LegalizeReform history
Täitemenetluse seadustik
63 versions
· 2026-01-07
2026-02-22
2026-01-16
2025-12-31
2025-11-20
2024-12-31
2024-03-31
2023-12-31
2023-10-31
2023-03-31
2023-01-31
2022-12-31
2022-08-31
2022-03-14
2021-04-18
2021-03-31
2021-03-03
2021-01-31
2020-12-31
2019-08-31
2019-03-31
2019-03-28
2018-12-31
2018-06-30
2018-06-09
2018-04-14
2018-01-08
2017-12-31
2017-07-05
2017-03-31
2016-12-31
2016-02-29
2015-09-30
2015-04-30
2015-03-05
2015-01-09
2014-12-31
2014-09-30
2014-03-22
2014-01-31
2014-01-23
2013-12-31
2013-03-31
2013-02-28
2013-01-09
2012-12-31
2012-06-22
2011-12-31
2011-04-04
2011-03-23
Changes on 2011-03-23
@@ -1,6 +1,6 @@
# Täitemenetluse seadustik
## I. osa TÄITEDOKUMENDID JA TÄITEKORRALDUS
## I osa TÄITEDOKUMENDID JA TÄITEKORRALDUS
### 1. peatükk TÄITEDOKUMENDID JA TÄITEKORRALDUS
@@ -44,9 +44,11 @@
15) sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel;
16) kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta;
17) notari tasu maksmise arve;
16) kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta;
17) notari tasu arve notari ametitoimingu ja selle läbiviimisega seotud kulude kohta;
17<sup>1</sup>) vandetõlgi tasu arve vandetõlgi seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu kohta;
18) rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele;
@@ -68,7 +70,9 @@
24) lepitusmenetluse käigus sõlmitud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 62<sup>1</sup>. peatükis sätestatud korras kinnitatud ja täidetavaks tunnistatud kokkulepe;
25) lepitusseaduse §-s 26 sätestatud korras lepitusorgani kinnitatud kokkulepe.
25) lepitusseaduse §-s 26 sätestatud korras lepitusorgani kinnitatud kokkulepe;
26) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja või laeva omaniku õigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse.
@@ -306,7 +310,7 @@
6) viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg;
7) viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.
7) viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.
(4) Täitmisteatele lisatakse täitedokumendi ärakiri.
@@ -318,7 +322,7 @@
(1) Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.
(2) Täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.
(2) Täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.
#### 2. jagu Kohtutäituri õigused
@@ -332,21 +336,51 @@
(4) Kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku elukoha, tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule kuuluva vara ning sellel lasuvate kohustuste kohta. Andmekogu vastutav töötleja on kohustatud andmed viivitamata esitama kirjalikult või elektrooniliselt.
##### § 26<sup>1</sup>. Trahvi määramine
(1) Kohtutäitur võib teha trahvihoiatuse:
##### § 26<sup>1</sup>. Sunniraha määramine
(1) Kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
(2) Kui teavet andma või arestimisakti täitma kohustatud isik ei täida oma kohustusi trahvihoiatusest hoolimata, teeb kohtutäitur kohtule ettepaneku isiku trahvimiseks.
(3) Kohus teeb teabe andmise või arestimisakti täitmise kohustuse täitmata jätmise korral kohtutäituri ettepaneku alusel trahvimääruse. Trahvimääruses korratakse täitmiseks vajaliku teabe esitamise või arestimisakti täitmise korraldust. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.
(4) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole see suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes.
(5) Kohus võib isikule määrata kohtutäituri ettepanekul korduvalt rahatrahvi kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide. Vastuväite esitamisel jätkub menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 lõigetes 3–8 sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalik hoiatus peab sisaldama:
1) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi;
2) otsust, mille täitmist taotletakse;
3) kuupäeva, milleni on aega otsus vabatahtlikult täita;
4) kui otsus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida;
5) sunniraha suurust, mida rakendatakse otsuse täitmata jätmise korral;
6) hoiatuse teinud kohtutäituri nime;
7) hoiatuse koostamise kuupäeva.
(3) Hoiatusega otsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama adressaadil kohustus täita.
(4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot.
(5) Kohtutäitur võib sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Sunniraha ei rakendata riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse suhtes.
(6) Sunniraha nõutakse sisse riigieelarvesse.
(7) Sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras.
(8) Sunniraha adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib otsuse teinud kohtutäitur sunniraha rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab otsuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud.
(9) Kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus.
(10) Sunniraha ei rakendata, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud sunniraha rakendamise alused on ära langenud;
2) otsuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks;
3) sunniraha rakendamine lükatakse edasi.
##### § 27. Täitmise takistamine
@@ -606,13 +640,13 @@
(3) Dokumentide üleandmise kohta koostatakse akt, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, üleantav vara, pankrotihalduri nimi ja akti koostamise kuupäev. Aktile lisatakse ka täitedokument.
## II. osa VARALE SISSENÕUDE PÖÖRAMISE ÜLDSÄTTED
## II osa VARALE SISSENÕUDE PÖÖRAMISE ÜLDSÄTTED
### 4. peatükk VARALE SISSENÕUDE PÖÖRAMISE ÜLDSÄTTED
##### § 52. Varale sissenõude pööramise viisid
(1) Varale sissenõude pööramisele vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.
(1) Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.
(2) Kinnisasjale sissenõude pööramisel võib kinnisasja määrata ka sundvalitsemisele. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõudja nõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast.
@@ -722,23 +756,47 @@
(8) Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.
##### § 63. Võlgniku vande kohta teabe väljastamine ja täitemenetlusregister
(1) Kohtutäitur säilitab võlgniku vannet ja sellega seonduvaid andmeid võlgniku vara kohta täitemenetlusregistris ja annab selle kohta avalduse alusel teavet:
1) teistele kohtutäituritele, kui teave on vajalik täitemenetluseks;
2) sissenõudjale, kellel on olemas täitedokument võlgniku vastu;
3) uurijale sellekohase määruse alusel;
4) võlgnikule;
5) muudele isikutele kohtumääruse alusel.
(3) Täitemenetlusregistrisse kantakse ka märge võlgnikule aresti kohaldamise kohta.
(4) täitemenetlusregistri andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.
##### § 63. Täitemenetlusregister
(1) Täitemenetlusregister on täitemenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kohtutäiturite menetluses olevatest täiteasjadest;
2) kajastada andmeid täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) tagada täitestatistika kogumine;
4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud täiteasjade kohta;
2) andmed täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) täitemenetlusega seotud digitaalsed dokumendid;
4) andmed menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta.
(3) Täitemenetlusregistri asutab ja selle põhimääruse
.
(4) Täitemenetlusregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Täitemenetlusregistri volitatud töötleja on justiitsministri poolt määratud isik.
(5) määrusega täitemenetlusregistri andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.
##### § 63<sup>1</sup>. Elektrooniline arestimissüsteem
(1) Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi või teiste huvitatud osapoolte vahel loodud infokanal, mille eesmärk on tagada võlgniku konto ja selle arestimise kohta elektrooniliselt info edastamine krediidiasutusele ning võimaldada päringute tegemist konto olemasolu ja saldo kohta.
(2) Elektroonilise arestimissüsteemi asutab ja selle põhimääruse
.
(3) Elektroonilise arestimissüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Elektroonilise arestimissüsteemi volitatud töötleja on justiitsministri poolt määratud isik.
(4) konto avamise elektroonilise kontrollimise korra ja tehnilised nõuded ning elektroonilise arestimissüsteemi andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.
### 6. peatükk SISSENÕUDE PÖÖRAMINE VALLASASJADELE
@@ -1198,7 +1256,7 @@
(4) Esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja kohtutäiturite ametikogu eelarveossa. Samuti peab ta tasuma tema pakutud hinna ning kordusenampakkumisel pakutud hinna vahe, kui kordusenampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam.
(5) Kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
(5) Kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
##### § 101. Asja müümine muul viisil
@@ -1350,7 +1408,7 @@
(4) Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.
(5) Ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada.
(5) Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.
##### § 115. Sissenõude pööramine võlgniku kontole
@@ -1518,33 +1576,33 @@
1) riiklikud peretoetused;
2) matusetoetus;
3) puudega inimese sotsiaaltoetus;
4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
6) seadusel põhinev elatis;
7) haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
8) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest;
9) vanemahüvitis;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 35<sup>1</sup> lõike 3 alusel makstav hüvitis;
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
7) seadusel põhinev elatis;
8) vanemahüvitis;
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.
(2) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
(2) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
##### § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust.
(1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
@@ -1714,7 +1772,7 @@
6) ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada.
(2) Enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 15 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele.
(2) Enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele.
##### § 154. Kirjalik hinnapakkumine
@@ -1902,7 +1960,7 @@
(2) Väljamakseid jaotuskava alusel teeb valitseja nõuete sissenõutavaks muutumisel.
## III. osa TÄITEMENETLUS ISIKU JA ASJA VÄLJAANDMISEKS NING TEATAVA TOIMINGU TEGEMISEKS JA TOIMINGUST HOIDUMISEKS
## III osa TÄITEMENETLUS ISIKU JA ASJA VÄLJAANDMISEKS NING TEATAVA TOIMINGU TEGEMISEKS JA TOIMINGUST HOIDUMISEKS
##### § 178. Vallasasja väljanõudmine
@@ -1960,13 +2018,7 @@
##### § 183. Täitemenetlus asendamatu toimingu tegemiseks
(1) Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.
(2) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes.
(3) Enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus. Kui kohtutäitur ei ole võlgnikule trahvihoiatust kätte toimetanud, teeb seda kohus.
(4) Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata võlgnikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta võlgnikku täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.
(1) Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 26<sup>1</sup> sätestatud korras.
##### § 184. Tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmine
@@ -1984,7 +2036,7 @@
(2) Käesolevas osas sätestatu ei välista ega piira sissenõudja õigust nõuda võlgnikult täitedokumendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.
## IV. osa VÕLGNIKU VARA TAGASIVÕITMINE
## IV osa VÕLGNIKU VARA TAGASIVÕITMINE
##### § 187. Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses
@@ -2066,7 +2118,7 @@
(4) Kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel. Pankrotihalduri soovimatus menetlust jätkata ei võta temalt õigust esitada tagasivõitmise hagi pankrotiseaduse kohaselt.
## V. osa OTSUSTE JA MÄÄRUSTE TÄITMINE VÄÄRTEO- JA KRIMINAALASJADES
## V osa OTSUSTE JA MÄÄRUSTE TÄITMINE VÄÄRTEO- JA KRIMINAALASJADES
### 9. peatükk OTSUSTE JA MÄÄRUSTE TÄITMINE VÄÄRTEO- JA KRIMINAALASJADES
@@ -2106,9 +2158,9 @@
##### § 201. Rahatrahvi asendamine arestiga
(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
(1) Kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega, saadab kohtutäitur hiljemalt kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise tähtpäevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg, sissenõudjale teate täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga ning teavitab sellest võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.
(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
(1) Kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale teate täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga ning teavitab sellest kohtutäiturit ja võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse rahatrahvi tasutud osa suurus.
@@ -2118,7 +2170,7 @@
##### § 202. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
##### § 203. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku lõppemise korral
@@ -2142,7 +2194,7 @@
(1) Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.
(2) Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule.
(2) Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
(3) Kui võlgnik on enne asenduskaristuse kohaldamist rahalise karistuse ja varalise karistuse summa täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes, teatades maakohtule viivitamata kirjalikult rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisest.
@@ -2150,9 +2202,7 @@
##### § 207. Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu
(1) Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
##### § 208. Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes füüsilise isiku surma tõttu ning rahalise karistuse sissenõudes juriidilise isiku lõppemise korral
@@ -2174,7 +2224,7 @@
.
## VI. osa TAHTEAVALDUSE KÄTTETOIMETAMINE KOHTUTÄITURI VAHENDUSEL
## VI osa TAHTEAVALDUSE KÄTTETOIMETAMINE KOHTUTÄITURI VAHENDUSEL
##### § 212. Tahteavalduse kättetoimetamine
@@ -2200,7 +2250,7 @@
(2) Kättetoimetamisteatises ja -aktis märgitakse muu hulgas selle isiku nimi, kelle avalduse alusel dokument kätte toimetati.
## VII. osa KAEBUSED JA HAGID TÄITEMENETLUSES
## VII osa KAEBUSED JA HAGID TÄITEMENETLUSES
##### § 217. Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale
@@ -2270,7 +2320,7 @@
4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.
## VIII. osa RAKENDUSSÄTE
## VIII osa RAKENDUSSÄTE
##### § 224. Seadustiku jõustumine ja rakendamine
2010-12-31
2010-06-30
2009-12-31
2009-11-14
2009-09-30
2009-02-28
2008-12-31
2008-12-26
2007-12-31
2007-04-30
2007-01-31
2006-12-31
2006-02-03
2005-12-31
TMS
original version
Text at this date