LegalizeReform history
Riigieelarve seadus
25 versions
· 2025-12-19
2026-12-31
2026-02-28
2025-12-28
2024-12-31
2024-11-28
2024-06-06
2023-12-31
2022-12-09
2022-03-20
2021-12-31
2021-12-14
2021-04-17
2020-04-30
2020-04-21
2019-12-31
Changes on 2019-12-31
@@ -162,14 +162,12 @@
##### § 19. Strateegilised arengudokumendid
(1) Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programm.
(1) Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm.
(2) Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.
(3) Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.
(4) Valitsemisala arengukava on arengudokument, milles kajastatakse ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste panustamist tulemusvaldkondade üldeesmärkide saavutamisse.
(5) Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.
(6) Strateegilised arengudokumendid peavad olema omavahel kooskõlas.
@@ -182,262 +180,152 @@
(2) Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.
(3) Valitsemisala arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valitsemisala arengukava kinnitab minister.
(4) Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi, kinnitavad ministrid kogu programmi või jaotatakse programm osadeks, mille ministrid kinnitavad.
(5) Valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab
määrusega.
#### 3. jagu Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm
(5) Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab
määrusega.
#### 3. jagu Stabiilsusprogramm
##### § 21. Eelarvestrateegia sisu
(1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärke, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (edaspidi *rahastamiskava*). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi *eelarvestrateegia periood*).
##### § 22. Eelarvestrateegia koostamine
##### § 23. Stabiilsusprogramm
(1) Rahandusministeerium koostab stabiilsusprogrammi, mis vastab nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97.
(2) Stabiilsusprogramm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegias esitatud eelarvepoliitiliste eesmärkide, Vabariigi Valitsuse üldeesmärkide ja nende rahastamiskavaga.
(3) Stabiilsusprogrammi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast selle kinnitamist.
##### § 24. Eelarvestrateegia kinnitamine
##### § 25. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustamine
### 4. peatükk Eelarvestrateegia ja riigieelarve
#### 1. jagu Eelarvestrateegia ja riigieelarve sisu
##### § 25<sup>1</sup>. Eelarvestrateegia sisu
(1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (edaspidi *rahastamiskava*). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi *eelarvestrateegia periood*).
(2) Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos.
(3) Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
1) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas eesmärke valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormuse suuruse kohta;
2) valitsussektori allsektori või selle üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsinformatsiooni koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
3) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
4) eelarvestrateegia perioodiks ministeeriumi valitsemisalale lubatud maksimaalseid vahendite mahte (edaspidi *kululaed*).
##### § 22. Eelarvestrateegia koostamine
1) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
2) valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite prognoosi, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta;
3) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas valitsussektori eelarvepositsiooni ja prognoositavat võlakoormuse suurust;
4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste abil jõutakse prognoosidest riigi eelarvepoliitiliste eesmärkideni;
5) hinnangut kavandatavate poliitikamuudatuste mõju kohta valitsemissektori rahandusele keskpikas perspektiivis ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele;
6) valitsussektori allsektorite või sinna kuuluvate üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsteavet koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
7) eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele ja programmidele kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale;
8) võrdlust eelmise ja uuendatud eelarvestrateegia vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga muutunud;
9) kavandatavaid investeeringuid;
10) valitsussektori likviidsete varade ja võlakoormuse prognoosi, sealhulgas riigi varade, kohustuste ja netovara muutuste prognoosi (eelarveline bilanss);
11) riigi rahavoogude prognoosi;
12) põhiseaduslike institutsioonide poolt taotletud vahendite mahtude muutmise või vahendite väljajätmise korral Vabariigi Valitsuse tehtud muudatusi ja erimeelsusi koos põhjendustega;
13) kavandatavaid välistoetuseid.
##### § 26. Riigieelarve sisu
(1) Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.
(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja ministeeriumide valitsemisalade vahel.
(3) Administratiivne liigendus näitab, millised ministeeriumide valitsemisalad riigieelarve vahendeid koguvad, toetusena saavad, vahendavad või kasutavad. Administratiivses liigenduses võib tema kasutatavate vahendite osas märkida ka Vabariigi Valitsuse.
(4) Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, lähtudes järgnevast:
1) tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena;
2) kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud;
3) investeeringud on materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid;
4) finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.
(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade ja programmide kaupa.
(6) Põhiseadusliku institutsiooni eelarve liigendamise käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.
##### § 27. Eelarveaasta
(1) Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta.
(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
##### § 28. Riigieelarve ülesehitus
(1) Riigieelarves esitatakse:
1) riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve;
3) riigieelarve vahendite liigendus.
(2) Riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega.
(3) Riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.
##### § 29. Eelarveklassifikaator
(1) Eelarveklassifikaator koosneb vahendite detailsest liigendusest ning eelarvestamisel, finantsjuhtimises ja strateegilises planeerimises kasutatavatest arvestuspõhimõtetest ja mõistetest.
(4) Eelarveklassifikaatori kehtestab
määrusega.
##### § 30. Riigieelarve kohustuslik liigendus
##### § 31. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine
(1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.
(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud vahendid majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
##### § 32. Piirmääraga ja piirmäärata vahendid ning edasiantav maks
(1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata.
(2) Piirmäärata vahendid on:
1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (edaspidi *tuludest sõltuvad vahendid*);
2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (edaspidi *arvestuslikud vahendid*);
3) tulu;
4) mitterahalised tulud ja kulud.
(3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi *edasiantav maks*), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele.
(4) Riigieelarve seadusega määratakse piirmääraga vahendite kasutamisele limiit.
##### § 33. Riigieelarve vahendite ülekandmine
#### 2. jagu Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine
##### § 33<sup>1</sup>. Eelarvestrateegia koostamine
(1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.
(2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on oluliselt muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või õigusakt.
(3) Rahandusministeeriumil on eelarvestrateegia koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.
(4) Eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 23. Stabiilsusprogramm
(1) Koos eelarvestrateegiaga koostab Rahandusministeerium stabiilsusprogrammi, mis vastab nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97.
(2) Stabiilsusprogramm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegias esitatud eelarvepoliitiliste eesmärkide, Vabariigi Valitsuse üldeesmärkide ja nende rahastamiskavaga.
(3) Stabiilsusprogrammi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast selle kinnitamist.
##### § 24. Eelarvestrateegia kinnitamine
(1) Eelarvestrateegia kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust.
(2) Riigikogu korraliste valimiste aastal kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust.
##### § 25. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustamine
(1) Kinnitatud eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast kinnitamist.
(2) Vabariigi Valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist.
### 4. peatükk Riigieelarve
#### 1. jagu Riigieelarve sisu ja ülesehitus
##### § 25<sup>1</sup>. Eelarvestrateegia sisu
(1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (edaspidi *rahastamiskava*). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi *eelarvestrateegia periood*).
(2) Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos.
(3) Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
1) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
2) valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite prognoosi, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta;
3) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas valitsussektori eelarvepositsiooni ja prognoositavat võlakoormuse suurust;
4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste abil jõutakse prognoosidest riigi eelarvepoliitiliste eesmärkideni;
5) hinnangut kavandatavate poliitikamuudatuste mõju kohta valitsemissektori rahandusele keskpikas perspektiivis ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele;
6) valitsussektori allsektorite või sinna kuuluvate üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsteavet koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
7) eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele ja programmidele kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale;
8) võrdlust eelmise ja uuendatud eelarvestrateegia vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga muutunud;
9) kavandatavaid investeeringuid;
10) valitsussektori likviidsete varade ja võlakoormuse prognoosi, sealhulgas riigi varade, kohustuste ja netovara muutuste prognoosi (eelarveline bilanss);
11) riigi rahavoogude prognoosi;
12) põhiseaduslike institutsioonide poolt taotletud vahendite mahtude muutmise või vahendite väljajätmise korral Vabariigi Valitsuse tehtud muudatusi ja erimeelsusi koos põhjendustega;
13) kavandatavaid välistoetuseid.
##### § 26. Riigieelarve sisu
(1) Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid (edaspidi *vahendid*), mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.
(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt. Administratiivselt liigendatud vahendid liigendatakse majandusliku sisu järgi.
(3) Administratiivne liigendus näitab, millised ministeeriumide valitsemisalad riigieelarve vahendeid koguvad, toetusena saavad, vahendavad või kasutavad. Administratiivses liigenduses võib tema kasutatavate vahendite osas märkida ka Vabariigi Valitsuse.
(4) Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, lähtudes järgnevast:
1) tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena;
2) kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud;
3) investeeringud on materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid;
4) finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.
##### § 27. Eelarveaasta
(1) Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta.
(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
##### § 28. Riigieelarve ülesehitus
(1) Riigieelarves esitatakse:
1) riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve;
2) summaliselt riigieelarve ülejääk või puudujääk;
3) riigieelarve vahendite liigendus.
(2) Riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega.
(3) Riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.
##### § 29. Eelarveklassifikaator
(1) Eelarveklassifikaator koosneb vahendite detailsest liigendusest ning eelarvestamisel, finantsjuhtimises ja strateegilises planeerimises kasutatavatest arvestuspõhimõtetest ja mõistetest.
(2) Tegevuspõhise eelarve korral sätestatakse eelarveklassifikaatoris detailne tegevuspõhine vahendite liigendus ministeeriumide valitsemisalade ja programmide kaupa.
(3) Tegevuspõhise liigenduse kasutamise riigieelarve eelnõus otsustab Vabariigi Valitsus. Põhiseadusliku institutsiooni eelarve tegevuspõhise liigendamise otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.
(4) Eelarveklassifikaatori kehtestab
määrusega.
##### § 30. Riigieelarve kohustuslik liigendus
(1) Riigieelarves liigendatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi.
(2) Tulud liigendatakse tegevustuludeks, finantstuludeks ja riigiasutustelt saadud siireteks.
(3) Tegevustulud liigendatakse järgmiselt:
1) maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed;
2) kaupade ja teenuste müük;
3) saadud toetused;
4) muud tulud.
(4) Kulud liigendatakse tegevuskuludeks, finantskuludeks ja riigiasutustele antud siireteks.
(5) Tegevuskulud liigendatakse järgmiselt:
1) antud toetused ja muud ülekanded;
2) tööjõu- ja majandamiskulud;
3) muud tegevuskulud.
(6) Investeeringuid riigieelarves liigendama ei pea.
(7) Finantseerimistehingud liigendatakse järgmiselt:
1) finantsvarade suurenemine;
2) finantsvarade vähenemine;
3) kohustuste suurenemine;
4) kohustuste vähenemine.
(8) Tegevuspõhise eelarve korral käesoleva paragrahvi lõikeid 1–7 ei kohaldata ja vahendid liigendatakse riigieelarves administratiivse ja tegevuspõhise sisu alusel järgmiselt:
1) tulemusvaldkonnad;
2) programmid;
3) alaprogrammid, kui ühte programmi panustab mitu ministeeriumi.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt liigendatud vahendid liigendatakse riigieelarves majandusliku sisu alusel järgmiselt:
1) tulud;
2) tegevuskulud;
3) investeeringud;
4) finantseerimistehingud.
##### § 31. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine
(1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.
(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
##### § 32. Piirmääraga ja piirmäärata vahendid ning edasiantav maks
(1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata.
(2) Piirmäärata vahendid on:
1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (edaspidi *tuludest sõltuvad vahendid*);
2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (edaspidi *arvestuslikud vahendid*);
3) tulu;
4) mitterahalised tulud ja kulud.
(3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi *edasiantav maks*), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele.
##### § 33. Riigieelarve vahendite ülekandmine
(1) Riigieelarve vahendite ülekandmine on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra (edaspidi *ülekandmine*).
(2) Arvestuslikke vahendeid ja mitterahalisi kulusid üle ei kanta, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
(3) Tuludest sõltuvad vahendid, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt, on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahe ulatuses eelarveaasta lõpu seisuga. Riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt võib üle kanda kuni kolme protsendi ulatuses saadud siirde mahust, kui riigieelarves ei ole määratud teisiti.
(4) Edasiantava maksu vahendid on järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud, kuid saajale edasi kandmata summade ulatuses.
(5) Kui riigieelarvest ei tulene teisiti, kantakse piirmääraga vahendeid üle, arvestades järgmist:
1) kulud kantakse üle kuni kolme protsendi ulatuses riigieelarves liigendatud kulu mahust;
2) investeeringud kantakse üle kogumahus;
3) finantseerimistehinguid üle ei kanta;
4) Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud niisuguse sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse, mille eest ei anta otseselt välistoetuse andjale vastu kaupu ega teenuseid (edaspidi *välistoetus*), kaasrahastamise vahendid kantakse üle kogumahus.
(6) Riigieelarve vahendite ülekandmise korra kehtestab
määrusega.
#### 2. jagu Riigieelarve eelnõu koostamine
##### § 33<sup>1</sup>. Eelarvestrateegia koostamine
(1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.
(2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.
(3) Rahandusministeeriumil on eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.
@@ -450,7 +338,7 @@
##### § 34. Riigieelarve eelnõu koostamise alused
(1) Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel.
(1) Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja kevadise rahandusprognoosi alusel.
##### § 34<sup>1</sup>. Eelarvestrateegia ja riigieelarve kinnitamine
@@ -474,28 +362,12 @@
##### § 35. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt
(1) Riigieelarve eelnõu koostamiseks esitab ministeerium Rahandusministeeriumile oma valitsemisala eelarve projekti, mis lähtub muu hulgas eelarvestrateegiast, eelarvestrateegias kinnitatud kululagedest ja valdkonna arengukavade eesmärkidest.
(2) Taotlus avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitatakse selle ministeeriumi valitsemisala eelarve projektis, kelle pädevusvaldkonnaga on vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt seotud.
(3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.
(4) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 36. Eelarveläbirääkimised
(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti üle peetakse Rahandusministeeriumi ja ministeeriumi vahel läbirääkimisi. Kui pooled ei pea läbirääkimiste pidamist vajalikuks, fikseeritakse see kokkulepe kirjalikult.
(2) Protokollid, milles on välja toodud pooltevahelised kokkulepped ja võimalikud eriarvamused, esitab Rahandusministeerium koos ettepanekutega Vabariigi Valitsusele.
##### § 37. Riigieelarve eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses
(1) Rahandusministeerium esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Vabariigi Valitsusele hiljemalt neli kuud enne eelarveaasta algust.
(2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused ja erimeelsused koos põhjendustega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.
(3) Maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.
##### § 38. Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule
@@ -504,7 +376,7 @@
(2) Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes Riigikogu menetluses tehtud muudatusi.
(3) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas antakse riigieelarvest ülevaade ning põhjendatakse majandusliku sisu ja tegevuspõhise info põhjal riigieelarve eelnõus kavandatud vahendite mahtusid detailselt, samuti esitatakse Vabariigi Valitsuse ülevaade järgmise nelja aasta eeldatavast majandusolukorrast ja riigi kavandatavatest tegevustest.
(3) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelarvestrateegia.
(4) Kui riigieelarve eelnõu muudetakse käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> lõikest 3 tulenevalt, esitatakse riigieelarve eelnõu seletuskirjas riigieelarve eelnõus tehtud muudatustele vastavalt korrigeeritud eelarvestrateegia.
@@ -568,7 +440,7 @@
4) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud Riigikogu otsus.
(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.
(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.
#### 5. jagu Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega
@@ -604,7 +476,7 @@
##### § 47. Tasandusfond
(1) Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarvega.
(1) Tasandusfondi jaotamise põhimõtted määratakse seadusega. Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega.
(2) Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.
@@ -696,51 +568,45 @@
(2) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
(5) Tuludest sõltuvaid vahendeid on õigus kasutada pärast tulu tekkimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul.
(6) Tehtud kulude hüvitamiseks laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus kasutada otstarbel, mis oli vahenditel, mida hüvitatavate kulude tegemiseks kasutati.
(7) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 53<sup>1</sup>. Riigisiseste toetusprogrammide vahendite kasutamine
(1) kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.
(2) Minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse riigi sihtasutust haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.
##### § 54. Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist
(1) Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist.
(2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
##### § 55. Toetuse ja kaasrahastamise vahendite kasutamine
(1) Toetuse või välistoetuse riigieelarves ettenähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et vahendite saaja kohustub kasutama saadud vahendeid ainult vahendite andja määratud otstarbel.
##### § 56. Muudatused riigieelarve vahendite kasutamisel
(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite liigendust:
1) välistoetuste ja kaasrahastamisega seotud vahendid;
2) Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendid rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise rahastamiseks;
3) ministeeriumi valitsemisala vahendid ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega seoses.
(2) Ministril on tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli kaudsete kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25 protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Piirangut muudatuste tegemisele arvestatakse iga programmi kohta eraldi.
(3) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarves määratud otstarbeks. Vahendite majanduslikku sisu võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite administratiivset liigendust ja majanduslikku sisu võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.
(4) Otstarve käesoleva paragrahvi tähenduses on konkreetne tegevus, milleks on riigieelarves vahendid planeeritud.
(5) Tuludest sõltuvaid vahendeid on õigus kasutada pärast tulu tekkimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul.
(6) Tehtud kulude hüvitamiseks laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus kasutada otstarbel, mis oli vahenditel, mida hüvitatavate kulude tegemiseks kasutati.
(7) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 53<sup>1</sup>. Riigisiseste toetusprogrammide vahendite kasutamine
(1) kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.
(2) Minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse riigi sihtasutust haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.
##### § 54. Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist
(1) Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist.
(2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.
##### § 55. Toetuse ja kaasrahastamise vahendite kasutamine
(1) Toetuse või välistoetuse riigieelarves ettenähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et vahendite saaja kohustub kasutama saadud vahendeid ainult vahendite andja määratud otstarbel.
##### § 56. Muudatused riigieelarve vahendite kasutamisel
(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust:
1) välistoetuste ja kaasrahastamisega seotud vahendid;
2) Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendid rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise rahastamiseks;
3) ministeeriumi valitsemisala vahendid ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega seoses.
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud kulu ja investeeringu majandusliku sisu järgi liigendust, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel oli kavandatud.
(4) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid ja suunata vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Vabariigi Valitsuse reservi ei suunata toetusi, asutuse majandustegevusest laekunud tulusid ning varude ja põhivara müügist laekunud tulusid.
(4) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel suunata ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata summad Vabariigi Valitsuse reservi. Vabariigi Valitsuse reservi ei suunata toetusi, asutuse majandustegevusest laekunud tulusid ning varude ja põhivara müügist laekunud tulusid.
(5) Kui riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel ei anta tema ülesandeid üle teisele riigiasutusele, suunatakse ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata toetused, majandustegevusest laekunud tulud ning varude ja põhivara müügist laekunud tulud riigi tuludesse.
@@ -748,11 +614,11 @@
##### § 58. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine
(1) Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida.
(1) Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida.
(1) Vabariigi Valitsuse reservis võib ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks.
(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna ja programmi, kus raha kasutatakse.
(3) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kehtestab
@@ -932,7 +798,7 @@
(3) Rahandusministeeriumile ei kohaldata riigi rahavoo juhtimisel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud kohustuste võtmise piiranguid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud väljamaksete tegemist ja kohustuste võtmist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest.
(4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus ajutiselt piirata väljamaksete tegemist ja kohustuste võtmist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest.
(5) Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted kehtestab
@@ -1106,9 +972,7 @@
##### § 80. Käesoleva seaduse §-de 20, 48 ja 60 rakendamine
(1) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigieelarve seaduse § 10 lõike 2 alusel antud
kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud määrusega.
(1) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigieelarve seaduse § 10 lõike 2 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud määrusega.
(2) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisalas kavandatud toetusfondi vahendite jaotamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatavat määrust alates 2017. aasta 1. jaanuarist.
2019-04-30
2018-12-31
2017-12-31
2017-08-31
2017-07-16
2016-12-31
2016-06-30
2015-12-31
2014-06-30
2014-03-22
RES
original version
Text at this date