Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõike 1 punktis c sätestatud koolitusteenuse osutaja valib sama määruse artikli 15 lõikes 3 nimetatud valikumenetluse kohaselt PRIA.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 2 nimetatud toetuse saaja valib pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud toetuste puhul loetakse maaelu arengu toetuse taotlus esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel PRIA-le.

(5) Toetuse saaja on isik, kellega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või PRIA on käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel sõlminud riigihangete seaduses sätestatud korras hankelepingu.

(6) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse saaja valimise kriteeriumid.

(7) võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul määrusega kehtestada taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse saaja valimise kriteeriumid.

(8) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 kohase teadmussiirde ja teavitustoetuse puhul tegevuste elluviimiseks prioriteetsete teemade loetelu, pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul programmile esitatavad nõuded ning sama määruse artikli 15 lõike 1 punkti c kohase nõustajate koolituse puhul toetatavate koolituste õppekavad.

§ 56. Innovatsiooniklaster ja innovatsiooniklastri tegevuskava

(1) Innovatsiooniklaster Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks on sama määruse artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses (edaspidi klaster).

(2) Klastri tegevuskava elluviimiseks peab klaster partnerina kaasama vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse või juriidilise isiku, kelle peamine eesmärk on uute toodete, tavade, protsesside või tehnoloogiate arendamine. Klaster võib nimetatud eesmärgi saavutamiseks kaasata ka teise partneri, kes osaleb tegevuskava elluviimisel.

(3) Eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks töötab klaster arengukavast lähtudes välja klastri tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust.

(4) Klastri põhikirjas nähakse ette, et klastri tegevuskavaga seotud üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab kokku vähemalt 80 protsenti klastri liikmeks olevatest põllumajandustootjatest või -töötlejatest.

(5) Klaster peab olema avatud teistele klastri tegevuskava eesmärkide elluviimisest huvitatud isikutele.

(6) võib määrusega kehtestada klastri põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning klastri tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad täpsemad nõuded, tegevuskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra ning tegevuskava hindamise kriteeriumid.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga määrata klastri prioriteetsed tegevusvaldkonnad.

§ 57. Klastri tegevuskava hindamine ja heakskiitmine

(1) PRIA kontrollib klastri tegevuskava vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning hindab tegevuskava vastavust hindamiskriteeriumitele.

(2) Kui klastri tegevuskava vastab käesoleva seaduse § 56 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning tegevuskava on tulnud hindamistulemuste alusel koostatud klastri tegevusvaldkonna paremusjärjestuses esimesele kohale, teeb PRIA tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse.

(3) PRIA teeb klastri tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui klastri või tegevuskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) klaster ei vasta talle esitatud nõuetele;

2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuetele;

3) tegevuskava ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele;

4) tegevuskavas või tegevuskava heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid;

5) klastri tegevusvaldkonna kohta on esitatud mitu tegevuskava ja kõnealune tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale;

6) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt raha.

(4) Klastri tegevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatuks ja PRIA tehtud tegevuskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks.

(5) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud toetuse maksab välja PRIA käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud korras.

§ 58. Põlluraamat

(1) Kui see on maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ette nähtud, kannab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 29 nimetatud toetuse taotleja veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse peale veeseaduses nimetatud andmete ka toetuse andmise tingimustes nimetatud andmed taotleja põllumajandusliku tegevuse kohta.

§ 59. Tehnilise abi toetus

(1) Arengukava elluviimise tehniliseks abiks antakse toetust (edaspidi tehnilise abi toetus) kooskõlas arengukavaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikega 2.

(2) Tehnilise abi toetust võivad taotleda korraldusasutus ja makseasutus.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsustada tehnilise abi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja iga-aastase tehnilise abi toetuse vahendite jaotuse toetuse saajate vahel tegevuste kaupa.

(4) võib määrusega kehtestada tehnilise abi toetuse täpsemad nõuded abikõlblike tegevuste ja kulude kohta ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse maksmise korra.

(5) Tehnilise abi toetuse taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva seaduse § 64 lõikes 4 sätestatud alustel.

(6) Tehnilise abi toetuse maksab välja PRIA käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud korras.

§ 60. Kulude mõistlikkus

(1) Maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema mõistlikud, vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustele.

(2) Kulude tegemisel peavad toetuse taotleja ja toetuse saaja järgima maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Kui toetuse taotleja või toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta lisaks järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

(3) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus ning maaelu arengu toetuse andmise tingimustes kehtestatud toetuse maksimaalne määr ja summa.

§ 61. Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

(1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud tähtajal ja korras taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Projektitoetuse taotleja esitab taotluse PRIA-le kohaliku tegevusgrupi kaudu.

(3) Maaelu arengu toetuse taotleja on kohustatud:

1) võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;

2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;

3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muu vahendi või dokumendi olemasolu;

4) tõendama kulude mõistlikkust;

5) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe.

(4) Taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele kontrollib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA, riigi sihtasutus või arengukavas nimetatud riigiasutus arengukavas ettenähtud ulatuses või oma pädevuse piires. Taotluse kontrollimise käigus kontrollitakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ja asutused kontrollivad taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus.

(6) Taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

§ 62. Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine

(1) Nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi hinnatakse maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 49 lõikes 2 nimetatud toetuste taotlusi ning käesoleva seaduse § 55 lõigetes 1–3 nimetatud valikumenetluse korras valitavaid taotlusi ei hinnata, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

(3) Nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud tingimustel ja korras Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA või riigi sihtasutus.

(4) Maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et taotlusi hinnatakse enne nende nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast taotluste paremusjärjestuse koostamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust, mis tuleksid paremusjärjestuse kohaselt rahuldada.

(5) Projektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusgrupp enne taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimist.

(6) Hindamise tulemuste alusel moodustab PRIA või riigi sihtasutus taotluste paremusjärjestuse. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või kohaliku tegevusgrupi tehtud hindamise korral moodustab taotluste paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindaja esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut.

(7) Taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.

§ 63. Maaelu arengu toetuse vähendamine

(1) PRIA või riigi sihtasutus otsustab maaelu arengu toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 6 ning artikli 77 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

(2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest vähendatakse toetuse saajale antavat toetust liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooniga samadel alustel ja ulatuses.

§ 64. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad maaelu arengu toetuse saamise nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt:

1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;

2) hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused või

3) kõik taotlused.

(2) Kui käesoleva seaduse alusel ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires.

(3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ning 33 nimetatud toetusteks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi, võib PRIA või riigi sihtasutus teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse ühikumäära maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud alustel ja korras.

(4) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt või

3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

(5) Maaelu arengu toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või riigi sihtasutus.

(6) Maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta maaelu arengu toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist.

(7) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab meetme, alameetme, tegevuse liigi või muu arengukavas nimetatud aluse kohta sama aasta toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

(8) PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusgrupp teinud taotluste paremusjärjestuse ja rahastamise ettepaneku.

§ 65. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimustel, et tegevus on olulises osas ellu viidud, saavutatakse tegevuse eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

(2) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) muudatuse tulemusena ei vasta toetuse saaja või toetatav tegevus toetuse saamise nõuetele;

2) muudatus on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist;

3) muudatusega oleks mõjutatud taotluste paremusjärjestust selliselt, et oleks muutunud rahuldamisele kuulunud parim taotlus või parimad taotlused.

(3) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada toetuse abil soetatava asja või teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolusid ega muutu:

1) asja või ehitise kasutamise otstarve;

2) teenuse sisu või tulemus;

3) ehitise algselt kavandatud omadused.

(4) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;

3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;

4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi;

5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 66. Maaelu arengu toetuse maksmine

(1) Maaelu arengu toetust makstakse toetuse saajale, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajale, toetuse maksmise otsuse alusel.

(2) PRIA teeb maaelu arengu toetuse maksmise otsuse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel ja maksab toetuse välja või teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

(5) PRIA peatab toetuse maksmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

§ 67. Maaelu arengu toetuse maksmine enne kulutuste tegemist

(1) Maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul võib pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist maksta toetuse välja riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist:

1) kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 104 kohase tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses;

2) tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud, toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne, või

3) tagatist nõudmata, kui tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktide a, d ja e ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 2 kohaselt ning toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

(2) Usaldusväärsust ei kontrollita nende toetuse saajate puhul, kelle tegevust rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 2 kohaselt.

(3) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse maksmise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi või taotlusele esitatavad nõuded ning rahastamise määra ja suuruse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust võib kasutada üksnes asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks.

(5) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmise korral arvestatakse toetuse maksmise otsuse kohaselt makstavast toetusrahast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud raha. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi.

(6) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

(7) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et maksta toetus välja tagatist nõudmata, kui:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem käesoleva seaduse § 64 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks.

§ 68. Seire ja hindamine

(1) võib määrusega kehtestada arengukava seire ja hindamise korra.

(2) Toetuse saaja esitab maaelu arengu toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe arengukava seiravale ja hindavale isikule. Arengukava hindav isik võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul.

§ 69. Teavitamine, tähistamine ja viitamine

(1) võib määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalusele viitamise täpsema korra.

§ 70. Nõuetele vastavus

(1) Nõuetele vastavus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 93 lõikes 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetuste taotlejad.

(3) PRIA avaldab kohustuslikud majandamisnõuded oma veebilehel.

(4) Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestab

määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet ning Keskkonnaamet.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kontrollimisel rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõike 2 kohast varajase hoiatamise süsteemi.

(7) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid, otsustab PRIA või riigi sihtasutus toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 97 ja 99 sätestatud alusel ja ulatuses ning artikli 101 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alusel ja ulatuses.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud järelevalvetoimingute käigus kindlakstehtud nõuete rikkumist.

(9) Toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise korral ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 97 lõikes 3 nimetatud võimalust jätta toetus vähendamata või taotlus rahuldamata summa ulatuses, mis ei ületa 100 eurot taotleja ja toetusperioodi kohta.

6. peatükk Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud

1. jagu Üldsätted

§ 71. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuste tegemine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsused teeb Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA, kui käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras ei ole otsuse tegemise õigust antud teisele asutusele.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral jäetakse taotlus rahuldamata, kui tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) isik, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta ettenähtud nõuetele;

2) isik ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

(3) Kui põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral ilmnevad pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud või isik ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle, otsustatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

§ 72. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes osalemise heakskiitmine

(1) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul peab isik olema põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes osalemiseks heaks kiidetud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab

määrusega.

(3) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heakskiidu saamise täpsemad nõuded.

§ 73. Turuinfo esitamine, kogumine ja töötlemine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamiseks vajalike Euroopa Komisjonile esitatavate andmete (edaspidi turuinfo) kogumise ja töötlemise korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks määrata enda hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel turuinfot koguv ja töötlev isik või asutus tagab turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks esindusliku valimi olemasolu ning turuinfo esitajate isikuandmete töötlemise ja kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 224 kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valimisse kuuluvad ettevõtjad on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule või asutusele esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 223 alusel ettenähtud andmed.

(5) võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise täpsemad nõuded ja korra.

(6) Statistikaamet teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kättesaadavaks turuinfo esitamiseks, kogumiseks ja töötlemiseks vajalikud andmed. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tagab andmete konfidentsiaalsuse.

§ 74. Euroopa Komisjonile turuinfo edastamine

(1) Turuinfo edastab Euroopa Komisjonile Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Kui käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud isiku või asutusega on sõlmitud asjakohane kokkulepe, edastab Euroopa Komisjonile turuinfo see isik või asutus.

(3) võib määrusega kehtestada Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja korra.

2. jagu Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud

1. jaotis Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine

§ 75. Tootjaorganisatsioon

(1) Tootjaorganisatsioonina võib tunnustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud eesmärgil tegutsevat sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoodete sektorites tegutsevaid tootjaid ühendavat juriidilist isikut, kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele.

§ 76. Tootjaorganisatsiooni tunnustamine

(1) Tootjaorganisatsiooni tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse taotleja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise III peatükis ja teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult.

(3) Tootjaorganisatsioon teavitab PRIA-t oma liikmeskonna muutmisest ning põhikirja ja tootjaorganisatsioonina tegutsemise muude oluliste asjaolude muutumisest.

(4) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, nõuded tema põhikirja, temaga seotud asjakohases põllumajandustoodete sektoris tegutsevate tootjate arvu ning toodangu koguse või väärtuse kohta, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

§ 77. Tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine

(1) Käesolevas seaduses tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta sätestatut kohaldatakse ka tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise tootjaorganisatsiooni suhtes, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) võib määrusega kehtestada tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, nõuded tema põhikirja, liikmete arvu ning toodangu koguse või väärtuse kohta, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu.

2. jaotis Sekkumiskokkuost ja eraladustamine

§ 78. Kontrolliasutus sekkumiskokkuostu ja eraladustamise rakendamise korral

(1) Kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote vastavust koostis- ja kvaliteedinõuetele ja ladustamiskoha nõuetekohasust ning sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust kontrollivad Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA.

(2) Sekkumiskokkuostu korral sekkumistoote teise liikmesriiki pakkumisel väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet kvaliteedisertifikaadi.

(3) Põllumajandustoote teises liikmesriigis eraladustamise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet tõendi toote päritolu kohta.

§ 79. Sekkumiskokkuostul kasutatav ladustamiskoht

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2021/2116 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastav ladustamiskoht leitakse hankemenetluse kaudu riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) võib määrusega kehtestada sekkumiskokkuostul kasutatava ladustamiskoha kohta esitatavad täpsemad nõuded.

§ 80. Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise korraldamine

(1) Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu korral esitab isik pakkumuse ning eraladustamise korral pakkumuse või taotluse eraladustamislepingu sõlmimiseks PRIA-le.

(2) Eraladustamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumuse või taotluse rahuldamise korral sõlmib PRIA isikuga eraladustamislepingu.

(3) võib määrusega kehtestada põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsema korra, sealhulgas sekkumiskokkuostu ja sekkumisvarudest pärit toote müümise täpsema korra, pakkumuse kohta esitatavad nõuded ning nõuded eraladustamislepingu sõlmimiseks esitatava pakkumuse ja taotluse ning eraladustatava põllumajandustoote kohta.

3. jaotis Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seotud kulude toetus

§ 81. Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seotud kulude toetuse andmine

(1) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seotud kulude toetust (edaspidi koos koolikava toetus) antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alusel ja korras.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 8 nimetatud riikliku strateegia (edaspidi koolikava strateegia) kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Koolikava toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 1 nimetatud nende tegevuste elluviimiseks, mille toetamine on ette nähtud koolikava strateegias.

(4) Koolikava toetuse raames toetatavad tegevused, sealhulgas pakutavate toodete ja pakkumisega kaasnevate haridusmeetmete loetelu, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab

määrusega.

(5) Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antava toetuse määra kogu koolikava toetusest ja kaasnevate haridusmeetmete puhul ühe lapse kohta antava koolikava toetuse suuruse kehtestab

määrusega, lähtudes nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12–19), artikli 5 lõikes 1 sätestatud ülemmäärast ning sama artikli lõike 2 teise alalõigu alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kulude ülemmäärast.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsustada riikliku lisatoetuse andmise nende tegevuste elluviimiseks, mille toetamine on ette nähtud koolikava strateegias, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud vahendeid.

§ 82. Koolikava toetuse andmise korraldamine

(1) Koolikava toetuse saamiseks esitab heakskiidetud taotleja taotluse PRIA-le.

(2) Koolikava toetuse taotluse võivad esitada haridusasutus, linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja.

(3) Linna- ja vallavalitsus, puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja võivad koolikava toetust taotleda, kui nad on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud.

(4) Puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra, vormi ja suuruse kehtestab

määrusega.

(4) Kui koolikava toetuseks eraldatud vahendid on käimasolevaks õppeaastaks ammendunud, toetust järgmiseks taotlusperioodiks ei anta. PRIA avaldab sellekohase teate hiljemalt kümme tööpäeva enne taotlusperioodi algust väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(5) Haridusasutuses pakutava puu- ja köögivilja vastavust turustusstandarditele ning piima ja piimatoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

(6) Kohapealset kontrolli haridusasutuses, sealhulgas sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid osaleb koolikava toetuse rakendamisel, teeb PRIA.

(7) Koolikava toetuse saaja teavitab haridusasutuses avalikkust toetuse saamisest ja kasutamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

§ 83. Koolikava toetuse seire ja hindamine

(1) Koolikava toetuse saaja esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe.

(2) võib määrusega kehtestada koolikava toetuse rakendamise seire ja hindamise korra.

4. jaotis Kaubavahetus kolmanda riigiga

§ 84. Kontrolliasutus kolmanda riigiga kaubavahetuse korral

(1) Põllumajandustoote ja töödeldud põllumajandustoote Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentsi ning muu nõutud dokumendi olemasolu ja nõuetekohasust, toote vastavust impordi- ja ekspordilitsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile, toote päritolu ning sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist.

(2) Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel ja importimisel, väljastab asjakohase tõendi ning kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist Põllumajandus- ja Toiduamet.

(3) Imporditud humala ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

(4) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuv riik.

§ 85. Põllumajandustoodete kaubavahetus kolmanda riigiga

(1) Muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamiseks peab isiku olema heaks kiitnud PRIA. Nimetatud impordilitsentsi saanud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 177 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kanepiseemnete kasutamist tõendavad dokumendid PRIA-le 12 kuu jooksul impordilitsentsi väljastamise kuupäevast arvates.

(2) PRIA kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kanepiseemnete kasutamist tõendavate dokumentide vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidele ning teeb kohapealset kontrolli.

(3) võib määrusega kehtestada põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise täpsemad nõuded.

(4) Põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise tingimustes sätestatakse:

1) nõuded impordi- ja ekspordilitsentsi saamiseks;

2) taotluse esitamise ja menetlemise kord;

3) taotlusele esitatavad nõuded;

4) nõuded kanepiseemnete kasutamist tõendavatele dokumentidele.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 190 kohaselt peavad imporditud humal ja humalatooted vastama Euroopa Liidus koristatud humala või sellest valmistatud toodete kvaliteedistandarditele.

5. jaotis Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid

§ 86. Põllumajandustoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid

(1) Põllumajandustooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele.

(2) Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele vastavuse määramisel käesoleva seaduse alusel ei kohaldata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 33–35 sätestatut. Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele vastavuse määramise analüüs tehakse Põllumajandus- ja Toiduameti valitud laboratooriumis.

(3) võib määrusega kehtestada põllumajandustoote pakendamise ja märgistamise täpsemad nõuded ning Euroopa Liidu õigusaktides lubatud erandid turustusstandardite täitmisele põllumajandustoodete liikide kaupa.

(4) Põllumajandustoote vastavust Euroopa Liidu õigusaktides turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustootele kehtestatud turustusstandarditele, kvaliteediklasside nõuetele, koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ülesannetele täidab Põllumajandus- ja Toiduamet ka neid koostis- ja kvaliteedinõuete ning turustusstandarditega seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga.

§ 87. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid

(1) Lihakäitlemisettevõttes peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõudeid.

(2) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside täpsemad nõuded ning veise-, sea- ja lambarümpade kohta esitatavate nõuete kohaldamise ulatuse, meetodid ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ning saanud Põllumajandus- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse.

(3) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustatud isik peab kord kolme aasta jooksul läbima Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse või tal peab olema küllaldane veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise kogemus.

(4) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustuse saamise nõuded, sealhulgas nõuded veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ja kogemuse kohta, ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab

määrusega.

(5) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

§ 88. Puu- ja köögivilja turustusstandardid

(1) Puu- ja köögiviljad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 75 ja 76 ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud turustusstandarditele nendes õigusaktides sätestatud tingimustel.

(2) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrit käsitatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430, millega kehtestatakse turustamisstandarditele vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris (ELT L 2023/2430, 03.11.2023), artikli 3 tähenduses.

(2) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kantakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõike 5 punktis e sätestatud andmed.

(2) võib määrusega kehtestada, millises ulatuses käsitatakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrit puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimusi.

(4) Puu- ja köögivilja turustav ettevõtja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, kes vastab samas õigusaktis sätestatud nõuetele ja kellel on erimärgistuse luba, võib pakendi märgistamisel kasutada sama määruse kohast erimärgistust.

(4) Erimärgistuse loa saanud ettevõtjal peab olema vastavasisuline õigussuhe isikuga, kes läbib kord kolme aasta jooksul Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse või kellel on küllaldane puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise kogemus, või ta peab füüsilisest isikust ettevõtjana ise vastama eelnimetatud nõuetele.

(4) Erimärgistuse luba kehtib kolm aastat. Erimärgistuse loa kehtivust võib isiku taotlusel kolme aasta kaupa pikendada.

(5) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab erimärgistuse loa andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(6) Andmed ettevõtjale antud erimärgistuse loa kohta avaldab Põllumajandus- ja Toiduamet oma veebilehel.

(8) Erimärgistuse loa saamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse ja kogemuse kohta, ning erimärgistuse loa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab

määrusega.

6. jaotis Erakorralised meetmed

§ 89. Erakorraliste meetmete rakendamine

(1) Kui Euroopa Komisjon võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 219–221 alusel vastu meetmeid, sealhulgas turuhäirete, loomahaiguste, taimekahjurite, tarbijate usalduse kaotuse ja muude probleemide vastu, võib

määrusega kehtestada nende meetmete rakendamise täpsemad alused ja korra, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 220 lõikes 3 nimetatud taotluse esitab Euroopa Komisjonile Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

7. peatükk Kvaliteedikavad

§ 90. Euroopa Liidu ja riiklikud kvaliteedikavad

(1) Kvaliteedikava käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Komisjoni tunnustatud kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedikava ning käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud kvaliteedikava.

(2) Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote vastavust asjaomasele spetsifikaadile ja registreeritud nimetuse turul kasutamise vastavust Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kvaliteedikava nõuetekohasust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele täidab Põllumajandus- ja Toiduamet ka neid kvaliteedikavaga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga.

§ 91. Euroopa Liidu kvaliteedikava

(1) Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoode, toit, piiritusjook või vein või garanteeritud traditsiooniline põllumajandustoode või toit on käesoleva seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimiseks esitab taotleja taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes otsustab taotluse nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab

määrusega, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 39 lõikes 1 ja artikli 72 lõikes 4 sätestatud teade kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoote või toidu või garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote või toidu kohta esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile. Kui nimetatud põllumajandustoode või toit ei vasta asjaomasele tootespetsifikaadile, keelab Põllumajandus- ja Toiduamet toote turule laskmise.

§ 92. Riiklik kvaliteedikava

(1) Kvaliteedikava töötab välja ja seda rakendab käesoleva seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing (edaspidi koos kvaliteedikava rakendav tootjarühm).

(2) Kvaliteedikava rakendav tootjarühm võtab kvaliteedikava vastu mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohases seltsingulepingus sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku, volinike koosoleku või seltsinglaste otsusega.

(3) Kvaliteedikava peab vastama järgmistele nõuetele:

2) kvaliteedikava vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artiklis 47 sätestatud nõuetele;

3) kvaliteedikava peab olema avatud ka teistele huvitatud isikutele.

(4) Kvaliteedikava rakendava tootjarühma juhatus peab kvaliteedikavas osalejate nimekirja.

(5) Kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavust kontrollib kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid kvaliteedikavas osalejatest sõltumatu asjaomaste teadmiste ja oskustega ning käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav isik või asutus.

(6) Täpsemad nõuded kvaliteedikava kohta, sealhulgas nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta kehtestab

määrusega.

§ 93. Kvaliteedikava tunnustamine ja tunnustamata jätmine ning tunnustamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kvaliteedikava tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse kvaliteedikava vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib kvaliteedikava nõuetekohasust ning teeb kvaliteedikava tunnustamise, tunnustamise otsuse muutmise või tunnustamata jätmise otsuse. Kvaliteedikava ei tunnustata enne tehnilisest normist teavitamise menetluse läbimist.

(3) Kvaliteedikava tunnustatakse tähtajatult.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse, kui kvaliteedikava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kvaliteedikava ei vasta sellele esitatud nõuetele;

2) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid;

3) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist.

(5) Kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise korra kehtestab

määrusega.

(6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib kvaliteedikava tunnustamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kvaliteedikava rakendav tootjarühm esitab sellekohase taotluse või lõpetab oma tegevuse;

2) kvaliteedikava ei vasta sellele esitatud nõuetele;

3) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet kvaliteedikavale esitatud nõuete täitmise üle.

§ 94. Kvaliteedikava kohta andmete avaldamine

(1) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel tunnustatud kvaliteedikava, seda rakendava tootjarühma nime ja tunnustatud kvaliteedikavas osalejate nimed.

8. peatükk Teavitus- ja müügiedendusmeetmed

§ 95. Teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 14 liikmesriigile pandud lihtprogrammide elluviimise, seire ja kontrolliga seotud ülesandeid ning sama määruse artiklis 25 sätestatud meetme mõju hindamisega seotud ülesandeid täidab PRIA.

(2) võib määrusega kehtestada teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamise, sealhulgas rakendamisel osaleva partneri valimise täpsemad nõuded ja korra.

9. peatükk Üleminekutoetused

§ 96. Üleminekutoetuse taotlemine

(1) Eelarveaastal antavad üleminekutoetused kehtestab

määrusega.

(2) Eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antavateks üleminekutoetusteks ettenähtud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Üleminekutoetuse taotlemise õigust ei teki ja toetust ei maksta, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses eelarveaastal ette nähtud.

§ 97. Üleminekutoetuse saamise nõuded

(1) Üleminekutoetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik kasvatatava toetusõigusliku põllumajanduslooma kohta või üleminekutoetuse toetusõiguse alusel.

(2) Üleminekutoetuse saamise nõuded kehtestab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 147 sätestatud alustega

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga üleminekutoetuse liigi kohta.

§ 98. Üleminekutoetuse toetusõigus

(1) Üleminekutoetuse toetusõigus on käesoleva seaduse alusel isikule määratud või isiku omandatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud toetusõigus.

(2) Üleminekutoetuse toetusõiguste määramise aluseks on:

1) isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaksmääratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2013, lk 1–69), artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure;

2) isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaksmääratud ning 2018. aastal Põllumajandus- ja Toiduameti poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne (Pisum sativum L. (partim)) ja põldoa (Vicia faba L. (partim)) seeme;

3) isikule 2015. aasta 31. märtsi seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides;

4) isiku poolt põllumajandusloomade registri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga peetavate selliste veiste ja piimalehmade arvule vastav loomühikute arv, kes olid 2018. aasta 31. detsembri seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50-protsendilise lihatõu veresusega vasikas;

5) isiku peetavate uttede arv, mis põllumajandusregistri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga ei ole väiksem kui kümme.

(3) Teave isikule määratud üleminekutoetuse toetusõiguse kohta avaldatakse PRIA veebilehel.

§ 99. Üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmine

(1) Isik, kellel on üleminekutoetuse toetusõigus, välja arvatud heinaseemne üleminekutoetuse toetusõigus, võib seda võõrandada.

(2) Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, esitab võõrandamiskokkuleppe kohta kirjaliku teabe PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

(3) Üleminekutoetuse toetusõigus on päritav. Üleminekutoetuse toetusõigust pärima õigustatud isik esitab pärimist tõendavad dokumendid PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

(4) Üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise korra kehtestab

määrusega.

(5) Määratud üleminekutoetuse toetusõigust ei saa võõrandada väiksemas mahus kui üks ühik, välja arvatud juhul, kui PRIA on määranud üleminekutoetuse toetusõiguse, mille suurus on ühiku murdosa.

(6) Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, ei saa seda võõrandada, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kui põllumajandusettevõte antakse üle samale isikule.

(7) Kui üleminekutoetuse toetusõiguse aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli muul õiguslikul alusel kui omandiõigus selle isiku kasutuses, kellele üleminekutoetuse toetusõigus määrati, siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule.

§ 100. Üleminekutoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

(1) Üleminekutoetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse PRIA-le.

(2) võib määrusega kehtestada üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded.

(3) Üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.

§ 101. Üleminekutoetuse vähendamine

(1) Üleminekutoetust vähendatakse, kui:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 21 kohase jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava põhisissetuleku toetuse kindlaksmääratud hektarite arv on väiksem taotleja üleminekutoetuse toetusõiguste arvust;

2) kindlaksmääratud põllumajandusloomade arv on väiksem taotlusel märgitud põllumajandusloomade arvust;

3) taotleja peetavasse põllumajandusloomade arvestusse või veisepassi on teadlikult kantud valeandmeid.

(2) Üleminekutoetuse vähendamise ja selle arvutamise täpsemad alused toetuse liikide kaupa kehtestab

määrusega.

§ 102. Üleminekutoetuse taotluse rahuldamata jätmine

(1) Üleminekutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) taotleja ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelev isik või ei kasvata toetusõiguslikku põllumajanduslooma;

2) taotlejal ei ole üleminekutoetuse toetusõigust;

3) taotluses esitatud või menetluse käigus kindlaksmääratud põllumajandusmaa pindala või põllumajandusloomade arv on väiksem toetuse saamiseks vajalikust põllumajandusmaa pindalast või põllumajandusloomade arvust;

4) taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele;

5) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;

6) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli.

§ 103. Üleminekutoetuse ühikumäär

(1) Üleminekutoetusteks riigieelarvest eraldatud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) PRIA otsustab üleminekutoetuse ühikumäära, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud vahendite jaotusest ja toetusõiguslikuks tunnistatud üleminekutoetuse ühikutest ning järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

10. peatükk Tagatised

§ 104. Tagatise esitamine

(1) Nende ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused või käesolev seadus ette kohustuse täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le deposiidina või garantiina, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tagatist ei nõuta, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 64 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimused.

(3) Tagatis esitatakse ja vabastatakse ning tagatist kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 64 ning sama artikli lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(4) võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määrusega kehtestada tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra.

11. peatükk Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ja põllumajandusarvestus

§ 105. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27), artiklis 7 sätestatud kontaktasutuse ülesannete täitmist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib kontaktasutuse ülesandeid täitma määrata enda hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused.

(3) Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete kogumiseks sõlmib kontaktasutus andmekogujatega ja aruandvate majapidamistega nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a alusel koostatud valimiplaani alusel asjakohased lepingud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandvad majapidamised ei tohi lepingu lõppemisel keelata lepingu kehtivuse ajal esitatud andmete edasist töötlemist.

(5) Kontaktasutus võib põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise ergutamiseks maksta tasu või pakkuda teenuseid.

§ 106. Põllumajandusarvestuse korraldamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 05.02.2004, lk 1–87) II lisas nimetatud põllumajandusarvestuse näitajate hinnangulised andmed koondab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning kalendriaasta lõpptulemuste andmed Statistikaamet samas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul.

12. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed

§ 107. Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse käesoleva seaduse 4. ja 6.–8. peatükis sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude suhtes.

(2) Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 ning nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) artiklis 5 sätestatut, kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul Euroopa Liidu finantshuvide tõhusaks kaitseks asjakohast meedet (edaspidi kaitsemeede).

(3) Kaitsemeetme kohaldamisel võetakse olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust.

(4) Kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 5 sätestatud juhtudel.

(5) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul otsustab kaitsemeetme kohaldamise PRIA või riigi sihtasutus.

(6) Kui toetuse taotleja või toetuse saaja annab oma põllumajandusliku majapidamise või toetuse kasutamisega seotud muu ettevõtte täielikult või osaliselt üle isikule, keda loetakse temaga seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, siis:

1) lähevad kaitsemeetme otsuse tagajärjed üleantud põllumajandusliku majapidamisega või muu ettevõttega proportsionaalses osas üle selle ülevõtjale, kui üleandja suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeedet;

2) rakendatakse kaitsemeedet üleantud põllumajandusliku majapidamisega või muu ettevõttega proportsionaalses osas selle ülevõtjale, kui üleandja tegevusega seoses on tuvastatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamise alused.

(7) võib määrusega kehtestada kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused ja korra.

§ 108. Kaitsemeetme kohaldamine pettuse korral

(1) Kui toetuse taotleja või toetuse saaja esitab teadlikult valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus, eesmärgiga saada alusetult ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, keelatakse tal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetust taotleda valeandmete esitamise tuvastamise kalendriaastal ja kuni kahel sellele järgneval kalendriaastal.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud olukorra tuvastamisel keelatakse toetuse taotlejal või toetuse saajal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetust taotleda kunstlikult tekitatud tingimuste tuvastamise kalendriaastal ja kuni kahel sellele järgneval kalendriaastal.

(3) Kui isik taotleb ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsusega keelatud, tagastatakse taotlus seda läbi vaatamata.

§ 109. Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmeid kohaldatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade suhtes, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi suhtes.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisel arvutatakse erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud pindala vahel (edaspidi pindalaerinevus) ning erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud loomade arvu vahel (edaspidi loomade arvu erinevus) eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse kohta.

(3) Pindala- ja loomade arvu erinevus arvutatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta, seejuures tasaarvestatakse omavahel taotlusel märgitust suuremad ja väiksemad kindlaksmääratud maa pindalad.

(4) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra.

(5) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata.

(6) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on suurem, kui on tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema toetust vähendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, võttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles.

(7) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on väiksem, kui on tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, võetakse toetuse määramisel aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suurus, mille kohta taotleja toetust taotles.

(8) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud loomade arvu ületavale loomade arvule vastava toetuse suuruse võrra.

(9) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, jäetakse tema taotlus neid loomi puudutavas osas täielikult rahuldamata.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui pindalaerinevus on kuni kolm protsenti või kuni kaks hektarit. Kaitsemeetme kohaldamata jätmise aluseks on kas eelnimetatud protsendimäär või hektarite arv olenevalt sellest, kumma puhul on pindalaerinevus väiksem.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui loomade arvu erinevus on kuni kolm looma.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise kas eraldi kõigi selliste loomade suhtes, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi suhtes kehtestab

määrusega.

§ 110. Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed

(1) Kui taotleja rikub käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid, vähendatakse tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatud alusel ja ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõike 2 punktis c ja lõikes 4 sätestatud juhul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeetme puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 107 lõikes 6 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

§ 110¹. Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed

(1) Kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, vähendatakse tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 88 ja 89 sätestatud alustel ja ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 2 punktis b sätestatud juhul.

§ 111. Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud vahetu õigusmõjuga kaitsemeetme kohaldamine

(1) Kui Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud ühise põllumajanduspoliitikaga seotud vahetu õigusmõjuga kaitsemeede, kohaldatakse abinõus osaleva isiku suhtes kaitsemeedet selles õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses.

13. peatükk Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register

§ 112. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri eesmärk ning vastutav ja volitatud töötleja

(1) Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri (edaspidi register) eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks, eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks, põllumajanduspoliitika kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks ja järelevalve teostamiseks.

(2) Registri põhimääruse kehtestab

määrusega.

(3) Registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning PRIA.

(4) Registri põhimääruses kehtestatakse:

1) volitatud töötleja;

2) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;

3) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad, tingimused ja kord;

6) muud korraldusküsimused.

§ 113. Registrisse kantavad andmed

(1) Registrisse kantakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku ja taotluse kohta esitatud ning ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise käigus saadud järgmised andmed:

1) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed;

2) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud taotluse andmed, taotluse menetlemise käigus saadud andmed ning toetuse saamise ja kasutamise kohta kogutud seireandmed, mille töötlemine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 130 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 või nende määruste alusel kehtestatud õigusaktides;

3) ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute andmed.

(2) Register koosneb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmistest osadest:

1) põllumassiivi kaart;

2) võrdlushindade kataloog;

3) põllumajandusandmete varamu;

4) turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk;

5) kalandusturu korraldamise abinõud ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud;

6) eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus.

(3) Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 13¹ nimetatud kõlvikukaardi ja §-s 14¹ nimetatud aluskaartide alusel.

(4) Põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestab

määrusega.

(5) Võrdlushindade kataloogi kantakse maaelu arengu toetuse abikõlblikuks kuluks oleva asja või teenuse kinnitatud piirhind koos andmetega vastava asja või teenuse kohta, mille puhul maaelu arengu toetuse andmisel kasutatakse võrdlushindade meetodit. Võrdlushindade kataloogi võib kanda ka eksperdiarvamuse asja või teenuse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.

(6) Võrdlushindade kataloogi kantavate asjade ja teenuste loetelu, asja ja teenuse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse andmise, piirhinna mõistlikkuse kontrollimise ja kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise korra kehtestab

määrusega.

(6) Põllumajandusandmete varamusse kantakse põllumajandusliku tegevuse andmed, mille esitamise kohustus kaasneb ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemisega või mis esitatakse PRIA e-teenuse keskkonnas avatud e-teenuse kasutamise korral vabatahtlikult.

(6) Isiku nõudmisel lõpetab PRIA põllumajandusandmete varamusse vabatahtlikult esitatud andmete edasise töötlemise ja tagastab need isikule ning kustutab põllumajandusandmete varamust.

(6) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud põllumajandustoodete turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel.

(7) Registrisse edastatavate andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata avaldus andmete muutmiseks.

(8) Registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat nende saamisest arvates, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 114. Registriandmete avaldamine

(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama põllumajandusandmete varamusse ning turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantud andmed ning andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, seiraval või hindaval isikul seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning menetlusse kaasatud eksperdil. Põllumajandusandmete varamusse kantud andmetele juurdepääsu õigus on ka muul isikul, kellel on selleks õigustatud huvi, ja eraõiguslikul andmekogupidajal põllumajandusandmete varamusse andmeid esitanud isiku nõusolekul.

§ 115. Registriandmete avalikustamine

(1) PRIA avalikustab käesoleva seaduse alusel oma veebilehel järgmised andmed:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 98 nimetatud andmed;

2) isiku identifitseerimiseks ettenähtud unikaalse numberkoodi, kui toetust saanud isiku nime ei avalikustata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikes 4 sätestatud juhul;

3) põllumassiivide andmed ja põllumassiivide kaardid;

4) isikule määratud tootmiskvoodi suuruse;

5) säilitatava püsirohumaa pindala põllumassiivide kaupa;

6) püsirohumaa osakaalu vähenemise korral uuesti rajatava püsirohumaa pindala;

7) põllumassiivil asetsevad maastikuelemendid;

8) tunnustatud tootjarühma nime, tootjarühma põhitoote kirjelduse ja tootjarühma liikmete nimed;

9) tunnustatud tootjaorganisatsiooni nime, valdkonna, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud, ja tootjaorganisatsiooni liikmete nimed;

10) võrdlushindade kataloogi kantud asjade ja teenuste andmed ning piirhinnad;

11) muud Euroopa Liidu õigusaktide või seaduste kohaselt avalikustatavad andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 100 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatu kohaselt.

(3) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed avaldab käesoleva seaduse § 73 lõike 2 kohaselt määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1217/2009 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohaselt.

14. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve

§ 116. Riikliku järelevalve ulatus ja teostajad

(1) Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud koolikava toetuse andmise üle teostab PRIA riiklikku järelevalvet ka sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid kes osaleb koolikava toetuse rakendamisel.

(4) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, riigi sihtasutus ning käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutus teostavad riiklikku järelevalvet nende strateegiakava sekkumiste kohta esitatud nõuete ja nende programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta esitatud nõuete täitmise üle, millele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel.

(5) Käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse üle ning ladustamiskoha nõuetekohasuse ja sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA.

(6) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel riiklikku järelevalvet:

1) käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatud turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle;

2) käesoleva seaduse § 80 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote Euroopa Liidu sisese kasutusotstarbe kindlaksmääramise korral toote koguste vastavuse üle;

3) käesoleva seaduse § 85 lõikes 5 sätestatud imporditud humala ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavuse üle;

4) käesoleva seaduse §-des 86 ja 88 sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele vastavuse üle;

5) käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasuse ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamise üle.

(7) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet ka käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud määruste alusel põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandva toote registreeritud spetsifikaadile vastavuse ja registreeritud nimetuse nõuetekohase kasutamise üle ning §-s 93 sätestatud alusel ja korras tunnustatud kvaliteedikava täitmise või rakendamise üle.

(8) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 80 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote vahelattu paigutamise ja laost väljaviimise üle kolmandasse riiki eksportimise korral, kui toodet ladustatakse enne eksportimist mujal kui sekkumislaos.

(9) võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise korra.

(10) Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsema korra ning turustusstandarditele vastavuse järelevalve erikorra jaemüügi etapil kehtestab

määrusega.

(11) Vajaduse korral osutab PRIA kontrolli tegemisel Euroopa Komisjonile ametiabi.

§ 117. Tehingute kontroll

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 116 sätestatule teostatakse riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle samas määruses sätestatud alustel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud järelevalvet teostab PRIA, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõikes 3 sätestatud tingimusi.

§ 118. Haldusjärelevalve korraldus

(1) Haldusjärelevalve käigus kontrollitakse käesoleva seaduse kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist, ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui toetuse saaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 35 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 73 lõike 2 punkti 2 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(3) Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 35 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 73 lõike 2 punkti 2 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.