Tartu valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja Tartu valla põhimääruse § 24 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Tartu valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.

(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule ja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja taastamise prioriteedid ning tingimused, mille korral on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2. Mõisted

(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) elutähtis teenus – kaugküttega varustamine, veega varustamine ja kanalisatsiooni teenuse osutamine ning kohalike teede sõidetavuse tagamine;

2) elutähtsa teenuse osutaja − kaugkütteseaduse § 7 lõikes 3 nimetatud soojusettevõtja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud vee-ettevõtja ning ehitusseadustiku § 97 lõikes 8 nimetatud kohalikke teid korrashoidev ettevõtja.

2. peatükk KAUGKÜTTEGA VARUSTAMINE

§ 3. Kaugküttega varustamise kirjeldus

(1) Kaugküttega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi kaugküttega varustamise teenus) on soojuse tootmine, soojuse edastamine teisele soojusettevõtjale, kaugküttevõrgu kaudu soojuse jaotamine liitumispunktini ja klientide varustamine soojusega soojusettevõtja poolt.

§ 4. Kaugküttega varustamise teenuse nõutud tase

(1) Soojusettevõtja tagab tema omandis või valduses olevas kaugküttesüsteemis järjepideva soojusringluse toimimise ja kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate pideva varustamise soojusega kuni tarbija soojussõlmeni. Soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallika temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma vähemalt välisõhu temperatuurist, ilmaprognoosist, tuule kiirusest ja soojusvõrgu inertsist.

(2) Soojusettevõtja tagab soojavarustuse vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele. Üldjuhul ei tohi teenuse häirete pikkus olla ööpäevas kestusega rohkem kui üks tund.

(3) Soojusettevõtja võib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras langetada teenuse taset, vähendades toodangu mahtu või langetades süsteemi juhitava vee temperatuuri.

§ 5. Nõuded kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Soojusettevõtja koostab kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riskide hindamiseks ja toimepidevuse taastamiseks teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.

(2) Soojusettevõtja peab kaugküttega varustamise teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:

1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;

2) erinevate kütuseliikide varud ja reservtootmisvõimsused selliselt, et mõne tootmisseadme rikke või kütuseliigi tarneprobleemi korral jätkub teenuse osutamine vähemalt 72 tundi;

3) suutlikkuse jätkata teenust taset vähendades elektrikatkestuse korral vähemalt 72 tundi;

4) varustama autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised kaugküttega varustamise teenuse osutamiseks ja tagama nende toimimise taastamise elektrikatkestuse korral hiljemalt 5 tunni jooksul;

5) lähtudes toimepidevuse riskianalüüsist kokkulepete sõlmimise teenuse osutamiseks oluliste vahendite varustajatega;

6) lepingute olemasolu vähemalt ühe sideteenuse pakkujaga ning varustama end autonoomsete ja piisava töökaugusega sideseadmetega teenuse osutamise jätkamiseks teiste elutähtsate teenuste häirete korral;

7) tagama soojuse tootmiseks kütuse reservi kasutamise võimaluse, mis tagab soojusvarustuse alternatiivse kütusega varustamisega alustamise kaugkütte tagamiseks seitsme ööpäeva jooksu.

(3) Kaugküttega varustamise teenuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab soojusettevõtja oma toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike riskidega:

1) vajalike oskustega personali oluline vähenemine;

2) olulise seadme või torujuhtme ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk tarbijaid (mõjutatud 50 või enam inimest);

3) elektrikatkestus;

4) veekatkestus;

5) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;

6) ulatuslik tulekahju soojusettevõttes;

7) oluliste vahendite ajutine puudumine otsese vajaduse korral ja varustusahela katkemine;

8) erinevate kütuseliikide varude katkestus;

9) erakordselt rasked ilmaolud;

10) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;

11) soojusettevõtte oluliste ehitiste evakueerimise või maha jätmise vajadus;

12) muud tegurid, mis võivad põhjustada teenuste katkemise olulises ulatuses.

§ 6. Kaugküttega varustamise teenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord

(1) Kaugküttega varustamise teenus loetakse katkenuks, kui soojusettevõtja ei ole võimeline järjepidevalt ja täies mahus osutama teenust käesoleva määruse § 4 lõike 1 kohaselt.

(2) Kaugküttega varustamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus soojusettevõtja ei suuda kütteperioodil teenust taastada:

1) välisõhutemperatuuri -15 kraadi või madalama temperatuuri juures hiljemalt 8 tunni jooksul;

2) välisõhutemperatuuri -15 kuni 0 kraadi temperatuuri juures hiljemalt 12 tunni jooksul;

3) välisõhutemperatuuri 0 kuni 8 plusskraadi temperatuuri juures hiljemalt 24 tunni jooksul.

(3) Soojusettevõtja rakendab kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.

(4) Kaugküttega varustamise teenuse katkestuse korral või ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras taastab soojusettevõtja teenuse toimimise võimalusel esmalt ühiskondlikku tähtsust omavates hoonetes ning valla evakuatsioonikohtade plaani nimekirjas olevates ulatusliku evakuatsiooni kohtades ja kerksuskeskustes, mis paiknevad soojusettevõtja teenuse osutamise piirkonnas.

3. peatükk KOHALIKU TEE SÕIDETAVUSE TAGAMINE

§ 7. Kohaliku tee sõidetavuse tagamine

(1) Kohaliku tee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus (edaspidi kohaliku tee sõidetavuse teenus) on kohaliku tee korrashoiu teenus, mis tagab kohaliku teedevõrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks ning mida osutab ehitusseadustiku § 97 lõikes 8 nimetatud ettevõtja (edaspidi tee-ettevõtja).

§ 8. Kohaliku tee sõidetavuse tagamise nõutud tase

(1) Tee-ettevõtja peab tagama valla haldusterritooriumil kohaliku tee sõidetavuse lähtudes käesoleva määruse §-s 9 kehtestatud teenuse nõuetest ning arvestama, et teenuse osutamisel peab olema tagatud lume- ja libedustõrje, varustamine puistematerjalide ja kütusega ning tehnika ja seadmete töökorras olek.

§ 9. Nõuded kohaliku tee sõidetavuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Tee-ettevõtja peab kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tagama:

1) tee-ettevõtjaga sõlmitud töövõtulepingus esitatud nõuete täitmise;

2) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;

3) ilmaoludest lähtuvalt vajalikus koguses töövalmiduses teehooldustehnikat, kütust ja abivahendeid;

4) lepingute olemasolu, et vajadusel kaasata täiendavat tehnikat ja tööjõudu ning rakendada muid asjakohaseid meetmeid;

5) lepingute olemasolu vähemalt ühe kütuse tarnija ja vähemalt ühe sideteenuse pakkujaga ning varustama end autonoomsete ja piisava töökaugusega sideseadmetega teenuse osutamise jätkamiseks teiste elutähtsate teenuste häirete korral;

6) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine;

7) kohapeal olemasoleva kütuse varu sellises koguses, et teenuse osutamine on tagatud vähemalt 12 tunniks.

(2) Tee-ettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:

1) erakordselt rasked ilmaolud;

2) oluliste sõidukite, tehnika või seadmete ulatuslik rike;

3) vedelkütusega varustamise katkestus;

4) ulatuslik tulekahju tee-ettevõttes;

5) oluliste vahendite või materjalivarude puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;

6) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;

7) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus;

8) muud tegurid, mis võivad põhjustada teenuse katkemise olulises ulatuses.

§ 10. Kohaliku tee sõidetavuse teenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord

(1) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenus loetakse katkenuks, kui tee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud tasemel.

(2) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise katkestuse lubatud aeg on kuni kaks tundi käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktides 2 kuni 4 kehtestatud aegadest.

(3) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks võib lugeda olukorda, kui tee-ettevõtja ei suuda teenuse osutamist käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud tasemel tagada järgmistel juhtudel:

1) olukord ohustab paljude inimeste elu või tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohaliku tee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on ületatud;

3) tee-ettevõtjal puuduvad võimalused kohaliku tee sõidetavuse taastamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hädaolukorras, sealhulgas tugeva lumesaju või tuisu korral, tagab tee-ettevõtja:

1) lumetõrje alates 10 sentimeetri paksusest lumekihist;

2) põhitänavate ja teede, ohtlike tänavalõikude, koolibussiliinide kasutatavate teede ja tuletõrje veevõtukohtade juurde viivate teede hoolduse hiljemalt 6 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;

3) kõnni- ning jalg- ja jalgrattateede hoolduse hiljemalt 8 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;

4) kõrvaltänavate, veotänavate ja -teede, jaotustänavate, väljakute, parkimisplatside, kvartalisiseste tänavate ning jalgtänavate hoolduse hiljemalt 12 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.

(5) Tee-ettevõtja rakendab teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.

4. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA KANALISATSIOON

§ 11. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse kirjeldus

(1) Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus kui elutähtis teenus on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus, mida osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud vee-ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja).

§ 12. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse nõutud tase

(1) Vee-ettevõtja tagab tarbijale liitumispunktis kvaliteetse ja vähemalt miinimumrõhuga vee kättesaadavuse ühisveevärgi kaudu ja korraldab tarbija kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise ja puhastamise.

(2) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama õigusaktides kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis tavaolukorras veerõhu vähemalt kaks baari.

(3) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu toimimise ööpäevaringselt.

(4) Vee-ettevõtja peab tagama tuletõrjehüdrantide veega varustamise ööpäevaringselt.

(5) Hädaolukorras või muus sarnases olukorras võib vee-ettevõtja tarbijal olenevalt veeteenuse häirest või katkestusest ajutiselt kuni 12 tunniks piirata vee tarbimist ja kanalisatsiooni kasutamist, need katkestada või vähendada teenuse kvaliteeti. Hädaolukorras peab joogivesi olema tervisele ohutu.

§ 13. Nõuded veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ning teenuse katkestuste ennetamiseks

(1) Vee-ettevõtja koostab veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riskide hindamiseks ja toimepidevuse taastamiseks teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.

(2) Veega varustamise, kanalisatsiooniteenuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks peab vee-ettevõtja oma toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike riskidega:

1) vajalike oskustega personali oluline vähenemine;

2) olulise seadme või torustiku (magistraaltoru, pumpla, reoveepuhasti) ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk tarbijaid (mõjutatud 50 või enam inimest);

3) elektrikatkestus;

4) joogivee reostumine ja kõlbmatuks muutumine;

5) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;

6) ulatuslik tulekahju vee-ettevõttes;

7) oluliste vahendite ajutine puudumine otsese vajaduse korral ja varustusahela katkemine;

8) erinevate kütuseliikide varude katkestus;

9) erakordselt rasked ilmaolud;

10) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;

11) vee-ettevõtte oluliste ehitiste evakueerimise või maha jätmise vajadus;

12) muud tegurid, mis võivad põhjustada teenuste katkemise olulises ulatuses.

(3) Vee-ettevõtja peab veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:

1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;

2) suutlikkuse jätkata teenuse osutamist elektrikatkestuse korral vähemalt 72 tundi;

3) autonoomse elektritoitesüsteemiga ehitised, seadmed ning infosüsteemid, mis on olulised, veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks hiljemalt 24 tunni jooksul;

4) vajalike kokkulepete sõlmimise teenuse osutamiseks oluliste vahendite varustajatega;

5) lepingute olemasolu vähemalt ühe sideteenuse pakkujaga ning varustama end autonoomsete ja piisava töökaugusega sideseadmetega teenuse osutamise jätkamiseks teiste elutähtsate teenuste häirete korral;

6) töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud joogiveega varustamine pikemalt kui 24 järjestikust tundi.

(4) Vee-ettevõtja peab hädaolukorras või muus sarnases olukorras tagama isevoolse kanalisatsiooniteenuse toimimise või leidma võimaluse ajutise kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks. Üle pumbatavates piirkondades peab vee-ettevõtja tagama pumplate töö vähemalt kord 36 tunni jooksul.

§ 14. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord

(1) Vee-ettevõtja osutatav veega varustamise ja kanalisatsiooniteenus loetakse katkenuks, kui vee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruses § 12 lõigetes 1–4 kehtestatud tasemel. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse lubatud aeg on kuni 24 tundi, välja arvatud vääramatu jõu või teenuse osutajast mittesõltuvate asjaolude korral.

(2) Veega varustamise või kanalisatsiooniteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukord on olukord, kui vee-ettevõtja ei suuda teenuse osutamist käesoleva määruse § 12 lõigetes 1–4 kehtestatud tasemel tagada järgmistel juhtudel:

1) olukord ohustab paljude inimeste elu või tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse lubatud aeg on ületatud;

3) vee-ettevõtjal puuduvad võimalused veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse taastamiseks.

(3) Vee-ettevõtja rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.

(4) Vee-ettevõtja peab tagama hädaolukorras või muus sarnases olukorras joogiks ja teisteks olmevajadusteks minimaalselt 10 liitrit vett ööpäevas inimese kohta kuni teenuse taastamiseni.

5. peatükk HÄDAOLUKORRAST VÕI SELLE OHUST TEAVITAMISE JA TEGUTSEMISE KORRALDUS

§ 15. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamatult elutähtsa teenuse katkestusest, selle tõttu tekkinud hädaolukorrast või selle ohust valla hädaolukorrajuhti või kriisikoordinaatorit, kui teenuse katkestusega võib kaasneda reaalne oht inimeste elule, tervisele või looduskeskkonnale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ning hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuse taastamiseks rakendatavad meetmed ning abivajaduse olemasolul selle kirjeldus;

4) prognoositav kahju teenuse tarbijatele;

5) prognoositav mõju teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele ja keskkonnale.

(3) Vee-ettevõtja ja soojusettevõtja teavitavad avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust 1 tunni jooksul vähemalt oma veebilehe või sotsiaalmeedia kanali ja massimeedia kaudu. Võimalusel teavitatakse teenuse tarbijaid täiendavate kanalite kaudu (nt e-post, sms-teavitus, infotelefon).

(4) Tee-ettevõtja teavitab avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast võimalusel massimeedia kaudu.

§ 16. Vallavalitsuse tegevused

(1) Pärast käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud teavituse saamist otsustab kriisikomisjoni juht või tema poolt määratud asendaja vastavalt hädaolukorra seaduse § 14 lõikele 3, kas tegemist on elutähtsa teenuse katkestusest tingitud hädaolukorraga. Teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestuse korral võidakse kokku kutsuda Tartu valla kriisikomisjon.

(2) Kriisikomisjon koordineerib hädaolukorra lahendamist valla territooriumil kuni väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks ei ole enam vaja rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust või meetmeid.

(3) Hädaolukorra välja kuulutamisest ja selle põhjustest ning hädaolukorra lõpetamisest teavitab vallavalitsus avalikkust oma veebilehel, sotsiaalmeedia kanalitel ja muude kanalite kaudu esimesel võimalusel.

(4) Vajadusel avatakse hädaolukorra pikemaajalise kestvuse korral kuni hädaolukorra lõpetamiseni või teenuse taastumiseni inimestele asjakohase varustatusega viibimiskoht.

(5) Vajadusel võib hädaolukorrajuht moodustada kriisimeeskonna, määrates selle koosseisu ja töökorra. Kriisimeeskonda võib vajadusel kaasata elutähtsa teenuse korraldava asutuse ametnikke ja spetsialiste ning elutähtsat teenust osutava asutuse töötajaid. Vajadusel võidakse kaasata kriisimeeskonda olukorra lahendamiseks kolmandaid hädaolukorraga mitte seotuid osapooli.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Rakendussätted

(1) Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavalitsuse 29.11.2018 määrus nr 11 „Tartu valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded”.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vallavanem

Jarno Laur

Vallasekretär

Eve Kallas