Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika) abinõud, nende rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Ühise põllumajanduspoliitika abinõud

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõud käesoleva seaduse tähenduses on:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud, sealhulgas artiklis 147 sätestatud riiklik üleminekutoetus;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607), artiklis 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud;

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel rakendatavad teavitus- ja müügiedendusmeetmed.

(2) võib oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil.

(3) Vabariigi Valitsus võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse ning valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil.

§ 3. Euroopa Komisjoni teavitamine ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisest

(1) Kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud andmete esitajat, edastab andmed Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaegadel ja korras valdkonna eest vastutava ministri määratud riigiasutus.

2. peatükk Rakendavad asutused

§ 4. Makseasutus

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise korral on makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 tähenduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

(2) PRIA-l on õigus täita makseasutuse ülesandeid alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise võib makseasutus anda üle teisele asutusele või isikule käesolevas seaduses sätestatud alustel.

§ 5. Pädev asutus

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisel on pädev asutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 8 alusel kehtestatud õigusakti tähenduses on pädev asutus üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

§ 6. Sertifitseerimisasutus

(1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 9 sätestatud ülesande täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on tehniline oskusteave ja teadmised ühise põllumajanduspoliitika kohta ning küllaldane toetuste auditeerimise kogemus. Eraõigusliku juriidilise isiku volitamise nimetatud ülesande täitmiseks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

3. peatükk Menetluse üldsätted

§ 7. Taotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine, muutmine ja tagasivõtmine

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument PRIA-le või käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule või asutusele elektrooniliselt või kirjalikult paberil.

(2) võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise üksnes e-teenuse keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt.

(3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(4) Kui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamist, pikeneb selle dokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Kui tehniline viga kestab alla ühe tööpäeva, pikeneb taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg ühe tööpäeva võrra.

(5) Kui taotleja muudab taotlust, maksetaotlust või muud menetlusdokumenti või võtab selle tagasi eesmärgiga vältida toetuse vähendamist või käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist, vähendatakse tema toetust või kohaldatakse kaitsemeedet algse taotluse alusel, kui Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 113 lõikes 6¹ nimetatud põllumajandusandmete varamusse esitatud andmete suhtes.

§ 8. Esitatud nõuete täitmise ning taotluse ja muu menetlusdokumendi kontrollimine

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrollib PRIA või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud riigi sihtasutus ning § 48 lõikes 2 nimetatud asutus kontrollivad ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust

kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses.

(3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrollitakse taotleja esitatud andmete ja tõendite alusel, andmekogude ja teiste riigiasutuste valduses olevate andmete alusel, mille nad on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, ning kohapealse kontrolli käigus.

(4) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

(5) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise kontrollimist koordineerib PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida pilti edastavat või salvestavat seadet kasutades.

(7) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra.

§ 9. Otsuse elektrooniline kättetoimetamine

(1) Elektroonilise kättetoimetamise korral loetakse ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument ka haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas.

4. peatükk Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 sekkumised

1. jagu Üldsätted

§ 10. Toetuste andmise korraldamine

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude elluviimiseks rakendatakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud kava „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud otsetoetuste vormis sekkumisi (edaspidi otsetoetused);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud teatavatesse sektoritesse sekkumisi (edaspidi teatavatesse sektoritesse sekkumise liigid);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 6 nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengu edendamisse sekkumisi (edaspidi maaelu arengu toetused).

(2) Strateegiakava kiidab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 12 nimetatud muudatused kiidab heaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(3) Maaelu arengu toetust antakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 34 lõike 1 punktis b nimetatud tegevuste elluviimiseks sama määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel (edaspidi LEADER-projektitoetus).

(4) Strateegiakava rakendamisel täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. PRIA ja teised riigiasutused ning isikud täidavad vahendusasutusena neid korraldusasutuse ülesandeid, mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

(5) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus, kellel on küllaldane metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise kogemus (edaspidi riigi sihtasutus), täita järgmisi korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid:

1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine;

2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine;

3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine;

4) toetuse vähendamine;

5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine;

7) riikliku järelevalve teostamine;

8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mille saamiseks esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ning need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu.

§ 11. Kalendriaastal antavate toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

(1) Strateegiakava sekkumiste raames ühel või mitmel kalendriaastal antavad toetused kehtestab

määrusega.

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ette näha ka sellised eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses.

(2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendriaastal võimalik LEADER-projektitoetust taotleda, taotlusvoorude toimumise aja ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevusrühm kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi rakenduskava).

(3) Kalendriaastal ettenähtud vahendite jaotuse strateegiakava sekkumiste raames antavate toetuste, toetatavate tegevuste, muude strateegiakavas nimetatud aluste ja vajaduse korral taotlusvoorude kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga. Vahendite jaotuse võib kehtestada ka pikemaks ajavahemikuks kui kalendriaasta.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(5) Kui kohalik tegevusrühm on 2027. aasta 31. detsembriks jätnud kasutamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse vahenditest üle 20 protsendi, loetakse kasutamata vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. Vabanenud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa aastateks 2028 ja 2029 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(6) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses või kohaliku arengu strateegia meedet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud.

§ 12. Kulude mõistlikkus

(1) Toetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsaimal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

(2) Toetuse saaja peab toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ostumenetluse nõudeid.

(3) Ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris, kehtestab

määrusega.

(4) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tegevusega seotud hangete korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

(5) Kui toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus (edaspidi piirhind) ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud maksimaalne toetuse määr ja suurus.

§ 13. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale, sealhulgas hankemenetluse korras valitud toetuse saajale, makseotsuse alusel.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust.

(3) võib määrusega kehtestada toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja korra.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused.

(5) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

(6) Käesoleva seaduse alusel antava toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.

2. jagu Otsetoetused

§ 14. Sekkumiste raames antavad otsetoetused

(1) Käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras antakse igal kalendriaastal otsetoetusi järgmiste sekkumiste raames:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 21 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav põhisissetuleku toetus;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 29 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohane kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule anda otsetoetusi järgmiste sekkumiste raames:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 kohane väikepõllumajandustootja toetus;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 30 kohane täiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 32 kohane

.

§ 15. Otsetoetuse saamiseks toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja toetuse andmise tingimused

(1) Otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isikule või isikute ühendusele, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele.

(2) Otsetoetuse andmise täpsemad tingimused ja korra (edaspidi koos otsetoetuse andmise tingimused) kehtestab kooskõlas strateegiakavas sätestatuga

määrusega.

(3) Otsetoetuse andmise tingimustes võib sätestada:

1) toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale;

2) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded;

3) valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu;

4) toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära;

5) põlluraamatusse kantavad lisaandmed;

6) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse;

6¹) käesoleva seaduse § 113 lõikes 6¹ nimetatud põllumajandusandmete varamusse andmete esitamise kohustuse;

7) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra;

8) toetuse ühikumäära vähendamise täpsemad alused ja korra;

9) toetuse piiramise ja järkjärgulise vähendamise tingimused ja korra;

10) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra;

11) toetuse maksmise tingimused ja korra;

12) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed.

(4) Otsetoetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga otsetoetuse kohta.

§ 16. Otsetoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA rahuldab kõik nõuetekohased otsetoetuse taotlused. Otsetoetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste puhul loetakse taotlus kindlaksmääratud toetusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas kindlaks määramata maa ja looma kohta. See ei välista käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist.

(3) Otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kehtestab toetuse ühikumäära

või otsustab PRIA. Kui otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt otsustab toetuse ühikumäära PRIA, arvestab ta otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahendeid, toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohaste taotlustega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu.

(4) PRIA arvutab otsetoetuse suuruse, arvestades toetuse ühikumäära, toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu, otsetoetuse maksimaalset suurust ja nõuete rikkumisega seotud vähendamisi.

(5) Kui otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, vähendab PRIA otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kas toetuse ühikumäära või toetuse summat, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui otsetoetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 kohaldamisel võetakse arvesse isiku poolt toetuse taotlemise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulude suuruse kohta.

(7) Kui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma 100 eurot.

(8) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud alusele teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

(9) Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet või Keskkonnaamet toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul ja ulatuses.

3. jagu Teatavatesse sektoritesse sekkumise liigid

1. jaotis Sektoripõhised sekkumised

§ 17. Sektoripõhise sekkumise toetuse taotlemine ja andmine

(1) Sektoripõhise sekkumise korral antakse toetust käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonile ja tootjaorganisatsioonide liidule.

(2) Sektoripõhise sekkumise toetuse saamiseks peab tootjaorganisatsioonil ning tootjaorganisatsioonide liidul olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 50 kohane PRIA heakskiidetud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskava (edaspidi tootjaorganisatsiooni rakenduskava) ning asutatud rakendusfond selle rahastamiseks.

(3) Rakendusfondile ja tootjaorganisatsiooni rakenduskavale esitatavad täpsemad nõuded ning rakenduskava muutmise korra kehtestab

määrusega.

(4) Kui tootjaorganisatsiooni rakenduskava vastab Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, teeb PRIA rakenduskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse.

(5) PRIA teeb tootjaorganisatsiooni rakenduskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või rakenduskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ei vasta talle esitatud nõuetele;

2) rakenduskava ei vasta sellele esitatud nõuetele;

3) rakenduskavas või rakenduskava heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid;

4) tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist.

(6) Tootjaorganisatsiooni rakenduskava PRIA-le esitamisega loetakse sektoripõhise sekkumise toetuse taotlus esitatuks ja PRIA tehtud rakenduskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks.

(7) Sektoripõhise sekkumise toetuse andmise täpsemad tingimused ja tootjaorganisatsiooni rakenduskava heakskiitmise korra kehtestab

määrusega.

(8) Sektoripõhise sekkumise toetuse andmise tingimustes ja korras sätestatakse:

1) toetuse määr;

2) rakenduskava esitamise ja heakskiitmise tingimused ning kord;

3) toetuse maksmise tingimused ja kord;

4) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed.

(9) Tootjaorganisatsioon ja tootjaorganisatsioonide liit haldavad oma tegevuseks asutatud rakendusfondi pangakonto kaudu.

2. jaotis Mesindussektorisse sekkumine

§ 18. Mesinduskogu ja selle tegevuskava

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 3. jaos sätestatud mesindussektorisse sekkumise korral antakse toetust mesindussektori isikute ühendustest moodustatud mittetulundusühingule või seltsingule (edaspidi koos mesinduskogu), kelle põhikirjaline või seltsingulepingu kohane eesmärk on strateegiakavas sätestatud mesindussektorisse sekkumise eesmärgi saavutamine.

(2) Mesinduskogu töötab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide strateegiakavas sätestatud mesindussektorisse sekkumise viiside kaupa.

(3) Mesinduskogu tegevuskava väljatöötamiseks ja elluviimiseks peab mesinduskogu partnerina kaasama vähemalt ühe mesinduse ja meetoodete uuringuid tegeva teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldase kogemuse ja eksperditeadmistega isiku.

(4) Nõuded mesinduskogule, sealhulgas mesinduskogu liikmele ja liikmete arvule, ning mesinduskogu tegevuskavale ja selles esitatud tegevustele kehtestab

määrusega.

§ 19. Mesinduskogu tegevuskava hindamine ja heakskiitmine

(1) PRIA hindab nõuetekohast mesinduskogu tegevuskava selle hindamise kriteeriumite alusel.

(2) Kui mesinduskogu tegevuskava vastab nõuetele ja on tulnud hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses esimesele kohale, teeb PRIA tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse.

(3) PRIA teeb mesinduskogu tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui mesinduskogu või selle tegevuskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) mesinduskogu ei vasta talle esitatud nõuetele;

2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuetele;

3) tegevuskavas või tegevuskava heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid;

4) mesinduskogu ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

5) esitatud on mitu tegevuskava ja kõnealune tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale;

6) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt raha.

(4) Mesinduskogu tegevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatuks ja PRIA tehtud tegevuskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks.

(5) Mesinduskogu tegevuskava esitamise ja heakskiitmise korra, tegevuskava hindamise kriteeriumid, toetuse määra ja suuruse ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud kehtestab

määrusega.

§ 20. Tegevusaruanne ja toetuse maksmine

(1) Mesinduskogu viib heakskiidetud tegevuskavas kavandatud tegevused ellu ja koostab iga tegevuskavaga hõlmatud põllumajandusliku eelarveaasta kohta tegevuskava täitmise aruande (edaspidi tegevusaruanne).

(2) PRIA kiidab nõuetekohase tegevusaruande heaks. Kui tegevusaruanne ei vasta nõuetele, jätab PRIA selle heaks kiitmata ja peatab mesinduskogu tegevuskava rakendamise kuni tegevusaruande heakskiitmiseni.

(3) PRIA otsustab toetuse maksmise käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras. Lisaks käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud alustele teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui mesinduskogu tegevuskava rakendamine on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peatatud.

(4) Nõuded tegevusaruandele ning tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise korra, nõuded maksetaotlusele ja kuludokumentidele ning toetuse maksmise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

4. jagu Maaelu arengu toetused

1. jaotis Üldsätted

§ 21. Maaelu arengu toetuse andmise viisid

(1) Maaelu arengu toetust võib anda:

1) avatud taotlemise korras;

2) hankemenetluse korras või

3) otsustuskorras.

(2) otsustab maaelu arengu toetuse andmise viisi strateegiakava sekkumiste raames antavate toetuste kaupa, lähtudes strateegiakavast.

(3) Sama strateegiakava sekkumise raames antavat toetust ei rakendata samal ajal mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse andmise viisil.

§ 22. Maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded

(1) Maaelu arengu toetust võib anda isikule, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele.

2. jaotis Maaelu arengu toetuse taotluse menetlemine avatud taotlemise korras

§ 23. Maaelu arengu toetuse andmine

(1) Avatud taotlemise korras antakse maaelu arengu toetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks.

(2) Kui maaelu arengu toetust antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, valitakse parim taotlus või parimad taotlused taotluste võrdleva hindamise teel.

(3) Kui maaelu arengu toetust antakse konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, antakse toetust taotluste esitamise ajalises järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõigile taotlejatele, vähendades proportsionaalselt antava toetuse suurust.

(4) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel antakse LEADER-projektitoetust avatud taotlemise korras.

§ 24. Maaelu arengu toetuse andmise tingimused

(1) Maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra (edaspidi koos toetuse andmise tingimused) avatud taotlemise korral kehtestab kooskõlas strateegiakavas sätestatuga

määrusega.

(2) Toetuse andmise tingimustes võib sätestada:

1) toetuse andmise eesmärgi, toetatavad tegevused ja toetuse andmise vormi;

2) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaja;

3) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viisi, tingimused ja korra;

4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded;

5) toetuse minimaalse ja maksimaalse määra, suuruse ning ühikumäära;

6) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta;

7) põlluraamatusse kantavad lisaandmed;

8) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse;

8¹) käesoleva seaduse § 113 lõikes 6¹ nimetatud põllumajandusandmete varamusse andmete esitamise kohustuse;

9) taotluse esitamise ja menetlemise tingimused ning korra;

10) taotluse hindamise kriteeriumid, hindamise tingimused ja korra ning taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral;

11) taotluse rahuldamise aluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 28 sätestatule;

12) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra;

13) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra;

14) toetuse saaja kohustused, sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamine ja dokumentide säilitamine, ning aruannete esitamise tingimused ja korra;

15) maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse esitamise tingimused ja korra;

16) toetuse maksmise tingimused ja korra;

17) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused;

18) toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas selle sihipärase kasutamise tähtaja;

19) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra;

20) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra;

21) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed.

(3) Toetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga strateegiakava sekkumise raames antava toetuse kohta.

§ 25. Maaelu arengu toetuse taotlemine

(1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja ettenähtud tähtajal ja korras taotluse PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) LEADER-projektitoetuse taotleja esitab taotluse PRIA-le kohaliku tegevusrühma kaudu.

(3) Nõuandeteenuse osutamiseks toetuse taotlemise korral loetakse toetuse taotlus esitatuks nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmise taotluse käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutusele esitamisega, välja arvatud juhul, kui taotluse esitab nimetatud asutus ise.

§ 26. Maaelu arengu toetuse taotluse nõuetekohasus

(1) Maaelu arengu toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste puhul loetakse taotlus kindlaksmääratud toetusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas kindlaks määramata maa ja looma kohta. See ei välista käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist.

(3) Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, riigi sihtasutus või käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutus toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul ja ulatuses.

§ 27. Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine

(1) Maaelu arengu toetuse taotlusi hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 79 nimetatud sekkumiste puhul, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

(2) Maaelu arengu toetuse taotlusi hindavad PRIA ja riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustel ja korras ning hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemuste alusel võib moodustada taotluste paremusjärjestuse.

(3) Kui toetuse andmise tingimuste kohaselt võib esitada maaelu arengu toetuse taotluse, mis sisaldab rohkem kui ühte toetatavat tegevust, võib toetuse andmise tingimustes ette näha, et toetatavaid tegevusi hinnatakse ja seatakse paremusjärjestusse eraldi.

(4) LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm ning tema rahastamisettepaneku alusel kontrollib PRIA taotluste nõuetekohasust. Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, moodustab PRIA nõuetekohastest taotlustest paremusjärjestuse ning reastab taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. PRIA ei asu ise taotlusi üle hindama.

(5) Maaelu arengu toetuse taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada.

§ 28. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui maaelu arengu toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse taotluste hindamise korral maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt:

1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;

2) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;

3) kõik taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta, või

4) kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.

(2) Kui toetuse andmise tingimustes ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt:

1) vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta;

2) vähendades vajaduse korral toetuse ühikumäära või

3) eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.

(3) Lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustele tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

(4) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või riigi sihtasutus.

(5) Toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi.

(6) Kui toetuse andmise tingimuste kohaselt hinnatakse taotluses sisalduvaid tegevusi eraldi, võib taotluse rahuldada nende tegevuste osas, mille osas tuleks taotlus rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel.

(7) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sekkumise, sekkumise raames toetatava tegevuse või muu strateegiakavas nimetatud aluse kohta sama aasta maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

(8) PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud LEADER-projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud taotluste rahastamisettepaneku.

(9) Nõuandeteenuse osutamiseks toetuse taotlemise korral loetakse toetuse taotlus rahuldatuks, kui käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutus kannab isiku nõuandeteenuse osutajate nimekirja, välja arvatud juhul, kui nimetatud asutus on ise taotleja.

§ 29. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

(2) Kui toetuse saaja ei ole võimeline toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul toetatavat tegevust ellu viima, võib PRIA või riigi sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi arvestades toetuse saaja taotluse alusel määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks.

(3) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) muudatuse tulemusena ei vasta toetuse saaja või toetatav tegevus toetuse saamise nõuetele;

2) muudatuse tegemine kahjustaks avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi.

(4) Kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada maaelu arengu toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid ega muutu:

1) asja või ehitise kasutamise otstarve;

2) teenuse sisu või tulemus või

3) ehitise algselt kavandatud omadused.

(5) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust tähtaja jooksul ellu viinud;

3) toetatavat tegevust ei ole võimalik tähtaja jooksul ellu viia;

4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi;

5) sama otsuse alusel elluviidava tegevusega seoses on toetuse saaja suhtes kohaldatud käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeedet;

6) toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

§ 30. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

(1) Toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul võib pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(2) Toetatava tegevuse elluviimist võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahastada, kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 104 kohase tagatise, mis katab makstava summa kogu ulatuses.

(3) Toetuse andja võib loobuda tagatise nõudmisest, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma;

2) tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha võib kasutada üksnes asjakohase toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2029. aasta 1. juuliks.

(5) Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist esitab toetuse saaja maaelu arengu toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid PRIA-le, kes teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.

(6) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmise korral arvestatakse otsuse kohaselt makstavast toetusrahast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud raha. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi.

(7) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

(8) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem käesoleva seaduse § 28 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase rahastamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning rahastamise määra ja suuruse kehtestab

määrusega.

3. jaotis Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER

§ 31. Kohaliku arengu strateegia ja kohalik tegevusrühm

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühma määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusrühm).

(3) Kohalikule tegevusrühmale esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab

määrusega.

(4) Kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusrühma liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana.

(5) Kohaliku tegevusrühma juhatusel on vähemalt kolm liiget.

(6) Kohalik tegevusrühm tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel.

(7) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui nimetatud strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik tegevusrühm.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele;

2) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetele või strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele;

3) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegia kattub tervikuna või osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegiaga;

4) kohaliku arengu strateegias või strateegia heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

(9) Kohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra, strateegia hindamise kriteeriumid ning vajaduse korral rakenduskavale esitatavad täpsemad nõuded kehtestab

määrusega.

§ 32. Kohaliku arengu strateegia rakendamine

(1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis lisaks käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust ning kohaliku arengu strateegia meetmete täpsemaid tingimusi.

(2) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas:

1) koostab LEADER-projektitoetuse taotluste hindamise kriteeriumid;

2) nõustab taotlejat enne taotluse esitamist toetatava tegevuse vastavuses kohaliku arengu strateegiale;

3) võtab vastu taotlused;

4) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale;

5) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel;

6) teeb vajaduse korral PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või edastab PRIA-le teabe taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta;

7) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le.

(3) Kui koos LEADER-projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusrühm LEADER-projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamise tähtaega määramata.

(5) Kohaliku arengu strateegiat võib rakendada ühiselt selliselt, et seda toetatakse vähemalt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning muu asjaomase fondi vahenditest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõigete 1 ja 3 alusel (edaspidi ühisstrateegia).

(6) Ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ning ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks asjaomase fondi korraldus- ja rakendusasutusega ühiskomisjoni moodustamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kooskõlastades selle enne kehtestamist nimetatud rakendusasutusega.

(7) Ühisstrateegiale kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 7–9 sätestatut.

(8) Ühisstrateegiaga seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuse kulu kaetakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest.

4. jaotis Maaelu arengu toetuse andmine hankemenetluse korras

§ 33. Hankemenetlus

(1) Maaelu arengu toetust võib anda, korraldades hankemenetluse riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Maaelu arengu toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse toetuse taotlus esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega.

(3) võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale, nõuded toetatava tegevuse ja sõlmitava hankelepingu kohta ning toetuse saaja valimise kriteeriumid.

(4) Toetuse saaja on isik, kellega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või PRIA on sõlminud riigihangete seaduses sätestatud korras hankelepingu.

(5) Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest, kui esinevad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

5. jaotis Maaelu arengu toetuse andmine otsustuskorras

§ 34. Maaelu arengu toetuse andmine otsustuskorras

(1) Otsustuskorras võib maaelu arengu toetust anda riikliku programmi või riikliku kava või olulise avaliku huviga tegevuse elluviimiseks, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega. Otsustuskorras võib toetust anda ka käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi ülesannete täitmiseks.

(2) Otsustuskorras võib maaelu arengu toetust anda riigiasutusele, kes seda programmi või kava või olulise avaliku huviga tegevust ellu viib või täidab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi ülesandeid.

(3) Maaelu arengu toetuse andmisel otsustuskorras on abikõlblikud need kulud, mis on abikõlblikud Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või strateegiakava kohaselt.

(4) Maaelu arengu toetuse andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, määrates toetuse saaja, toetatava tegevuse, toetatava tegevuse eesmärgi ja elluviimise tähtaja ning toetuse suuruse. Käskkirjas võib täpsustada kulude abikõlblikkust.

6. jaotis Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu

§ 35. Rahastamisvahend

(1) Maaelu arengu toetust võib tagastatava toetusena anda strateegiakavas sätestatud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 sätestatud rahastamisvahendi kaudu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 80 sätestatud tingimustest.

(2) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu.

(4) Maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 22–30 sätestatut.

(5) Rahastamisvahendile makstakse maaelu arengu toetust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 32 sätestatud tingimuste kohaselt.

(6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 60 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit ja sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi koos tagasilaekunud vahend) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas sama määruse artikli 60 lõikega 2 ja artikli 62 lõikega 1 kuni 2029. aasta 31. detsembrini.

(7) 2030. aasta 1. jaanuarist kuni 2037. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse määrab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

5. jagu Strateegiakava sekkumistega seotud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, tingimuslikkus ning sotsiaalne tingimuslikkus

1. jaotis Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

§ 36. Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 1 nimetatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamisel kohaldatakse sama määruse artikli 66 lõike 1 punktides a–e ja g sätestatut.

(2) Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste suhtes.

§ 37. Põldude identifitseerimise süsteem

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõike 1 kohase põldude identifitseerimise süsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 68, komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), sätestatut.

§ 38. Georuumiline ja loomapõhine taotlussüsteem

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 1 nimetatud georuumilise taotluse.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 2 nimetatud taotluse.

(3) võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõigetes 1–3 ja 6, komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut arvestades määrusega kehtestada:

1) taotlusele esitatavad täpsemad nõuded;

2) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise täpsemad tingimused ning korra;

3) eeltäidetud taotluses esitatud andmete parandamise täpsemad tingimused ning korra;

4) taotluse muutmise ja osalise või täielikult tagasivõtmise täpsemad tingimused ning korra.

(4) võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 4 nimetatud automaatse taotluste süsteemi ning selle rakendamise täpsemad tingimused ja korra, arvestades sama määruse artikli 69 lõigetes 4 ja 5 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut.

§ 39. Pinnaseiresüsteem

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 1 nimetatud pinnaseiresüsteemi rakendamisel arvestatakse samas artiklis, komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinnaseiresüsteemi rakendamisel on õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat seadet. Kui pinnaseiresüsteemi rakendamisel esitatakse tõendina asukohamärgisega pilt, kasutatakse pildi tegemiseks PRIA heakskiidetud mobiilirakendust.

(3) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinnaseiresüsteemi rakendamise, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra.

§ 40. Toetuse saajate identifitseerimise süsteem

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 71 nimetatud toetuse saajate identifitseerimise süsteemi rakendamisel arvestatakse samas artiklis ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatut.

§ 41. Kontrollisüsteem

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 nimetatud kontrollisüsteemi rakendamisel arvestatakse samas artiklis sätestatut.

2. jaotis Tingimuslikkus ja sellega seotud kontrollisüsteem

§ 42. Tingimuslikkus

(1) Tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 nimetatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete süsteem.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kehtestab

määrusega.

(4) PRIA saab kohustada taotlejat, kes on rikkunud püsirohumaa säilitamise nõuet, püsirohumaa tagasi rajama.

§ 43. Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem

(1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet ning Keskkonnaamet.

(2) PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet ning Keskkonnaamet korraldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatut arvestades, sealhulgas muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisel.

3. jaotis Sotsiaalne tingimuslikkus ja sellega seotud kontrollisüsteem

§ 43¹. Sotsiaalne tingimuslikkus

(1) Sotsiaalne tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 nimetatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ja tööandja kohustuste (edaspidi koos sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded) süsteem.

(2) Sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 87 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad.

(3) Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded kehtestab

määrusega.

§ 43². Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem

(1) Tööinspektsioon teavitab PRIA-t sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 1 kohaselt.

6. jagu Seire, aruandlus ja hindamine

§ 44. Seire ja aruandlus

(1) Strateegiakava seire andmete kogumise ja aruannete koostamise korraldab PRIA.

(2) Strateegiakava toetust andev isik ja asutus on kohustatud PRIA-le esitama seire ja aruandluse andmed.

(3) Strateegiakava toetust saav või toetust saanud isik ja asutus on kohustatud esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks vajalikud andmed strateegiakava seiravale isikule või asutusele.

(4) Strateegiakava seirava isiku või asutuse ning strateegiakava seire ja aruandluse täpsemad tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 124 sätestatud seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 45. Hindamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 140 sätestatud strateegiakava hindamiseks vajalikke tegevusi korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamiseks:

1) määrama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuse või

2) valima juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping.

(3) Strateegiakava alusel toetust saanud isik ja asutus esitavad toetuse saamise ja kasutamise kohta hindamiseks vajalikud andmed strateegiakava hindavale isikule või asutusele. Strateegiakava hindav isik või asutus võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul.

(4) võib määrusega kehtestada strateegiakava hindamise täpsemad tingimused ja korra.

7. jagu Ühise põllumajanduspoliitika võrgustik

§ 46. Riiklik ühise põllumajanduspoliitika võrgustik

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 126 lõikes 1 nimetatud riikliku ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku ülesannete täitmise korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

8. jagu Teavitamine, tähistamine ja viitamine

§ 47. Teavitamise, tähistamise ja viitamise tingimused ning kord

(1) võib määrusega kehtestada strateegiakava raames antava toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalusele viitamise täpsemad tingimused ja korra.

9. jagu Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem

§ 48. Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem

(1) Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS) ülesanne on arendada teadmussiirde- ja nõustamisteenust, tagada nõustamisteenuse kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja strateegiakavast tulenevaid ülesandeid.

(2) AKIS-e ülesandeid täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav asutus, kelle ülesanne on koordineerida ja arendada põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmussiiret, nõuandeteenust ja innovatsiooni toetavat tegevust. PRIA täidab neid AKIS-e ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

(3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav asutus koostab AKIS-e ülesannete täitmiseks tegevuskava, mis sisaldab tegevuste kirjeldust ja nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. Tegevuskava Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile esitamisega loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuskava kiidab heaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tegevuskava heakskiitmisega loetakse taotlus toetuse saamiseks otsustuskorras rahuldatuks.

5. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika kohased programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetused

§ 49. Maaelu arengu toetuste andmise korraldamine

(1) Maaelu arengu toetusi antakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud programmi „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) alusel ja korras.

(2) Arvestades arengukavas sätestatud tingimusi, antakse maaelu arengu toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 35 lõike 1 punktides b ja c nimetatud tegevuste elluviimiseks (käesolevas peatükis edaspidi projektitoetus) sama määruse artikli 33 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 lõikes 4 nimetatud ülesannete jaotus korraldusasutuse, makseasutuse ja kohaliku tegevusgrupi vahel määratakse kindlaks käesolevas jaos.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 66 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(5) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus täita järgmisi ülesandeid:

1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine;

2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine;

3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine;

4) toetuse vähendamine;

5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine;

7) riikliku järelevalve teostamine;

8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks toetuse liigid, mille raames esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ja need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu.

§ 50. Eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

(1) Nende arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide loetelu, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, kehtestab

igal aastal määrusega, märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad maaelu arengu toetused, mida on võimalik taotleda ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 62 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud iga-aastase maksetaotluse alusel või artikli 76 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses.

(2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevusgrupp kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi strateegia rakendamise kava).

(3) Maaelu arengu toetusteks eelarveaastal ettenähtud vahendite jaotuse maaelu arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide ning muude arengukavas nimetatud aluste kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 1 nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja käskkirjaga otsustada nimetatud toetuse 2022. aasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 1 nimetatud toetuse jaotuse pikaajaliste programmide puhul otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kuni programmiperioodi lõpuni olenevalt programmi pikkusest.

(7) Maaelu arengu toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole eelarveaastal ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses või lõikes 2 nimetatud strateegia rakendamise kavas, mille PRIA on heaks kiitnud.

§ 51. Maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja toetuse andmise tingimused

(1) Maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele.

(2) Kooskõlas arengukavas sätestatuga võib

määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi koos maaelu arengu toetuse andmise tingimused).

(3) Maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib sätestada:

1) toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale;

2) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ning muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused;

3) kulude mõistlikkuse tõendamise viisi ning tõendamise täpsemad tingimused ja korra;

4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded;

5) viite kohaldatavale riigiabiskeemile, kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses;

6) toetuse määra ja suuruse, sealhulgas toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära;

7) taotlusele esitatavad nõuded või taotluse vormi;

8) põlluraamatusse kantavad lisaandmed;

9) taotluse esitamise ja menetlemise tingimused ning korra;

10) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral;

11) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise korra, sealhulgas rahuldamise aluse, vastavalt käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 sätestatule;

12) toetuse vähendamise korra;

13) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra;

14) toetuse saaja kohustused, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõude täitmise kohustuse, maksetaotluse, iga-aastase maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja korra ning maksetaotlusele ja iga-aastasele maksetaotlusele esitatavad nõuded või maksetaotluse vormi;

15) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused;

16) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra;

17) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra;

18) toetuse maksmise tingimused ja korra.

(4) Maaelu arengu toetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga arengukava meetme, alameetme ja tegevuse liigi kohta.

§ 52. Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu

(1) Maaelu arengu toetust võib tagastatava toetusena anda arengukavas sätestatud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 sätestatud rahastamisvahendi kaudu.

(2) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu.

(4) Maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 61–67 sätestatut.

(5) Rahastamisvahendile makstakse toetust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 41 ja 42 ning halduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

(6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit ja sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas sama määruse artikli 43 lõikega 2 ja artikli 44 lõikega 1 kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

(7) 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2033. aasta 31. detsembrini käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagasilaekunud vahendi ja sellest saadava tulu, kasumi või muu sissetuleku kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse määrab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 53. Kohalik tegevusgrupp ja kohaliku arengu strateegia

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 II osa III jaotise II peatükis nimetatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp), kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 ja lähtudes arengukavast.

(3) võib määrusega kehtestada kohalikule tegevusgrupile esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusgrupi põhikirja, liikmesuse, juhtimise, tegevusaja ja -piirkonna kohta.

(4) Kohaliku tegevusgrupi üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusgrupi liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana.

(5) Kohalik tegevusgrupp tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel.

(6) Kohaliku tegevusgrupi juhatusel on vähemalt kolm liiget.

(7) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui nimetatud strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik tegevusgrupp.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kohaliku arengu strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kohalik tegevusgrupp ei vasta talle esitatud nõuetele;

2) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetele;

3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele;

4) kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja kõnealune strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale;

5) kohaliku arengu strateegias või strateegia heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

(9) võib määrusega kehtestada kohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamise kriteeriumid.

§ 54. Kohaliku arengu strateegia rakendamine

(1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusgrupp, kes koostab iga kalendriaasta kohta strateegia rakendamise kava, mis lisaks käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatule sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. Strateegia rakendamise kava kiidab heaks PRIA.

(2) võib määrusega kehtestada strateegia rakendamise kavale esitatavad nõuded ning selle vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra.

(3) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(4) PRIA teeb strateegia rakendamise kava heakskiitmise otsuse, kui nimetatud kava vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele ning sisaldab selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal toetatavate tegevuste ja kohaliku arengu strateegia meetmete kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust.

(5) PRIA teeb strateegia rakendamise kava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) strateegia rakendamise kava ei sisalda selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal toetatavate tegevuste või kohaliku arengu strateegia meetmete kirjeldust või nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust;

2) strateegia rakendamise kava ei vasta muudele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.

(6) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusgrupp Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas:

1) koostab projektitoetuse taotluste hindamise kriteeriumid;

2) võtab vastu taotlused;

3) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakendamise kavale;

4) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel;

5) teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta;

6) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le.

(7) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusgrupp taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusgrupp projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata.

§ 55. Nõustamis- ja koolitusteenuse ning muu teadmussiirde ja teavituse osutaja valimine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a sätestatud nõustamisteenuse osutaja valib sama määruse artikli 15 lõikes 3 nimetatud valikumenetluse kohaselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.