Hiiumaa Vallavolikogu töökord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Hiiumaa Vallavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle tööorganite töö korralduse.

(2) Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine, istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine ning vastuvõetud otsuste täitmine.

§ 2. Volikogu

(1) Volikogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja Hiiumaa valla õigusaktidest ning käesolevast töökorrast.

(2) Volikogu asjaajamiskeel on eesti keel. Volikogu istung toimub eesti keeles. Eelnõud ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles. Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.

(3) Volikogu ja tema tööorganite tehnilist teenindamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kantselei.

§ 3. Volikogu tööorganid ja töövormid

(1) Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

(2) Volikogu töövormiks on istung.

(3) Volikogu eestseisuse, komisjoni ja fraktsiooni töövormiks on koosolek.

(4) Volikogu istungit ja tema tööorganite koosolekut võib korraldada kaugosalusega füüsilise toimumise kohata elektrooniliste vahendite abil. Istungit ja koosolekut võib korraldada ka hübriidvormis, kus osad volikogu või tema tööorganite liikmed osalevad füüsiliselt toimumise kohas ning osad kaugosalusega.

(5) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.

2. peatükk VOLIKOGU JUHTIMINE

§ 4. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ja eestseisuse koosolekuid ning istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;

2) esindab või volitab teisi esindama Hiiumaa valda ja volikogu seaduse, Hiiumaa valla põhimääruse või muude õigusaktidega või volikogu antud pädevuse kohaselt;

3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

4) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

5) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

6) määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni;

7) jälgib algatatud eelnõude vastavust töökorras sätestatud nõuetele;

8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;

9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegasid;

10) lahendab töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;

11) täidab muid seaduse või Hiiumaa valla õigusaktide alusel talle pandud ülesandeid.

(2) Volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel asendab teda aseesimees. Asendajal on kõik volikogu esimehe seadusest ja Hiiumaa valla õigusaktides tulenevad õigused ja kohustused.

(3) Juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.

(4) Volikogu esimehe volituste lõppemisel täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue volikogu esimehe valimiseni aseesimees.

(5) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimine toimub Hiiumaa valla põhimääruses sätestatud korras.

§ 5. Volikogu eestseisus

(1) Volikogu eestseisus on volikogu tööorgan, mille tööd juhib volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees, fraktsioonide esimehed või nende äraolekul aseesimehed. Teiste isikute kutsumise koosolekule otsustab volikogu esimees.

(3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige ja vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.

(4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolek toimub üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.

(5) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära menetluses olevate eelnõude kohta seisukohad ning otsustatakse, millised eelnõud lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti.

(6) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Eestseisuse koosoleku protokollid avalikustatakse Hiiumaa valla dokumendiregistris.

§ 6. Volikogu komisjon

(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjon on kuni 9 liikmeline. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast Hiiumaa valla põhimääruses sätestatud korras. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjoni liikmete hulka ei arvata kaasatud eksperte ega konsultante.

(2) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Vajaduse korral võib komisjoni koosolekut pidada elektrooniliselt.

(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni kokkukutsuja edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele koosoleku vormi, aja ja päevakorra kohta vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajaduse korral komisjoni kokku volikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

(4) Komisjoni koosolekust võivad osa võtta volikogu liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed teavitades sellest komisjoni esimeest.

(5) Volikogu komisjoni suunab õigusaktide eelnõusid läbivaatamiseks volikogu esimees. Komisjon vaatab tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi üldjuhul ühe nädala jooksul alates suunamisest. Komisjon võib võtta läbivaatamiseks ka muid dokumente. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajaks.

(6) Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. Eelnõu menetlemist volikogus korraldab juhtivkomisjon.

(7) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni kokkukutsuja.

(8) Volikogu komisjoni kokkukutsujal on õigus võtta komisjoni päevakorda arutamiseks volikogu õigusakti eelnõusid ja dokumente, mida volikogu esimees ei ole suunanud komisjonile läbivaatamiseks. Kui komisjoni liige teeb ettepaneku küsimuse komisjoni päevakorda võtmiseks, siis otsustatakse see komisjoni poolthäälte enamusega.

(9) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku kokkukutsuja hääl. Elektroonilise koosoleku korral saadab komisjoni esimees komisjoni liikmetele koosoleku päevakorra ja viite elektroonilistele materjalidele e-posti teel. Komisjoni liikmed edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks e-posti teel komisjoni kokkukutsujale. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt.

(10) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni kutsutud volikogu liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(11) Komisjoni töösse võib volikogu esimehega kooskõlastatult kaasata eksperte või konsultante, kellel on sõnaõigus, kuid puudub hääleõigus ning kes ei kuulu komisjoni koosseisu. Eksperdi kaasamine võib olla ajutine või seotud konkreetse teema aruteluga.

(12) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Komisjoni liikme poolt tehtud märkused lisatakse protokollile.

§ 7. Volikogu fraktsioon

(1) Fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

(2) Fraktsiooni nime valib fraktsioon. Fraktsiooni nimi ei tohi eksitavalt jätta muljet, et fraktsioon on erakonna või valimisliidu ametlik fraktsioon, kui fraktsioon ei koosne vastava valimisnimekirja järgi valituks osutunud liikmetest.

(3) Kui samast nimekirjast osutusid valituks vähem kui kolm volikogu liiget, siis võivad erinevatest nimekirjadest valitud volikogu liikmed moodustada vähemalt kolmeliikmelise fraktsiooni. Samuti on volikogu liikmel õigus liituda juba moodustatud fraktsiooniga.

(4) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe ning liikmete nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale.

(5) Fraktsioon loetakse registreerituks istungi juhataja poolt pärast vastava informatsiooni edastamist volikogu istungil.

(6) Muudatused fraktsiooni koosseisus või fraktsiooni lõpetamise otsus vormistatakse fraktsiooni otsusena, mis edastatakse koheselt volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil.

(7) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees. Nende äraolekul tegutseb fraktsiooni nimel vanim istungil osalev fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimees ei või samal ajal olla volikogu esimehe ametikohal.

(8) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(9) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(10) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

(11) Fraktsioonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu panemist lõpphääletusele;

5) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta.

(12) Fraktsiooni tegevus lõpeb:

1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla kolme;

3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

3. peatükk VOLIKOGU ÕIGUSAKTI EELNÕU

§ 8. Volikogu õigusaktide algatamine

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil;

3) volikogu fraktsioonil;

4) valitsusel;

5) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras;

6) vallasekretäril seaduses sätestatud alustel ja korras;

7) osavallakogul Hiiumaa valla õigusaktides sätestatud alustel ja korras;

8) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ja 7-8 toodud isikud või tööorganid esitavad õigusakti eelnõu valitsuse kantseleisse hiljemalt 20 päeva enne istungi algust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 toodud ametiasutus ja isik esitavad õigusakti eelnõu valitsuse kantseleisse hiljemalt 15 päeva enne istungi algust. Kooskõlastatult volikogu eestseisusega võib volikogu esimees istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu, eelkõige juhul, kui puudub vajadus selle läbivaatamiseks volikogu komisjonis.

(3) Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt.

(4) Eelnõule või seletuskirjale märgitakse eelnõu esitaja, esitamise kuupäev, eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ja ettekandja nimi. Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid. Kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud kuluarvutus ning kulutuste katteallikate loetelu.

(5) Nõuetele mittevastava, faktivigadega ja vasturääkivustega õigusakti eelnõu tagastab volikogu esimees eelnõu esitajale koos viitega puudustele.

(6) Õigusakti eelnõu, mida ei ole algatanud valitsus, suunab volikogu esimees valitsusele seisukoha esitamiseks. Valitsus esitab volikogule oma seisukoha kirjalikult, märkides ühtlasi, kes esitab valitsuse seisukoha volikogu komisjonides ja istungil. Valitsus ei esita seisukohta volikogu töökorraldust puudutavate eelnõude kohta.

§ 9. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine

(1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta menetluse igal etapil kuni lõpphääletuseni.

(2) Kui eelnõu esitajaid on rohkem kui üks, loetakse eelnõu tagasivõetuks juhul, kui sellest taganevad vähemalt pooled selle esitajatest.

(3) Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.

(4) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

(5) Kui juhtivkomisjon ei toeta eelnõud, teeb ta volikogule ettepaneku arvata eelnõu volikogu menetlusest välja.

4. peatükk VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE

§ 10. Volikogu istungi kokkukutsumine

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Volikogu erakorraline istung kutsutakse kokku valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu istung kutsutakse kokku ettepanekus tehtud tähtajaks kui volikogu esimees ja kokkukutsujad ei otsusta teisti. Erakorralise istungi kokkukutsumisel ei kohaldata õigusakti eelnõu esitamisele käesoleva määruse paragrahv 8 lõikes 2 sätestatud tähtaega.

(3) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 15:00. Kui volikogu ei otsusta teisiti, tehakse volikogu istungis vaheaeg kestusega 10 minutit iga 1,5- tunnise töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

(4) Kui volikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi algusaega, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks eestseisuse koosolekul.

(5) Volikogu istungi kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsele on lisatud viide määruste ja otsuste eelnõude, nende seletuskirjade ja muude materjalide leidmiseks Hiiumaa valla dokumendiregistrist. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.

§ 11. Volikogu istungi avamine

(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja.

(2) Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada päevakorrapunkti arutelu osas kinniseks kui päevakorrapunkti puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(3) Volikogu istungist tehakse tehniliste võimaluste olemasolul videoülekanne internetis. Istungi ülekande asukoht avalikustatakse valla veebilehel. Kinnisel istungil toimunust annab üldsusele ülevaate istungi juhataja valla kodulehe kaudu.

§ 12. Volikogu päevakord

(1) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees arvestades komisjoni, eestseisuse, fraktsiooni ja vallavalitsuse ettepanekut või seisukohta.

(2) Sama teemat käsitlevaid eelnõusid võib arutada ühise päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu esitaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne.

(3) Kui eestseisus ei ole otsustanud teisiti, on päevakorra esimeseks punktiks vallavalitsuse info ja viimaseks muud küsimused.

(4) Volikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

(5) Ettepanekuid volikogu istungil istungi päevakorra kohta võivad teha:

1) volikogu esimees;

2) volikogu liige;

3) volikogu komisjon;

4) volikogu fraktsioon;

5) valitsus;

6) vallavanem.

(6) Päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb volikogu istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletusele. Päevakorrapunkt võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.

(7) Päevakorrapunktis muud küsimused arutatakse volikogu töökorda puudutavaid küsimusi volikogu istungi juhataja või volikogu liikme ettepanekul ning volikogu liikmel ja vallavanemal on õigus edastada volikogu tööks vajalikku teavet.

§ 13. Volikogu liikme avaldus

(1) Istungi alguses peale volikogu päevakorra kinnitamist on volikogu liikmel võimalus saada sõna avalduseks.

(2) Avalduse pikkus on kuni kolm minutit.

§ 14. Vallavalitsuse info

(1) Vallavalitsuse info antakse volikogu istungil juhul, kui see on päevakorras ette nähtud.

(2) Eestseisusel on õigus otsustada, et istungil vallavalitsuse infot ei esitata, kui istungi iseloom või päevakord seda ei tingi.

(3) Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse info kohta kuni kaks küsimust, kui istungi juhataja ei otsusta teisiti.

§ 15. Eelnõu menetlemine volikogu istungil

(1) Volikogu istungi päevakorras olevaid otsuseid arutatakse reeglina ühel lugemisel ja määruseid kahel lugemisel, kuid mitte rohkem kui kolmel lugemisel.

(2) Volikogu määruse või otsuse eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekannete, sõnavõttude ning ettekandjate lõppsõna ärakuulamises. Kui eelnõu esitajaks on valitsus, kannab eelnõu ette vallavanem, valitsuse liige või valitsuse poolt määratud ametnik. Kaasettekande esitab juhtivkomisjoni esindaja.

(3) Igal volikogu liikmel on õigus igas päevakorrapunktis peale ettekannet esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele, valitsuse liikmele või teenistujale. Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt.

(4) Sõnavõtu või küsimuse esitamise soovist teatatakse käetõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

(5) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmel, vallavanemal, valitsuse liikmetel ja vallasekretäril. Teistele isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.