 520; 89, 612; 2005, 2, 4) sätestatud korras.
(127) [Paragrahv 24<sup>2</sup> jõustub 1. 01. 2006]
##### § 24<sup>2</sup>. Tervisekontrolli tegija tunnustamine
(1) Lennuamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
1) on Tervishoiuameti tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
2) on läbinud 120-tunnise või 60-tunnise Euroopa Ühinenud Lennuametite poolt kinnitatud õppekava kohase lennundusmeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, mille on läbi viinud Euroopa Ühinenud Lennuametite tunnustatud koolitaja.
(2) Iga kolme aasta järel peab tunnustatud arst oma pädevuse säilitamiseks läbima 20-tunnise Lennuameti poolt heakskiidetud lennundusmeditsiinialase täienduskoolituse.
(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Lennuametile järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotlus tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ning kontaktandmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tõendi koopia;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia;
4) andmed tegevuskoha ruumide, sisseseade ja tervisekontrolli tegemiseks kasutatava aparatuuri kohta vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (*ICAO Doc 8984* ) ja JAR-FCL 3 nõuetele.
(4) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.
(5) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid.
(6) Lennuamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
3) arst on korduvalt rikkunud tervisekontrolli korda;
4) arst ei ole pädevuse säilitamiseks tähtajaliselt läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolitust.
(7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Lennuameti veebilehel.
(9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide majandus- ja kommunikatsiooniministrile.
##### § 24<sup>3</sup>. Lennundusjulgestusalane kvalifikatsioon ja väljaõpe
(1) Lennundusjulgestusalast läbivaatust võib teha isik, keda Lennuamet on tunnustanud lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostajana.
(2) Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid võib täita vähemalt 20-aastane Eesti kodanik, kes valdab riigikeelt vähemalt kesktasemel, omab vähemalt keskharidust, on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse ning kes ei kanna karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta on karistusregistrist kustutatud. Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitma hakkava isiku tervisliku seisundi hindamisel lähtutakse turvaseaduse (RT I 2003, 68, 461) alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest.
(3) Lennuettevõtja, lennuvälja käitaja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustav toitlustusettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes olev puhastusettevõtja, õhusõiduki hooldusega seotud ettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba ja posti käitlemisega tegelevad ettevõtjad määravad lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitavad sellest Lennuametit.
(4) .
##### § 24<sup>4</sup>. Lennuameti pädevus koolituse ja eksamite korraldamise sertifitseerimisel
(141) Lennuamet on pädev asutus (*competent authority*) Euroopa Komisjoni määruse 2042/2003/EÜ (ELT L 315, 20.11.2003, lk 1–165), millega kehtestatakse nõuded õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, IV lisa (Osa 147) jaotise 147.1 punkti 1 kohaselt lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni koolituse ja eksamite korraldamise sertifitseerimisel.
##### § 25. Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine
(1) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused tunnistatakse kehtetuks või nimetatud õiguste kehtivus peatatakse, kui selle omanik:
1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;
2) on rikkunud lennundusalaste õigusaktide sätteid;
@@ -346,7 +458,35 @@
4) on tunnistatud eksamite või kontroll-lendude alusel oma teadmiste või oskuste poolest mittevastavaks lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele.
(2) Lennuamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendi kehtivuse uurimise lõpuni.
(2) Lennuamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused uurimise lõpuni.
(3) Lennuamet võib peatada lennundusloaga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 60<sup>
6</sup>, 60<sup>11</sup>, 60<sup>12</sup>, 60<sup>14</sup>, 60<sup>16</sup>, 60<sup> 20</sup>, 60<sup>21</sup>, 60<sup>23</sup>, 60<sup>27</sup>, 60<sup>28</sup> või 60<sup>29</sup> sätestatud väärteo.
##### § 25<sup>1</sup>. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamise kord
(1) Lennundusloaga antud õiguste peatamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) õhusõidukit juhtinud isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) õhusõiduki tüüp, mark ja registreerimistähis;
5) lennundusloaga antud õiguste peatamise tähtaeg, põhjendus ning faktiline ja õiguslik alus;
6) otsuse koostaja allkiri.
(2) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse viivitamata pärast otsuse allakirjutamist isikule, kelle lennundusloa kehtivus peatatakse. Nimetatud isik annab otsuse saamise tõendamiseks allkirja otsuse teisele eksemplarile ning märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.
(3) Lennundusloaga antud õigused peatuvad otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(4) Lennundusloaga antud õigused taastatakse pärast käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluste äralangemist või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud tähtaja möödumist ning õiguste taastamine toimub lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise eeskirjade kohaselt.
(5) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud lennundusloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.
##### § 26. Lennundustegevust mõjutavatest asjaoludest teatamine
@@ -378,7 +518,7 @@
##### § 29. Õhusõiduki kapteni kohustused
(114) Kapten on kohustatud:
(160) Kapten on kohustatud:
1) kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuetekohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
@@ -388,11 +528,11 @@
##### § 30. Õhusõiduki kapteni ja meeskonna ühised kohustused
(115) Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.
(116) § 31. Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras
(117) Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.
(161) Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.
##### § 31. Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras
(162) Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.
##### § 32. Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral
@@ -402,9 +542,11 @@
(3) Kapten on kohustatud tagama õigusrikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele.
##### § 33. Lennuõnnetusest või selle ohust teatamine
(121) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või selle ohust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 24 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
##### § 33. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamine
(1) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või tõsisest lennuintsidendist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(2) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama toimunud vahejuhtumist Lennuametile ja esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
### 6. peatükk LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD JA LENNULIIKLUSTEENISTUSED
@@ -438,85 +580,83 @@
3) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.
(5) Lennuametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup> 1</sup> nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.
(5) Lennuametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>
1</sup> nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.
(6) Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügimägede, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.
(7) Vabariigi Valitsus kehtestab lennuohutuse tagamiseks lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse määratlemise ja kasutamise korra.
(7) .
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5<sup>3 </sup>nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Lennuametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5<sup>3 </sup>nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja, kopteriväljakut või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik. Ekspertiisi kulude suuruse määrab Lennuamet oma otsusega. Käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdi tasu aluseks on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordne määr.
##### § 35<sup>1</sup>. Lennuvälja ja kopteriväljaku ohutusjuhtimise süsteem ja käsiraamat
(1) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema ohutusjuhtimise süsteem. Ohutusjuhtimise süsteem (*Safety Management System – SMS* ) on lennuvälja või kopteriväljaku ohutusalaseks juhtimiseks, kaasa arvatud lennuvälja või kopteriväljaku ohutusalaste üldsuundade rakendamiseks lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljatöötatud organisatsiooniline ülesehitus, mis sisaldab vastutuse jaotumist ning protseduure ja protsesse, mis tagavad kontrolli lennuvälja või kopteriväljaku ohutuse ja ohutu kasutamise üle.
(2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta.
.
(3) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja peab vähemalt üks kord aastas korraldama ohutusjuhtimise süsteemi auditi ning lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste ja seadmete ülevaatuse. Audit peab hõlmama lennuvälja või kopteriväljaku käitaja funktsioone ning lennuvälja või kopteriväljaku kasutajate, kaasa arvatud baseeruvate operaatorite, maapealse käitluse ja teiste teenuste osutajate välisauditit ja ülevaatust. Ohutusjuhtimise süsteemi auditeerimisaruande peab koostama selleks pädev ohutusekspert.
##### § 36. Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku kasutamiseks õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele.
(2) Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) .
(3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
(4) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 37. Lennuliiklusteenistuse sertifikaat
(1) Lennuliikluse nõuetekohaseks korraldamiseks ja lennuohutuse tagamiseks peab ettevõtja omama sertifikaati, mis kinnitab, et tal on selleks tegevuseks piisavate teadmiste ja kogemustega personal, talitused, vajalikud seadmed, rajatised ja varustus ning välja töötatud vajalikud protseduurid.
(2) Lennuliiklusteenistuste sertifitseerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) .
(3) Lennuliiklusteenistusi sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
(4) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmeid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
(5) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra
.
(6) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.
(7) Lennuliiklusteenistuse sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
### 7. peatükk LENNUETTEVÕTJAD
##### § 38.
##### § 39. Riiklikud load
(147) Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid:
(198) Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid:
1) lennutegevusluba;
2) lennuettevõtja sertifikaati;
3) regulaarlennuliini pidamisel liiniluba.
##### § 40. Lennutegevusluba
(1) Lennutegevusluba on majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt lennuettevõtjale väljaantud dokument, mis lubab loas märgitud tegevusaladel õhu teel vedada reisijaid, posti ja/või lasti tasu või hüvituse eest.
(2) Lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Lennutegevusloa võib anda:
1) Eesti kodanikule või isikule, kellel on alaline elamisluba Eestis;
2) Eestis registreeritud äriühingule, mis on otseselt või enamusaktsiate kaudu Eesti riigi, kohaliku omavalitsusüksuse ja/või Eesti kodanike omandis.
(4) Lennutegevusluba antakse ettevõtjale, kui:
1) tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega;
2) tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses;
3) ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati;
4) ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid.
##### § 41. Lennutegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine
(1) Lennutegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ettevõtja tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.
(2) Lennuettevõtja majanduslike raskuste ilmnemisel võib tegevusloa väljaandja selle kehtivuse peatada ja väljastada ajutise tähtajalise tegevusloa tingimusel, et on tagatud lennuohutus.
(199) ((1) EÜ Nõukogu määruses 2407/92/EMÜ (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 1–7) lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta nimetatud lennutegevusloa annab välja majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) .
(3) --(4)
##### § 41.
##### § 42. Lennuettevõtja sertifikaat
(1) Kontrolli lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmiseks viib läbi käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Lennuettevõtja sertifikaadi annab välja Lennuamet.
(2) Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(1) Kontrolli lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmiseks viib läbi Lennuamet või käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Lennuettevõtja sertifikaadi annab välja Lennuamet.
(2) .
(3) Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal.
@@ -524,9 +664,21 @@
(5) Lennuettevõtja sertifikaat peab olema ka nendel isikutel, kes teevad õhusõidukilt või õhusõidukiga tasu eest töid, mis ei ole käsitatavad reisijate, posti ja/või lasti veona.
(207) [Lõige 6 jõustub 1. 01. 2006]
(6) Juriidilised isikud, kes ei ole lennuettevõtjad ja kes tegelevad mittetulundusliku lennutegevusega, peavad omama lennutegevuse käsiraamatut ja registreerima nende poolt harrastatava lennutegevuse Lennuametis.
.
(7) Uue õhusõiduki tüübi või klassi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse ja lennuettevõtja sertifikaadi ning lennundus- ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 42<sup>1</sup>. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus
(210) Riigi ametiasutus, kelle tegevusvaldkonnaks on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.
##### § 43. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine
(159) Lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui:
(211) Lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui:
1) lennuettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud nõuetele;
@@ -534,33 +686,37 @@
##### § 44. Muutused lennutegevusloa ja lennuettevõtja sertifikaadi alustes
(160) Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks tegevusloa ja sertifikaadi väljaandmisel.
(212) Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks tegevusloa ja sertifikaadi väljaandmisel.
##### § 45. Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omavate ettevõtjate kontrollimine
(161) Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud Lennuameti järelevalve vastutavale töötajale kontrolli teostamiseks võimaldama juurdepääsu kõigile vastavatele hoonetele, ruumidele, seadmetele, dokumentatsioonile ja arvutiteabele, samuti esitama vajalikku teavet kirjalikult. Kontrolli teostatakse lennuettevõtja töö ajal.
##### § 46. Liiniluba
(1) Liiniluba on Lennuameti väljaantud tähtajaline dokument regulaarse lennuliini pidamiseks kindlal marsruudil. Liiniluba antakse välja lennuettevõtjale, kellel on lennutegevusluba reisilendude teostamiseks, vastava kvalifikatsiooniga lennundusspetsialistid, sertifitseeritud vastava kategooria õhusõidukid ning lennuliini pidamiseks vajalik aeronavigatsioonialane teave.
(2) Liinilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Välisriikide lennuettevõtjad võivad vastavalt välislepingule pidada regulaarset lennuliini Eesti territooriumile, territooriumil või territooriumilt.
### 8. peatükk LENNUÕNNETUSED JA -INTSIDENDID
##### § 47. Lennuõnnetus ja lennuintsident
(1) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.
(2) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.
(213) Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud Lennuameti järelevalve vastutavale töötajale kontrolli teostamiseks võimaldama juurdepääsu kõigile vastavatele hoonetele, ruumidele, seadmetele, dokumentatsioonile ja arvutiteabele, samuti esitama vajalikku teavet kirjalikult. Kontrolli teostatakse lennuettevõtja töö ajal.
##### § 46. Regulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
(214) Lennuettevõtjate poolt peetav regulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega toimub vastavalt välislepingutele või majandus- ja kommunikatsiooniministri nõusolekul.
### 8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID
##### § 47. Lennuohutust mõjutav juhtum
(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on lennuõnnetus, tõsine lennuintsident, lennuintsident ja vahejuhtum.
(2) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.
(3) Tõsine lennuintsident on lennuintsident, mille toimumise asjaolud oleksid võinud põhjustada lennuõnnetuse toimumise.
(4) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.
(5) Vahejuhtum on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendina.
##### § 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse ja -intsidendi uurimine
(1) Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral toimuvad vastavalt päästeseadusele (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387).
(2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab sõltumatu alaline struktuuriüksus (edaspidi *uurimisüksus*) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise korra ning lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimist korraldab struktuuriüksus (edaspidi *uurimisüksus*) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Uurimisüksus on uurimise teostamisel sõltumatu.
.
(2) Kaitseväe õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab kaitsevägi koostöös uurimisüksusega vastavalt käesoleva seaduse § 7<sup>2</sup> lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
@@ -582,7 +738,7 @@
##### § 50. Uurimisaruanne
(177) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus uurimisaruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse või -intsidendi iseloomule ja raskusastmele ning mis avalikustatakse. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimisaruandeid kasutab Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamisel.
(230) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus uurimisaruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse või -intsidendi iseloomule ja raskusastmele ning mis avalikustatakse. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimisaruandeid kasutab Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamisel.
### 9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED
@@ -596,17 +752,17 @@
(1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.
(2) Õhusõiduki sundmaandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) .
##### § 53. Siseriiklikud õhuveod
(1) Siseriiklike õhuvedude puhul rakendatakse rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni ja Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni sätteid (RT II 1998, 2-4, 7 ja 9).
(2) Õhuvedude eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) .
##### § 54. Ohtlike ainete õhuvedu
(184) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
(237) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
##### § 55. Õhusõiduki kasutamise keelamine
@@ -616,7 +772,7 @@
2) kasutada tsiviilõhusõidukit Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud esemete või ainete vedamiseks;
3) õhusõiduki käitamine alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete, psühhotoksiliste või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all;
3) õhusõiduki käitamine alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all;
4) õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil.
@@ -626,9 +782,17 @@
(4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 keelatud viisil, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) § 20<sup>1</sup> lõikes 2 sätestatud alusel ja korras.
##### § 55<sup>1</sup>. Alkoholi, narkootilise ja muu psühhotroopse aine tarvitamise keeld
(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal tarvitada alkoholi, narkootilist või muud psühhotroopset ainet ega olla nimetatud ainete mõju all.
(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal alkoholi, narkootilise või muu psühhotroopse aine mõju all. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni alkoholi, narkootilise ja muu psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.
##### § 56. Ebaharilike õhusõidukite kasutamine
(1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.
(1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib
, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.
(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab eeskirjad, millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt, mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena.
@@ -636,77 +800,79 @@
(1) Asutused ja ettevõtjad, kes töötlevad või koostavad või kelle juures tekib aeronavigatsioonialast teavet, peavad selle õigeaegselt edastama lennuliiklusteenistusele.
(2) Aeronavigatsioonialase teabe edastamise ja meteoroloogiaalase teeninduse tagamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
##### § 58. Kindlustuse üldsätted
(1) Õhusõiduki käitamiseks ärilisel või mitteärilisel eesmärgil sõlmib käitaja juhul, kui seda ei ole teinud omanik, kindlustusvõtjana vastutuskindlustuslepingu:
1) kolmanda isiku kasuks, et hüvitada õigustatud isikule õhusõiduki tekitatud kahju;
2) reisija kasuks, et hüvitada õigustatud isikule õhuveo käigus reisijale tervisekahjustuse või surma läbi tekitatud kahju;
3) pagasi ja lasti veoks, et hüvitada õigustatud isikule õhuveo käigus pagasi ja lasti kaotsimineku, hävimise või kahjustumise läbi tekitatud kahju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku vastuskindlustuse lepingus on kindlustatu õhusõiduki valdaja.
(3) Kindlustusjuhtumiks käesoleva seaduse tähenduses on:
1) kolmandale isikule õhusõiduki tekitatud kahju,
2) reisijale õhuveo käigus tekitatud tervisekahjustus või surm või
3) pagasi või lasti kahjustumine, hävimine või kaotsiminek õhuveo käigus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2 ja 3 ning lõike 3 punkte 2 ja 3 kohaldatakse ka muu pardal viibiva isiku ja temaga kaasasolevate esemete suhtes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ja lõike 3 punkti 3 ei kohaldata postiveo suhtes.
##### § 58<sup>1</sup>. Kolmandate isikute kindlustus
(198) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 1 nimetatud ühe kindlustusjuhtumi korral kõigi hüvitisele õigust omavate isikute peale kokku olema:
1) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on kuni 750 kg – vähemalt 500 000 SDR;
2) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 751 – 1999 kg – vähemalt 1 500 000 SDR;
3) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 2000 – 5999 kg – vähemalt 4 500 000 SDR;
4) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 6000 – 24 999 kg – vähemalt 12 000 000 SDR;
5) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 25 000 – 100 000 kg – vähemalt 50 000 000 SDR;
6) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on üle 100 000 kg – vähemalt 90 000 000 SDR.
##### § 58<sup>2</sup>. Reisija kindlustus
(1) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 2 nimetatud ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 250 000 SDR.
(2) Käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusleping peab sätestama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma piires viivituseta ettemakse tegemise õigustatud isikule tema koheste majanduslike vajaduste rahuldamiseks proportsionaalselt selle isiku poolt talutud kannatustega. Reisija surma korral peab nimetatud ettemakse olema ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral vähemalt 16 000 SDR ühe reisija kohta.
##### § 58<sup>3</sup>. Pagasi ja lasti kindlustus
(1) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 3 nimetatud pagasi kahjustumisel, hävimisel või kaotsiminekul olema ühe kindlustusjuhtumi korral vähemalt 1000 SDR ühe reisija kohta.
(2) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 3 nimetatud lasti kahjustumisel, hävimisel või kaotsiminekul olema ühe kindlustusjuhtumi korral vähemalt 17 SDR lasti iga kilogrammi kohta.
(2) .
##### § 58. Vastutuse piirmäära erisus
(248) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.
(249) §-d 58<sup>1</sup>--58<sup>3</sup>.
##### § 58<sup>4</sup>. Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest
(250) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 261/2004/EÜ (ELT L 046, 17.02.2004, lk 1–8) rakendamise, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus 295/91/EMÜ. Määruse rakendamine tagatakse Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks.
##### § 59. Lennuliiklustasud
(203) Lennuliiklustasudeks on marsruudi navigatsioonitasu, terminali navigatsioonitasu ja lennuväljatasud. Lennuliiklustasude määramise, maksmise ja maksmisest vabastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel osaleva Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõiduki lennuliiklustasud hüvitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
(1) Lennuliiklustasud on:
1) lennujuhtimisteenuse eest võetav tasu lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas instrumentaallennu reeglite järgi – marsruudi navigatsioonitasu;
2) lennujuhtimisteenuse või lennuinfoteenuse eest võetav tasu lendamisel lennuvälja või kopteriväljaku lähenemisalas, lähialas või lennuinfotsoonis – terminali navigatsioonitasu;
3) lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud – maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu ja starditasu.
(2) Lennuliiklustasude määrad kehtestab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja. Lennuliiklustasude määramisel ja allahindluse tegemisel peab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja lähtuma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennuliiklustasude määramise põhimõtetest, arvestades, et lennuliiklustasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt määratud ja kehtima kõikidele kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud hinnakirjas.
(3) Lennuliiklustasud avalikustatakse lennundusteabe kogumikus (* Aeronautical Information Publication* – *AIP*) vähemalt 90 päeva enne kehtima hakkamist.
(4) Lennuliiklustasud makstakse enne õhusõiduki lahkumist lennuväljalt, kui teenust osutava ettevõtjaga ei ole teisiti kokku lepitud.
(5) Lennuliiklustasude maksmise tagab õhusõiduki käitaja, kui seaduses või lepingus ei ole sätestatud teisiti. Õhusõiduki omanik on lennuliiklusteenuse osutaja nõudmisel kohustatud andma teavet õhusõiduki käitaja tuvastamiseks ja lennuliiklustasude arvutamiseks.
(6) Lennuliiklustasu maksmisega viivitamise korral võib teenuseosutaja nõuda viivist 0,07 protsenti maksmata summast päevas ja keelduda viivitanud kliendile teenuse osutamisest kuni võla tasumiseni.
(7) Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel osaleva Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõiduki lennuliiklustasud hüvitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
(8) Lennuliiklustasusid ei võeta, kui õhusõidukiga sooritatakse:
1) Lennuametiga kooskõlastatud katselendu lennukõlblikkuse tuvastamiseks;
2) kontroll-lendu lennuliiklusteenuse osutaja navigatsiooniseadmete kontrollimiseks;
3) tagasipöördumislendu lähtelennuväljale tehnilistel põhjustel või halva ilma tõttu;
4) välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga või erandjuhul muu Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või humanitaarmissiooniga seotud lendu või lendu Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu alusel, mille kohaselt on õhusõiduk nimetatud tasude maksmisest vabastatud. Selleks esitab Välisministeerium lennuliiklusteenuse osutajale eelneva taotluse;
5) otsingu- ja päästetöid.
(9) Lennuliiklustasusid ei võeta vastastikkuse põhimõttel välisriigi riiklikult õhusõidukilt, kui eelnevalt on lennuliiklusteenuse osutajale esitatud Välisministeeriumi vastav taotlus. Selline vabastus antakse taotluses kindlaksmääratud mahus ja perioodiks.
(10) Reisijatasu ei võeta:
1) alla kahe aasta vanuse lapse eest, kui ta reisib ilma eraldi piletita;
2) isiku eest, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma;
3) õhusõiduki meeskonnaliikme eest, kes on teel oma töökohale;
4) otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejate eest.
(11) Starditasu ei võeta lennuvälja ametlikul tööajal startivatelt õhusõidukitelt.
##### § 60. Lennundusjulgestus
(204) Lennundusjulgestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(262) .
### 9<sup>1</sup>. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
##### § 60<sup>1</sup>. Riiklik järelevalve lennuohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle
(205) Lennuohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seaduses nimetatud riikliku järelevalve asutused.
##### § 60<sup>1</sup>. Riiklik järelevalve lennuohutust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle
(263) Lennuohutust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.
##### § 60<sup>2</sup>. Lennuameti pädevus ja õigused riikliku järelevalve teostamisel
(1) Lennuameti lennuohutuse järelevalve ametniku pädevuses on riiklik järelevalve:
(1) Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) lennuettevõtjate, teiste lennundusega tegelevate äriühingute ja mittetulundusühingute lennutegevuse üle;
@@ -718,11 +884,11 @@
5) õhusõidukite valmistamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjate üle;
6) lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundusettevõtetes;
6) lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevusega tegeleva ettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes oleva puhastusettevõtja või julgestusteenust osutava ettevõtja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustava toitlustusettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegeleva ettevõtja poolt;
7) lennundusspetsialistide lennunduslubade vastavuse üle spetsialisti pädevusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnikul on õigus:
(2) Ametnikul, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku järelevalvet, on õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas takistamatult ja ette teatamata;
@@ -740,17 +906,21 @@
8) korraldada ehitiste lennuohutusnõuete mittejärgimisest tingitud juhtumite põhjuste uurimist;
9) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse täitmiseks lennuettevõtjale, muule õhusõiduki omanikule või valdajale, lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi omanikule, lennuohutust mõjutava ehitise omanikule, õhusõiduki valmistamise või hooldusega tegelevale ettevõtjale, lennuliiklusteenistusele või lennundusspetsialistile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnik on kohustatud:
1) esitama 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas kehtestatud vormi kohase ametitõendi, mille on välja andnud Lennuameti peadirektor;
2) tagama talle riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist;
3) ehitistele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.
##### § 60<sup>3</sup>. Lennuameti ettekirjutus
9) teha ettekirjutusi lennuohutust ja lennundusjulgestust reguleerivate õigusaktide täitmiseks lennuettevõtjale, muule õhusõiduki omanikule või käitajale, lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi omanikule, lennuohutust mõjutava ehitise omanikule, õhusõiduki valmistamise või hooldusega tegelevale ettevõtjale, lennuettevõtja õhusõidukeid varustavale toitlustusettevõtjale, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes olevale puhastusettevõtjale või julgestusteenust osutavale ettevõtjale, õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegelevale ettevõtjale, lennuliiklusteenistusele või lennundusspetsialistile.
(3) Ametnik, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku järelevalvet, on kohustatud:
1) esitama töötõendi või käesoleva seaduse §-s 23<sup>2</sup> nimetatud sertifikaadi;
2) tagama talle riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
(4) Ehitistele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.
(268) [Lõige 5 jõustub 15. 07. 2005]
(5) .
##### § 60<sup>3</sup>. Ettekirjutus
(1) Lennuameti järelevalve korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma järgmised andmed:
@@ -764,51 +934,57 @@
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.
(1) Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus reisijate lennureisist mahajätmise või lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega. Tarbijakaitseameti tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.
(2) Käesoleva seaduse § 60<sup>2</sup> lõike 2 punktis 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Lennuameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitseameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2<sup> 1 </sup>nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(4) Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.
### 9<sup>2</sup>. peatükk VASTUTUS
##### § 60<sup>4</sup>. Lennuvälja või lennuliiklusteenistuse tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumine või nende paigutamise nõuete rikkumine
(212) Lennuvälja või lennuliiklusteenistuse tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumise või nende paigutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(276) Lennuvälja või lennuliiklusteenistuse tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumise või nende paigutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 60<sup>5</sup>. Lennuväljale või lennuvälja piirkonda ebaseaduslike tähistusmärkide, seadmete või rajatiste paigutamine või ehitamine
(213) Lennuväljade eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või lennuvälja piirkonda paigutamise või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite kasutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või rajatiste või lindude kogunemist soodustavate rajatiste ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>6</sup>. Lennuõnnetusest või -intsidendist teatamata jätmine
(214) Õhusõidukiga toimunud lennuõnnetusest või -intsidendist teatamata jätmise eest õhusõiduki kapteni või käitaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(215) § 60<sup>7</sup>. Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine
(216) Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(277) Lennuväljade eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või lennuvälja piirkonda paigutamise või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite kasutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või rajatiste või lindude kogunemist soodustavate rajatiste ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>6</sup>. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmine
(278) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmise eest teatamiskohustusliku isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>7</sup>. Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine
(279) Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>8</sup>. Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine
(217) Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(280) Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 60<sup>9</sup>. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis
(218) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(281) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
##### § 60<sup>10</sup>. Lennunduse julgestusnõuete rikkumine
(219) Lennunduse julgestusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(282) Lennunduse julgestusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 60<sup>11</sup>. Õhusõiduki, lennuettevõtja või lennuliiklusteenistuse sertifikaadi käitamistingimuste rikkumine
(220) Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse sertifikaati, samuti lennuettevõtja või lennuliiklusteenistuse sertifikaadi käitamistingimuste mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(283) Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse sertifikaati, samuti lennuettevõtja või lennuliiklusteenistuse sertifikaadi käitamistingimuste mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>12</sup>. Tehnilise rikkega õhusõiduki juhtimine
(221) Õhusõiduki, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(284) Õhusõiduki, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>13</sup>. Tehnilise rikkega õhusõidukit juhtima lubamine
(222) Õhusõidukit, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(285) Õhusõidukit, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>14</sup>. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine
@@ -828,74 +1004,74 @@
##### § 60<sup>16</sup>. Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule
(227) Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(290) Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
##### § 60<sup>17</sup>. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine
(228) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(291) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>18</sup>. Joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine
(229) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(292) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>19</sup>. Juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine
(230) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(293) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>20</sup>. Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt
(231) Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(294) Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
##### § 60<sup>21</sup>. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
(232) Õhusõiduki juhi või lennujuhi, samuti õhusõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(295) Õhusõiduki juhi või lennujuhi, samuti õhusõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
##### § 60<sup>22</sup>. Lennuliiklusteenuse osutamine lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt
(233) Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(296) Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 60<sup>23</sup>. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine õhuveos
(234) Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest õhuveos – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(297) Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest õhuveos – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
##### § 60<sup>24</sup>. Keskkonnaohtliku õhusõiduki juhtimine
(235) Õhusõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(298) Õhusõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>25</sup>. Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamine
(236) Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(299) Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>26</sup>. Lennuliikluse teeninduse üleandmine ebapädevale isikule
(237) Lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomavale isikule või sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(300) Lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomavale isikule või sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>27</sup>. Lennuliikluse lennujuhi korralduste eiramine
(238) Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(301) Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>28</sup>. Transpondri kasutamata jätmine
(239) Transpondri kasutamata jätmise eest kontrollitavas õhuruumis, kui selleks puudub asjaomase lennuliiklusteenistuse luba, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>29</sup>. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 60<sup>4</sup>–60<sup>28</sup> sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 60<sup>4</sup>–60<sup>28</sup> sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.
(302) Transpondri kasutamata jätmise eest kontrollitavas õhuruumis, kui selleks puudub asjaomase lennuliiklusteenistuse luba, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>29</sup>. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamine
(303) Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>30</sup>. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 60<sup>4</sup>–60<sup>29</sup> sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 60<sup>4</sup>–60<sup>29</sup> sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.
### 10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
##### § 61. Lennundusalaste dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seadusega
(242) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
(306) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
##### § 61<sup>1</sup>. Üleminekuperiood kindlustushüvitiste alammäärade rakendamisel
(1) Kuni 2005. aasta 12. detsembrini rakendatakse käesoleva seaduse §-des 58<sup>1</sup>–58<sup>3</sup> sätestatud määrasid vähendatuna 40 protsendini.
(2) Õhusõidukite käitamisele mitteärilisel eesmärgil Eesti õhuruumi piires rakendatakse käesoleva seaduse §-des 58–58<sup>3</sup> sätestatut alates 2005. aasta 1. jaanuarist, kusjuures kuni 2008. aasta 1. jaanuarini rakendatakse §-des 58<sup>1</sup>–58<sup>3</sup> sätestatud määrasid vähendatuna 20 protsendini.
##### § 62.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
@@ -904,3 +1080,7 @@
(169) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. septembril.
(308) <sup>_________________________________________</sup>
(309) <sup>1</sup> Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 76–86).
2004-12-31
2004-12-09
2004-04-30
2004-04-25
2004-01-07
2003-03-14
2002-08-31
2002-07-31
2002-05-31
LennS
original version
Text at this date