Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lõike 1 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Tartu valla haldusterritooriumil AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas.

(2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning teiste õigustloovate aktidega.

(3) Tarbija nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk.

(4) Käesolev eeskiri ei laiene reovee käitlemisele selle tekkekohas ja äraveole kogumismahutitest, välja arvatud õigusaktides toodud erandite puhul.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) vee-ettevõtja - AS Tartu Veevärk, kelle Tartu vald on määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks;

2) alltarbija - isik, kelle tarbimiskoha veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni;

3) teenusleping - tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgist vee võtmiseks ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;

4) eelpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne reovee ühiskanalisatsiooni laskmist;

5) olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;

6) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;

7) peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, läbi mille tarbijat varustatakse veega või millesse juhitakse tarbija reovesi;

8) reostuskoormus - mingis ajavahemikus ühiskanalisatsiooni suunatava reoaine hulk;

9) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse selliselt, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;

10) reovesi - ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevesi ning olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada;

11) sademevesi - sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi;

12) sademevee kanalisatsioon - ehitiste, sealhulgas kraavide, seadmete ja torustike süsteem sademevee ärajuhtimiseks;

13) sulgur - tarbimiskoha piiri lähedal paiknev siiber või ventiil tarbimiskoha veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;

14) veemõõdusõlm - tarbimiskoha veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga;

15) ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustiku liitumispunktiga;

16) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri või muude samalaadsete näitajate ühtlustamiseks;

17) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - vee-ettevõtja hallatav ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja mille kaudu see juhitakse ära ning läbi mille puhastatakse reo- ja sademevett;

18) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel katkeb või halveneb oluliselt tarbija veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;

19) ühisvoolne kanalisatsioon - kanalisatsioon reovee, sademevee ning drenaaživee ärajuhtimiseks torustikus;

20) lahkvoolne kanalisatsioon - kanalisatsioon, milles reovesi ja sademevesi koos drenaaživeega juhitakse ära eraldi torustikes.

§ 3. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk

(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.

(2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest tarbimiskoha veevärgis.

(3) Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhu 2 baari.

§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine toimub tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi teenusleping) alusel.

(2) Alltarbijale vahendab teenuseid tarbija nende omavahelise kokkuleppe alusel.

(3) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal kontrollida tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesteid ning tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni.

(4) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.

§ 5. Müüdava joogivee arvestus

(1) Tarbijale müüdav joogivee kogus mõõdetakse vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.

(2) Veearvesti rikke korral, kui seda ei ole põhjustanud tarbija, arvestatakse tarbitud joogivee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuust uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama tarbimiskoha veevärgil paigaldada veearvesteid. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab tarbija. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole kokku leppinud teisiti.

(4) Tarbimiskoha veevärgile paigaldatava arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.

(5) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on kehtiv tüübikinnitus. Vee-ettevõtjal on õigus veearvestit kontrollida, hooldada ja vahetada.

(6) Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusmärgis. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja.

(7) Tarbija võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud tarbija, vastasel korral vee-ettevõtja.

(8) Tarbija peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

§ 6. Veemõõdusõlm

(1) Üldjuhul peab veemõõdusõlm paiknema hoone sees vahetult välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 kraadi. Erandjuhul, kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, võib selle paigaldada vee-ettevõtja juhiste järgi kaevu. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.

(2) Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri ja muude sarnaste elementide paigaldamine) toimub tarbija kulul.

(3) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda kulgevat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Eraldi tuletõrjeveevõrgu korral peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm. Ühisveevärgi liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud hargnemisi.

(4) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib olla ühine.

(5) Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab tarbija. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab tarbija tegevuse (hooldus, remont ja muu sarnane tegevus) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

(6) Veemõõdusõlme pandud plommide eest vastutab tarbija, kes kannab kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

(7) Veemõõdusõlme sisustuse rikkumisest või rikki minekust peab tarbija teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.

§ 7. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus

(1) Tulekustutusvee võtmist valla ühisveevärgi tuletõrje veevõtukohast reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.

(2) Tarbija tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub tarbija üldistel alustel.

§ 8. Ebaseaduslik veekasutus ja ühendus

(1) Ühisveevärgist veevõtt on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:

1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt tarbitud vee eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;

2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning veemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;

3) veearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;

4) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;

5) veearvesti näitusid on moonutatud;

6) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) Ebaseaduslik ühendus on mistahes ühendus ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepingute ning tehnilise järelevalveta.

(3) Ebaseadusliku veekasutuse ja/või ühenduse akti koostamine, mahu ning maksumuse määramine toimub vastavalt seadusandja kehtestatud korrale.

(4) Lekke ilmnemisel tarbimiskoha veetorustikus enne arvestit või arvestita tarbimiskoha võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil.

§ 9. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mida on võimalik reoveepuhastis puhastada ning mis ei kahjusta torustikke ega rajatisi.

(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid.

(3) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee- ettevõtja eelneval kirjalikul loal, välja arvatud jahvatusvõrede kasutamisel kodumajapidamises.

(4) Kui tarbija reovesi ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, peab tarbija selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhastis nõutava tasemeni puhastama.

(5) Kui reostuskoormus kõigub tugevasti, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

(6) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

(7) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel.

(8) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalselt lubatud paisutustaseme piirväärtuseks on ühiskanalisatsiooni liitumispunktile lähimal tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind ja Emajõe lammi alal Emajõe pinna maksimaalne veetase.

(9) Vallavalitsuse poolt volitatud isikul on õigus kontrollida tarbijale kuuluvate eelpuhastite tööd.

§ 10. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused ja reostusgrupid

(1) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta sh purustatuna olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muid sarnaseid kooslusi.

(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta tarbija ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.

(3) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:

Tabel 1

Reostusnäitaja

Mõõtühik

I grupp

II grupp

III grupp

Piirväärtus

BHT7

mg/l

kuni 290

291-750

751-1400

1400

hõljuvaine

mg/l

kuni 300

301-720

721-1300

1300

Püld

mg/l

kuni 4,9

5-15

16-30

30

Nüld

mg/l

kuni 25

26-75

76-90

90

KHT

mg/l

kuni 500

501-1500

1501-2500

2500

pH

6 kuni 9

6 kuni 9

6 kuni 9

6 kuni 9

(4) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse kliimaministri määrustega.

(5) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.

(6) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 reostuskoormuse piirväärtust ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

§ 11. Ärajuhitava reovee arvestus

(1) Tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega.

(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib tarbija vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi reovee arvesti.

(3) Kui tarbija, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.

(4) Vee-ettevõtja võib üks kord kümne aasta jooksul vähendada tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogust, kui vee tarbimine on kasvanud tarbija veetorustiku avarii tõttu ja erineb eelneva aasta tarbimisest vähemalt 20%. Vähendamise arvestuse aluseks on avariile eelnenud aastase perioodi tarbimine, mille alusel leitakse keskmine päevane kanalisatsiooniteenuse tarbimise maht. Antud mahust lähtuvalt leitakse ka avariilise perioodi kanalisatsiooni juhitava reovee kogus. Sellisel moel arvestuse eeltingimus on, et:

1) tarbija on varasema aasta jooksul tasunud arved tähtaegselt;

2) tarbija ei ole eelnevalt liitumislepinguta ja tasu maksmata tarbinud vee-ettevõtja poolt osutatavad teenuseid;

3) tarbimiskohast ei juhita sademevett ühiskanalisatsiooni.

§ 12. Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee äravoolu tehnilised tingimused

(1) Tarbimiskohas paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava sademevee hulk määratakse vastavalt järgmisele valemile: V=(k x p x A) x 10, kus:

1) V on arvutusvihma maht m³/aastas;

2) k on keskmine äravoolutegur (tabel 2);

3) p on sademete hulk mm/aastas;

4) A on valgala suurus (ha).

Tabel 2

Pinnakate

Aravoolutegur k

Katus

1,0

Betoon- või asfaltkate, kivisillutis

0,8

(2) Drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult tarbijaga.

(3) Lahkvoolsesse reoveekanalisatsiooni on keelatud sademe- ja drenaaživee juhtimine.

(4) Vee-ettevõttelt sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotlemine on kohustuslik, kui kavandatakse kõvakattega pinna rajamist ja sademevee lahendus ei ole tarbimiskoha põhiselt võimalik.

§ 13. Ebaseaduslik ühiskanalisatsiooni ühendus

(1) Ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus, kokkulepe vee-ettevõtjaga või kui esineb üks järgnevatest rikkumistest:

1) reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt ära juhitud reovee eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;

2) torustikule, sulguritele, reovee-, sajuvee, drenaaži-, pinna- ja pinnasevee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;

3) reovee-, sajuvee-, drenaaži-, pinna- ja pinnasevee arvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;

4) tarbija reovee või sajuveetorustikule on lisatud reovee-, sajuvee-, drenaaži-, pinna- ja pinnasevee ärajuhtimise ühendusi ilma projekti ja kokkuleppeta või olemasolevat torustikku või selle osa on moonutatud;

5) reovee-, sajuvee-, drenaaži-, pinna- ja pinnaseveearvesti näitusid on moonutatud;

6) vee-ettevõtja teenuslepinguta toimub vaatlus või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;

7) kokkuleppeta toimub sajuvee-, drenaaži-, pinna- või pinnasevee juhtimine ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni;

8) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) Ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise akti koostamine ja mahu ning maksumuse määramine toimub vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusele

§ 14. Saasteainete kontrollimise kord

(1) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademevee saasteainesisalduse määrab vee-ettevõtja võetud reovee- ja sademeveeproovide alusel.

(2) Proovivõtukohad määrab vee-ettevõtja kokkuleppel tarbijaga. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab tarbija selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui tarbimiskohal on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalasule.

(3) Proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning saasteainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja lähtuvalt reostuse iseloomust.

(4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee saasteainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.

(5) Vee-ettevõtja teostab proovivõtu järgides valdkonna ministri määrusega kehtestatud proovivõtunõudeid.

(6) Vee saasteainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda tarbija kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega. Tarbija peab vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema tarbimiskohast ärajuhitava reovee saasteainesisaldus ning kas tarbimiskohas kasutatakse või hoitakse aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on valdkonna ministri määrusega kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.

§ 15. Reostusgruppide ja piirväärtust ületava reovee hinna määramine

(1) Reostusgrupi hind sõltub reovee reostuskoormusest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtu kuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel kuni uue proovivõtuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

(2) Kui tarbimiskohal on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalasu järgi. Kui tarbimiskohas eraldi asuvad väljalasud on varustatud mõõteseadmetega, võidakse tarbija soovil kehtestada erinevatele väljalaskmetele erinevad hinnad.

(3) Kui tarbija reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirväärtust, võetakse ülemäärase reostuskoormusega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirväärtuse ületamise korral määratakse üle reostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.

(4) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Tarbijal on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja saasteainesisalduse määramist.

§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingus.

(2) Tarbija on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja võib nõuda maksmisega viivitamise eest viivist, mis ei või olla tasumata summalt suurem kui 0,05% päevas.