LegalizeReform history
Tervisekassa seadus
28 versions
· 2026-03-17
2026-03-31
2025-08-31
2024-12-21
2024-05-14
2023-03-31
Changes on 2023-03-31
@@ -1,32 +1,32 @@
# Eesti Haigekassa seadus
# Tervisekassa seadus
### 1. peatükk ÜLDSÄTTED
##### § 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab Eesti Haigekassa (edaspidi *haigekassa*) eesmärgi, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja organid.
##### § 2. Haigekassa eesmärk ja ülesanded
(1) Haigekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele.
(2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab haigekassa järgmisi ülesandeid:
1) korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise;
(1) Käesolev seadus sätestab Tervisekassa eesmärgi, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja organid.
##### § 2. Tervisekassa eesmärk ja ülesanded
(1) Tervisekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele.
(2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Tervisekassa järgmisi ülesandeid:
1) korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise;
2) täidab ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid;
2<sup>1</sup>) korraldab vaktsiinikahjude hüvitamist ja täidab muid sellega seonduvaid ülesandeid vastavalt ravimiseadusele;
3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu;
3<sup>1</sup>) teavitab isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest;
4) kontrollib haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust;
5) korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist ning haigekassat puudutavate välislepingute täitmist;
6) osaleb tervishoiu planeerimisel ning avaldab arvamust haigekassaga, ravikindlustusega ja tervishoiuteenuste korraldusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta;
3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks Tervisekassa andmekogu;
3<sup>1</sup>) teavitab isikuid Tervisekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest;
4) kontrollib Tervisekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust;
5) korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist ning Tervisekassat puudutavate välislepingute täitmist;
6) osaleb tervishoiu planeerimisel ning avaldab arvamust Tervisekassaga, ravikindlustusega ja tervishoiuteenuste korraldusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta;
7) annab nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes;
@@ -34,9 +34,9 @@
9) osaleb tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavates tegevustes ja projektides ning tervisesüsteemi ja tervise infosüsteemi arendustegevuses ja haldamises koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
(2) Seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid.
(2) Haigekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
(2) Seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab Tervisekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid.
(2) Tervisekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Nimetatud eesmärkidel võib andmetöötlust läbi viia automatiseeritult.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud isikul on juurdepääsuõigus järgmistele tervise infosüsteemis olevatele andmetele:
@@ -50,13 +50,13 @@
määrusega.
(3) Haigekassa võib oma eesmärgi saavutamiseks nõuda kõigilt isikutelt ja asutustelt asjakohaste dokumentide ja informatsiooni esitamist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Haigekassa võib põhikirjas sätestatud korras moodustada komisjone oma ülesannete täitmiseks.
##### § 3. Haigekassa kohustused oma ülesannete täitmisel
(1) Haigekassal on kohustus tulenevalt käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, haigekassa põhikirjast ja muudest õigusaktidest täita järgmisi ülesandeid:
(3) Tervisekassa võib oma eesmärgi saavutamiseks nõuda kõigilt isikutelt ja asutustelt asjakohaste dokumentide ja informatsiooni esitamist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Tervisekassa võib põhikirjas sätestatud korras moodustada komisjone oma ülesannete täitmiseks.
##### § 3. Tervisekassa kohustused oma ülesannete täitmisel
(1) Tervisekassal on kohustus tulenevalt käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Tervisekassa põhikirjast ja muudest õigusaktidest täita järgmisi ülesandeid:
1) sõlmida lepinguid tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks;
@@ -68,57 +68,57 @@
4<sup>1</sup>) hüvitada isikule vaktsiinikahjud vastavalt ravimiseaduses sätestatule;
6) tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 4. Haigekassa pädevus eelarve kasutamisel
(1) Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, samuti apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise ning apteekide ja meditsiiniseadmete müüjate poolt meditsiiniseadmete soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Haigekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda või pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.
(3) Haigekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel.
(4) Haigekassa nõuab kindlustatult põhjendatud kahtluse korral arstliku läbivaatuse või terviseuuringute läbimist ja nende tulemuste avaldamist haigekassale.
##### § 5. Haigekassa õiguslik seisund
(1) Haigekassa on käesoleva seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Haigekassa õigusvõime tekib alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Haigekassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi
. Enne põhikirja muutmise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära haigekassa nõukogu arvamuse.
(3) Haigekassa vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Haigekassa ei vastuta riigi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Riik vastutab haigekassa kohustuste täitmata jätmise eest ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel.
(4) Riik vastutab haigekassa kohustuste täitmise eest reservkapitali ebapiisavuse või selle kasutamise võimaluste või aluste puudumise korral, kui:
1) haigekassa ei saa täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi raha vähemlaekumise tõttu, võrreldes riigieelarves haigekassa eelarveks ettenähtud summadega;
2) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või haigekassa sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi.
(5) Haigekassa ei saa olla pankrotivõlgnik.
(6) Haigekassal on õigus võtta laenu ainult enda omandis olevate asjade tagatisel. Haigekassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute laenukohustuste täitmist.
(7) Eesti Haigekassa on kuni käesoleva seaduse jõustumiseni tegutsenud Keskhaigekassa ja piirkondlike haigekassade õigusjärglane.
(8) Haigekassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega. Haigekassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.
(9) Haigekassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
6) tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on Tervisekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 4. Tervisekassa pädevus eelarve kasutamisel
(1) Tervisekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, samuti apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise ning apteekide ja meditsiiniseadmete müüjate poolt meditsiiniseadmete soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on Tervisekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Tervisekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda või pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.
(3) Tervisekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt Tervisekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel.
(4) Tervisekassa nõuab kindlustatult põhjendatud kahtluse korral arstliku läbivaatuse või terviseuuringute läbimist ja nende tulemuste avaldamist Tervisekassale.
##### § 5. Tervisekassa õiguslik seisund
(1) Tervisekassa on käesoleva seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Tervisekassa õigusvõime tekib alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Tervisekassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi
. Enne põhikirja muutmise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.
(3) Tervisekassa vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tervisekassa ei vastuta riigi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Riik vastutab Tervisekassa kohustuste täitmata jätmise eest ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel.
(4) Riik vastutab Tervisekassa kohustuste täitmise eest reservkapitali ebapiisavuse või selle kasutamise võimaluste või aluste puudumise korral, kui:
1) Tervisekassa ei saa täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi raha vähemlaekumise tõttu, võrreldes riigieelarves Tervisekassa eelarveks ettenähtud summadega;
2) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või Tervisekassa sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda Tervisekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi.
(5) Tervisekassa ei saa olla pankrotivõlgnik.
(6) Tervisekassal on õigus võtta laenu ainult enda omandis olevate asjade tagatisel. Tervisekassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute laenukohustuste täitmist.
(7) Tervisekassa on kuni käesoleva seaduse jõustumiseni tegutsenud Keskhaigekassa ja piirkondlike haigekassade õigusjärglane.
(8) Tervisekassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega. Tervisekassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.
(9) Tervisekassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
##### § 6. Nimi
(1) Haigekassa nimi on Eesti Haigekassa. Haigekassal on ainuõigus oma nimele.
(1) Tervisekassa nimi on Tervisekassa. Tervisekassal on ainuõigus oma nimele.
##### § 7. Asukoht
(1) Haigekassa asukoht on Tallinn. Haigekassa aadress on koht, kus asub haigekassa juhatus.
### 2. peatükk HAIGEKASSA ORGANID JA STRUKTUURIÜKSUSED
#### 1. jagu Haigekassa nõukogu
(1) Tervisekassa asukoht on Tallinn. Tervisekassa aadress on koht, kus asub Tervisekassa juhatus.
### 2. peatükk TERVISEKASSA ORGANID JA STRUKTUURIÜKSUSED
#### 1. jagu Tervisekassa nõukogu
##### § 8. Nõukogu
(1) Haigekassa kõrgeim organ on haigekassa nõukogu. Nõukogul on 6 liiget.
(1) Tervisekassa kõrgeim organ on Tervisekassa nõukogu. Nõukogul on 6 liiget.
##### § 9. Nõukogu liikmed
@@ -150,13 +150,13 @@
(1) Nõukogu:
1) kinnitab haigekassa arengukava;
2) kuulates ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;
1) kinnitab Tervisekassa arengukava;
2) kuulates ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;
2<sup>1</sup>) kinnitab ravijärjekorra maksimumpikkuse;
2<sup>2</sup>) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku haigekassa meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks, ravimite piirhindade kehtestamiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu ja ravikindlustuse seaduse § 66<sup>3</sup> lõikes 1 sätestatud eelloa nõude kehtestamiseks, kohaldamiseks või kohaldamise lõpetamiseks ning ravikindlustuse seaduse § 66<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu ja väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse kulu hüvitamise korra kehtestamiseks;
2<sup>2</sup>) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Tervisekassa meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks, ravimite piirhindade kehtestamiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu ja ravikindlustuse seaduse § 66<sup>3</sup> lõikes 1 sätestatud eelloa nõude kehtestamiseks, kohaldamiseks või kohaldamise lõpetamiseks ning ravikindlustuse seaduse § 66<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu ja väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse kulu hüvitamise korra kehtestamiseks;
2<sup>3</sup>) kinnitab ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused, § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused ja § 36 lõikes 4<sup>2</sup> sätestatud lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused;
@@ -168,11 +168,11 @@
2<sup>7</sup>) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise aluste kehtestamiseks või muutmiseks;
3) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa eelarve, lähtudes riigieelarvest;
3<sup>1</sup>) otsustab juhatuse ettepanekul haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 36<sup>1</sup>;
4) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa struktuuri käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirjaga reguleerimata ulatuses;
3) kinnitab juhatuse ettepanekul Tervisekassa eelarve, lähtudes riigieelarvest;
3<sup>1</sup>) otsustab juhatuse ettepanekul Tervisekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 36<sup>1</sup>;
4) kinnitab juhatuse ettepanekul Tervisekassa struktuuri käesoleva seaduse ja Tervisekassa põhikirjaga reguleerimata ulatuses;
6) kinnitab juhatuse ettepanekul raamatupidamise sise-eeskirjad;
@@ -190,15 +190,15 @@
13) kinnitab juhatuse poolt esitatavad aruanded ja neile esitatavad nõuded;
14) määrab haigekassa audiitori ja otsustab audiitorile makstava tasu suuruse, kuulates ära juhatuse arvamuse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimuste otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse. Juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka haigekassat puudutavates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes.
14) määrab Tervisekassa audiitori ja otsustab audiitorile makstava tasu suuruse, kuulates ära juhatuse arvamuse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimuste otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse. Juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka Tervisekassat puudutavates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes.
##### § 13. Nõukogu järelevalve
(1) Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse üle.
(2) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide haigekassa dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida haigekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, haigekassa tegevuse vastavust seadustele, haigekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele.
(2) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide Tervisekassa dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Tervisekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Tervisekassa tegevuse vastavust seadustele, Tervisekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele.
##### § 14. Nõukogu esimees ja aseesimees
@@ -214,7 +214,7 @@
3) esindab nõukogu;
4) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse või haigekassa põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.
4) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse või Tervisekassa põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.
(4) Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees. Nõukogu aseesimees ei saa asendada nõukogu esimeest nõusoleku andmisel käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 5 sätetele.
@@ -228,17 +228,17 @@
3) nõukogu aseesimehe tagasiastumise või surma korral väljalangemisele järgneval nõukogu koosolekul.
(2) Kui nõukogu aseesimehe valimised on kaks korda ära jäänud nõukogu koosoleku kvoorumi puudumise tõttu, valitakse nõukogu aseesimees, olenemata kvoorumist, tingimusel, et kõigile nõukogu liikmetele oli nõukogu koosoleku ajast, kohast ja päevakorrast teatatud haigekassa põhikirjas sätestatud korras.
(3) Nõukogu aseesimees valitakse nõukogu koosolekul kohalviibivate nõukogu liikmete poolthäälteenamusega. Valimiste protseduur sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(2) Kui nõukogu aseesimehe valimised on kaks korda ära jäänud nõukogu koosoleku kvoorumi puudumise tõttu, valitakse nõukogu aseesimees, olenemata kvoorumist, tingimusel, et kõigile nõukogu liikmetele oli nõukogu koosoleku ajast, kohast ja päevakorrast teatatud Tervisekassa põhikirjas sätestatud korras.
(3) Nõukogu aseesimees valitakse nõukogu koosolekul kohalviibivate nõukogu liikmete poolthäälteenamusega. Valimiste protseduur sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
##### § 16. Nõukogu koosolek
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku haigekassa põhikirjas ettenähtud tähtajal, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, juhatuse esimees või audiitor.
(3) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku Tervisekassa põhikirjas ettenähtud tähtajal, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, juhatuse esimees või audiitor.
(3) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Tervisekassa asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.
(4) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees.
@@ -252,7 +252,7 @@
(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(4) Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist haigekassa poolt.
(4) Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Tervisekassa poolt.
(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 3, 8 ja 10 sätestatud otsuste vastuvõtmisel on vajalik vähemalt 2/3 nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek ning nõukogu esimehe kohalolek. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu esimehe nõusolek.
@@ -262,7 +262,7 @@
(8) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees. Nõukogu esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab alla nõukogu aseesimees.
(9) Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis.
(9) Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks Tervisekassa koduleheküljel Internetis.
##### § 18. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
@@ -272,19 +272,19 @@
(3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees või aseesimees nõukogu liikmetele esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb tema poolt määratud kirjaliku vastamise tähtajale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse projektid, selgitused ja põhjendused ning lõikes 2 nimetatud kirjalikud vastused säilitatakse käesolevas seaduses ja haigekassa põhikirjas sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse projektid, selgitused ja põhjendused ning lõikes 2 nimetatud kirjalikud vastused säilitatakse käesolevas seaduses ja Tervisekassa põhikirjas sätestatud korras.
##### § 19. Nõukogu koosoleku protokoll
(1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kandmisele kuuluvad andmed ja muud nõuded koosoleku protokollile sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kandmisele kuuluvad andmed ja muud nõuded koosoleku protokollile sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
(2) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(3) Koosolekul tehtud otsuste, hääletamistulemuste ja käesolevas seaduses sätestatud eriarvamuste õige ja täieliku jäädvustamise eest protokollis vastutab koosoleku juhataja.
(4) Koosoleku protokoll peab olema haigekassa asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist.
(5) Protokoll koos lisadega säilitatakse haigekassa asukohas. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab juhatuse esimees.
(4) Koosoleku protokoll peab olema Tervisekassa asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist.
(5) Protokoll koos lisadega säilitatakse Tervisekassa asukohas. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab juhatuse esimees.
##### § 20. Eriarvamus
@@ -292,7 +292,7 @@
(2) Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsuse kohta esitatud eriarvamus kantakse protokolli, kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile.
(3) Kui nõukogu liige leiab, et nõukogu on oma otsusega rikkunud seadust või haigekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult nõukogu esimehele või tema äraolekul nõukogu aseesimehele.
(3) Kui nõukogu liige leiab, et nõukogu on oma otsusega rikkunud seadust või Tervisekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult nõukogu esimehele või tema äraolekul nõukogu aseesimehele.
##### § 21. Nõukogu liikmete tasustamine
@@ -302,39 +302,39 @@
##### § 22. Nõukogu liikme vastutus
(1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud haigekassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt haigekassaga.
(3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest haigekassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud nõukogu koosolekul.
(1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduste ja Tervisekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega Tervisekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud Tervisekassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Tervisekassaga.
(3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest Tervisekassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud nõukogu koosolekul.
(4) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
(5) Haigekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva nõukogu liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks haigekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras. Haigekassa põhikirjas nähakse ette nõukogu liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.
(5) Tervisekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva nõukogu liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks Tervisekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras. Tervisekassa põhikirjas nähakse ette nõukogu liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.
#### 2. jagu Juhatus
##### § 23. Haigekassa juhatus
(1) Juhatus on haigekassa organ, kes juhib haigekassat.
##### § 23. Tervisekassa juhatus
(1) Juhatus on Tervisekassa organ, kes juhib Tervisekassat.
(2) Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees.
(3) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(3) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
##### § 24. Juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine
(1) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu. Juhatuse esimehe kandidaatide leidmiseks korraldab nõukogu avaliku konkursi. Konkursi kord sätestatakse haigekassa põhikirjas. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.
(1) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu. Juhatuse esimehe kandidaatide leidmiseks korraldab nõukogu avaliku konkursi. Konkursi kord sätestatakse Tervisekassa põhikirjas. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.
(2) Nõukogu sõlmib juhatuse liikmetega tähtajalise ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Informatsioon juhatuse esimehe ja liikmete tasu kohta on avalik.
(3) Enne juhatuse liikme volituste tähtaja lõppu võib nõukogu juhatuse liikme tagasi kutsuda, kui juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, samuti muudel mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus haigekassat juhtida. Kolme kuu jooksul, alates juhatuse liikme ametissenimetamisest, võib nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Uue juhatuse esimehe ametissenimetamise korral on nõukogul uue juhatuse esimehe ettepanekul õigus kolme kuu jooksul, alates uue juhatuse esimehe nimetamisest, juhatuse liikmed tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt ametilepingule.
(3) Enne juhatuse liikme volituste tähtaja lõppu võib nõukogu juhatuse liikme tagasi kutsuda, kui juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, samuti muudel mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus Tervisekassat juhtida. Kolme kuu jooksul, alates juhatuse liikme ametissenimetamisest, võib nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Uue juhatuse esimehe ametissenimetamise korral on nõukogul uue juhatuse esimehe ettepanekul õigus kolme kuu jooksul, alates uue juhatuse esimehe nimetamisest, juhatuse liikmed tagasi kutsuda põhjust ära näitamata. Juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt ametilepingule.
(4) Juhatuse liikme tagasikutsumisel või muudel põhjustel ametist lahkumisel nimetatakse tema asemele juhatuse esimehe ettepanekul uus juhatuse liige. Juhatuse esimehe tagasikutsumise korral või muudel põhjustel ametist lahkumise korral nimetab nõukogu tema asemele uue juhatuse esimehe kolme kuu jooksul, alates juhatuse esimehe ametist lahkumisest. Juhatuse esimehe ametist lahkumisest kuni uue juhatuse esimehe nimetamiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi nõukogu poolt määratav juhatuse liige.
##### § 25. Nõuded juhatuse liikmele
(1) Juhatuse liikmeks võib nimetada kõrgharidusega teovõimelise füüsilise isiku, kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on haigekassa juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu reputatsioon.
(1) Juhatuse liikmeks võib nimetada kõrgharidusega teovõimelise füüsilise isiku, kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on Tervisekassa juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu reputatsioon.
(2) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ja pankrotivõlgnik.
@@ -342,25 +342,25 @@
##### § 26. Juhatuse pädevus
(1) Juhatus täidab haigekassa juhtimisel talle käesoleva seaduse, haigekassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea haigekassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste realiseerimise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu või juhatuse esimehe kohustus. Juhatus annab aru nõukogule.
(2) Lähtudes riigi tervishoiupoliitikast, valmistab juhatus ette haigekassa arengukava ja haigekassa eelarve ning esitab need nõukogule kinnitamiseks.
(1) Juhatus täidab Tervisekassa juhtimisel talle käesoleva seaduse, Tervisekassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea Tervisekassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste realiseerimise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu või juhatuse esimehe kohustus. Juhatus annab aru nõukogule.
(2) Lähtudes riigi tervishoiupoliitikast, valmistab juhatus ette Tervisekassa arengukava ja Tervisekassa eelarve ning esitab need nõukogule kinnitamiseks.
(3) Kui nõukogu ei otsusta teisiti, valmistab juhatus ette materjalid ja otsuste projektid nõukogus arutamisele tulevates küsimustes.
(4) Juhatusel on otsustamisõigus kõigis haigekassat puudutavates küsimustes, välja arvatud:
(4) Juhatusel on otsustamisõigus kõigis Tervisekassat puudutavates küsimustes, välja arvatud:
1) küsimustes, mille otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse;
2) küsimustes, mille on otsustanud nõukogu;
3) käesolevas seaduses või haigekassa põhikirjas sätestatud küsimustes, mis kuuluvad juhatuse esimehe pädevusse.
3) käesolevas seaduses või Tervisekassa põhikirjas sätestatud küsimustes, mis kuuluvad juhatuse esimehe pädevusse.
##### § 27. Juhatuse esimees ja tema asendamine
(1) Juhatuse esimees on haigekassa tegevjuht. Juhatuse esimees juhib haigekassa tööd ja juhatab juhatuse koosolekuid.
(2) Juhatuse esimeest asendab juhatuse liige. Juhatuse esimehe asendamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(1) Juhatuse esimees on Tervisekassa tegevjuht. Juhatuse esimees juhib Tervisekassa tööd ja juhatab juhatuse koosolekuid.
(2) Juhatuse esimeest asendab juhatuse liige. Juhatuse esimehe asendamise kord sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
##### § 28. Juhatuse esimehe pädevus
@@ -368,25 +368,25 @@
1) määrab kindlaks juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad;
2) korraldab haigekassa raamatupidamist;
3) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud üles haigekassa töötajatega;
4) kinnitab haigekassa töötajate töötasud, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud haigekassa eelarve ülalpidamiskuludest;
2) korraldab Tervisekassa raamatupidamist;
3) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud üles Tervisekassa töötajatega;
4) kinnitab Tervisekassa töötajate töötasud, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud Tervisekassa eelarve ülalpidamiskuludest;
5) võtab sõnaõigusega osa nõukogu koosolekutest;
6) määrab juhatuse koosolekute protokollija;
7) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt juhatuse esimehe pädevusse.
7) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse ja Tervisekassa põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt juhatuse esimehe pädevusse.
##### § 29. Juhatuse koosolek
(1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord kuus.
(2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või teda asendav isik. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhatuse liige, haigekassa audiitor või nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees.
(3) Juhatuse koosoleku toimumise koht on haigekassa asukoht, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.
(2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või teda asendav isik. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhatuse liige, Tervisekassa audiitor või nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees.
(3) Juhatuse koosoleku toimumise koht on Tervisekassa asukoht, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.
(4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest ning nende hulgas on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige.
@@ -396,7 +396,7 @@
(7) Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda.
(8) Juhatuse koosolek protokollitakse vastavalt haigekassa põhikirjas juhatuse koosolekute protokollimiseks sätestatud nõuetele.
(8) Juhatuse koosolek protokollitakse vastavalt Tervisekassa põhikirjas juhatuse koosolekute protokollimiseks sätestatud nõuetele.
##### § 30. Juhatuse otsus
@@ -406,45 +406,45 @@
(3) Juhatuse otsusele kirjutab alla juhatuse esimees. Juhatuse esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab alla juhatuse esimeest asendav juhatuse liige.
(4) Kui juhatuse liige leiab, et juhatus või juhatuse esimees on oma otsusega rikkunud seadusi või haigekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult juhatuse esimehele või tema äraolekul teda asendavale isikule. Kui rikkumist ei kõrvaldata hiljemalt teatamisele järgneval esimesel juhatuse koosolekul, informeerib teate esitanud juhatuse liige sellest nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest.
##### § 31. Haigekassa esindamine
(1) Juhatuse esimehel on õigus esindada haigekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(2) Juhatuse liikmete õigust esindada haigekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.
(4) Kui juhatuse liige leiab, et juhatus või juhatuse esimees on oma otsusega rikkunud seadusi või Tervisekassa põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult juhatuse esimehele või tema äraolekul teda asendavale isikule. Kui rikkumist ei kõrvaldata hiljemalt teatamisele järgneval esimesel juhatuse koosolekul, informeerib teate esitanud juhatuse liige sellest nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest.
##### § 31. Tervisekassa esindamine
(1) Juhatuse esimehel on õigus esindada Tervisekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
(2) Juhatuse liikmete õigust esindada Tervisekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.
##### § 32. Juhatuse liikme vastutus
(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud haigekassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt haigekassaga.
(3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest haigekassa või võlausaldaja ees, kui ta on vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul.
(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduste ja Tervisekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega Tervisekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud Tervisekassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Tervisekassaga.
(3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest Tervisekassa või võlausaldaja ees, kui ta on vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul.
(4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on seitse aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
(5) Haigekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks haigekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras. Haigekassa põhikirjas nähakse ette juhatuse liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.
(5) Tervisekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks Tervisekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras. Tervisekassa põhikirjas nähakse ette juhatuse liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks.
#### 3. jagu Struktuuriüksused
##### § 33. Struktuuriüksused
(1) Haigekassa peamised struktuuriüksused ning nende asukoht ja pädevus sätestatakse haigekassa põhikirjas.
### 3. peatükk HAIGEKASSA VARA JA EELARVE
(1) Tervisekassa peamised struktuuriüksused ning nende asukoht ja pädevus sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
### 3. peatükk TERVISEKASSA VARA JA EELARVE
##### § 34. Omand
(1) Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ning haigekassa põhikirjas ettenähtud korras.
##### § 35. Haigekassa vara
(1) Haigekassa vara moodustub:
(1) Tervisekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ning Tervisekassa põhikirjas ettenähtud korras.
##### § 35. Tervisekassa vara
(1) Tervisekassa vara moodustub:
1) riigieelarves sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest;
1<sup>1</sup>) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 alusel haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest;
1<sup>1</sup>) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 alusel Tervisekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest;
1<sup>2</sup>) ravimiseaduse alusel tasutavast vaktsiinikahjude sundkindlustusmaksest;
@@ -460,91 +460,91 @@
##### § 36. Eelarve
(1) Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta kuludest ja kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad haigekassa majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata kasumist.
(1) Haigekassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta haigekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta Riigikogule.
(1) Riigikogu kinnitab haigekassa eelarvepositsiooni eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta riigieelarvega.
(2) Juhatus valmistab ette eelarve projekti, lähtudes ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest, riigieelarvest ja nõukogu poolt kinnitatud nõuetest, ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest. Eelarve projekti ettevalmistamise täpsem kord sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(3) Nõukogu kinnitab haigekassa eelarve 30 päeva jooksul, arvates igaaastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.
(4) Kui nõukogu ei ole käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks haigekassa eelarvet kinnitanud, läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele.
(5) Kui haigekassa eelarvet ei ole kinnitatud eelarveaasta alguseks, võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses eelmise aasta eelarvest. Kui eelarve projektis ettenähtud tulubaas on väiksem kui eelneval eelarveaastal, siis võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 eelarve projektis ettenähtud kulude summast, millest on maha arvatud kassatagavara ja reservkapitali moodustamiseks vajalikud summad.
(7) Haigekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks. Täpsem eelarve tulude ja kulude jaotus sätestatakse haigekassa põhikirjas.
(8) Nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta haigekassa lisaeelarve, tasakaalustatult suurendades või vähendades haigekassa tulusid ja kulusid.
(9) Haigekassa eelarve avaldatakse Riigi Teatajas ja tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis.
##### § 36<sup>1</sup>. Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamine
(1) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on majandusaastas lubatud kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.
(2) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab nõukogu juhatuse ettepaneku alusel.
(1) Tervisekassa eelarve koosneb Tervisekassa majandusaasta kuludest ja kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad Tervisekassa majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata kasumist.
(1) Tervisekassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad Tervisekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta Tervisekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta Riigikogule.
(1) Riigikogu kinnitab Tervisekassa eelarvepositsiooni eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta riigieelarvega.
(2) Juhatus valmistab ette eelarve projekti, lähtudes ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest, riigieelarvest ja nõukogu poolt kinnitatud nõuetest, ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest. Eelarve projekti ettevalmistamise täpsem kord sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
(3) Nõukogu kinnitab Tervisekassa eelarve 30 päeva jooksul, arvates igaaastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.
(4) Kui nõukogu ei ole käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks Tervisekassa eelarvet kinnitanud, läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele.
(5) Kui Tervisekassa eelarvet ei ole kinnitatud eelarveaasta alguseks, võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses eelmise aasta eelarvest. Kui eelarve projektis ettenähtud tulubaas on väiksem kui eelneval eelarveaastal, siis võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 eelarve projektis ettenähtud kulude summast, millest on maha arvatud kassatagavara ja reservkapitali moodustamiseks vajalikud summad.
(7) Tervisekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja Tervisekassa tegevuskuludeks. Täpsem eelarve tulude ja kulude jaotus sätestatakse Tervisekassa põhikirjas.
(8) Nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta Tervisekassa lisaeelarve, tasakaalustatult suurendades või vähendades Tervisekassa tulusid ja kulusid.
(9) Tervisekassa eelarve avaldatakse Riigi Teatajas ja tehakse kättesaadavaks Tervisekassa koduleheküljel Internetis.
##### § 36<sup>1</sup>. Tervisekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamine
(1) Tervisekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on majandusaastas lubatud kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.
(2) Tervisekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab nõukogu juhatuse ettepaneku alusel.
(3) Juhatuse ettepanek eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtuks peab sisaldama kasutuselevõetavate vahendite suurust ja jaotust.
(4) Eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutatakse haigekassa eelarves ettenähtud ulatuses.
(5) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamise kohta esitatakse andmed haigekassa majandusaasta aruandes.
(4) Eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutatakse Tervisekassa eelarves ettenähtud ulatuses.
(5) Tervisekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamise kohta esitatakse andmed Tervisekassa majandusaasta aruandes.
##### § 37. Kassatagavara
(1) Haigekassa kassatagavara on haigekassa rahalised vahendid, välja arvatud reservkapitali vahendid, mida kasutatakse haigekassa rahavoogude juhtimiseks.
(1) Tervisekassa kassatagavara on Tervisekassa rahalised vahendid, välja arvatud reservkapitali vahendid, mida kasutatakse Tervisekassa rahavoogude juhtimiseks.
##### § 38. Reservkapital
(1) Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv makromajanduslikest muutustest tulenevate haigekassa eelarve riskide vähendamiseks.
(2) Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni.
(3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära haigekassa nõukogu arvamuse.
(1) Tervisekassa reservkapital on Tervisekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv makromajanduslikest muutustest tulenevate Tervisekassa eelarve riskide vähendamiseks.
(2) Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 Tervisekassa eelarve kogumahust kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni.
(3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.
##### § 39. Kassatagavara ja reservkapitali hoidmine
(1) Haigekassa hoiab kassatagavara ja reservkapitali vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama haigekassal igal ajal kassatagavara ja reservkapitali vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Haigekassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus.
(3) Riik maksab haigekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui haigekassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(1) Tervisekassa hoiab kassatagavara ja reservkapitali vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama Tervisekassal igal ajal kassatagavara ja reservkapitali vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Tervisekassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus.
(3) Riik maksab Tervisekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui Tervisekassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.
##### § 39<sup>1</sup>. Riskireserv
(1) Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv haigekassale võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.
(2) Riskireservi suurus on 2 protsenti haigekassa tervishoiukulude eelarve mahust.
(3) Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega.
(1) Tervisekassa riskireserv on Tervisekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv Tervisekassale võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.
(2) Riskireservi suurus on 2 protsenti Tervisekassa tervishoiukulude eelarve mahust.
(3) Riskireservi võib kasutusele võtta Tervisekassa nõukogu otsusega.
##### § 40. Tehingute tegemine järgmise aasta eelarve arvel
(1) Haigekassa eesmärkide saavutamiseks on juhatusel õigus teha tehinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 30 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest.
(2) Tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 30 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest otsustab haigekassa nõukogu.
(1) Tervisekassa eesmärkide saavutamiseks on juhatusel õigus teha tehinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 30 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest.
(2) Tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 30 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest otsustab Tervisekassa nõukogu.
### 4. peatükk RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS, KONTROLL
##### § 41. Raamatupidamine
(1) Haigekassa lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja haigekassa põhikirjast.
(2) Haigekassa kasutab raamatupidamises valdkonna eest vastutava ministri poolt kinnitatud bilansi- ja kasumiaruande skeeme.
(1) Tervisekassa lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Tervisekassa põhikirjast.
(2) Tervisekassa kasutab raamatupidamises valdkonna eest vastutava ministri poolt kinnitatud bilansi- ja kasumiaruande skeeme.
##### § 42. Majandusaasta
(1) Haigekassa majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Tervisekassa majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
##### § 43. Aruandlus
(1) Nõukogu esitab kord aastas valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande haigekassa majandustegevuse kohta. Aruande esitamise tähtaja, koostamise korra ja vormi määrab valdkonna eest vastutav minister. Nõukogu teavitab koheselt Vabariigi Valitsust haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate haigekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt haigekassa seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(1) Nõukogu esitab kord aastas valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande Tervisekassa majandustegevuse kohta. Aruande esitamise tähtaja, koostamise korra ja vormi määrab valdkonna eest vastutav minister. Nõukogu teavitab koheselt Vabariigi Valitsust Tervisekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Tervisekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Tervisekassa seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Tervisekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(3) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
@@ -552,31 +552,31 @@
##### § 44. Aruannete avalikustamine
(1) Haigekassa auditeeritud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ning tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis.
(1) Tervisekassa auditeeritud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ning tehakse kättesaadavaks Tervisekassa koduleheküljel Internetis.
##### § 45. Kontroll
(1) Haigekassat kontrollib Riigikontroll ja audiitor.
(1) Tervisekassat kontrollib Riigikontroll ja audiitor.
##### § 46. Audiitor
(1) Audiitori nimetab nõukogu. Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrolliks või teatud tähtajaks.
(2) Haigekassa audiitor ei või olla nõukogu liige, juhatuse liige ega haigekassa töötaja.
### 4<sup>1</sup>. peatükk HAIGEKASSA ANDMEKOGU
##### § 46<sup>1</sup>. Haigekassa andmekogu
(1) Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele.
##### § 46<sup>2</sup>. Haigekassa andmekogu vastutav töötleja
(1) Haigekassa andmekogu vastutav töötleja on haigekassa.
##### § 46<sup>3</sup>. Haigekassa andmekogusse kantavad andmed
(1) Haigekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed:
(2) Tervisekassa audiitor ei või olla nõukogu liige, juhatuse liige ega Tervisekassa töötaja.
### 4<sup>1</sup>. peatükk TERVISEKASSA ANDMEKOGU
##### § 46<sup>1</sup>. Tervisekassa andmekogu
(1) Tervisekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate Tervisekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele.
##### § 46<sup>2</sup>. Tervisekassa andmekogu vastutav töötleja
(1) Tervisekassa andmekogu vastutav töötleja on Tervisekassa.
##### § 46<sup>3</sup>. Tervisekassa andmekogusse kantavad andmed
(1) Tervisekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed:
1) isiku üldandmed – isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elukoht, arvelduskonto ning kontaktandmed;
@@ -588,33 +588,33 @@
5) tervishoiuteenuse osutaja ja muud tervishoiuteenusega seotud andmed;
6) haigekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed.
(2) Haigekassa andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.
(3) Kohtutäituril on õigus töödelda haigekassa andmekogus olevaid ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks.
(4) Haigekassa andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.
(5) Haigekassa andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist.
6) Tervisekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed.
(2) Tervisekassa andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.
(3) Kohtutäituril on õigus töödelda Tervisekassa andmekogus olevaid ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks.
(4) Tervisekassa andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.
(5) Tervisekassa andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide Tervisekassasse saabumist.
##### § 46<sup>4</sup>. Andmete kogumise õigus
(1) Haigekassal on õigus saada isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Haigekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel isiku andmeid ning muid andmeid, kui need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu haigekassale andmete väljastamise eest.
(4) Andmete väljastamiseks kohustatud isik või asutus peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui haigekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama haigekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust.
##### § 46<sup>5</sup>. Haigekassa andmekogu põhimäärus
(1) Haigekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab
(1) Tervisekassal on õigus saada isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need andmed on vajalikud Tervisekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Tervisekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel isiku andmeid ning muid andmeid, kui need andmed on vajalikud Tervisekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu Tervisekassale andmete väljastamise eest.
(4) Andmete väljastamiseks kohustatud isik või asutus peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui Tervisekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama Tervisekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust.
##### § 46<sup>5</sup>. Tervisekassa andmekogu põhimäärus
(1) Tervisekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab
määrusega.
(2) Haigekassa andmekogu põhimääruses sätestatakse:
(2) Tervisekassa andmekogu põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;
@@ -634,11 +634,11 @@
### 5. peatükk LÕPETAMINE
##### § 47. Haigekassa lõpetamine
(1) Haigekassa lõpetatakse seadusega.
(2) Haigekassa lõpetamisel järelejäänud haigekassa vara antakse üle riigile, kui haigekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 47. Tervisekassa lõpetamine
(1) Tervisekassa lõpetatakse seadusega.
(2) Tervisekassa lõpetamisel järelejäänud Tervisekassa vara antakse üle riigile, kui Tervisekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
### 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
@@ -674,6 +674,14 @@
(1) Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle käesoleva seaduse alusel asutatud haigekassa andmekogule.
##### § 48<sup>5</sup>. Eesti Haigekassa nime muutmine Tervisekassaks
(1) Alates 2023. aasta 1. aprillist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad „Eesti Haigekassa” asendatuks sõnaga „Tervisekassa” vastavas käändes.
##### § 48<sup>6</sup>. Käesoleva seaduse § 2 lõike 2<sup>2</sup> rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud automatiseeritud andmetöötlust võib rakendada tehnilise lahenduse valmimisel.
##### § 49.
–
2022-04-30
2021-04-30
2019-12-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-08-31
2017-12-31
2016-12-31
2014-03-22
2013-12-08
2011-12-23
2010-05-31
2009-06-30
2008-12-31
2008-08-31
2008-07-31
2007-12-31
2006-12-29
2004-12-31
2003-03-07
2002-09-30
2002-07-31
2002-05-31
TerKS
original version
Text at this date