Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi põhimäärus

Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ning Saarde Vallavolikogu 07.08.2025 määruse nr 66 „Saarde valla põhimäärus“ § 54 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Kooli nimetus

(1) Kooli nimetus on Kilingi-Nõmme Gümnaasium.

(2) Kooli ingliskeelne nimetus on Kilingi-Nõmme Gymnasium.

§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

(1) Kooli asukoht on Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn.

(2) Kool tegutseb aadressidel Sambla tn 18 – peahoone ja Sambla tn 20 – õpilaskodu.

§ 3. Õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

(1) Kool on Saarde valla hallatav munitsipaalkool, mis tegutseb ühe asutusena põhikooli ja gümnaasiumina.

(2) Kool võimaldab põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist statsionaarses õppes. Kool võib vajaduse korral korraldada ka mittestatsionaarset õpet, kui kooli pidaja on selle heaks kiitnud.

(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (edaspidi PGS), teistest õigusaktidest, Saarde Vallavolikogu ja Saarde Vallavalitsuse (edaspidi kooli pidaja) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

§ 4. Pitsat ja sümboolika

(1) Koolil on ametlik pitsat, millel on tekst: “Eesti Vabariik – Kilingi-Nõmme Gümnaasium – Pärnumaa”.

(2) Koolil on oma sümboolika (lipp, logo, hümn). Sümboolika kujunduse ja kasutamise kord on reguleeritud kooli kodukorras.

§ 5. Asjaajamise keel ja õppekeel

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 6. Kooli väärtused, eesmärgid ja ülesanded

(1) Kooli tegevus tugineb järgmistele alusväärtustele:

1) avatus;

2) koostöö;

3) loovus;

4) turvalisus.

(2) Kooli eesmärk on tagada tingimused, mis toetavad iga õppija arengut ning võimaldavad omandada põhihariduse ja üldkeskhariduse.

(3) Kool toetab õpilase vaimset, füüsilist, sotsiaalset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut ning loob võimalused tema võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks.

(4) Kooli ülesanded on:

1) luua õppe- ja kasvatustegevuse kaudu tingimused riikliku õppekava alusel vajalike teadmiste, oskuste, väärtuste ja pädevuste omandamiseks ning vastutustundlike hoiakute ja elukestva õppe valmiduse kujunemiseks;

2) tagada kõigile õpilastele turvaline ja arengut toetav õpikeskkond ning kõigile töötajatele ohutu töökeskkond;

3) arvestada iga õppija individuaalsust ja pakkuda vajaduse korral tuge;

4) toetada õpioskusi ja õpimotivatsiooni;

5) toetada õpilaste identiteedi, väärtushoiakute ja üldpädevuste kujunemist;

6) pakkuda võimalusi huvitegevuseks ja õppekavaväliseks tegevuseks;

7) valmistada õppija ette järgmisel haridustasemel ja elus toimetulekuks.

(5) Kool täidab oma ülesandeid kooskõlas PGS-is sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi ülesannetega.

§ 7. Järelevalve

(1) Kooli tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Kooli pidaja teostab kooli tegevuse üle omaniku- ja haldusjärelevalvet.

2. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA KOOLIELU KORRALDAMINE

§ 8. Hoolekogu

(1) Hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kes esindab õpilasi, vanemaid, õpetajaid, kooli pidajat, vilistlasi ja kooli toetavaid organisatsioone.

(2) Hoolekogu moodustatakse ja töötab kooli pidaja kehtestatud korras.

(3) Hoolekogu ülesanne on toetada kooli arengut, teha ettepanekuid kooli töö paremaks korraldamiseks, toetada õppimiskohustuse täitmist ja koolikeskkonna turvalisust ning täita PGS-ist ning teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 9. Direktor

(1) Direktor juhib kooli, vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus-, haldus- ja majandustegevuse ning kooli tegevuse õiguspärasuse ja tulemuslikkuse eest.

(2) Direktor:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid kooli pidaja kehtestatud ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;

3) kehtestab kooli õppekava ja päevakava;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

5) kehtestab kooli sisehindamise korra;

6) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

7) kehtestab kooli ja õpilaskodu kodukorra, esitades eelnõu enne arvamuse andmiseks hoolekogule ja õpilasesindusele;

8) kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani;

9) sõlmib töötajatega töölepingud;

10) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

11) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

12) esitab kooli pidajale kehtestamiseks tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja;

13) teeb tihedat koostööd vallavalitsuse ja volikoguga, informeerides kooli pidajat ning vajadusel andes aru kooli tegevusest;

14) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid;

15) tagab, et andmed kooli õppekava kohta esitatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS);

16) tagab, et hindamissüsteem vastab PGS nõuetele ning et hindamise kord on kajastatud kooli õppekavas.

(3) Direktor annab käskkirju oma pädevuse piires.

(4) Direktor otsustab õpilaste vastuvõtmise ja väljaarvamise koolist vastavalt PGS-ile ja kooli vastuvõtukorrale.

(5) Direktor korraldab haridusliku erivajaduse tuvastamist ja toe pakkumist.

(6) Direktor määrab HEV-koordineerija ning vastutajad individuaalse arengu jälgimise kaartide eest.

(7) Direktor korraldab tugispetsialistide töö, ohutusmeetmed ja hädaolukorra lahendamise.

(8) Direktor valmistab ette kooli vastuvõtutingimused ja korra.

(9) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.

(10) Direktorit asendab puhkusel, töölähetusel või haigestumise korral õppealajuhataja.

(11) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja ning korraldab selle vastavalt kooli pidaja kehtestatud korrale.

§ 10. Õppenõukogu

(1) Õppenõukogu on kooli direktorist, õppealajuhatajast, õpetajatest, tugispetsialistidest ning teistest direktori määratud isikutest koosnev organ, kelle ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu tegutseb õigusaktides sätestatud korras. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja PGS-is sätestatud ulatuses.

§ 11. Metoodikanõukogu ja kooliastmete nõukojad

(1) Metoodikanõukogu on nõuandev kogu eesmärgiga toetada õpetajate professionaalset arengut ning õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteeti.

(2) Kooliastmete nõukojad on nõuandvad kogud eesmärgiga koordineerida, analüüsida ja arendada kooliastmetes õppe- ja kasvatustegevust.

(3) Metoodikanõukogu ja kooliastmete nõukodade ülesanded ja töökorraldus kehtestatakse direktori käskkirjaga.

(4) Metoodikanõukogu ja kooliastmete nõukodade liikmed kinnitatakse igal õppeaastal direktor käskkirjaga.

§ 12. Kooli juhtkond

(1) Kooli juhtkond on direktori poolt moodustatud töökogu, mille eesmärk on kooli igapäevase tegevuse, arendamise ja majandamise kavandamine ning juhtimise toetamine.

(2) Juhtkonna koosseisu kinnitab direktor iga õppeaasta alguses direktori käskkirjaga.

§ 13. Kooli raamatukogu ja teabekogud

(1) Koolil on raamatukogu kui õpikeskkond, mille ülesanne on õppekava täitmiseks vajalike õppekirjanduse, digitaalsete õppevahendite ja õppeplatvormide haldamine ning nende kasutamise toetamine.

(2) Koolis tagatakse õpilastele ja õpetajatele õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse (sh õpikute, töövihikute ning litsentseeritud digitaalsete õppematerjalide ja -platvormide) kättesaadavus. Raamatukogu põhikogu ülesandeid täidab Sambla tn 20 hoones asuv rahvaraamatukogu.

(3) Raamatukogu töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli raamatukoguteenuse ja õppekirjanduse väljastamise, sealhulgas digitaalsete õppevarade litsentside haldamise ja kasutamise tingimused, kehtestab direktor ulatuses, milles kool ise kogusid haldab.

(4) Koolil on ajaloo- ja teabekogud, mille eesmärk on koguda, säilitada ja eksponeerida kooli ja haridusvaldkonnaga seotud materjale ning toetada kooli ja kogukonna traditsioonide ja ajaloo hoidmist.

(5) Ajaloo- ja teabekogude töökorralduse kehtestab direktor.

§ 14. Õpilaskodu

(1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.

(2) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra ning õpilaskodu elukeskkonna täpsemad nõuded kehtestatakse vabariigi õigusaktidega.

(3) Õpilaskodus tagatakse õigusaktidega kooskõlas õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused ning tervist toetav ja ohutu elukeskkond.

(4) Õpilaskodus korraldatakse kooli õppekavavälise tegevusega kooskõlas olevat kasvatus- ja vaba aja tegevust, mis toetab õpilaste õppimist, iseseisvust, sotsiaalset arengut ning heaolu.

(5) Õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ning õpilase elukorraldus õpilaskodus määratakse õpilaskodu kodukorras.

(6) Õpilaskodu kodukorra kehtestab direktor ning esitab selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele.

(7) Riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade loomine, nende rahastamine, vastuvõtmise kord ning pidaja ülesanded lähtuvad PGS-st ning Vabariigi Valitsuse vastavatest määrustest.

(8) Kool ja kooli pidaja tagavad õpilaskodu teenuste pakkumise vastavuse riiklikele nõuetele ning esitavad vajalikud andmed EHISesse.

§ 15. Õpilaskond ja õpilasesindus

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega.

(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus ning töökorraldus sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.

(4) Õpilasesindusse valimised toimuvad demokraatlikke põhimõtteid järgides ning kõigil õpilastel on õigus kandideerida ja valida. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor.

(5) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Põhimäärus või selle muudatused kiidetakse heaks õpilaste üldkoosolekul või klasside esindajate koosolekul.

(6) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor 30 päeva jooksul, kui põhimäärus vastab PGS-ile, seaduse alusel antud õigusaktidele ning demokraatlikele põhimõtetele. Kui põhimäärus ei vasta nimetatud nõuetele, esitab direktor kirjaliku põhjenduse kinnitamisest keeldumise kohta.

§ 16. Söökla

(1) Koolil on söökla, mille eesmärk on korraldada õpilaste toitlustamist. Söökla töö korraldamisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

§ 17. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on tagada õpilastele riikliku õppekava alusel vajalikud teadmised, oskused, väärtused ja pädevused, kujundada vastutustundlikke hoiakuid ning luua tingimused iga õppija arenguks ja elukestvaks õppeks.

§ 18. Õppevormid, kooliastmed ja tugisüsteemid

(1) Õppetöö toimub statsionaarses õppevormis.

(2) Koolis tegutsevad järgmised kooliastmed ja klassid:

1) põhikooli I, II ja III kooliaste (1.–9. klass);

2) gümnaasiumiaste (10.–12. klass).

(3) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendid on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikel õppekavadel põhinevad kooli õppekavad.

(4) Kool teeb õppija vajadustest lähtuvalt muudatusi ja kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja õpikeskkonnas vastavalt PGS-le. Kui muudatused toovad kaasa õppe intensiivsuse või nädalakoormuse olulise muutumise või riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste asendamise või vähendamise, koostatakse individuaalne õppekava. Individuaalne õppekava koostatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel, kui see on seaduses ette nähtud.

(5) Kooli tugisüsteemi kuuluvad vastavalt vajadusele:

1) väikeklassid ja 1:1 õpe;

2) õpiabitunnid ja individuaalne tugi;

3) logopeediline ja muu eripedagoogiline tugi;

4) pikapäevarühm;

5) aine-, huvi- ja projektitegevuste rühmad;

6) muud õppijat toetavad teenused ja tegevused, mille eesmärk on õppija arengut ja õppeprotsessi toetada.

§ 19. Õppeaasta, õppepäev ja päevakava

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ning koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest vastavalt PGS-le ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(2) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(3) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe (loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe, õppekäik), mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele.

(4) Koolivaheajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kool võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada üldisest korrast erinevad koolivaheajad, lähtudes PGS-ist.

(5) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ja õppekava toetavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

§ 20. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine

(1) Kool tagab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse, korraldades õppe- ja kasvatustegevust ning kooli keskkonda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste õigusaktide nõuete kohaselt.

(2) Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmed, sh kiusamisest ja vägivallast hoidumise ning nende juhtumite menetlemise kord, sätestatakse kooli kodukorras. Kool rakendab süsteemseid ennetusmeetmeid vaimse turvalisuse tagamiseks ja kiusamise ennetamiseks.

(3) Kooli tegevus vastab tervisekaitsenõuetele, mis on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(4) Kool juhindub hädaolukorra lahendamisel kehtivatest õigusaktidest ning kooli sisemistest hädaolukorra lahendamist reguleerivatest dokumentidest.

§ 21. Õpilaste vastuvõtt ja väljaarvamine

(1) Õpilaste kooli vastuvõtmine ning koolist väljaarvamine toimub PGS-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

(2) Kool kehtestab õpilaste vastuvõtu tingimused ja korra, esitades selle enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. Vastuvõtukord avalikustatakse kooli veebilehel.

(3) Põhikooli võetakse vastu õppijad, kelle elukohajärgne põhikool on Kilingi-Nõmme Gümnaasium vastavalt PGS-le.

(4) Väljastpoolt Saarde valda elavate õpilaste vastuvõtt toimub vabade õppekohtade olemasolul ning kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustel.

(5) Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmisel lähtub kool PGS-i sätetest ning kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustest.

(6) Õpilase kooli nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise otsustab direktor vastavalt PGS-le ning neid täpsustavatele õigusaktidele.

(7) Õppimiskohustus ja selle täitmise kord on sätestatud PGS-is ja kool teeb koostööd kooli pidajaga õppimiskohustuse täitmise tagamisel.

(8) Õpilaste üle peetakse arvestust EHIS-s.

(9) Kool tagab elukohajärgse vastuvõtu ja vaba koha alusel vastuvõtu läbipaistvuse, avalikustades vastuvõtutingimused ning -korra kooli veebilehel.

§ 22. Õpilaste hindamine ja tunnustamine

(1) Õpilaste hindamise põhimõtted, hindamise liigid, hindamissüsteemi kasutamine, õpitulemuste arvestus ning järgmisse klassi või kursusele üleviimise tingimused sätestatakse kooli õppekavas kooskõlas PGS ning riiklike õppekavade nõuetega.

(2) Hindamise korraldus, sealhulgas tagasiside andmine, hindamisest teavitamine ning hindamistulemuste esitamise kord sätestatakse kooli kodukorras vastavalt PGS-le.

(3) Põhikooli I ja II kooliastmel kasutatakse sõnalisi hinnanguid vastavalt PGS-le ning nende teisendamise tingimused määratakse kooli õppekavas.

(4) Õpilaste tunnustamise põhimõtted ja korra sätestab kooli kodukord.

(5) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpitulemuste hindamisest, õpilase arengut toetavatest meetmetest ning õpilase edenemisest õigusaktides sätestatud korras.

§ 23. Kooli lõpetamine

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades ning PGS-is.

(2) Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid, sealhulgas eksamite ettevalmistamise, läbiviimise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord, toimuvad valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra alusel. Ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab riik.

(3) Gümnaasiumi koolieksami, õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks nõutavad eksamid, nende sooritamise tingimused ning võimalikud erandid ja asendamisvõimalused lähtuvad PGS-ist ja riiklikest õppekavadest.

(5) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus.

(6) Lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. Lõputunnistuste andmed kantakse EHISesse haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

§ 24. Õppetööst osavõtt

(1) Õpilane osaleb õppetöös vastavalt kooli päevakavale või individuaalsele õppekavale ning täidab õppimiskohustust PGS-is sätestatud korras.

(2) Õppetööst puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel vastavalt PGS-ile. Kool hindab põhjendatust õigusaktides sätestatud aluste järgi.

(3) Õppest puudumisest teavitamise kord, puudumiste põhjendamise tingimused ning õppimiskohustuse täitmise toetamiseks rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed sätestatakse kooli kodukorras, lähtudes PGS-ist.

(4) Kool peab arvestust õpilaste puudumiste üle ning teeb selle kättesaadavaks seaduslikele esindajatele ja kohaliku omavalitsuse üksusele PGS-i kohaselt.

(5) Kool teavitab seaduslikku esindajat õpilase õppest puudumisest õigusaktides sätestatud korras ning teeb koostööd kohaliku omavalitsusega õppimiskohustuse täitmise tagamiseks vastavalt PGS-ile.

(6) Direktor määrab isiku, kelle ülesanne on korraldada õppimiskohustusega seotud info vahetamine kohaliku omavalitsusega.

§ 25. Kooli õppekava

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alus on riiklikel õppekavadel põhinev kooli õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument ning määratleb kooli eripärast tulenevad valikud riikliku õppekava raames.

(2) Kooli õppekava kehtestab direktor. Enne kehtestamist esitatakse kooli õppekava ja selle muudatused arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse EHISesse õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.