Krediidiandjate ja -vahendajate seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib krediidiandja ja krediidiandja vahendaja (edaspidi krediidivahendaja) tegevust ja vastutust ning järelevalvet nende tegevuse üle.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale ja -vahendajale, samuti välisriigi krediidiandjale ja -vahendajale ning tema Eestis asuvale filiaalile, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames annab või vahendab Eestis tarbijale krediiti.

(2) Käesolevas seaduses krediidivahendaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise isiku suhtes, kes vahendab krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses ja ei ole käesoleva seaduse tähenduses krediidiandja.

(3) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

(4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti krediidiandja või -vahendaja tegevusele ja filiaalile välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti.

(5) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata:

1) riikliku tagatise või ettevõtluse riiklike toetuste andjale;

2) füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle majandus- või kutsetegevuseks on seaduse kohase ja sotsiaalsest eesmärgist lähtuva krediidi andmine piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel, eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine.

(7) Käesolevat seadust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile Eestis, kui krediidiasutuste seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatu laieneb ka välisriigi krediidiasutuse filiaalile Eestis.

(8) Krediidiandja ja -vahendaja suhtes, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 3 või § 6 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti andva või vahendava isiku või käesoleva seaduse § 7 tähenduses nõustamisteenust osutava isiku suhtes, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 20, 38, 40 ja 43, § 44 lõigetes 2, 3 ja 4 ning §-des 46–53¹, 57, 57¹ ja 58 sätestatut, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1) krediidiandja või -vahendaja emaettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud krediidiasutus;

2) krediidiandja või -vahendaja on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutuse kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja see krediidiandja või -vahendaja kuulub Finantsinspektsiooni või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.

(9) Käesolevat seadust ei kohaldata ettevõtjale, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb tarbijale eseme või osutab teenust ja selle tegevuse kõrvaltegevusena võimaldab tarbijale tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist ning loovutab sellest lepingust tuleneva rahalise nõude vastavalt võlaõigusseaduse §-s 256 nimetatud faktooringulepingule teisele isikule (edaspidi faktoor) või vahendab tarbijale krediiti, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1) faktoor või krediidiandja, kelle krediiti ettevõtja vahendab, on krediidiasutus või tal on tegevusluba krediidiandjana tegutsemiseks või ta tegutseb krediidiandjana käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt;

2) faktoor või krediidiandja, kelle krediiti ettevõtja vahendab, vastutab käesolevas lõikes nimetatud ettevõtja poolt tarbijale krediidi andmisele või krediidi vahendamisele käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõuete täitmise eest.

(10) Käesolevat seadust ei kohaldata makseasutusele ja e-raha asutusele, kui makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(10) Käesolevat seadust ei kohaldata välisriigi krediidiasutuse või eriotstarbelise ettevõtja nõudele, mille ta on omandanud eesmärgiga moodustada pandikirja tagatisvara.

(11) Käesolevas seaduses krediidi andmise või krediidi vahendamise kohta sätestatut ei kohaldata:

1) võlaõigusseaduse § 403 lõikes 3 nimetatud krediidilepingutele ja krediidivahenduslepingutele;

2) võlaõigusseaduse § 403 lõikes 5 sätestatud ulatuses kohtuliku kompromissina sõlmitud krediidilepingutele.

(12) Teenuse osutamine käesoleva seaduse tähenduses hõlmab krediidi- ja liisingutehingut, tasulist maksetähtpäeva edasilükkamise ning muud finantseerimise tehingut ehk krediidi andmist, krediidi vahendamist ning nõustamisteenuse osutamist.

(13) Käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja aktsionäri, aktsiakapitali ja aktsia kohta sätestatut kohaldatakse ka krediidiandja või -vahendaja osanikule, osakapitalile ja osale.

§ 3. Krediidi andmine

(1) Krediidi andmine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 401 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidi andmine, tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel.

§ 4. Krediidi vahendamine

(1) Krediidi vahendamine käesoleva seaduse tähenduses on:

1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamine;

2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel ja muud sellega seotud tegevused, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi punktis 1;

3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel.

§ 5. Krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja

(1) Krediidiandja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine.

(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina, osaühinguna või tulundusühistuna.

(3) Krediidiandja, kes annab või kohustub andma tarbijale krediiti elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu alusel, on hüpoteekkrediidiandja.

(4) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse § 402 lõike 2 tähenduses. Käesolevas seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 6. Krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja

(1) Krediidivahendaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi vahendamine.

(2) Krediidivahendaja, kes vahendab tarbijale käesoleva seaduse tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti, on hüpoteekkrediidivahendaja.

§ 7. Nõustamisteenuse osutamine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral

(1) Nõustamisteenus on tarbijale elamukinnisvaraga seotud krediidi pakkumisel sõltumatu ja isikustatud soovituse andmine ühe või enama elamukinnisvaraga seotud krediidi saamiseks sõlmitava lepingu kohta.

(2) Nõustamisteenus on krediidi andmisest või krediidi vahendamisest eraldiseisev teenus, mida võib osutada krediidiandja või -vahendaja, kellel on selleks tegevusluba, välja arvatud juhul, kui nõustamisteenust osutab:

1) isik, kes vahendab krediiti või osutab nõustamisteenust reguleeritud kutsetegevuse käigus, mille puhul ei ole keelatud krediidi vahendamine või nõustamisteenuse osutamine;

2) olemasoleva võlakohustuse täitmiseks nõustamisteenust osutav isik, kes tegutseb avalikes huvides, mittetulunduslikul eesmärgil või vabatahtlikuna;

3) isik, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, kuid kelle üle pädev finantsjärelevalve asutus teostab käesolevas seaduses sätestatud nõuetega samaväärset järelevalvet.

(3) Nõustamisteenuseks ei peeta:

1) isikustamata soovituse andmist, mis on mõeldud avalikustamiseks või infokanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;

2) tarbijale lepingueelse teabe esitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 403³ ega tarbijakrediidilepingu kohta selgituste andmist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 403⁵.

§ 8. Nime kaitse

(1) Sõna „krediidiandja”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidiandja.

(2) Sõnu „krediidivahendaja” ja „krediidimaakler”, nende tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidivahendaja. Ühe krediidiandjaga seotud krediidivahendaja võib kasutada oma ärinimes üksnes sõna „krediidiagent”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid.

(3) Sõna „krediidinõustaja”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidiandja või -vahendaja.

§ 9. Konsolideerimisgrupp ning kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

(1) Konsolideerimisgrupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad:

1) emaettevõtja koos tütarettevõtjaga;

2) emaettevõtja koos tütarettevõtjaga ja emaettevõtja või tema tütarettevõtjaga seotud ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses;

3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule, asutamislepingule või põhikirjale või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.

(2) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtjat käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjana.

(3) Märkimisväärne seos tähendab käesolevas seaduses olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud:

1) osaluse kaudu, mille puhul äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;

2) kontrollsuhte kaudu.

(4) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.

(5) Käesolevas seaduses tähendab kontrollsuhe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet.

2. peatükk Tegevusloa taotlemine

§ 10. Tegevusluba

(1) Krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba.

(2) Krediidivahendajana tegutsemiseks peab juriidilisel või füüsilisel isikul olema tegevusluba.

(3) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ühe krediidiandjaga seotud krediidivahendajal ei pea olema eraldi tegevusluba. Tegevusluba peab olema krediidiandjal, kelle nimel seotud krediidivahendaja tegutseb.

(4) Krediidiasutus ei pea krediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nõustamisteenuse osutamiseks tegevusluba taotlema.

(5) Makseasutus või e-raha asutus ei pea krediidi andmiseks vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 5 lõikes 4 sätestatule tegevusluba taotlema.

(6) Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega vastavalt käesoleva seaduse §-des 15 ja 18 sätestatule.

(7) Tegevusluba krediidiandjana või -vahendajana tegutsemiseks on tähtajatu.

(8) Tegevusluba ei kehti tütarettevõtja suhtes ja see ei ole üleantav ning teisel juriidilisel või füüsilisel isikul on keelatud seda kasutada.

§ 11. Tegevusloa ulatus

(1) Krediidiandja taotleb tegevusloa käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud krediidi andmiseks. Krediidivahendaja taotleb tegevusloa käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud krediidi vahendamiseks. Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja taotleb tegevusloa elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nimetatud tegevusloa koos õigusega osutada nõustamisteenust.

(2) Tegevusluba ei või taotleda krediidi andmiseks ja krediidi vahendamiseks. Üksnes nõustamisteenuse osutamiseks tegevusluba ei anta.

(3) Juriidiline või füüsiline isik võib anda krediiti või vahendada krediiti või osutada nõustamisteenust, mille kohta talle on antud tegevusluba.

(4) Tegevusloas nimetamata teenuse osutamiseks peab juriidiline või füüsiline isik taotlema täiendavat tegevusluba. Täiendava tegevusloa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa andmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16 sätestatut.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotlemisel esitab juriidilise isiku juhatuse liige või krediidivahendajana tegutseda sooviv füüsiline isik Finantsinspektsioonile taotluse, mis koosneb kirjalikust avaldusest ning järgmistest andmetest ja dokumentidest (edaspidi käesolevas peatükis avaldus, andmed ja dokumendid koos taotlus):

1) juriidilisest isikust taotleja puhul põhikirja ärakiri või füüsilisest isikust taotleja puhul taotleja andmed, mis sisaldavad tema nime, elukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta;

2) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;

3) juriidilise isiku puhul andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (juhatuse või nõukogu liige edaspidi juht) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, kodakondsust, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning täiendavalt taotleja soovi korral juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;

4) juriidilise isiku puhul taotleja sissemakstud aktsia- või osakapitali olemasolu tõendav dokument;

5) juriidilise isiku puhul taotleja algbilanss ning olemasolu korral taotleja hiliseim bilanss ja kasumiaruanne ning viimase kolme majandusaasta aruanded;

6) tegevuskava, kus eelkõige kirjeldatakse kavandatavaid teenuseid;

7) käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud sise-eeskiri ja raamatupidamise sise-eeskiri või nende projektid;

8) kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja muude tehnoloogiliste vahendite kirjeldus;

9) kirjeldus meetmete kohta, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning krediidi andmisel ja krediidiandja tegevuse finantseerimisel;

10) juriidilisest isikust taotleja puhul organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral krediidivahendaja või seotud krediidivahendaja kasutamist või teenuse edasiandmise korra kirjeldust;

11) juriidilisest isikust taotleja korral osanike nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning andmed iga aktsionäri või osaniku poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate arvu või osade suuruse ja häälte arvu kohta;

12) juriidilise isiku puhul käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute ja kontrolli omavate isikute kohta;

13) andmed juriidiliste isikute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti või milles ta omab kontrolli, kusjuures need andmed peavad sisaldama omakapitali suurust, aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

14) juriidilisest isikust taotleja puhul andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad neist igaühe nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta või registrikoodi;

15) füüsilisest isikust taotleja puhul andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta või registrikoodi;

16) andmed, mis kinnitavad krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi;

17) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 45³ lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta;

18) taotleja peakontori või registrijärgse asukoha aadress.

(2) Krediidivahendaja ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud andmeid ja dokumente. Hüpoteekkrediidivahendaja peab koos taotlusega esitama kutsealast vastutuskindlustust tõendava dokumendi või kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katmiseks ettenähtud muu võrreldava tagatise.

(3) Tegevusloa taotlemisel hoiu-laenuühistule ei esitata taotlusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud andmeid taotlejas olulist osalust omavate isikute ja kontrolli omavate isikute kohta ning hoiu-laenuühistule ei kohaldata käesolevas seaduses olulise osaluse omandamise kohta sätestatut. Hoiu-laenuühistu taotlusele tuleb lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 13 ja 16 nimetatud isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust peavad isikud kinnitama oma allkirjaga.

(5) Taotleja ei või kolme kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata vastavalt käesoleva seaduse § 14 lõikele 2, ei või taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne ühe kuu möödumist taotluse läbi vaatamata jätmisest.

§ 13. Äriplaan

(1) Füüsilisest isikust taotleja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse ning plaanitavate tegevuste ja teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:

1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa;

2) teenuste osutamisega seotud kohustused;

3) taotleja tegevuse tehniline korraldus;

4) tegevusstrateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;

5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ja pakutavad krediidilepingud, eeldatavad tarbijad ning konkurendid;

6) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;

7) investeerimis- ja tegevuse finantseerimise poliitika.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab äriplaan sisaldama kinnitust selle kohta, et taotlejal puudub maksuvõlg ning et taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab juriidilisest isikust taotleja äriplaan sisaldama taotleja organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmist teavet:

1) taotleja varade ning aktsia- või osakapitali suurus;

2) eeldatavad vahendajad;

3) aastabilanss ja finantsnäitajad, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.

(4) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed.

§ 14. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmeid või dokumente või need ei ole nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jätta taotluse läbi vaatamata, kui:

1) taotlus on esitatud oluliste puudustega või

2) taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

(3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest menetlustähtajast.

(4) Kui käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, et tegevusloa taotlejal on kavandatud tegevuseks või teenuse osutamiseks piisavad võimalused ja ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiandja või -vahendaja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda tegevusloa andmise otsustamisel tähendust omavate lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(5) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon muu hulgas teostada päringuid andmekogudest, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, küsida andmeid olulise osaluse omandajatelt ja osanikelt või aktsionäridelt, saada taotleja juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid esitab taotleja Finantsinspektsioonile viimase määratud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades seejuures tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtajaga.

(7) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:

1) taotleja on lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;

2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

3) taotleja ja lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud koostöö raames konsulteerivad osapooled üksteisega, hinnates aktsionäride või osanike sobivust ning taotleja juhtide ja konsolideerimisgrupi teise üksuse juhtide mainet ja kogemust ning edastades üksteisele kõik andmed, mis on olulised tegevusloa andmisel.

§ 15. Tegevusloa andmise otsus ja tegevusloa ulatus

(1) Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et tegevusloa taotlejal on taotluses märgitud krediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nõustamisteenuse osutamiseks vajalikud teadmised ja organisatsiooniline suutlikkus ning tarbijate huvide kaitse on piisavalt tagatud.

(2) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates. Taotleja võib anda Finantsinspektsioonile tagasivõetamatu kirjaliku nõusoleku tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tähtaja pikendamiseks.

(3) Kui Finantsinspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, teavitab ta sellest taotlejat. Taotleja võib esitada Finantsinspektsioonile teavet ka omal initsiatiivil.

(4) Kui koos krediidiandja või -vahendaja tegevusloaga taotleti ka õigust osutada nõustamisteenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses teenused, mida juriidilisel või füüsilisel isikul on tegevusloa kohaselt õigus osutada.

(5) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

(6) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt:

1) selle isiku nimi ja registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, kelle kohta otsus tehakse;

2) teenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;

3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

§ 16. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:

1) taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiandja või -vahendaja suhtes kehtestatud nõuetele;

2) juriidilise isiku puhul ei ole äriühingu aktsia- või osakapital täielikult sisse makstud;

3) taotleja, taotleja juhid, audiitor või aktsionärid või osanikud ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

4) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud sellise teise riigi õigusaktidest, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;

5) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;

6) käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sise-eeskiri või muud asjakohased protseduurireeglid ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus;

7) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:

1) juriidilisest isikust taotleja puhul tema tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;

2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, nende kogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja ärialast mainet;

3) käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud taotleja äriplaani adekvaatsust ja piisavust;

4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, ärialast mainet ja kogemusi.

§ 17. Tegevusloa lõppemine

(1) Tegevusluba lõpeb:

1) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

2) krediidiandja või -vahendaja ühinemisel muu ühendava äriühinguga, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, ühinemise kande äriregistrisse kandmisel või uue ühendava krediidiandaja või -vahendaja äriregistrisse kandmisel;

3) krediidiandja või -vahendaja jagunemisel vastavalt käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 sätestatule;

4) krediidiandja või -vahendaja vabatahtliku lõpetamise korral Finantsinspektsioonilt krediidiandja või -vahendaja lõpetamiseks loa saamisel;

5) füüsilisest isikust krediidivahendaja surma tõttu tema surma päeval;

6) krediidiandja või -vahendaja pankroti väljakuulutamisel või kohtu määrusega pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu.

(2) Tegevusloa lõppemisel kaotab nii füüsiline kui ka juriidiline isik õiguse osutada teenust, milleks talle oli antud tegevusluba.

§ 18. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) krediidiandja või -vahendaja ei ole oma tegevust kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates alustanud või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et krediidiandja või -vahendaja ei suuda nimetatud aja jooksul tegevust alustada, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;

2) krediidiandja või -vahendaja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid;

3) krediidiandja või -vahendaja tegevus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

4) krediidiandja ja -vahendaja juhid või audiitor ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) krediidiandjat või -vahendajat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või krediidiandja või -vahendaja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;

6) krediidiandja või -vahendaja avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;

7) krediidiandja või -vahendaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;

8) krediidiandja või -vahendaja on rikkunud krediidilepingu või tarbijakrediidilepingu sõlmimisele või täitmisele kehtestatud nõudeid, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamisele, tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse aastamäärale, krediidilepingust tulenevate kõrvalnõuete esitamisele kehtestatud nõudeid, või kauplemisvõtetele kehtestatud nõudeid;

9) krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri ei ole krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisav ja proportsionaalne või krediidiandja või -vahendaja jätab sise-eeskirja rakendamata;

10) krediidiandja või -vahendaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel tarbijate huve oluliselt;

11) krediidiandja või -vahendaja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja vajaliku informatsiooni saamine on takistatud;

12) krediidiandja või -vahendaja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;

13) järelevalve teostamine krediidiandja või -vahendaja filiaalis või piiriüleselt pakutava teenuse üle on võimatu või takistatud järelevalvest mittesõltuvate asjaolude tõttu;

14) krediidiandja või -vahendaja on korduvalt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud korda;

15) ilmneb, et krediidiandja või -vahendaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiandjale või -vahendajale kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;

16) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiandja või -vahendaja rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või selle riigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;

17) krediidiandja või -vahendaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

18) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidivahendaja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

(3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa tunnistada kehtetuks täielikult või konkreetsete teenuste osas, piiritledes õigused, mille tegevusloa omaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.

(4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist teeb Finantsinspektsioon krediidiandjale või -vahendajale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui ettekirjutuse tegemine ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik.

(5) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks krediidiandja või -vahendaja taotluse alusel, kui ta ei soovi enam osutada tegevusloas märgitud teenuseid.

(6) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada tarbijate õigustatud huve.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ja teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(8) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse krediidiandjale või -vahendajale viivitamata kätte.

§ 19. Avalikkuse teavitamine

(1) Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

(2) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga meediaväljaandes hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

§ 20. Krediidiandja ja -vahendaja andmete avalikustamine

(1) Kõik tegevusloa saanud krediidiandjad ja -vahendajad ning käesoleva seaduse § 2 lõike 8 alusel tegutsemisõigust omavad krediidiandjad ja -vahendajad kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse krediidiandjate ja -vahendajate nimekirja.

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 8 alusel tegutsemisõigust omav krediidiandja või -vahendaja peab teavitama Finantsinspektsiooni oma tegevusest krediidiandja või -vahendajana viis päeva enne tegutsemise alustamist ja viivitamata pärast tegevuse lõpetamist. Finantsinspektsioonile tuleb edastada teave krediidiandja või -vahendaja tegevuse alustamise kuupäeva kohta ning krediidiandja või -vahendaja emaettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoht.

(2) Krediidiandja ja -vahendaja kohta avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(3) Krediidiandja ja -vahendaja, kelle tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või kes on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1¹ teavitanud tegevuse lõpetamisest, kustutatakse viivitamata Finantsinspektsiooni veebilehel asuvast nimekirjast.

3. peatükk Nõuded krediidiagendi tegevusele

§ 21. Krediidiagent

(1) Krediidiagent on krediidivahendaja, kes on seotud ühe krediidiandjaga ja tegutseb ainult tema nimel ning selle krediidiandja täielikul ja tingimusteta vastutusel (käesolevas peatükis edaspidi krediidiagent).

(2) Krediidiagent võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud juhul kohaldatakse krediidiagendile krediidivahendaja kohta sätestatut.

§ 22. Krediidiagendile esitatavad nõuded

(1) Krediidiagendile ja selle juhtidele ning krediidiagendile, kes on füüsiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 ning § 55 lõigetes 1–3 sätestatut. Krediidiagendile, kes tegutseb hüpoteekkrediidiandja nimel, kohaldatakse käesoleva seaduse § 55 lõigetes 5–7 sätestatut.

(2) Krediidiagendi töötajatele ja krediidiagendile, kes on füüsiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 40 ja 43 sätestatut.

(3) Krediidiagendi tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 46–53 sätestatud krediidivahendaja tegevusele esitatavaid nõudeid ning võlaõigusseaduse §-des 396–421 krediidilepingu vahendamisele, pakkumisele ja sõlmimisele esitatavaid nõudeid.

§ 23. Vahenduse ulatus

(1) Krediidiagent võib vahendada ainult ühe krediidiandja või käesoleva seaduse § 73 alusel välisriigis krediidi andmise õigust omava isiku krediidilepingute sõlmimist.

§ 24. Vastutus krediidiagendi tegevuse eest

(1) Krediidiandja on täielikult ja tingimusteta vastutav krediidiandja nimel tegutseva krediidiagendi käesoleva seaduse nõuetele vastavuse ning tegevuse või tegevusetuse eest käesolevas seaduses reguleeritud ulatuses.

(2) Krediidiandja vastutab krediidiagendi ja olemasolu korral selle töötajate või esindajate vastavuse eest käesoleva seaduse §-s 40 töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta sätestatud nõuetele.

§ 25. Krediidiagentide nimekiri

(1) Krediidiagendina tegutsemiseks ei pea olema tegevusluba. Krediidiagendina võib tegutseda üksnes krediidiagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud krediidivahendaja.

(2) Krediidiandja võib kasutada üksnes nimekirja kantud krediidiagendi teenust.

(3) Krediidiagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast krediidiandja, keda ta esindab, või seaduses sätestatud juhtudel Finantsinspektsioon.

(4) Krediidiandja teeb nimekirja kande elektrooniliselt vastavalt Finantsinspektsiooni ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingule.

(5) Krediidiagentide nimekiri avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.

(6) Krediidiagentide nimekirjale lisaks avalikustab Finantsinspektsioon krediidiagentide nimekirja kandmisega tegelevate lepinguriikide pädevate asutuste kontaktandmed ja võimaluse korral viited lepinguriikide krediidiagentide nimekirjadele, mis võimaldavad kontrollida, kas lepinguriigi krediidiagent on oma asukohariigis krediidiagentide nimekirja kantud ning millistes riikides on tal õigus vahendusega tegeleda.

§ 26. Nimekirja kandmine

(1) Krediidiagent kantakse nimekirja tema taotluse alusel, mis on esitatud krediidiandjale.

(2) Otsuse krediidiagendi nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb taotluse saanud krediidiandja 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Krediidiandja kannab taotleja nimekirja viivitamata pärast vastava otsuse tegemist.

(3) Krediidiagentide nimekirja ei kanta isikut, kes ei vasta käesolevas seaduses krediidiagendile kehtestatud nõuetele.

(4) Nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud krediidiandja.

(5) Krediidiagendi kohta avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

§ 27. Nimekirjast kustutamine

(1) Krediidiandja kustutab krediidiagendi viivitamata nimekirjast, kui:

1) krediidiagent taotleb enda nimekirjast kustutamist;

2) krediidiagent lõpetatakse või füüsilisest isikust krediidiagent sureb;

3) volitussuhe krediidiandja ja krediidiagendi vahel lõpeb;

4) krediidiagent ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiagendile kehtestatud nõuetele;

5) krediidiagendi juhatuse liige ei vasta käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud nõuetele;

6) krediidiagent on rikkunud käesolevas seaduses krediidiagendile või tema tegevusele või võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingutele sätestatud nõudeid või krediidiandja tarbijate huvid ei ole piisavalt kaitstud.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõuda krediidiandjalt krediidiagendi nimekirjast kustutamist või kustutada krediidiagent nimekirjast.

4. peatükk Oluline osalus

§ 28. Oluline osalus

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus krediidiandja või -vahendaja aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või tulundusühistu puhul liikme osamaksust, või osalus, mis võimaldab saavutada olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3) Osalus on kaudne, kui:

1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;

2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;

3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;

4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade kohta ning hoiu-laenuühistu liikme osamaksu kohta. Käesolevas peatükis aktsionäri kohta sätestatut kohaldatakse ka osaniku või ühistu liikme kohta.

(5) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu kindlaksmääramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punktides 35–38 sätestatust.

§ 29. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded

(1) Krediidiandjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning krediidiandja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:

1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab krediidiandja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;

2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab krediidiandja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele;

4) kes on võimeline tagama, et krediidiandja on suuteline järgima õigusaktides sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid;

5) kes tagab, et krediidiandja järgib käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid ja et krediidiandjal on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet tema üle ning vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;

6) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske.

(2) Krediidivahendajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning krediidivahendaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:

1) kelle tegevus seoses omandamisega vastab krediidivahendaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele, mille hulka kuulub vastutustundliku laenamise põhimõtete tundmine ja rakendamine;

1¹) kes on laitmatu ärialase mainega;

2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab krediidivahendaja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele.

§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine

(1) Isik, kes kavatseb krediidiandjas või -vahendajas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti krediidiandja või -vahendaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel krediidiandja või -vahendaja muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel krediidiandjas või -vahendajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi krediidiandja või -vahendaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui krediidiandja või -vahendaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast krediidiandja või -vahendaja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

(3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate kättesaamisest ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

§ 31. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

(1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate liigi ja häälte arvu või osa kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;

2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta;

3) juriidilisest isikust omandaja aktsionäride, osanike või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile, osanikule või liikmele kuuluvate aktsiate arvu või osade suuruse ja häälte arvu kohta;

4) juriidilisest isikust omandaja nimi, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja või samasisulise dokumendi ärakiri;

5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning dokumendid, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet;

6) andmed omandaja ja tema juhtide osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;

7) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel krediidiandja või -vahendaja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või et isiku suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;

8) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandamisega seotud isikute majanduslike huvide kirjeldus;

9) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla krediidiandja või -vahendaja juht;

11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;

13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;

14) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9 ja 10;

15) krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud;

16) ülevaade krediidiandjas või -vahendajas rakendatavast tegevusstrateegiast, kui krediidiandja või -vahendaja omandamise tulemusel ei muutu omandaja kontrollitavaks äriühinguks.

(2) Finantsinspektsioonile tuleb andmed ja dokumendid esitada eesti keeles.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda kirjalikult lisaandmeid ja -dokumente.

(4) Krediidiandjas või -vahendajas osaluse omandamisest teavitamisel Finantsinspektsioonile esitatavate andmete ja dokumentide loetelu võib täpsustada

määrusega.

§ 32. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 29 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist kinnitava teate esitamisest arvates.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates nõuda lisaandmeid ja -dokumente.

(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Järgmisel lisaandmete ja -dokumentide nõudmisel menetlustähtaeg ei peatu.

(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:

1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja;

3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised.

(7) Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 33. Osaluse omandamise tingimused

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul viivitamata Finantsinspektsiooni teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 ja § 34 lõikes 1 sätestatust.

§ 34. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:

1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) krediidiandja või -vahendaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.

(2) Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist või ettekirjutuse tegemist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4) Kui omandaja või isik, kes omab krediidiandjas või -vahendajas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks krediidiandja või -vahendaja on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka krediidiandjale või -vahendajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 35. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse, millega omandamine või kontrollitavaks muutumine loetakse seadusega vastuolus olevaks;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 või enne §-s 32 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid krediidiandja või -vahendaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, kuid omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega krediidiandja või -vahendaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates.

§ 36. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse krediidiandjas või -vahendajas või vähendab oma osalust alla mõne käesolevas seaduses nimetatud määra või loobub kontrollist krediidiandja või -vahendaja üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli krediidiandja või -vahendaja üle või olulise osaluse krediidiandjas või -vahendajas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(3) Krediidiandja või -vahendaja on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Krediidiandja või -vahendaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli krediidiandjas või -vahendajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 28 ja 30 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9 ja 10.

5. peatükk Juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus

§ 37. Krediidiandja ja -vahendaja asukoht ning peakontor

(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiandja või -vahendaja registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.

(2) Krediidiandja või -vahendaja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiandja või -vahendaja registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.

§ 38. Krediidiandja või -vahendaja tegevus

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab:

1) vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning oma tegevustes üles näitama piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust, et tagada tarbijate huvide ja õiguste kaitse;

2) tagama oma tegevuseks vajaliku käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sise-eeskirja kehtestamise ja rakendamise.

(2) Krediidiandja või -vahendaja juhid peavad tagama, et krediidiandja või -vahendaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega, et kehtestatud on sise-eeskiri, mis on krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisav ja proportsionaalne, ning et juhtide ja töötajate teadmised, oskused, kogemus ja tegevus vastavad õigusaktides sätestatule.

(3) Krediidiandja või -vahendaja peab tagama, et krediidi andmise, krediidi vahendamise või nõustamisteenuse osutamise protsessis osalevatel krediidiandja või -vahendaja töötajatel või esindajatel on igal ajahetkel selleks tegevuseks nõutavad teadmised, oskused ja kogemus.

(4) Käesolevast seadusest tulenevate valikute tegemine krediidiandja või -vahendaja tegevuse korraldamisel ei tohi kaasa tuua olukorda, kus krediidiandja või -vahendaja jätab täitmata õigusaktidest tuleneva kohustuse, jätab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olulised asjaolud arvesse võtmata või tarbija jääb ilma teabest või hoiatusest, millel võib olla oluline kaal krediidiotsuse kujunemisel või krediidilepingu sõlmimisel.

(5) Kui krediidivahendaja vahendab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatu kohaselt tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses, peab krediidivahendaja täitma käesoleva seaduse §-des 47–53 sätestatud nõudeid.

§ 39. Juhtidele esitatavad nõuded

(1) Krediidiandja või -vahendaja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on krediidiandja või -vahendaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane maine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:

1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;

2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;

3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 49¹ ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;

4) ta ei ole suuteline korraldama krediidiandja või -vahendaja tegevust selliselt, et tarbijate huvid oleksid piisavalt kaitstud;

5) ta ei ole varasemas suhtluses järelevalveasutustega tegutsenud läbipaistvalt, avatult ja koostöövalmilt, sealhulgas on ta esitanud järelevalveasutustele valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata;

6) teda on karistatud varavastase, majandusalase, ametialase, avaliku usalduse vastase või isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud, tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni või ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega.

(3) Krediidiandja või -vahendaja juhiks, samuti selle emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kelle suhtes kehtib ettevõtluskeeld või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja tarbijate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 käsitatakse liigkasuvõtmisena eelkõige olukordi, kus isik ise või temaga seotud äriühing on süstemaatiliselt väljastanud tarbijakrediiti või seda on tehtud tema juhtimisel selliselt, et:

1) on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet;

2) väljastatud krediidi kulukuse määr on ületanud võlaõigusseaduse §-s 406² sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri;

3) maksetega viivitamise eest on nõutud ebamõistlikus ulatuses viivitusintressi või sissenõudmiskulude hüvitamist või

4) on ilmnenud muid eeltoodud olukordadele sarnaseid olukordi.

(5) Krediidiandja või -vahendaja juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

§ 40. Nõuded töötajate ja juhtide teadmistele, oskustele ja kogemustele

(1) Krediidiandja või -vahendaja juhid ja töötajad peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades krediidiandja või -vahendaja ning tarbijate majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

(2) Arvestades ameti- või töökohaga seotud ülesandeid ja vastutust peavad krediidiandja või -vahendaja juhtidel ja töötajatel olema teenuse osutamiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, mis on seotud järgmisega:

1) pakutavate krediidilepingute ja osutatavate teenuste tundmine;

2) krediidilepingute ettevalmistamine ja sõlmimine, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamine, ning krediidilepingu täitmise tingimused ja selle muutmise tingimused, samuti tarbijakrediidi pakkumisele kohaldatavad tingimused;

3) krediidi vahendamise ja nõustamisteenuse osutamise tingimused;

4) kui seoses krediidi andmise või krediidi vahendamisega osutatakse tarbijale muud teenust, eelkõige kinnisvara hindamist, siis selle teenuse osutamise tingimused;

5) kinnisvara hindamise nõuded ja kinnisvaraga tehingute tegemise tingimused, kui antakse või vahendatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti.

(3) Krediidiandja või -vahendaja määrab käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sise-eeskirjas juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste taseme, mis on vajalik krediidiandja või -vahendaja organisatsioonis ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust.

(4) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on krediidiandja või -vahendaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline isik:

1) kelle tööülesannete hulka kuuluvad krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud tegevused, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamise eest vastutamine, samuti nõustamisteenuse või muu krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud teenuse osutamisega seotud tegevused;

2) kes krediidi andmise või krediidi vahendamise, nõustamisteenuse või muu krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud teenuse osutamise käigus esindab tarbijaga suhtlemisel krediidiandjat või -vahendajat või krediidiagenti;

3) kes juhib või kontrollib käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isikuid, kuid kes ei ole krediidiandja või -vahendaja juht.

(5) Nõuded krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele võib kehtestada

määrusega.

§ 41. Juhist ja audiitorist teavitamine

(1) Krediidiandja või -vahendaja juhi valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik:

1) andmed enda kohta, mis sisaldavad tema ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti tema usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;

2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu;

3) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud krediidiandja või -vahendaja juhtimist välistavad asjaolud.

(2) Krediidiandja või -vahendaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse Finantsinspektsioonile.

(3) Krediidiandja või -vahendaja esitab audiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitori kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiandja või -vahendaja audiitor.

(4) Krediidiandja ja -vahendaja on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, samuti nende tagasikutsumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist.

§ 42. Krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kui:

1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele;

2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;

3) isiku tegevus krediidiandja või -vahendaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline krediidiandjat või -vahendajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või et ta ei ole suuteline korraldama krediidiandja või -vahendaja juhtimist selliselt, et tarbijate ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2) Tagasikutsutud krediidiandja või -vahendaja juhi asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue juhi nimetamise või valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 43. Nõuded töötajate tasustamisele

(1) Krediidiandja või -vahendaja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:

1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega, krediidiandja või -vahendaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist;

2) lähtuma krediidiandja või -vahendaja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades tema majandustulemusi ning tarbijate õigustatud huve.

(2) Tasustamise põhimõtted ja nende rakendamine peavad olema proportsionaalsed krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(3) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, sealhulgas ei tohi krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamise eest vastutava juhatuse liikme või töötaja tasustamine sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust.

(4) Kui krediidiandja või -vahendaja osutab nõustamisteenust, ei või tema töötajate tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul.

(5) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiandja või -vahendaja juhatuse liikmele makstavat tasu.

§ 44. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri

(1) Krediidiandjas või -vahendajas peavad olema kehtestatud ja rakendatud krediidiandja või -vahendaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskiri), mis tagavad krediidiandja või -vahendaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiandja või -vahendaja juhtorganite otsuste täitmise. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri kinnitatakse juhatuse otsusega.

(2) Sise-eeskiri peab tagama, et krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamine on õiguspärane ja kooskõlas krediidivaldkonna majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõudega, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandja või -vahendaja hindab regulaarselt sise-eeskirja rakendamist ning ajakohastab sise-eeskirja nii, et oleks tagatud tarbijate huvide ja õiguste kaitse.

(3) Sise-eeskirjaga määratakse muu hulgas kindlaks:

1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;

2) käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord;

3) isikuandmete töötlemise kord;

4) käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud tarbijale krediidi andmise kord;

4¹) krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise kord, sealhulgas asjakohasel juhul võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks;

5) krediidilepingute tagatiseks oleva vara hindamise kord;

6) tarbijale lepingueelse teabe ja hoiatuste edastamise kord;

7) krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja kord;

8) krediidivahendaja puhul krediidilepingute vahendamise protsessi kirjeldus ja sõlmimise kord;

9) nõustamisteenuse osutamise korral nõustamisteenuse osutamise kord;

10) töötajate töö- või ametiülesanded, nõuded töötajate teadmistele, oskustele ja kogemustele, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja krediidiotsuste tegemisel, krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamisel, riskide hindamisel ning tegevuste ja teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes;

10¹) juhi sobivuse hindamise kord;

11) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;

12) tarbija kaebuste lahendamise kord;

13) sisekontrolli süsteemi toimimise kord;

14) huvide konflikti maandamise ja vältimise kord;

15) käesoleva seaduse §-s 46 esitatud tegevuse edasiandmise kord;

16) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;

17) käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise kord ja vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanal, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 17 alusel sätestatud kord ja teavituskanal peavad tagama, et õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4¹ sätestatud krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise kohta peab olema sise-eeskirjas sätestatud vähemalt järgmine:

1) viivituses olevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustustega tegelemise poliitika või strateegia ja vastav menetluskord kuni 90 päeva ja rohkem kui 90 päeva viivituses olevate kohustuste puhul, sealhulgas krediidiandja hinnangu metoodika, kui krediidiandja teeb tarbijale ettepaneku võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks;

2) viivituses olevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste suhtes kohtu- või täitemenetluse toimingute alustamise poliitika või strateegia, kui tarbija varalise seisundi või koostöö puudumise tõttu ei ole sõlmitud kokkulepet, sealhulgas leitud jätkusuutlikku lahendust võla ümberkujundamiseks.

§ 45. Siseaudit

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad krediidiandja või -vahendaja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

(2) Krediidiandja või -vahendaja nõukogu või selle puudumisel üldkoosolek määrab sõltumatu isiku (edaspidi siseaudiitor), kellel on siseaudiitori ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Siseaudiitor ei või täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida krediidiandja või -vahendaja ning tema juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjale, krediidiandja või -vahendaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale.

(4) Krediidiandja või -vahendaja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet krediidiandja või -vahendaja juhtidelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(5) Siseaudiitor on kohustatud talle krediidiandja või -vahendaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või tarbija huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama lisaks krediidiandja või -vahendaja juhtidele ka Finantsinspektsioonile.

§ 46. Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmine

(1) Krediidiandjal või -vahendajal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi tegevuse edasiandmine), kui:

1) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juhid oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil tarbijate huve;

2) tegevuse edasiandmine ei takista krediidiandja või -vahendaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel;

3) isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma;

4) krediidiandja või -vahendaja suhted tarbijatega ja kohustused tarbijate ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu;

5) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus krediidiandja ei tegele reaalselt krediidi andmisega või krediidivahendaja krediidi vahendamisega;

6) tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda mis tahes muid tingimusi, mille alusel krediidiandjale või -vahendajale tegevusluba anti;

7) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded.

(2) Krediidi andmist või krediidi vahendamist ja sellega seotud nõuete täitmist võib edasi anda üksnes teisele isikule, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud krediidi andmiseks või §-s 4 nimetatud krediidi vahendamiseks. Krediidi andmist või krediidi vahendamist võib edasi anda ka välisriigi krediidiandjale või -vahendajale, kelle tegevuse suhtes kohaldatakse käesoleva seadusega krediidiandjale või -vahendajale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid ja kellel on vastavalt oma tegevusloale õigus anda või vahendada krediiti.

(3) Krediidiandja või -vahendaja tegevusi, millele ei ole kehtestatud nõudeid käesolevas seaduses või mis ei ole seotud võlaõigusseaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega, sealhulgas kliendi isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuetega, võib anda edasi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikule.

(4) Tegevusi ei või edasi anda sellisel viisil, mis võib takistada krediidiandja või -vahendaja sisekontrolli läbiviimist või krediidiandja või -vahendaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Krediidiandja või -vahendaja peab hindama igakülgselt ja põhjalikult tegevuse edasiandmise vajalikkust.

(5) Krediidiandja või -vahendaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest.

(6) Tegevuse edasiandmise korral peab krediidiandja või -vahendaja hindama, kas teine isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv.

(7) Krediidiandjal ja -vahendajal on õigus saada isikult, kellele nad on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse kohta ning anda talle kohustuslikke juhiseid.

(8) Krediidiandja või -vahendaja kehtestab tegevuse edasiandmise korra sise-eeskirjaga.

(9) Krediidivahendaja on kohustatud talle edasiantud tegevusest ja oma tegevuse edasiandmisest teavitama krediidiandjat.

(10) Krediidiandja või -vahendaja teavitab tegevuse edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(11) Kui krediidiandja on faktoor vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõikele 9, kohaldatakse krediidiandja suhtele võlaõigusseaduse §-s 256 nimetatud faktooringu kliendiga ja faktooringulepingu sõlmimisele käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 2 ja 3, krediidiandja tegevuse edasiandmisele sätestatut. Kui krediidiandja poolt krediidi andmist vahendab käesoleva seaduse § 2 lõikes 9 nimetatud ettevõtja, kohaldatakse krediidiandja ja krediiti vahendava ettevõtja suhetele käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 2 ja 3, krediidiandja tegevuse edasiandmisele sätestatut.

6. peatükk Tegevusele esitatavad nõuded

§ 47. Krediidi andmisele ja krediidi vahendamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine

(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule peab krediidiandja või -vahendaja tarbijale krediidi andmisel või krediidi vahendamisel vältima ebaausate kauplemisvõtete kasutamist ning järgima võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise kohta. Samuti peab krediidiandja või -vahendaja täitma tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja muid vastutustundliku laenamise nõudeid.

(2) Krediidi andmisel või krediidi vahendamisel on krediidiandja või -vahendaja kohustatud tarbija ja samuti tema esindaja isikusamasuse tuvastama ja esitatud teavet kontrollima.

(3) Krediidiandja või -vahendaja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud säilitama andmed tarbija rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid, et hinnata tarbija krediidivõimelisust.

(4) Tarbija krediidivõimelisuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 403⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus, mille käigus teeb krediidiandja või -vahendaja kindlaks, kas tarbija on võimeline oma kohustusi kokkulepitud tingimustel täitma.

(5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast krediidiandjale või -vahendajale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumiseni.

§ 48. Krediiditoimiku pidamine

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut tuleb pidada iga tarbija kohta eraldi.

(2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud dokumentide kogum.

(3) Krediidiandja või -vahendaja peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul tarbija krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus.

(4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule või struktuuriüksusele, samuti siseaudiitorile ja audiitorile ning Finantsinspektsioonile tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

(5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta vähemalt järgmist teavet ja järgmisi dokumente:

1) andmed tarbija kohta, sealhulgas tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht;

2) krediiditaotlused;

3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused;

4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud dokumendid;

5) tarbija krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused;

6) tarbijaga sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud;

7) tarbijaga peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus;

7¹) krediidilepingu muudatused koos asjakohase teabevahetusega, sealhulgas võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise kohta;

8) dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta;

9) hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas kinnisvara hindaja hinnang tagatise maksumuse kohta.

(6) Krediiditoimikus sisalduvate õiendite ja dokumentide sisu ja ulatus võivad olla erinevad olenevalt krediidilepingust, tarbijast ja krediidi suurusest.

(7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda jagatult, kuid krediidiandja või -vahendaja peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel.

§ 49. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus;

2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;

3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena;

5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju;

6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist;

7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

(2) Krediidiandja sise-eeskirjas peab krediidi andmise kohta olema sätestatud:

1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe;

2) krediidi maksimaalne tähtaeg;

3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

(3) Krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

(4) Krediidiandja võib tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel.

(5) Kui tarbijale on krediidiandja pakutavat krediidilepingut vahendanud krediidivahendaja, võib krediidiandja sõlmida krediidilepingu krediidivahendaja teostatud krediidivõimelisuse hindamise alusel, kui krediidivahendaja esitab krediidiandjale tarbija krediidivõimelisuse nõuetekohase hinnangu.

(6) Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud informeerima tarbijat võimalikest ohtudest krediidi võtmisel.

(7) Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja ei tohi tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine.

(8) Miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtele võib kehtestada

määrusega. Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara.

§ 50. Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimine

(1) Arvestades võlaõigusseaduse § 403⁴ lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 4 ja 10 sätestatut, saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad.

(2) Krediidivahendaja on kohustatud krediidiandjale edastama tarbija kohta kogu teadaoleva teabe, mis on kogutud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

(3) Krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

(4) Krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.