LegalizeReform history
Riigieelarve seadus
25 versions
· 2025-12-19
2026-12-31
2026-02-28
2025-12-28
2024-12-31
2024-11-28
2024-06-06
2023-12-31
2022-12-09
2022-03-20
2021-12-31
2021-12-14
2021-04-17
2020-04-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-04-30
2018-12-31
2017-12-31
2017-08-31
2017-07-16
2016-12-31
2016-06-30
2015-12-31
2014-06-30
Changes on 2014-06-30
@@ -58,13 +58,13 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku suhtes, kui tema kavandatava põhitegevuse tulemi puudujääk on seotud tegevuskavas või äriplaanis ettenähtud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamisega.
(5) Keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulude ning põhitegevuse kulude arvestusmetoodika
(5) Keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulude ning põhitegevuse kulude arvestusmetoodika kehtestab
määrusega, arvestades põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013.
##### § 7. Korrigeerimismehhanism
(1) Kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon puudujäägis, esitab rahandusminister kuu aja jooksul prognoosi avalikustamisest arvates Vabariigi Valitsusele teadmiseks olukorra analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks.
(1) Kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon puudujäägis, esitab valdkonna eest vastutav minister kuu aja jooksul prognoosi avalikustamisest arvates Vabariigi Valitsusele teadmiseks olukorra analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks.
(2) Kui riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk suurem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (edaspidi *SKP*) või kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohases Euroopa Liidu eelarvepoliitika koordineerimise protsessis leiavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu, et Eesti valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon erineb märkimisväärselt käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise kohandamiskavast, peab Vabariigi Valitsus rakendama eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid, lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest.
@@ -84,7 +84,7 @@
(1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (edaspidi *netovõlakoormus*) võib moodustada kuni 40 protsenti samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu käesoleva seaduse § 12 alusel esitatud finantsplaaniga hõlmatud perioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40 protsendi suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
(2) Keskvalitsuse juriidilise isiku võlakohustuste ja likviidsete varade arvutusmetoodika
(2) Keskvalitsuse juriidilise isiku võlakohustuste ja likviidsete varade arvutusmetoodika kehtestab
määrusega.
@@ -104,17 +104,17 @@
(1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidiline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 1. märtsiks.
(2) Nõuded finantsplaani sisule ja finantsplaani esitamise korra
(2) Nõuded finantsplaani sisule ja finantsplaani esitamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 13. Keskvalitsuse juriidiliselt isikult lisaandmete saamine
(1) Rahandusministril ja asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on õigus käesolevas peatükis sätestatud eelarvereeglite täitmise hindamiseks saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril ja asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on õigus käesolevas peatükis sätestatud eelarvereeglite täitmise hindamiseks saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.
(2) Asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on riigieelarvest toetuse saamise taotluse hindamiseks ning toetuse kasutamise kontrollimiseks õigus saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.
(3) Rahandusminister saab andmeid asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel.
(3) Valdkonna eest vastutav minister saab andmeid asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel.
##### § 14. Eelarvereeglite täitmise jälgimine
@@ -180,7 +180,7 @@
(4) Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi, jaotatakse programm alaprogrammideks ning ministrid kinnitavad alaprogrammid ja vajaduse korral kogu programmi.
(5) Valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra
(5) Valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab
määrusega.
@@ -210,7 +210,7 @@
(3) Rahandusministeeriumil on eelarvestrateegia koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.
(4) Eelarvestrateegia koostamise korra
(4) Eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab
määrusega.
@@ -282,7 +282,7 @@
(3) Tegevuspõhise liigenduse kasutamise riigieelarve eelnõus otsustab Vabariigi Valitsus. Põhiseadusliku institutsiooni eelarve tegevuspõhise liigendamise otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.
(4) Eelarveklassifikaatori
(4) Eelarveklassifikaatori kehtestab
määrusega.
@@ -344,9 +344,9 @@
##### § 31. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine
(1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest. Siseminister ja regionaalminister liigendavad Siseministeeriumi valitsemisala kulud oma valdkonna küsimuste piires eraldi.
(1) liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.
(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
@@ -384,7 +384,7 @@
4) Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud niisuguse sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse, mille eest ei anta otseselt välistoetuse andjale vastu kaupu ega teenuseid (edaspidi *välistoetus*), riiklik kaasfinantseering kantakse üle kogumahus.
(6) Riigieelarve vahendite ülekandmise korra
(6) Riigieelarve vahendite ülekandmise korra kehtestab
määrusega.
@@ -402,7 +402,7 @@
(3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.
(4) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise korra
(4) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise korra kehtestab
määrusega.
@@ -488,7 +488,7 @@
4) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud Riigikogu otsus.
(3) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.
(3) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.
#### 5. jagu Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega
@@ -538,7 +538,7 @@
(3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega.
(4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra
(4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
@@ -632,7 +632,7 @@
(2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab rahandusminister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
##### § 55. Toetuse ja kaasfinantseeringu vahendite kasutamine
@@ -668,7 +668,7 @@
(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.
(3) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra
(3) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kehtestab
määrusega.
@@ -708,7 +708,7 @@
(4) Minister võib ministeeriumi valitsemisala riigiasutustel lubada võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa nende ministeeriumi valitsemisala täidetavate rahaliste kohustuste maht 50 protsenti ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.
(5) Rahandusministri ettepanekul võib Vabariigi Valitsus suurendada ministeeriumi valitsemisala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kuid mitte rohkem kui 80 protsendini ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. Riigieelarvega võib Vabariigi Valitsusele anda õiguse lubada ministeeriumi valitsemisalale rahaliste kohustuste võtmist käesolevas lõikes sätestatust suuremas mahus.
(5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul võib Vabariigi Valitsus suurendada ministeeriumi valitsemisala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kuid mitte rohkem kui 80 protsendini ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. Riigieelarvega võib Vabariigi Valitsusele anda õiguse lubada ministeeriumi valitsemisalale rahaliste kohustuste võtmist käesolevas lõikes sätestatust suuremas mahus.
(6) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused lähtuvad eelseisvateks eelarveaastateks rahaliste kohustuste võtmisel käesoleva paragrahvi lõikest 4, kui riigieelarvega ei ole kindlaks määratud teisiti.
@@ -750,7 +750,7 @@
(8) Pärast Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii andmise otsustamist sõlmib laenu või riigigarantii andmiseks vajalikud lepingud, teeb tehingud ja korraldab nende täitmist Rahandusministeerium.
(9) Laenu ja käesoleva seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise korra ning täpsemad tingimused
(9) Laenu ja käesoleva seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise korra ning täpsemad tingimused kehtestab
määrusega.
@@ -782,7 +782,7 @@
(1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurima lubatud jäägi arvel anda riigitulundusasutusele tagastatavat toetust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab rahandusminister.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab valdkonna eest vastutav minister.
#### 3. jagu Riigiasutuste kassaline teenindamine
@@ -792,15 +792,15 @@
(2) Riigiasutusel ei või olla krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekontot, välja arvatud, kui selleks on loa andnud Rahandusministeerium. Loa andmisel võib Rahandusministeerium riigiasutusele seada tingimusi sellise konto kasutamiseks.
(3) Kui riigieelarve tulude laekumise kord ei ole seadusega või selle alusel kindlaks määratud, kehtestab selle rahandusminister käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
(4) Kassalise teenindamise eeskirja
(3) Kui riigieelarve tulude laekumise kord ei ole seadusega või selle alusel kindlaks määratud, kehtestab selle valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
(4) Kassalise teenindamise eeskirja kehtestab
määrusega.
(5) Rahandusministeerium tagab kassalise teenindamise toimepidevuse. Arveldussüsteemide häirete korral on Rahandusministeeriumil kohustus tagada riigieelarvest maksete ja arvelduste tegemine.
(6) Rahandusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega riigieelarve väljamaksete tingimused arveldussüsteemide häirete korral ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud juhul selliselt, et on tagatud:
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega riigieelarve väljamaksete tingimused arveldussüsteemide häirete korral ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud juhul selliselt, et on tagatud:
1) riigi toimimine hädaolukorras, erakorralises seisukorras, eriolukorras ja sõjaolukorras;
@@ -838,9 +838,9 @@
(3) Rahandusministeeriumile ei kohaldata riigi rahavoo juhtimisel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud kohustuste võtmise piiranguid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud väljamaksete tegemist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest.
(5) Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted
(4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud väljamaksete tegemist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest.
(5) Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted kehtestab
määrusega.
@@ -858,11 +858,11 @@
##### § 68. Potentsiaalsete kohustuste täitmine
(1) Rahandusminister korraldab käesoleva seaduse alusel antud riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.
(2) Rahandusminister korraldab nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks riik on, nõudmisel sissemakstava osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister otsustab nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi antud tagatistest ning kohtuotsustest ja -määrustest tulenevate rahaliste kohustuste, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud ja mida pole võimalik täita Vabariigi Valitsuse reservi vahendite arvel, täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.
(1) Valdkonna eest vastutav minister korraldab käesoleva seaduse alusel antud riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.
(2) Valdkonna eest vastutav minister korraldab nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks riik on, nõudmisel sissemakstava osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel valdkonna eest vastutav minister otsustab nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi antud tagatistest ning kohtuotsustest ja -määrustest tulenevate rahaliste kohustuste, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud ja mida pole võimalik täita Vabariigi Valitsuse reservi vahendite arvel, täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.
#### 3. jagu Riigi võlakohustused
@@ -898,7 +898,7 @@
(4) Rahandusministeerium juhib riigi võlakohustustega kaasnevaid finantsriske. Rahandusministeeriumil on õigus riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil nõuda ja anda tagatisi.
(5) Riigile võlakohustuste võtmise tingimused
(5) Riigile võlakohustuste võtmise tingimused kehtestab
määrusega.
@@ -940,7 +940,7 @@
(3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse ja likviidsuse säilitamine ning kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu saamine.
(4) Stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted
(4) Stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab
määrusega.
@@ -1000,7 +1000,7 @@
(2) Riigikontroll lõpetab riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil.
(3) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab majandusaasta aruande koos riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli kohta avaldatava Riigikontrolli kontrolliaruandega Rahandusministeeriumile seitsme tööpäeva jooksul pärast Riigikontrollilt aruande saamist ja avalikustab esitatu oma kodulehel. Rahandusminister esitab ministeeriumide majandusaasta aruanded koos Riigikontrolli kontrolliaruannetega seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase majandusaasta aruande ja selle juurde kuuluva kontrolliaruande saamist Vabariigi Valitsusele.
(3) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab majandusaasta aruande koos riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli kohta avaldatava Riigikontrolli kontrolliaruandega Rahandusministeeriumile seitsme tööpäeva jooksul pärast Riigikontrollilt aruande saamist ja avalikustab esitatu oma kodulehel. Valdkonna eest vastutav minister esitab ministeeriumide majandusaasta aruanded koos Riigikontrolli kontrolliaruannetega seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase majandusaasta aruande ja selle juurde kuuluva kontrolliaruande saamist Vabariigi Valitsusele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ministeeriumi majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Vabariigi Valitsus hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. juulil.
@@ -1040,862 +1040,13 @@
#### 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
##### § 82. Eesti Arengufondi seaduse muutmine
Eesti Arengufondi seaduse § 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Arengufondi vara paigutamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärgist. Nõukogu kinnitab Arengufondi vara paigutamise põhimõtted, lähtudes riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtetest.”.
##### § 83. Eesti Haigekassa seaduse muutmine
Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 1<sup>1</sup> ja 1<sup>2</sup> järgmises sõnastuses:
„(1<sup>1</sup>) Haigekassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta haigekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta Riigikogule.
(1<sup>2</sup>) Riigikogu kinnitab haigekassa eelarvepositsiooni eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta riigieelarvega.”;
**2)** paragrahvi 39 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riik maksab haigekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui haigekassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.”.
##### § 84. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine
Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 6. Kultuurkapitali majandustegevus ja eelarve**”;
**2)** paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kultuurkapitali kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;
**3)** seadust täiendatakse §-ga 6<sup>3</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 6<sup>3</sup>. Kultuurkapitali finantsplaan**
(1) Kultuurkapital koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Kultuurkapitali eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”;
**4)** paragrahvi 11 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) võtab vastu Kultuurkapitali aastaeelarve, kinnitab finantsplaani ja auditeeritud majandusaasta aruande;”.
##### § 85. Eesti Panga seaduse muutmine
Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** seadust täiendatakse §-ga 4<sup>2</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 4<sup>2</sup>. Eelarvenõukogu**
(1) Eelarvenõukogu on nõuandekogu, mille ülesanne on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ning jälgida siseriiklike eelarvereeglite täitmist. Eelarvenõukogu on oma ülesande täitmisel sõltumatu ega võta vastu juhiseid Eesti Pangalt, Vabariigi Valitsuselt või muudelt avaliku või erasektori organitelt.
(2) Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest, kellel peab olema laitmatu reputatsioon, vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad majandusalal ning eelarvenõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused.
(3) Eelarvenõukogu liikmed nimetab ja kutsub tagasi Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu. Eelarvenõukogu liige nimetatakse viieks aastaks. Eelarvenõukogu liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda, kui ta astub ametisse või teenistusse või on osaline tegevuses, mis avaldab või võib avaldada negatiivset mõju eelarvenõukogu sõltumatusele.
(4) Eelarvenõukogu põhikirja kinnitab Eesti Panga Nõukogu. Põhikirjaga võib täpsustada eelarvenõukogu töökorda, selle liikmetele esitatavaid nõudeid, liikmelisuse tekkimise ja lõppemise aluseid ning eelarvenõukogu või selle liikmete kulude katmise ja tasustamise reegleid.
(5) Eelarvenõukogu hinnangud ja arvamused avaldatakse eelarvenõukogu kodulehel.
(6) Eelarvenõukogul on õigus saada ministeeriumitelt, valitsussektorisse kuuluvatelt asutustelt ja Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.
(7) Eesti Pank annab eelarvenõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Eesti Panga nõudel hüvitab Vabariigi Valitsus Eesti Pangale seoses eelarvenõukogu tööga kantud otsesed kulud.”;
**2)** paragrahvi 9 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„4) Eesti Panga asepresidentide, Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ning siseauditi osakonna juhataja ametisse nimetamine ja vabastamine, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu ja eelarvenõukogu liikmete nimetamine ja tagasikutsumine Eesti Panga presidendi ettepanekul;
5) Eesti Panga põhikirja, eelarvenõukogu põhikirja ning Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste põhikirjade ning siseauditi osakonna põhimääruse kinnitamine;”;
**3)** paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu ning eelarvenõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;”;
**4)** paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„(1<sup>1</sup>) Eesti Vabariigile jagatud Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikud kuuluvad Eesti Pangale.”.
##### § 86. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine
Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kinnitab Rahvusraamatukogu finantsplaani ja võtab vastu eelarve;”;
**2)** paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „riigieelarveliste eraldiste kasutamise leping” sõnaga „leping”;
**3)** paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusraamatukogu kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. Vajaduse korral võib majandusaasta jooksul vastu võtta Rahvusraamatukogu lisaeelarve, suurendades või vähendades Rahvusraamatukogu tulusid või kulusid. Lisaeelarvele kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut.”;
**4)** seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 20<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 20<sup>1</sup>. Rahvusraamatukogu finantsplaan**
(1) Rahvusraamatukogu koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Rahvusraamatukogu eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.
##### § 87. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusringhäälingu juhatus koostab enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist tasakaalus eelarve, milles märgitakse kõik järgmise majandusaasta tulud, kulud ja finantseerimistehingud. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;
**2)** paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Lisaeelarve peab olema kooskõlas Rahvusringhäälingu finantsplaaniga ning sellele kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reegleid, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglit ja § 11 alusel kehtestatud piiranguid.”;
**3)** seadust täiendatakse §-ga 7<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 7<sup>1</sup>. Rahvusringhäälingu finantsplaan**
(1) Rahvusringhääling koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Rahvusringhäälingu eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”;
**4)** paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitatud arengukava edastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu Rahandusministeeriumile.”;
**5)** paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 10. Haldusleping**”;
**6)** paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
**7)** paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Rahvusringhäälingu finantsplaani kinnitamine, taotluse esitamine kultuuriministrile Rahvusringhäälingule riigieelarvest toetuse saamiseks, eelarve kinnitamine ning selle täitmise järelevalve;”.
##### § 88. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine
Eesti Teaduste Akadeemia seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kuulab ära ja kinnitab Akadeemia tegevuse aastaaruande ja eelarve täitmise aruande;”;
**2)** paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„6<sup>1</sup>) võtab vastu Akadeemia eelarve ja finantsplaani;”;
**3)** paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Akadeemia kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Akadeemia finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;
**4)** seadust täiendatakse §-ga 21<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 21<sup>1</sup>. Akadeemia finantsplaan**
(1) Akadeemia koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Akadeemia eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.
##### § 89. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 30 lõike 3” tekstiosaga „§ 58 lõike 3”.
##### § 90. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;
**2)** paragrahvi 74<sup>10</sup> lõike 1 kolm esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid kannab Siseministeerium lepingu alusel üle kohaliku omavalitsuse üksustele või riigi sihtasutusele (edaspidi *sihtasutus*). Sihtasutusele kantakse liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid üle korraga vastavalt liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirjas märgitud maksimaalsetele toetussummadele. Kohaliku omavalitsuse üksustele kantakse liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid üle korraga või ühekaupa pärast elamu elektrivõrguga ühendamist.”.
##### § 91. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduse § 45 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§-s 30” tekstiosaga „§-s 58”.
##### § 92. Hüvitusfondi seaduse muutmine
Hüvitusfondi seaduse § 53 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 37” tekstiosaga „§-s 71”.
##### § 93. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 39. Jäätmehoolduse arendamine**”;
**2)** paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.
(2) Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.”;
**3)** paragrahvi 39 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldavad:”;
**4)** paragrahvi 39 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.”;
**5)** paragrahvid 40 ja 40<sup>1</sup> tunnistatakse kehtetuks;
**6)** paragrahvi 42 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.”;
**7)** paragrahvi 43 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 43. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine**”;
**8)** paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ja selles muudatuste tegemine. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut.”;
**9)** paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
**10)** paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnaminister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel.”;
**11)** paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
**12)** paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.”;
**13)** paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama valdkonna arengukava ja selle rakendusdokumendi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.”;
**14)** seaduse 2. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;
**15)** paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab keskkonnaminister valdkonna arengukavast lähtudes.”;
**16)** paragrahvi 83 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) taotletud tegevus on olulises vastuolus keskkonnahoiu valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.”.
##### § 94. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 18 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kinnitab finantsplaani, riigieelarvest sihtotstarbelise rahastamise taotluse ja eelarve;”;
**2)** paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) esitab keskkogule kinnitamiseks finantsplaani, riigieelarvelise sihtotstarbelise rahastamise taotluse, eelarve ja majandusaasta aruande;”;
**3)** paragrahvi 69 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Valve korraldamise tasu ja selle kasutamise tingimused määratakse kindlaks riigivara valitseja ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas lepingus.”;
**4)** paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseliidu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Kaitseliidu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;
**5)** seadust täiendatakse §-ga 83<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 83<sup>1</sup>. Kaitseliidu finantsplaan**
(1) Kaitseliit koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Kaitseliidu eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.
##### § 95. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduse § 3 tunnistatakse kehtetuks.
##### § 96. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) kinnitab KBFI finantsplaani.”;
**2)** paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) KBFI kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama KBFI finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;
**3)** seadust täiendatakse §-ga 13<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 13<sup>1</sup>. KBFI finantsplaan**
(1) KBFI koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks KBFI eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.
##### § 97. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud kava, programm ja strateegia;”.
##### § 98. Keskkonnatasude seaduse muutmine
Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 33<sup>4</sup> lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.”;
**2)** paragrahvi 56<sup>1</sup> lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Keskkonnatasudest laekunud vahendeid haldab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.”;
**3)** paragrahvi 56<sup>1</sup> lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnatasudest laekunud vahendeid hoitakse Rahandusministeeriumi riigikassa koosseisu kuuluval e-riigikassa kontol ning neid kasutatakse riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.”.
##### § 99. Kiirgusseaduse muutmine
Kiirgusseaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
##### § 100. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvis 1 asendatakse sõnad „kava koostamise” sõnaga „menetluse”;
**2)** paragrahvi 20 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana:
1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks;
2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud mitte väiksemana kui null.”;
**3)** paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul peab eelarvestrateegiaga kavandatavate aastate põhitegevuse tulemite summa olema mitte väiksem kui null.”;
**4)** paragrahvi 22 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ajal eelarvestrateegias või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste või meetmete kohta;”;
**5)** paragrahvi 29 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) ülevaade eelarvestrateegias kavandatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamiseks kavandatud tegevuste või saneerimiskava täitmise kohta käesoleva seaduse §-des 40 ja 44 nimetatud menetluse ajal.”;
**6)** paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.”;
**7)** paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavast väärtusest väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavale väärtusele.”;
**8)** seadust täiendatakse §-ga 34<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 34<sup>1</sup>. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel**
(1) Riigieelarvest investeeringutoetuse saamiseks riigieelarve seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tingimustel peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja tema arvestusüksus kinni pidama järgmistest nõuetest:
1) taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;
2) taotluse esitamise aasta eelarves kinnitatud põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 sätestatule;
3) netovõlakoormus ei tohi viimaste teadaolevate andmete kohaselt ja taotluse esitamise aasta kinnitatud eelarve kohaselt aasta lõpu seisuga ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud ülemmäära;
4) projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, aga seda ei ole eelarves kavandatud ja kohaliku omavalitsuse üksus selle tasumiseks võlakohustust ei võta, peab viimaste teadaolevate andmete kohaselt taotluse esitamise aasta lõpu likviidsete varade kavandatava jäägi suurus või omafinantseeringu tagamiseks kavandatav suurendatud sissetulek või vähendatud väljaminek katma omafinantseeringu suuruse. Mitmeaastase projekti puhul võetakse arvesse eelnimetatud andmed projekti perioodi iga aasta kohta.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab omafinantseeringu tasuda võetava võlakohustusega, kuid võlakohustuse võtmist ei ole eelarves või eelarvestrateegias kavandatud, peab viimaste teadaolevate andmete alusel põhitegevuse tulemi suurus taotluse esitamise aastal ja igal eelseisval kolmel aastal katma olemasolevate võlakohustuste ja võetava võlakohustuse igal aastal kavandatavad finantskulud ja tagasimaksmise kulud.
(4) Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus või nad panustavad teise taotleja projekti omafinantseeringusse ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuded ei ole täidetud, jätab toetuse andja selle projekti investeeringute kavast välja või taotluse rahuldamata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(5) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuded, kuid on võimalik projekt jooksval aastal või eelseisvatel aastatel ellu viia, võib toetuse andja teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega. Otsuses määratakse tähtpäev, mis ajaks tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded täita.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmiseks kõrvaltingimuse seadmisel on toetuse andja kohustatud küsima enne taotluse suhtes otsuse tegemist Rahandusministeeriumilt arvamust.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei rakendata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuse osutaja suhtes.”;
**9)** paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud eelarvete tasandusfondi kaudu” tekstiosaga „riigieelarve seaduse § 46 lõikes 1 sätestatud toetusena”;
**10)** peatükki 6 täiendatakse §-dega 35<sup>1</sup> ja 35<sup>2</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 35<sup>1</sup>. Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang**
(1) Võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut rakendatakse, kui riigi eelarvestrateegia aluseks olev riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe ja poole protsendi sisemajanduse koguproduktist (edaspidi *SKP*) või valitsussektori võlakoormuse suurenemist üle 55 protsendi SKP-st.
(2) Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang rakendub kahe nädala möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamisest Rahandusministeeriumi veebilehel. Piirang kestab 90 päeva.
(3) Rahandusministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksusi viivitamata piirangu kehtima hakkamisest ja lõpetamisest.
(4) Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu perioodil võivad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võtta ainult käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 nimetatud võlakohustusi, et tagada järgmiste toetuste sildfinantseerimine või nende saamiseks vajalik omafinantseering:
1) struktuuritoetuse seaduse alusel saadav toetus;
2) muude õigusaktide alusel saadav Euroopa Liidu toetus;
3) välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatav toetus;
4) riigieelarvest antav investeeringutoetus.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad refinantseerida käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 nimetatud võlakohustusi tingimusel, et võlakohustuste kogusumma võrreldes eelarveaasta alguse seisuga ei suurene.
(6) Võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut ei rakendata nende võlakohustuste suhtes, mille võtmiseks on riigihange või võlakirjade puhul avalik pakkumine välja kuulutatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamist Rahandusministeeriumi veebilehel.
**§ 35<sup>2</sup>. Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu ajal võlakohustuste võtmine**
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab enda ja temast sõltuva üksuse käesoleva seaduse § 35<sup>1</sup> lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuse võtmise kooskõlastamise taotluse Rahandusministeeriumile enne vastava kohustuse võtmist.
(2) Rahandusministeerium vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeeriumil on õigus taotluse menetlemise käigus küsida taotluse esitajalt lisainformatsiooni ja -dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tegemiseks. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või lisaandmete ja -dokumentide esitamiseks määrab Rahandusministeerium tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(3) Rahandusministeerium analüüsib kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse esitatud andmete põhjal, kas käesoleva seaduse § 35<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud toetuste omafinantseeringut on võimalik tagada kohustusi võtmata:
1) ülejäänud investeeringute mahtu vähendades, välja arvatud käesoleva seaduse § 35<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud toetustega seotud või avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvest toetatavad investeeringud või tõendatud vältimatud investeeringud;
2) positiivse põhitegevuse tulemi arvel, arvestades vajadusega tagada kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse kestlik võimekus finantskulude ja võetud kohustuste tasumiseks;
3) eelarves kavandatud reservfondi või likviidsete varade arvel, arvestades vajadusega säilitada vajalik likviidsusreserv põhitegevuse kulude katteks.
(4) Rahandusministeerium analüüsib taotlust kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve, eelarvestrateegia ja raamatupidamise seaduse § 35 lõike 2 kohaselt koostatud aruannetes esitatud andmete alusel.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusel selgub, et kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus on suuteline võlakohustusi võtmata tagama käesoleva seaduse § 35<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud toetuste omafinantseeringu, võib Rahandusministeerium jätta kohustuse võtmise taotluse kooskõlastamata või anda kooskõlastuse väiksemas summas. Kohustuse võtmise osalise kooskõlastamise korral esitab Rahandusministeerium põhjendatud ettepaneku võetava kohustuse suuruse vähendamiseks.”;
**11)** paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 1<sup>1</sup>–1<sup>3</sup> järgmises sõnastuses:
„(1<sup>1</sup>) Kohaliku omavalitsuse üksus võib omada sularaha, kuid mitte rohkem kui on valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmäär.
(1<sup>2</sup>) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad igapäevaseks arveldamiseks omada hoiust:
1) krediidiasutuses, millel puudub krediidireiting või see on väiksem kui rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratluse kohaselt investeerimisjärgu krediidireiting, käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>3</sup> määratud tingimusel;
2) krediidiasutuses või selle emaettevõtja või filiaalina tegutsevas välisriigi krediidiasutuses, millel on investeerimisjärgu krediidireiting.
(1<sup>3</sup>) Käesoleva paragrahvi lõike 1<sup>2</sup> punktis 1 nimetatud krediidiasutustes hoitavate hoiuste jääk ei tohi kuu lõpu seisuga olla suurem kui 0,5 protsenti kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või temast sõltuva üksuse eelmise aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummast.”;
**12)** paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 likviidsete varadena määratud vahendeid paigutada:
1) kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, kui krediidiasutusel või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseval välisriigi krediidiasutusel ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratletuse kohaselt krediidireiting (edaspidi *krediidireiting*) väiksem kui P-1 (*Moody’s*) või selle ekvivalent;
2) võlakirjadesse, mille emitendi krediidireiting ei ole väiksem kui A2 (*Moody’s*) või P-1 (*Moody’s*) või nende ekvivalent;
3) selliste rahaturu- ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele.”;
**13)** paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„(2<sup>1</sup>) Kui võlakirja emitendi kõrgeim krediidireiting on muutunud pärast võlakirja soetamist väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidireitingust või rahaturu- ja intressifond ei vasta pärast osakute soetamist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 määratud nõuetele, peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võlakirja realiseerima või osaku võõrandama kolme kuu jooksul.”;
**14)** paragrahvi 37 lõiked 2 ja 2<sup>1</sup> muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi.
(2<sup>1</sup>) Kohaliku omavalitsuse üksus võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Volikogu võib otsustada laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda.”;
**15)** paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 2<sup>2</sup> järgmises sõnastuses:
„(2<sup>2</sup>) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada kohaliku omavalitsuse üksustele edasilaenamisega tegeleva isiku selleks otstarbeks võetavaid võlakohustusi järgmistel tingimustel:
1) edasilaenamine on isiku põhitegevusala;
2) isik on vähemalt kolme kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühiselt asutatud ja selle äriühinguna tegutseva isiku kõik aktsiad või osad kuuluvad vähemalt kolmele kohaliku omavalitsuse üksusele.”;
**16)** seaduse 8. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „kava” sõnaga „menetlus”;
**17)** paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid, kui:
1) kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga oli põhitegevuse tulem väiksem käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või
2) aruandeaasta lõpu seisuga ületas netovõlakoormus käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamata jätmine esines esmakordselt aruandeaasta lõpu seisuga ning kohaliku omavalitsuse üksus kavandab vastuvõetud eelarvega rakendamata jätmist jätkata, informeerib Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust meetmete rakendamata jätmise tagajärgedest.”;
**18)** paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 40. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlus**
(1) Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (edaspidi *korrigeerimismenetlus*) alustatakse, kui käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel on tuvastatud, et kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse:
1) põhitegevuse tulem oli kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga väiksem käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või
2) netovõlakoormus ületas kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.
(2) Korrigeerimismenetluse perioodiks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise aasta ja sellele järgnevad neli aastat.
(3) Korrigeerimismenetluse alustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama eelarvestrateegias ettenähtud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise hiljemalt menetlusperioodi lõpuks. Kui nende rakendamine eeldab sissetulekute suurendamist või väljaminekute vähendamist, esitab kohaliku omavalitsuse üksus eelarvestrateegias vastavad korrigeerivad tegevused koos rahalise mõjuga korrigeerimismenetluse aastate kohta. Menetlusperioodil ei tohi eelarvestrateegias ette näha tegevusi, mis raskendavad finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist.
(4) Korrigeerimismenetluse ajal ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus eelarvet kavandada selliselt, et aasta lõpu seisuga on põhitegevuse tulem väiksem või netovõlakoormus suurem, kui eelarvestrateegias on korrigeerimismenetluse vastavaks aastaks kavandatud.
(5) Korrigeerimismenetluse perioodil võib tervishoiuteenuse osutaja suurendada vajaduse korral oma netovõlakoormust kuni 60 protsendini põhitegevuse tulude mahust, kui seejuures tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmine.
(6) Kui eelarvestrateegia või eelarve ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimustele, esitab Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksusele põhjendatud ettepaneku viia 60 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates eelarvestrateegia ja eelarve kooskõlla seaduse nõuetega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei rakendata korrigeerimismenetluse ja raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal.”;
28.07.2023
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.
**19)** paragrahvi 41 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 41. Korrigeerimismenetluse lõpetamine**
Korrigeerimismenetlus loetakse lõppenuks:”;
**20)** paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ei ole käesoleva seaduse § 40 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kinnitanud käesoleva seaduse § 40 lõikele 3 vastavat eelarvestrateegiat;
2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korrigeerimismenetluse perioodi viimase aruandeaasta lõpu seisuga kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt;”;
**21)** paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raske finantsolukorra ohu komisjon (edaspidi *komisjon*) nõustab Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse üksuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse läbiviimisel eesmärgiga kõrvaldada raske finantsolukorra oht ja kohelda võlausaldajaid võrdselt.”;
**22)** paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõna „põhimääruse” sõnaga „töökorra”;
**23)** paragrahvi 43 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
**24)** paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui on ilmnenud käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud, otsustab Rahandusministeerium asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise ja informeerib sellest komisjoni.”;
**25)** paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus algab Rahandusministeeriumi vastava otsuse tegemisest ja kestab kuni käesoleva seaduse § 52 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse tegemiseni.”;
**26)** paragrahvi 44 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
**27)** paragrahvi 45 pealkirjas, § 46 lõigetes 1, 2 ja 4, § 47 lõikes 3 ja lõike 4 punktis 10, § 48 lõigetes 1 ja 2, § 49 lõigetes 1, 2 ja 4, § 50 lõikes 1, § 51 lõigetes 2–4, § 52 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, lõikes 2, lõike 3 sissejuhtavas lauseosas, lõike 4 sissejuhtavas lauseosas ja lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ning § 57 punktides 1–3 asendatakse sõna „komisjon” sõnaga „Rahandusministeerium” vastavas käändes;
**28)** paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahandusministeerium otsustab kümne tööpäeva jooksul eelnõu või ettepaneku saamisest arvates käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 ja § 49 lõikes 2 nimetatud kooskõlastuse andmise või andmata jätmise.”;
**29)** paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
**30)** paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Rahandusministeerium otsustab 30 tööpäeva jooksul taotluse või kavandi saamisest arvates:
1) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise või vastava taotluse rahuldamata jätmise;
2) seisukoha andmise saneerimiskava ja finantsplaani kavandite kohta;
3) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse lõpetamise või lõpetamise taotluse rahuldamata jätmise.
(4) Kui Rahandusministeerium on käesoleva seaduse § 44 lõike 9 alusel nõudnud kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavat informatsiooni, peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 määratud tähtaegade arvestus kuni kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutud informatsiooni esitamiseni.”;
**31)** paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arengukava” sõnadega „ning eelarvestrateegia”;
**32)** paragrahvi 48 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eelarvestrateegias ja eelarve eelnõus tuleb esitada kõik erinevused võrreldes saneerimiskava ja finantsplaaniga ning neid põhjendada.”.
**33)** paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahandusministeerium teostab järelevalvet raske finantsolukorra ohus oleva kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle alates raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse väljakuulutamisest, kaasates vajaduse korral järelevalvetoimingute tegemiseks Siseministeeriumi ning teisi asutusi ja isikuid.”;
**34)** paragrahvi 51 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
**35)** paragrahvi 53 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete” tekstiosaga „riigieelarve seaduse § 46 lõike 1 punktis 1 sätestatud”;
**36)** paragrahvi 55 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktides 1–3” tekstiosaga „lõigetes 1<sup>3</sup>, 2 ja 2<sup>1</sup>”;
**37)** paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kohaliku omavalitsuse üksus on kohustuste võtmisel eiranud käesoleva seaduse § 35<sup>1</sup> lõigetes 4–5 sätestatud piiranguid.”;
**38)** paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;
**39)** paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 8<sup>2</sup> järgmises sõnastuses:
„(8<sup>2</sup>) Käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> ei rakendata perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse alusel antavate toetuste suhtes.”.
##### § 101. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigieelarvest või struktuurivahenditest investeeringutoetuse andmisel võetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine võimaluse korral arvesse ühe täiendava ja toetuse andmist eelistava asjaoluna, kui see ei lähe vastuollu meetme eesmärkidega.”;
**2)** paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 30 lõike 3” tekstiosaga „§ 58 lõike 3”.
##### § 102. Loomakaitseseaduse muutmine
Loomakaitseseaduse § 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu äravõetud looma pidamise korraldamiseks. Sellise laenu võtmisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 38 lõiget 3.”.
##### § 103. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 34 lõike 1 punktid 17 ja 18 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„17) luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kuid puudub põlevkivi kasutamist käsitlev valdkonna arengukava;
18) kaevandamiseks taotletava maavaravaru kasutamissuund on vastuolus põlevkivi kasutamist käsitleva valdkonna arengukavaga;”;
**2)** paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud põlevkivi kasutamist käsitleva valdkonna arengukava kinnitab Riigikogu.”.
##### § 104. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) metsanduse suunamine ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine;”;
**2)** paragrahvis 7 asendatakse sõnad „metsanduse arengukava” sõnadega „metsandust käsitlev valdkonna arengukava” vastavas käändes;
**3)** paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
**4)** paragrahvi 49 lõike 7 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) Rahandusministeeriumilt tagastatava toetuse võtmise otsustamine;”.
##### § 105. Raamatupidamise seaduse muutmine
Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruanne koosneb riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning riigieelarve täitmise aruandest, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori kohaselt riigieelarves toodud ulatuses.”;
**2)** paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:
„(7) Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse otsust, võttes arvesse riigi likviidsete finantsvarade mahu piisavust ja rahavoo prognoosi, sealhulgas riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust ja potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust.
(9) Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse.
(10) Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana:
1) rahavood põhitegevusest kokku;
2) rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood;
3) pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud.”.
##### § 106. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine
Rahuaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 2 punktid 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks.
##### § 107. Rahvusooperi seaduse muutmine
Rahvusooperi seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 9 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kinnitab rahvusooperi finantsplaani, eelarve ja eelarve täitmise aruande;”;
**2)** paragrahvi 16 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rahvusooperi kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama rahvusooperi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuetele vastava rahvusooperi eelarve ja selle täitmise aruande kinnitab nõukogu.”;
**3)** seadust täiendatakse §-ga 16<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 16<sup>1</sup>. Rahvusooperi finantsplaan**
(1) Rahvusooper koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks rahvusooperi eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.
##### § 108. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduse § 36 lõikes 5 asendatakse sõnad „haiglavõrgu arengukavas” sõnadega „haiglavõrgu kavas”.
##### § 109. Riigieelarve seaduse kehtetuks tunnistamine
Riigieelarve seadus (RT I 1999, 55, 584) tunnistatakse kehtetuks.
##### § 110. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduse § 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tasandusfondi jaotamise põhimõtted määratakse seadusega. Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega.”.
##### § 111. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 56 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamine ja sõjalise valmisoleku tõstmisega seotud otsus, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”;
**2)** paragrahvi 56 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) otsuse eelnõu, mis on seotud välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega või riigieelarve seaduses nimetatud finantskriisi ennetamise või lahendamisega ning mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel.”;
**3)** paragrahvi 56 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;
**4)** paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 118. Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva või sõjalise valmisoleku tõstmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused**
(1) Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva või sõjalise valmisoleku tõstmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”;
**5)** paragrahvi 118<sup>2</sup> pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„**§ 118<sup>2</sup>. Finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused**
(1) Vabariigi Valitsuse taotluse alusel Riigikogu juhatuse poolt kiireloomuliseks tunnistatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis on seotud välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega või riigieelarve seaduses nimetatud finantskriisi ennetamise või lahendamisega, arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.”;
**6)** paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69) §-s 16” tekstiosaga „riigieelarve seaduses”;
**7)** paragrahvi 120 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud peavad vastama riigieelarve seaduse §-s 40 ettenähtud tingimustele. Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõikide muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi.”;
**8)** paragrahvi 154 lõigetes 1, 2 ja 6 asendatakse sõna „fraktsioonid” sõnadega „fraktsioonid ja komisjonid” vastavas käändes.
##### § 112. Riigikontrolli seaduse muutmine
Riigikontrolli seaduse § 50 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse § 45 lõikes 2” tekstiosaga „riigieelarve seaduse § 77 lõikes 2”.
##### § 113. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.”;
**2)** paragrahvi 75 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kui osalus omandatakse riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil;”;
**3)** paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 3<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„(3<sup>1</sup>) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu osaluse valitseja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on märgitud järgmised erisused:
1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama äriühingu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;
2) äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.”;
**4)** paragrahvi 79 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et nimetatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised erisused:
1) sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;
2) sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.”;
**5)** paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja peab hoolitsema, et eelnimetatud äriühingu ja sihtasutuse põhikirjad viiakse käesoleva seaduse § 75 lõikega 3<sup>1</sup> või § 79 lõikega 2 kooskõlla 2014. aasta 1. maiks.”.
##### § 114. Riikliku statistika seaduse muutmine
Riikliku statistika seaduse § 17 lõikes 2 asendatakse sõnad „riigieelarve strateegiat” sõnadega „riigi eelarvestrateegiat”.
##### § 115. Sõjaaja riigikaitse seaduse muutmine
Sõjaaja riigikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 9 lõike 1 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
**2)** paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on Vabariigi Valitsusel õigus sõjaajal:
1) ümber jaotada riigikaitselistel eesmärkidel riigieelarve vahendeid;
2) teha täiendavaid kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid, milleks riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks riigieelarve vahenditest ei jätku.”;
**3)** paragrahvi 10 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid sõjapidamiskulude kohta, milleks riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks riigieelarve vahenditest ei jätku;”.
##### § 116. Sõjahaudade kaitse seaduse muutmine
Sõjahaudade kaitse seaduse § 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sõjahaudade tähistamist ja hooldamist korraldab Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumil on õigus volitada sõjahaudu tähistama ja hooldama teine juriidiline isik. Avalikul kalmistul ja kaitseväe kalmistul asuvaid sõjahaudu korrastab, teeb remondi- ja restaureerimistöid ning hooldab kalmistu haldaja või kaitseministri volitatud juriidiline isik.”.
##### § 117. Säästva arengu seaduse muutmine
Säästva arengu seaduse § 12 tunnistatakse kehtetuks.
##### § 118. Tartu Ülikooli seaduse muutmine
Tartu Ülikooli seaduse § 2<sup>2</sup> lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) võtab vastu ülikooli eelarve, kinnitab finantsplaani ja majandusaasta aruande;”.
##### § 119. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 10 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kujundab Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi arvestavat teadus- ja arenduspoliitikat ning valmistab ette riigi teadus- ja arendustegevust suunavaid valdkonna arengukavasid;”;
**2)** paragrahvi 10 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tagab ministeeriumidevahelise koostöö teadus- ja arenduspoliitika elluviimisel, arvestades Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekuid;”;
**3)** paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade küsimustes;”;
**4)** paragrahvi 12<sup>1</sup> lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) tegutseb kooskõlas teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavadega;”;
**5)** paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teaduspoliitika kohta;”;
**6)** paragrahvi 13<sup>1</sup> punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) teeb koostöös innovatsioonipoliitika komisjoniga ettepanekuid Eesti teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade kohta;”;
**7)** paragrahvi 13<sup>2</sup> punktis 3 asendatakse sõnad „riigieelarve strateegia” sõnadega „riigi eelarvestrateegia”;
**8)** paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riiklike teadus- ja arendusprogrammide koostamise ja elluviimise eesmärk on teadus- ja arendustegevust suunavatest valdkonna arengukavadest tulenevate ja sotsiaal-majandusliku ning kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamine ning riigi vastava valdkondliku poliitika kujundamiseks ja realiseerimiseks vajalike uuringute korraldamine.”;
**9)** paragrahvi 20<sup>2</sup> lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus korraldada omal algatusel või teiste ministeeriumide ettepanekul sihtevalveerimisi teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade või muude teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ning rakendamise hindamiseks ja analüüsimiseks.”.
##### § 120. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses asendatakse läbivalt sõnad „haiglavõrgu arengukava” sõnadega „haiglavõrgu kava” vastavas käändes.
##### § 121. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 4 tunnistatakse kehtetuks.
##### § 122. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigieelarve seadusega” sõnaga „riigieelarvega”.
##### § 123. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 33 lõike 6 teises lauses asendatakse tekstiosa „Riigieelarve seaduse mõistes arvestuslikke kulusid” tekstiosaga „Kulusid, mille suurus tuleneb seadusest,”;
**2)** paragrahvi 34<sup>1</sup> lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.”;
**3)** paragrahvi 38<sup>1</sup> lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks.
(3) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul muuta.”;
**4)** paragrahvi 41 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.
(4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Jooksva kalendriaasta töötuskindlustusmakse määra ei saa kalendriaasta kestel vähendada.”.
##### § 124. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduse § 20 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist”.
##### § 125. Ülikooliseaduse muutmine
Ülikooliseaduses tehakse järgmised muudatused:
**1)** paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„10<sup>1</sup>) kinnitab käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikooli finantsplaani;”;
**2)** paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve. Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikooli eelarve peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;
**3)** seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 51<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
„**§ 51<sup>1</sup>. Ülikooli finantsplaan**
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikool koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks ülikooli eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.
##### § 82.
–
##### § 125.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
#### 3. jagu Seaduse jõustumine
@@ -1907,7 +1058,3 @@
(3) Käesoleva seaduse §-d 108 ja 120 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
**Riigikogu aseesimees**
Laine Randjärv
2014-03-22
RES
original version
Text at this date