Legalize / Eesti / KPS / History

Reform history

Kalapüügiseadus

12 versions · 2023-06-30

2023-06-30

KPS

View changes Text at this date

2022-11-20

KPS

View changes Text at this date

2020-12-31

KPS

View changes Text at this date

2018-12-31

KPS

View changes Text at this date

2017-12-31

KPS

View changes Text at this date

Changes on 2017-12-31

@@ -174,7 +174,7 @@

(1) Kalapüügiga tegeleval isikul peab eripüügil ja harrastuskalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument. Kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiga tegeleval isikul peab kalapüügil kaasas olema isikut tõendav dokument. Kalapüügiga tegelev isik on riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel kohustatud esitama käesolevas lõikes nimetatud dokumendi.

(2) Kui harrastuskalapüügiõigus on soetatud harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust isikut tõendav dokument.

(2) Eripüügil ja juhul kui harrastuskalapüügiõigus on soetatud harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust püüdja isikut tõendav dokument.

(3) Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument.

@@ -192,7 +192,7 @@

(2) Kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse müügiteatist (edaspidi *esmakokkuostukviitung*), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti.

(3) Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse eripüügiluba.

(3) Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav dokument või esmakokkuostukviitung.

(4) Kolmanda riigi kalalaeva lossimisel loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks nõukogu määruse (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 05.12.2007, lk 1–58), artiklite 63b või 63c või komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 433/2012, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem, üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 136, 25.05.2012, lk 41–93), artiklite 12 ja 13 kohast sadamariigi kontrollidokumenti, kui kalalaeva lipuriik on selle kinnitanud, nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 6 nimetatud eelteatist, artiklis 8 nimetatud lossimise või ümberlaadimise deklaratsiooni ning artiklis 12 märgitud püügisertifikaati.

@@ -290,7 +290,7 @@

(2) Keskkonnauuringute eesmärgil teostataval eripüügil võib kasutada elektripüügivahendit, mis on kantud teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse ning mille kasutamiseks on antud tõend.

(3) Eripüügiloa ja elektripüügivahendi kasutamise tõendi annab Keskkonnaministeerium.

(3) Eripüügiloa ja elektripüügivahendi kasutamise tõendi annab Keskkonnaministeerium elektrooniliselt. Kui isik märgib taotluses, et soovib luba või tõendit paberil, antakse see paberil. Keskkonnaministeerium kannab loa ja tõendi andmed teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse.

(4) Eripüügiloa taotlus loetakse põhjendatuks, kui:

@@ -422,11 +422,13 @@

(1) Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kalastuskaardi taotlejal on kehtiv karistus harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest, rohkem kui üks kehtiv karistus muu käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega;

1) kalastuskaardi taotlejal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega;

2) käesoleva seaduse § 29 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel;

3) kalastuskaardi taotleja suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus.

3) kalastuskaardi taotleja suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus;

4) kalastuskaardi taotleja on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud esitamata käesoleva seaduse § 61 lõike 12 alusel kehtestatud tähtajaks nõutud püügiandmed.

(2) Isiku kalastuskaardi kehtivus peatub ja selle andmisest keeldutakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus.

@@ -798,6 +800,8 @@

(3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale.

(3) Kalapüügiluba püsiasustusega väikesaare püügivõimaluse kasutamiseks antakse ainult sama väikesaare püsielanikust füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on sama väikesaare püsielanikud.

(4) Kalapüügiloale võib kanda ainult sellise kaluri nime, kellel on vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Kalapüügiloale võib kanda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maaeluministeerium.

(5) Ettevõtja kirjaliku taotluse alusel kantakse kalapüügiloale kalapüügiga vahetult tegeleva kaluri nimi ja isikukood.

@@ -1034,7 +1038,7 @@

##### § 58. Püügivõimaluse kasutada andmine ja saamine

(1) Ettevõtja võib talle taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest kalapüügiõiguse tasu on tasutud, anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele samaks aastaks on määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Maaeluministeeriumile ühise avalduse, kus on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus.

(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on samaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Veterinaar- ja Toiduametile ühise avalduse, milles on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus.

(2) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrra kaupa, võib ettevõtja talle taotletavaks aastaks määratud kastmõrra püügivõimaluse anda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt jooksvaks aastaks kasutamiseks teisele ettevõtjale ainult koos lubatud aastasaagiga. Ettevõtja ei või anda kastmõrra püügivõimalust teise ettevõtja kasutusse esimeses lauses sätestatu kohaselt pärast seda, kui ta on selle püügivõimaluse loaga välja võtnud.

@@ -1050,7 +1054,9 @@

##### § 59. Püügivõimaluse kasutada andmine teise riigi ettevõtjale või saamine teise riigi ettevõtjalt

(1) Ettevõtja võib talle taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on tasunud kalapüügiõiguse tasu, anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Maaeluministeeriumi nõusolekul.

(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Veterinaar- ja Toiduameti nõusolekul.

(1) Ettevõtja võib jooksval aastal anda teise riigi ettevõtjale kasutamiseks püügivõimaluse, mille ta on saanud kasutamiseks Eesti ettevõtjalt, kui teise riigi ettevõtjale kasutamiseks antav püügivõimalus kehtib merel väljaspool Läänemerd oleva veeala kohta.

(2) Püügivõimaluse kasutamiseks vajaliku kalapüügiloa annab Eesti ettevõtjale Veterinaar- ja Toiduamet, arvestades ELi või asjaomasel veealal kalapüüki reguleeriva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud nõudeid.

@@ -1102,10 +1108,6 @@

määrusega.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 4–5 ja 7 kohaselt esitatavate andmete vastavuse hindamiseks võib

kehtestada määrusega kala kaalumise metoodika.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuded kalapüügi ja sellega seonduvate muude andmete esitamise kohta laienevad eraomandis oleva veekogu omanikule ja Eesti lipu all sõitvale laevale, olenemata püügikohast.

(12) Harrastuskalapüügi andmete esitamise korra, vormi ning tähtaja kehtestab

@@ -1124,6 +1126,20 @@

määrusega.

##### § 611. Lossitava kala kaalumine

(1) Kala kaalutakse lossimisel.

(2) Kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud kaalu.

(3) võib lubada osalist kala kaalumist lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 1 nimetatud juhul.

(4) võib lubada kala kaalumist pärast lossimiskohast transportimist nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 61 lõikes 1 nimetatud juhul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul kehtestab kala kaalumise täiendavad nõuded ja kala kaalumise metoodika

määrusega.

##### § 62. Andmete avalikustamine

(1) Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Veterinaar- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartalis kutselise kalapüügiga tegelenud Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud ja kasutatud püügivõimaluse ning tegelikult väljapüütud kalakoguse kohta veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.

@@ -1336,63 +1352,109 @@

##### § 77. Kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine

(1) Harrastuskalapüügi andmete esitamise korra rikkumise eest –

(2) Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 78. Vaatleja töö takistamine

(1) Laeva pardale määratud vaatleja töö takistamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 79. Püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine

(1) Püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest harrastuskalapüügil –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest –

(2) Püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 78. Vaatleja töö takistamine

(1) Laeva pardale määratud vaatleja töö takistamise eest –

##### § 80. Püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise, märgistamise ja asukoha kindlaks määramise nõuete rikkumine

(1) Nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüügi eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

(3) Nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga seisevpüünistega kalapüügi eest või nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendites kala hoidmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 81. Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes

(1) Kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 79. Püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine

(1) Püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest harrastuskalapüügil –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil –

##### § 82. Elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine

(1) Kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 80. Püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise, märgistamise ja asukoha kindlaks määramise nõuete rikkumine

(1) Nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüügi eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

##### § 83. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumine

(1) Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 84. Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumine

(1) Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 12 800 eurot.

##### § 85. Kalapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine

(1) Kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 81. Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes

##### § 86. Kala lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine

(1) Kala lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, vastuvõtmise, töötlemise, mitme laeva ühise püügitegevuse, laeva abistamise või laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

@@ -1400,9 +1462,9 @@

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 82. Elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine

(1) Kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest –

##### § 87. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine

(1) Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või nendelt kala ümberlaadimise või ühise püügitegevuse või nende kalapüügil kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

@@ -1410,9 +1472,9 @@

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 83. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumine

(1) Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest –

##### § 88. Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 4–6, 8, 12, 14–16 ja 21 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

@@ -1420,56 +1482,6 @@

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 84. Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumine

(1) Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 12 800 eurot.

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 86. Kala lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 87. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 88. Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 4–6, 8, 12, 14–16 ja 21 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

##### § 89. Menetlus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

2017-11-30

KPS

View changes Text at this date

2017-07-09

KPS

View changes Text at this date

2016-06-30

KPS

View changes Text at this date

2016-01-17

KPS

View changes Text at this date

2015-12-31

KPS

View changes Text at this date

2015-08-31

KPS

View changes Text at this date

2015-06-30

KPS

original version Text at this date