LegalizeReform history
Kalapüügiseadus
12 versions
· 2023-06-30
2023-06-30
2022-11-20
Changes on 2022-11-20
@@ -822,7 +822,7 @@
##### § 42. Kutselise kalapüügi loa andmine ja tingimused
(1) Kutselise kalapüügi luba antakse aastas lubatud väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu (edaspidi *püügivõimalused*) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrrale, siis kastmõrraga püügiks kutselise kalapüügiloa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastasaaki.
(1) Kutselise kalapüügi luba antakse aastas lubatud väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu (edaspidi *püügivõimalused*) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastasaaki.
(2) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, millal kalalaev viibib veealal, kus kalapüüki reguleeritakse, sõltumata sellest, kas kala tegelikult püütakse.
@@ -834,11 +834,19 @@
määrusega.
(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning kastmõrraga püügil lubatud aastasaak, mis arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.
(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak, kui see on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või § 47 lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.
(7) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja neile kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite aastasaagi ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.
(8) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrdade kaupa, arvestatakse esimeses järjekorras selle isiku räimepüük, kellele on määratud kastmõrraga püügiks lubatud räime aastasaak, talle määratud lubatud räime aastasaagi arvele. Kui sellele isikule lubatud räime aastasaak on ammendunud, peab ta lõpetama kastmõrraga püügi.
(9) Veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, ei anta kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul.
(8) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8<sup>2</sup> ja 8<sup>3</sup> sätestatud juhul. Kui kalapüügiloale on kantud rohkem kui ühe kalaliigi lubatud aastasaak ja vähemalt ühe kalaliigi lubatud aastasaak ammendub, siis on selle kalapüügiloa kehtivus § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8<sup>2</sup> ja 8<sup>3</sup> sätestatud juhul.
(8) Kui isikule on antud kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning loale on kantud rääbise ja muu kalaliigi lubatud aastasaak mõrra kohta, siis ei lõpe kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt, kui ammendub üksnes rääbise või muu kalaliigi lubatud aastasaak. Kui ammendub rääbise lubatud aastasaak ja vähemalt ühe muu liigi aastasaak ei ole ammendunud, siis võib isik jätkata kutselist kalapüüki muu kalaliigi osas. Kui ammendub vähemalt ühe muu kalaliigi lubatud aastasaak, võib isik jätkata kutselist kalapüüki üksnes rääbise osas.
(8) Kui isikule on kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antud mitu ühel ajal kehtivat kutselise kalapüügi luba ja üks neist kaotab kehtivuse tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 8<sup>1</sup>, kuid teisele kalapüügiloale kantud lubatud aastasaagid ei ole ammendunud, võib talle taotluse alusel anda uue kalapüügiloa, kuhu kantakse mõlema kalapüügiloa ammendumata lubatud aastasaagid.
(9) Veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, ei anta kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul. Kui püügivõimalust vähendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alusel ja see kehtestatakse püügivahendite arvuna või püügivõimalust vähendatakse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alustel, siis kalapüügiloa andmisel loale kantavate püügivõimaluste arvu piirangut ei arvestata seni, kuni püügivõimaluse vähendamisele eelnevalt oli isikul piisav püügivõimalus kalapüügiloa saamiseks ning isik ei ole püügivõimaluse vähendamise järgselt arvestusse minevat püügiõigust täiendavalt ise võõrandanud.
(10) Vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks antakse kalapüügiluba, kui lisaks nakke- või raamvõrgule on ettevõtjal võimalus püüda kala ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei anta.
@@ -868,7 +876,7 @@
##### § 44. Kutselise kalapüügi loa kehtivuse ennetähtaegne lõppemine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused on ammendatud.
(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused või käesoleva seaduse § 42 lõikes 8<sup>1</sup> sätestatud juhul püügivahenditega püügil lubatud aastasaak on ammendatud.
(2) Kalapüügiloa andja peatab kalapüügiloa kehtivuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
@@ -926,7 +934,7 @@
(1) Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa kehtestab
määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka poolaastate kaupa.
määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka poolaastate kaupa või püügivahendi kohta.
(2) 60 päeva jooksul pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist võib
@@ -982,7 +990,7 @@
(8) Püügivõimaluste avanemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva seaduse § 45 või 46 alusel.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamisel tuvastatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud asjaolu, kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut. Kui ajaloolise püügiõiguse osa antakse üle, antakse kalapüügiluba nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamisel tuvastatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolu, kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatut. Kui ajaloolise püügiõiguse osa antakse üle, antakse kalapüügiluba nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses.
(10) Käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu ei mõjuta taotleja ajaloolist püügiõigust. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses, loetakse loaga andmata püügivõimalus õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning see võetakse arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks suurendatud ulatuses, ei loeta lisapüügivõimalust õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning seda ei võeta arvesse ajaloolise püügiõiguse alusel püütava kalakoguse suuruse arvutamisel.
@@ -1034,9 +1042,15 @@
(4) Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud käesoleva seaduse § 61 kohaselt kalapüügiandmeid, millest pidi nähtuma, kuidas ta on talle määratud püügivõimalust kasutanud, loetakse ettevõtja selle püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja talle loaga määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügi andmeid käesoleva seaduse § 42 lõigetes 9–11, § 58 lõigetes 1 ja 3 või § 59 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel, juhul kui ta saab kasutada antavate püügivõimaluste asemel muid kutselise kalapüügi võimalusi.
##### § 56. Püügivõimaluse vähendamine
(1) Kui taotleja püüdis taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 5 sätestatud ulatuses.
##### § 56. Püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine
(1) Kui taotleja püüdis Läänemerel taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks Läänemerel vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Läänemerel kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas Läänemerel püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 5 sätestatud ulatuses.
(2) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks sellevõrra vähendatud ulatuses.
(3) Kui kutselise kalapüügiloa saanud isikul või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kaptenil on kokku ühel ja samal veekogul, veealal või maakonnas toimepandud käesoleva seaduse § 71<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks 10 protsendi võrra vähendatud ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui ettevõtja püügivahendite arvuna omandatud püügivõimalus on väiksem kui 10, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks ühe võrra vähendatud ulatuses.
##### § 57. Püügivõimaluse suurendamine
@@ -1048,17 +1062,19 @@
(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on samaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Põllumajandus- ja Toiduametile ühise avalduse, milles on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus.
(2) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrra kaupa, võib ettevõtja talle taotletavaks aastaks määratud kastmõrra püügivõimaluse anda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt jooksvaks aastaks kasutamiseks teisele ettevõtjale ainult koos lubatud aastasaagiga. Ettevõtja ei või anda kastmõrra püügivõimalust teise ettevõtja kasutusse esimeses lauses sätestatu kohaselt pärast seda, kui ta on selle püügivõimaluse loaga välja võtnud.
(2) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kaupa, võib ettevõtja talle taotletavaks aastaks määratud kastmõrra püügivõimaluse anda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt jooksvaks aastaks kasutamiseks teisele ettevõtjale ainult koos lubatud aastasaagiga. Ettevõtja ei või anda kastmõrra püügivõimalust teise ettevõtja kasutusse esimeses lauses sätestatu kohaselt pärast seda, kui ta on selle püügivõimaluse loaga välja võtnud.
(2) Püügivahendite arvuna Läänemerel või siseveekogudel määratud püügivõimalust ei tohi teisele ettevõtjale kasutada anda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul või kui püügivõimalusi kasutada andvale ettevõtjale on määratud kastmõrra püügivõimalus Läänemerel.
(3) Püügivõimaluse kasutada andmine või saamine käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal välja võtta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vastutab kalapüügi nõuetekohasuse ja aruandluse eest püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja.
(5) Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva seaduse § 56 kohaselt vähendatud ulatuses.
(5) Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt vähendatud ulatuses.
(6) Kui püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähendatavat püügivõimalust, vähendatakse selle võrra püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja järgmise aasta püügivõimaluse mahtu.
(7) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrdade kaupa ja kastmõrra püügivõimaluse ning aastas püüda lubatud saagi kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses kastmõrra püügivõimalust ja lubatud aastasaaki, siis vähendatakse vastavas ulatuses püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja lubatud aastasaaki nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
(7) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrdade kaupa ja kastmõrra püügivõimaluse ning aastas püüda lubatud saagi kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses kastmõrra püügivõimalust ja lubatud aastasaaki, siis vähendatakse vastavas ulatuses püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja lubatud aastasaaki nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
##### § 59. Püügivõimaluse kasutada andmine teise riigi ettevõtjale või saamine teise riigi ettevõtjalt
@@ -1086,6 +1102,8 @@
(1) Ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Väikesaare püsielaniku ajaloolist püügiõigust võib võõrandada ainult sama väikesaare püsielanikule, kes on olnud selle saare püsielanik vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist, või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on olnud sama väikesaare püsielanikud vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist.
(1) Kui ettevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kalalaeva kaptenil on väärteo või kuriteo eest kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ettevõtja temale kuuluvat ajaloolist püügiõigust võõrandada tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud temaga seotud isikule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingudokumendis peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse ulatus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamistehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päeval, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku avalduse. Avalduses peab olema märgitud loovutatava püügiõiguse ulatus või püügivõimaluse maht. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks toetusetaotluse rahuldamise päevast arvates. Kui toetusetaotlust ei rahuldata, loetakse ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobumise avaldus tagasivõetuks.
@@ -1112,6 +1130,8 @@
(8) Merel kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdva 12-meetrise kogupikkusega või pikema kalalaeva kapten või kapteni esindaja esitab elektrooniliste vahendite kaudu kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmääruses (EÜ) nr 404/2011 kehtestatud korras.
(8) võib määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt ka nendel juhtudel, kui see ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga nõutud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–7 nimetatud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab
määrusega.
@@ -1148,6 +1168,8 @@
määrusega.
(6) Riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus saadud kaalumise tulemused kalaliikide kaupa peab kalur, kapten või tema esindaja esitama Põllumajandus- ja Toiduametile või korrigeerima juba esitatud andmeid.
##### § 62. Andmete avalikustamine
(1) Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartalis kutselise kalapüügiga tegelenud Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud ja kasutatud püügivõimaluse ning tegelikult väljapüütud kalakoguse kohta veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.
@@ -1230,12 +1252,22 @@
##### § 70. GPS-jälgimissüsteem
(1) Mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (*General Packet Radio Service System*). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.
(1) Mootoriga varustatud kalalaev ja jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (*General Packet Radio Service System*). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.
(2) GPS-jälgimissüsteemi kaudu saadetavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded GPS-jälgimisseadme kohta kehtestab
määrusega.
##### § 70<sup>1</sup>. Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel
(1) Kalalaevade pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem. Nende laevade nimekirja, millel on pilti edastava või salvestava jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, kehtestab Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud kriteeriumide alusel või Keskkonnaameti tehtud riskianalüüsi põhjal
määrusega.
(2) Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.
(3) võib kehtestada täpsustavad riskianalüüsi tegemise tingimused ja korra ning täpsustavad jälgimissüsteemi nõuded, selle paigaldamise nõuded ning andmete säilitamise ja juurdepääsu nõuded.
##### § 71. Kalapüüginõuete tõsine rikkumine
(1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:
@@ -1264,6 +1296,26 @@
7) kaaspüügi tingimuste rikkumist.
##### § 71<sup>1</sup>. Kalapüüginõuete korduv tõsine rikkumine
(1) Kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised:
1) keelatud püügiviiside kasutamine;
2) püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine;
3) kalapüügiloata püük;
4) kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates;
5) keelu all oleva kalavaru sihtpüük;
6) keelatud püügivahendi kasutamine;
7) inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise puhul väärteo või kuriteo eest karistuse määramise korral teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügi loa omanikku, kelle loa alusel toimunud kalapüügil toimepandud rikkumise eest karistus määrati, karistusandmete kandmisest karistusregistrisse, näidates ära karistuse jõustumise aja.
##### § 72. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 4 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 133 sätestatud juhul otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel määratud punktide kustutamise Keskkonnaamet.
@@ -1348,9 +1400,9 @@
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 76. GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete esitamise korra rikkumine
(1) GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete esitamise korra rikkumise eest, laeval nõutava GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi puudumise või selle töö häirimise eest –
##### § 76. GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi ning videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumine
(1) GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi või videovalvesüsteemi paigaldamise või andmete esitamise korra rikkumise eest laeval nõutava GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi või videovalvesüsteemi puudumise või selle töö häirimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
@@ -1378,6 +1430,16 @@
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 78<sup>1</sup>. Tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine ja varjamine
(1) Tõendi varjamise, rikkumise või kõrvaldamise, samuti laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimise või varjamise eest riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 trahviühikut.
##### § 79. Püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine
(1) Püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest harrastuskalapüügil –
@@ -1542,6 +1604,14 @@
(2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud andmed, mis on esitatud Maaeluministeeriumile enne 2017. aasta 1. detsembrit ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse alates 2017. aasta 1. detsembrist kutselise kalapüügi registri andmeteks.
##### § 90<sup>3</sup>. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaak püügivahendi kohta
(1) Käesoleva seaduse § 42 lõike 1 teises lauses sätestatut rakendatakse esimest korda 2023. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes.
(2) kehtestab määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.
(3) Kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse lubatud aastasaagi ja püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks.
##### § 91. Kalapüügiseaduse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
2020-12-31
2018-12-31
2017-12-31
2017-11-30
2017-07-09
2016-06-30
2016-01-17
2015-12-31
2015-08-31
2015-06-30
KPS
original version
Text at this date