Tallinna põhimäärus

(2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 44 lõigetes 3¹, 3², 4 ja 5 sätestatud tähtaegadel.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(4) Enne hääletamise algust tutvustab linnapea kandidaat linnavolikogule oma seisukohti linnapeana tegutsemisel. Igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapea kandidaadile kuni kaks suulist küsimust.

(5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnapea valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ sätestatud korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 44 Linnapea

(1) Linnapea:

1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

2) esindab Tallinna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud § 29 lg 1 p 2 toodud juhud. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

6¹) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;

(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

(2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, või asendaja on määramata, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.

(3) Linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või Tallinna linna ametikohal. Linnapea peab viivitamata teavitama linnavolikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(3) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(4) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema valimise või nimetamisega riigi või Tallinna linna ametikohale, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

(6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

§ 45 Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine

(1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus.

(2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta.

(3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja teised linnavalitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile.

(4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid.

(5) Linnavalitsuse liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48² esitatud nõuetele. Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka mõne linna ametiasutuse teenistuja.

(6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnavolikogu linnapea esildisel linnapea volituste ajaks.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 46 Linnavalitsuse volituste tähtaeg

(1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) [Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997]

(4) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (s.h. peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

(5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse liikmete arv väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvust, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 47 Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) isikliku avalduse alusel;

2) linnapea esildisel;

2¹) tema valimisega Riigikogu liikmeks;

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

3) umbusalduse avaldamise korral;

4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega;

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

6) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

7) tema surma korral.

(2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu.

(3) Linnavalitsuse liikme vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. Käesoleva põhimääruse § 54 sätestatud juhtudel ja korras makstakse hüvitust ametist vabastatud palgalisele linnavalitsuse liikmele.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 48 Uute linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

(1) Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt §-s 45 sätestatud korras.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 49 Linnavalitsuse pädevus

(1) Linnavalitsus:

1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;

3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on linnavolikogu delegeerinud linnavalitsusele;

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse.

(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

(2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 50 Linnavalitsuse töökord

(1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja.

(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtavad sõnaõigusega osa linnasekretär ja linnakantsler.

(3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

(5) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendiga. Linnavalitsuse reglemendi kinnitab linnavalitsus määrusega.

(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)

(6) Linnavalitsuse liikmed koordineerivad linnapea üleantud volituse piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antud ülesandeid. Linnavalitsuse liikmete tööjaotuse kehtestab linnapea käskkirjaga, mis avalikustatakse Tallinna veebilehel.

§ 50¹ Linnavalitsuse komisjonid

(1) Linnavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi: komisjon).

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(2) Komisjoni moodustamise otsustab ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus määrusega ning koosseisu korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. Linnavolikogu kantselei teenistujaid saab komisjoni liikmeks nimetada linnavolikogu esimehe nõusolekul.

(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)

(3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.

(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

(5) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab linnavalitsus.

(6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab linnavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

§ 51 Linnasekretär

§ 51¹ Linnakantsler

(1) Linnakantsler juhib Tallinna Strateegiakeskust, korraldab linna arengu strateegilist planeerimist, linna seatud eesmärkide ja poliitikate elluviimist, koordineerib nende täitmist ja strateegilist juhtimist linna asutustes, kujundab linna avalike teenuste ja tugiteenuste arendamist ning täidab teisi talle pandud ülesandeid linna õigusaktides sätestatud korras.

(2) Linnakantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus.

(3) Linnakantslerile annab ülesandeid linnapea ja linnakantsler on aruandekohustuslik linnapea ees.

VI LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS.

§ 52 Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded.

(1) Linna asutused on:

1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;

2) linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnakantselei, strateegiakeskus, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused. Linna ametiasutuste ülesanded, õigused, kohustused ning töökorraldus sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses ja teistes Tallinna õigusaktides.

(7) Linna asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab asutuse juht kooskõlastatult ametiasutusega (v.a munitsipaalharidusasutused).

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(8) Linna ametiasutuse juhi (v.a. linnavolikogu kantselei juhataja) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea. Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse linnavolikogu esimees.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(9) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(10) Linna asutusel on oma alaeelarve, Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning õigusaktide dokumendiplangid ja linna logoga kirjaplangid. Asutusel võivad olla linna logoga oma sümbolid, mis põhinevad Tallinna ühtsel visuaalsel identiteedil.

§ 53 Linna teenistus

(1) Linna teenistus ehk omavalitsusteenistus on töötamine linna ametiasutuses ametnikuna avaliku teenistuse seaduse või töötajana töölepingu seaduse alusel.

(2) Teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.

§ 54 Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning linna ametiasutuste teenistujate sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitiseks kolme kuu ametipalk, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalk, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka arvatakse ka pidev töötamine käesolevas paragrahvis nimetatud ametikohtadel, ning vabastamine toimub:

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul;

2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(3) Palgalisel ametikohal töötavale linnapeale makstakse ametist vabastamisel linnavolikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

(3) Linnavolikogu esimehele, kellele linnavolikogu on määranud töötasu või hüvitise kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel linnavolikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui linnavolikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning ta on linnavolikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu valib linnapea või linnavolikogu esimehe ametisse uueks tähtajaks.

(5) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmele laienevad ka käesoleva paragrahvi lõigetes 12-17 sätestatud linna ametiasutuste teenistujatele ette nähtud sotsiaalsed garantiid.

(6) Linnaosa vanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitiseks kolme kuu põhipalk, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu põhipalk, kui ta on töötanud linnaosa vanema ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:

1) teenistustähtaja möödumise tõttu, sealhulgas valitsuse volituste lõppemise tõttu;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnaosa vanemaks nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 toodud juhul;

2) nimetatakse linnaosa vanemaks uueks tähtajaks või nimetatakse linna muu ametiasutuse juhiks.

(8) Linnaosa vanema teenistusest vabastamisel linnapea põhjendatud ettepanekul võib talle maksta hüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses.

(9) Linnasekretäri, linnakantsleri, linnakantselei ja strateegiakeskuse koosseisus oleva linnadirektori, linnavalitsuse nõuniku, linnapea nõuniku, abilinnapea nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnavalitsuse ameti teenistuse direktori, linnakantselei ja strateegiakeskuse osakonna juhataja, linnaosa vanema asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja, linnavolikogu nõuniku, linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi ning linnavolikogu kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tema enda algatusel ning linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi, linnapea nõuniku ja abilinnapea nõuniku teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tähtaja möödumise tõttu võib maksta eelnimetatud teenistujale hüvitist, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud teenistuskohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:

1) 3 kuni 6 aastat - kuni kolme kuu põhipalga ulatuses;

2) 6 kuni 10 aastat - kuni nelja kuu põhipalga ulatuses;

3) üle 10 aasta - kuni kuue kuu põhipalga ulatuses.

(10) Käesoleva

paragrahvi lõigetes 8 ja 9 ettenähtud hüvitise maksmise ja selle suuruse

otsustab linnavalitsus linnavalitsuse teenistujate osas, v.a linnavolikogu

kantselei teenistujad, kelle suhtes teeb vastava otsuse linnavolikogu esimees.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 3¹, 6, 8 ja 9 ettenähtud hüvitise maksmiseks eraldatakse raha linna reservfondist ning lõigetes 12 ja 13 ettenähtud hüvitise maksmiseks eraldatakse raha linna reservfondist ulatuses, mis on vajalik teenistuskoha täitmisel töötasukulude tagamiseks või mis jääb teenistuskohale planeeritud töötasukuludest hüvitise maksmiseks puudu.

(12) Teenistuja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tema enda algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud linna ametiasutustes pidevalt:

1) 3 kuni 6 aastat - kahe kuu põhipalga ulatuses;

2) 6 kuni 10 aastat - kolme kuu põhipalga ulatuses;

3) üle 10 aasta - nelja kuu põhipalga ulatuses.

(13) Teenistuja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel seoses töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitistele.

(14) Teenistuse või töölepingu lõppemisel seoses teenistuja surmaga makstakse teenistuja lähedasele toetust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäära kahekordses ulatuses. Toetust ei maksta juhul, kui tekib õigus hüvitisele teenistuja hukkumisel seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 ettenähtud hüvitist makstakse tingimusel, et teenistuja töötas linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistus- või töösuhte lõppemist.

(16) Teenistujale makstakse lapse sünni toetust 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse kohta.

(17) Teenistujale makstakse matusetoetust vanema, abikaasa, elukaaslase ja/või lapse surma korral 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast.

(18) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses linna ametiasutuste palgajuhendi alusel.

(19) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14, 16 ja 17 ettenähtud toetus makstakse välja ametiasutusele erakorralisteks sündmusteks ettenähtud vahendite arvel.

(20) Linnaosa vanemal, kelle teenistussuhe lõppes teenistustähtaja möödumise tõttu, jätkatakse antud ametikohal pideva töötamise aja arvestamist käesoleva paragrahvi lõike 6 mõttes juhul, kui linnaosa vanem asub uuesti tööle käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teenistuskohale kahe kuu jooksul tema ametist vabastamisest arvates.

(21) Töötajatel, kes teevad tööd tähtajalise töölepingu alusel ja kelle töösuhe lõppes kas linnavolikogu fraktsiooni tegevuse või linnavolikogu esimehe või aseesimehe või linnapea või linnavalitsuse liikme volituste lõppemisel, jätkatakse antud ametiasutuses ja antud töökohal pideva töötamise aja arvestamist käesoleva paragrahvi lõike 9 mõttes juhul, kui ta asub teenistusse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teenistuskohale samas ametiasutuses kahe kuu jooksul tema töösuhte lõppemisest arvates.

§ 54¹ Teenistuslik järelevalve

VI¹ SISEKONTROLLISÜSTEEM JA SISEAUDIT

§ 54² Sisekontrolli süsteem

(1) Sisekontrolli süsteem on linna asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:

1) õigusaktidest kinnipidamise;

2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;

3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;

4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

(2) Sisekontrolli süsteemi asutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

(3) Linnavolikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise Tallinnas. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.

(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

§ 54³ Siseaudit

(1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse linna asutustes, samuti Tallinna linnas kui omavalitsusüksuses sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

(2) Linna siseaudit on tsentraliseeritud ja kahetasandiline. Siseauditit linna ametiasutustes korraldab linna siseauditi üksus, milleks on linna sisekontrolöri teenistus. Siseauditit linna ametiasutuste hallatavates asutustes korraldab vastav ametiasutus, milleks ametiasutuse juht nimetab vastava isiku või moodustab vajadusel struktuuriüksuse.

(3) Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutustes vastutab linna sisekontrolör. Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutuste hallatavates asutustes vastutab vastava ametiasutuse juht.

(4) Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab linnavalitsus.

(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

VI² LINNA OMBUDSMAN

§ 54⁴ Linna ombudsman

§ 54⁵ Ombudsmani töökorraldus

VII LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED

§ 55 Linna eelarve sisu

§ 55¹ Eelarve avalikustamine

[Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006]

§ 56 Tallinna eelarve tulud ja kulud

[Kehtetu - Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002]

§ 56¹ Eelarve eelnõu koostamine

§ 57 Eelarve ning lisaeelarve vastuvõtmine

(1) Eelarve ning lisaeelarve eelnõu menetletakse linnavolikogu töökorra alusel.

(2) Linnavolikogu võtab eelarve ja lisaeelarve vastu määrusega.

(3) Eelarve jõustub eelarveaasta alguses.

§ 58 Eelarve muutmine. Lisaeelarve

§ 59 Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

(1) Eelarve koostamist ja täitmist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab linnavalitsus, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast.

§ 59¹ Majandusaasta aruanne

§ 59² Eelarve ja lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve, eelarvestrateegia ning majandusaasta aruande avalikustamine

(1) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve, eelarvestrateegia ning majandusaasta aruanne avalikustatakse linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse ka eelarve ja eelarvestrateegia menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid.

§ 60 Kohalikud maksud

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

(2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu.

(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

(4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

(5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 61 Koormised

VIII LINNAVARA

§ 62 Linnavara mõiste

(1) Linnavara on Tallinnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras.

§ 63 Linnavara registrid

(1) Linnavara üle arvestuse pidamiseks asutatakse linnavolikogu poolt vajalikud registrid.

(2) Registrite pidamine, registritesse andmete esitamine, andmete muutmine või kustutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(Tvk m 29.05.2003 nr 32 - jõust. 05.06.2003)

§ 64 Linnavara omandamine

(1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

(2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Tallinna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus.

§ 65 Linnavara valitsemine

(1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Tallinna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(2) Linnavara valitsejad on linna ametiasutused.

(3) Linnavara valitsema volitatud ametiasutuste hallatavad asutused on linna asutused, kellele Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada.

(5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 66 Linnavara kasutamine

(1) Linnavara kasutatakse:

1) avalikuks otstarbeks;

2) linna valitsemiseks;

3) tulu saamiseks.

(2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja.

(3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele.

(4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või linnavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise linnavara valitseja või teise linnavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse.

(5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 67 Linnavara võõrandamine

(1) Linnavara võib võõrandada, kui:

1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks;

2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks;

3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

4) vara on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks;

5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega.

(2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul.

§ 68 Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

(1) Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 69 Linnavara kasutamine majandustegevuses

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:

1) teenuste osutamine linna ametiasutuste hallatavate asutuste kaudu;

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;

3) tehingud linnavaraga;

4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;

5) muu Tallinna õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

(2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab linnavolikogu.

(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

(4) Tallinna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega.

(5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 70 Munitsipaalvaru

[Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006]

IX TALLINNA ARENGU KAVANDAMINE

§ 71 Tallinna arengudokumentide liigid ja nende menetlemine

(1) Tallinna arengudokumendid on:

1) linna arengustrateegia;

2) linna eelarvestrateegia;

3) linna ja selle territooriumi osa üldplaneering;

4) valdkonna arengukava ja valdkonna rakenduskava;

5) linna territooriumi osa arengukava;

6) linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukava.

(2) Linnavolikogu või linnavalitsus võib algatada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata arengudokumendi (edaspidi muu arengudokument) koostamise, kui selline nõue tuleneb õigusaktist või rahvusvahelisest või riigisisesest koostöökokkuleppest. Linnavalitsus või linna ametiasutus võib koostada muid arengudokumente, mis täpsustavad linna arengustrateegias nimetatud valdkonna ühe või mitme alaeesmärgi saavutamist või käsitlevad valdkonnaüleste eesmärkide saavutamist või mille koostamise nõue tuleneb õigusaktidest või rahvusvahelisest või riigisisesest koostöökokkuleppest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 ja lõikes 2 nimetatud arengudokumendid peavad olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ja lähtuma linna arengustrateegias, linna eelarvestrateegias ja üldplaneeringutes kavandatust. Kui muudetakse linna arengustrateegiat, linna eelarvestrateegiat või üldplaneeringuid, tuleb kuue kuu jooksul viia sellega kooskõlla käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 ja lõikes 2 nimetatud arengudokumendid.

(4) Linna arengustrateegia on linna arengukava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Linna arengustrateegia koosneb järgmistest osadest:

1) eesmärkide käsitlus, milles määratakse linna pikaajaline visioon ja seatakse linna eesmärgid vähemalt kümneks aastaks;

2) rakenduskava, milles kavandatakse pikaajaliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks ja mis üldjuhul kinnitatakse koos eelarvestrateegiaga.

(5) Linna eelarvestrateegias kavandatakse linna arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste finantseerimine vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Eelarvestrateegia koostatakse ja kinnitatakse koos linna arengustrateegia rakenduskavaga või arengustrateegiaga seotud iseseisva dokumendina. Kui linna eelarvestrateegia on kinnitatud rohkem kui neljaks eelarveaastaks, muudetakse seda üldjuhul koos linna arengustrateegia rakenduskavalise osaga vähemalt üle ühe aasta.

(6) Valdkonna arengukava koostatakse selleks, et täpsustada linna arengustrateegias nimetatud ühe või mitme tegevusvaldkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi. Muu hulgas võib valdkonna arengukavas täpsustada, milliseid soovituslikke riiklikke juhendeid ja standardeid tuleb järgida ja millises ulatuses. Valdkonna rakenduskavas täpsustatakse linna arengustrateegias ja valdkonna arengukavas (olemasolu korral) valdkonna eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi. Valdkonna rakenduskava kinnitab linnavalitsus või tema volitusel linna ametiasutus igal aastal eelarvestrateegia kehtivuse ajaks pärast seda, kui linnavolikogu on eelarve vastu võtnud.

(7) Linna territooriumi osa arengukava võib koostada juhul, kui on vaja märkimisväärselt täpsustada linna arengustrateegias või valdkonna arengukavas määratletud eesmärke ja tegevusi, mis on seotud selle territooriumiosaga. Linna territooriumi osa arengukava koostamisel on aluseks linna arengustrateegia, linna eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavad. Linna territooriumi osa arengukavas ei kavandata uusi linna arengustrateegias sätestamata eesmärke ega tegevusi, vaid täpsustatakse nende elluviimist konkreetsel territooriumi osal.

(8) Linna ametiasutus tagab hallatava asutuse arengukava koostamise juhul, kui see kohustus tuleneb riigi või linna õigusaktist. Linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukavas kavandatakse asutuse strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

(9) Linna arengustrateegia ja selle lähteülesande, linna eelarvestrateegia, linna ja selle territooriumi osa üldplaneeringu, valdkonna arengukava ja selle lähteülesande kinnitab linnavolikogu. Muu arengudokumendi ja selle lähteülesande kinnitab linnavolikogu, kui selline kohustus on linnavolikogule pandud õigusaktis, rahvusvahelises või riigisiseses koostöökokkuleppes. Muudel juhtudel kinnitab arengudokumendi ja selle lähteülesande linnavalitsus või tema volituse alusel linna ametiasutus.

(10) Arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse korra kehtestab linnavalitsus.

(11) Linnavolikogu kinnitatud arengudokumendis sätestatud eesmärkide täitmise ja nende muutmise vajaduse kohta esitab linnavalitsus linnavolikogule aruande arengudokumendis sätestatud tähtajaks (kui tähtaeg on määratud) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele järgneval aastal hiljemalt linna majandusaasta aruande esitamise ajal.

(12) Linnavalitsus esitab igal aastal linna majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus linnavolikogule ülevaate linna arengustrateegias sätestatud eesmärkide ja rakenduskavas kavandatud tegevuste elluviimise kohta.

(13) Linnavalitsus võib määrata linna asutustele ja linna valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele nõude koostada vähemalt viieaastane finantseerimis- ja tegevuskava koos mõõdikutega. Finantseerimis- ja tegevuskava peab olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ning see võetakse aluseks strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste kavandamisel ja eelarvestrateegia koostamisel.

§ 72 Linnaplaneerimine

(1) Linnaplaneerimine on linna ruumilise arengu kavandamine eesmärgiga tagada Tallinnas eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise ja tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

(2) Tallinna üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta ning selle eesmärk on linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering on linna eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise alus ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste andmise alus. Tallinnas koostatakse üldplaneeringud linnaosade ning muude linna territooriumi osade kohta. Asjaomaste kohalike omavalitsuste kokkuleppel võib Tallinna ja sellega piirneva valla territooriumi või selle osa kohta koostada ühise üldplaneeringu. Kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks võib koostada teemaplaneeringu.

(3) Tallinnas koostatakse linna territooriumi osa kohta detailplaneeringuid, mis on lähiaastate ehitustegevuse alus.

§ 73 Üldplaneeringud

[Kehtetu - Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012]

§ 74 Detailplaneering

[Kehtetu - Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012]

§ 75 Linna ehitustegevus

[Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006]

§ 76 Kultuurimälestiste kaitse

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.

(2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse muinsuskaitselised ülesanded vanalinna muinsuskaitsel määratakse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega ning kooskõlas UNESCO maailmapärandi objektidele kehtestatud nõuetega.

(Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012)

§ 77 Keskkonnakaitse

(1) Tallinna kui kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada linlastele tervislik ja meeldiv elukeskkond ning majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

(2) Tallinna keskkonnahoiu strateegilised eesmärgid ja vajalikud tegevussuunad seatakse Tallinna keskkonnastrateegias, mis koostatakse samaks perioodiks Tallinna arengustrateegiaga.

(3) Tallinna linnavolikogu, linnavalitsus ja linna asutused järgivad oma tegevuses säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtteid, milleks on:

1) jäätmetekke vältimine ja vähendamine;

2) jäätmete sortimine;

3) energia, vee ja paberi kokkuhoid;

4) keskkonnasäästlike lahenduste eelistamine hangetes;

5) keskkonnasõbralikud liikumisharjumused;

6) muud keskkonda säästvad lahendused.

(4) Keskkonnahoidliku käitumise juurutamine Tallinna linna asutustes toimub läbi ökotugitegevuste, mille põhimõtted sätestatakse Tallinna keskkonnastrateegias.

(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

X VÄLISSUHTED

§ 78 Tallinna välissuhete korraldamise alused

(1) Tallinnal on õigus astuda rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Tallinna linnavolikogu või viimase poolt määratud esindaja, kui vastava organisatsiooni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(3) Tallinna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees, linnapea ja abilinnapead, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti.

(4) Linna esindamist rahvusvahelises suhtluses korraldab strateegiakeskus, kellel on õigus anda linna asutustele juhiseid rahvusvaheliseks suhtluseks ja koostööks. Koostöös strateegiakeskusega on linna asutustel õigus osaleda rahvusvahelises suhtluses ja teha koostööd teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit.

(5) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused Tallinna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 79 Tallinna suhted partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega

(1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide pealinnade ja teiste omavalitsusüksustega.

(2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides.

(3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Tallinnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks.

XI TALLINNA ÕIGUSAKTID

§ 80 Tallinna omavalitsusorganite õigusaktide liigid

(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Tallinna haldusterritooriumil seadusega ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Tallinnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Tallinna haldusterritooriumi.

§ 80¹ Õigusaktide normitehnika

(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

(2) Linnavolikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 81 Linna õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Tallinna veebilehel 10 päeva jooksul arvates vastuvõtmisest ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ning jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omav õigusakt ka ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui linnavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär vastava abilinnapea ettepanekul.

(5) Linnavolikogu otsus ja linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei sätestata hilisemat jõustumise tähtaega.

(6) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja.

(7) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.

(8) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse õigusakte avalikustada ka teistes keeltes.

(9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga. Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei.

§ 82 Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

§ 83 Tallinna õigusaktide täitmise kontroll

(1) Tallinna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras.

(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

(2) Tallinna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei.

§ 83¹ Järelevalve linnaosa õigusaktide üle

(1) Linnaosakogu otsuste ja linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli linnapea.

(2) Kui linnapea leiab, et linnaosakogu otsus või linnaosa vanema korraldus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi või Tallinna õigusaktidega, teeb ta linnaosakogule või linnaosa vanemale ettepaneku viia otsus või korraldus õigusaktidega kooskõlla 15 päeva jooksul. Kui linnaosakogu või linnaosa vanem ei ole 15 päeva jooksul pärast linnapea kirjaliku ettepaneku saamist otsust või korraldust või selle sätet õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, tunnistab linnavalitsus linnapea ettepanekul linnaosakogu otsuse motiveeritult kehtetuks, linnaosa vanema suhtes teeb linnapea linnavalitsusele teenistusliku järelevalve algatamise ettepaneku.

XII LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL

§ 84 Õigusaktide algatamise õigus

§ 85 Muudatuste taotlemine Tallinna õigusaktides

XIII LINNAOSA

§ 86 Linnaosa õigusseisund

§ 87 Linnaosa sümboolika

§ 88 Linnaosa pädevus

§ 89 Linnaosa halduskogu

§ 90 Linnaosa halduskogu moodustamine

§ 91 Halduskogu liige

§ 92 Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

§ 93 Halduskogu liikme volituste peatumine

§ 94 Halduskogu asendusliige

§ 95 Halduskogu töökorralduse põhimõtted

§ 96 Halduskogu koosoleku ettevalmistamine ning läbiviimine

§ 97 Halduskogu otsus ja koosoleku protokoll

§ 98 Halduskogu esimees ja asetäitja(d)

§ 99 Halduskogu komisjon

§ 100 Halduskogu revisjonikomisjon

§ 101 Linnaosa halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja komisjonide esimeeste valimine ning komisjoni liikmete kinnitamine

§ 102 Valitud või kinnitatud isikute tagasikutsumise kord

§ 103 Halduskogu liikme enesetaandamine

§ 104 Linnaosa valitsus

XIII¹ AEGNA SAARE ÜLDKOGU REGLEMENT JA SAAREVANEMA VALIMISE KORD

§ 104¹ Aegna saare üldkogu

(1) Linna territooriumil asuva Aegna saare üldkogu (edaspidi üldkogu) on Aegna saare püsielanike kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduses nimetatud ülesanded ja kooskõlastuse andmine teistele kohaliku omavalitsuse kavatsustele ja kavadele, mis mõjutavad otseselt ja oluliselt elutingimusi Aegna saarel.

(2) Aegna saare püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab Aegna saarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Aegna saarel asuva asustusüksuse täpsusega.

(3) Üldkogu töövormiks on püsielanike koosolek, mille kutsub kokku ja saadab päevakava ning kutse saarevanem. Kui saarevanem ei kutsu koosolekut kokku, võivad kokkukutsumist nõuda vähemalt 1/3 Aegna saare püsielanikest. Kui saarevanem ei kutsu 30 päeva jooksul vähemalt 1/3 Aegna saare püsielanike soovil kokku koosolekut, siis kutsub koosoleku kokku Tallinna Kesklinna Valitsus.

(4) Üldkogu koosolekule kutsutakse kõik vähemalt 15-aastased Aegna saare püsielanikud ja neil on hääleõigus.

(5) Üldkogu koosoleku kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutlusele tulevad küsimused. Kutse peab olema hääleõiguslikele püsielanikele edastatud vähemalt seitse päeva enne üldkogu koosolekut kas e-posti või posti teel. Kutse avaldatakse ka üleriigilises ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid.

(6) Üldkogu koosolek toimub Aegna saarel. Kui üldkogu koosoleku kokkukutsumise kutse edastatakse hääleõiguslikele püsielanikele vähemalt 15 päeva enne koosolekut, võib koosoleku pidada ka väljaspool Aegna saart.

(7) Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab kuni saarevanema valimiseni linnavolikogu esimees või tema asendaja. Esimese üldkogu koosoleku päevakorras on saarevanema valimine.

(8) Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.

(9) Hääletamine üldkogu koosolekul on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Iga koosolekul osalev hääleõiguslik püsielanik hääletab ise ja tal on hääletamisel üks hääl. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole kohalolevatest hääleõiguslikest püsielanikest.

(10) Üldkogu koosolek protokollitakse. Protokollija valitakse koosolekul osalejate hulgast avalikul hääletusel. Protokollis kajastatakse üldkogu koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.

(11) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll säilitatakse saarevanema juures ja koopia edastatakse Tallinna Kesklinna Valitsusele.

§ 104² Hääleõigusliku püsielaniku õigused ja kohustused

(1) Hääleõigusliku püsielaniku õigused koosolekul on:

1) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid;

2) esineda sõnavõttudega;

3) nõuda ettepanekute hääletamist ja protokollimist;

4) seada üles kandidaate;

5) osaleda hääletamisel.

§ 104³ Saarevanema valimise kord

(1) Saarevanem valitakse salajasel hääletamisel täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate hääleõiguslike püsielanike poolthäälte enamusega kolmeks aastaks.

(2) Kandidaadi ülesseadmise õigus on igal üldkogul osaleval hääleõiguslikul püsielanikul.

(3) Saarevanema valimised viib läbi kolmeliikmeline komisjon, mille koosseis kinnitatakse üldkogu poolt avalikul hääletusel. Komisjoni liikmeks ei saa olla saarevanema kandidaat.

(4) Igal hääleõiguslikul püsielanikul on hääletamisel üks hääl.

(5) Valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osavõtnud hääleõiguslike püsielanike poolthäälte enamuse.

(6) Kui esimeses voorus ei osutu ükski kandidaat valituks, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletusvoor.

(7) Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimise otsuse vastuvõtmisest. Saarevanema volitused lõpevad tähtaja möödumise, tagasiastumise, tagasikutsumise või surma korral.

(8) Saarevanema tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike või Tallinna Kesklinna Valitsuse algatusel. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosseisu poolthäälteenamusega. Kui samal koosolekul ei valita uut saarevanemat, määrab üldkogu saarevanema kohusetäitja kuni uue saarevanema valimiseni.

§ 104⁴ Saarevanema õigused ja kohustused

(1) Saarevanemal on õigus:

1) esindada saare püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;

2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada Aegna saare elanike algatatud küsimusi;

3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse linnavolikogule või linnavalitsusele;

4) taotleda Tallinna Kesklinna Valitsuselt Aegna saarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;

5) saada linna asutustelt oma tegevuseks vajalikku teavet;

6) juhtida püsielanike tähelepanu Aegna saare probleemidele, mh heakorra ja avaliku korra probleemidele;

7) astuda saarevanema kohalt tagasi, kutsudes enne kokku üldkogu uue saarevanema valimiseks;

8) osaleda sõnaõigusega Tallinna Linnavolikogu istungitel.

(2) Saarevanemal on kohustus:

1) edastada püsielanikele asjakohast teavet, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;

2) teha Tallinna Kesklinna Valitsusele ettepanek Aegna saare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;

3) korraldada püsielanike koostööd;

4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade puhul erialase abi saabumiseni;

5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ning esitada püsielanikele ja Tallinna Kesklinna Valitsusele aruanne oma tegevuse kohta.

XIV PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 105 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

[Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009]

(1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks linnavolikogu määrusega.

[Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006]

(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v. a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 4 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päevast.

Lisa: Tallinna suur vapp, Tallinna suure vapi värvilahutus, Tallinna suure vapi värvilahutus ja Tallinna ühevärviline suur vapp kasutamiseks vähenduses

📎 LISA 1.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna väike vapp ja Tallinna lipp

📎 LISA 2.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna täisvapp

📎 LISA 3.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna teenetemärk

📎 LISA 4.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna vapimärk

📎 LISA 5.pdf (PDF annex)

Lisa: Linnapea ametikett

📎 LISA 51.pdf (PDF annex)

Lisa: Linnavolikogu esimehe ametiketi etalonkujutis

📎 LISA 52.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna heraldiline vapilipp

📎 LISA 53.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk - (Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

📎 LISA 54.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna linna piiri kirjeldus ja skeem

📎 LISA6_.pdf (PDF annex)

Lisa: Haabersti linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Kesklinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Kristiine linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Nõmme linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Pirita linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Põhja-Tallinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem

Lisa: Tallinna raemedali etalonkujutis

📎 Lisa 15.pdf (PDF annex)

Lisa: Tallinna logo kujutis

📎 Lisa 16.pdf (PDF annex)