LegalizeReform history
Ravikindlustuse seadus
84 versions
· 2025-12-03
2027-01-31
2026-03-31
2025-12-31
2025-12-12
2025-03-31
2025-01-31
2024-12-31
2024-12-21
2024-06-30
2024-05-14
2023-12-31
2023-12-24
2023-06-30
2023-03-31
2023-01-11
2022-12-31
2022-06-29
2022-05-08
2022-03-31
2022-01-31
2021-12-31
2020-12-31
2020-06-30
2020-05-17
2020-04-30
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-30
2017-12-31
Changes on 2017-12-31
@@ -22,9 +22,11 @@
(3) Kindlustatud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
##### § 4. Tervise edendamine
(1) Haigekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
##### § 4. Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine
(1) Haigekassa võib ravikindlustuse vahendeid ja haigekassale riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste eest tasumiseks kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
(2) Haigekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
### 2. peatükk KINDLUSTATUSE TINGIMUSED
@@ -46,6 +48,8 @@
5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;
5<sup>1</sup>) ettevõtlustulu maksu maksja, kes ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksab ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses või kes nimetatud seaduse alusel maksab ja kelle eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;
6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel.
(3) Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud isik ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.
@@ -64,7 +68,9 @@
4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant.
5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant;
6) usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn.
#### 2. jagu Kindlustuskaitse kestus
@@ -86,15 +92,17 @@
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul haigekassale teatama.
##### § 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus
##### § 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestus
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval.
(2) Maksu- ja Tolliamet esitab haigekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.
(3) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel isiku eest Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmisest sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevaks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5<sup>1</sup> nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest pärast ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lõike 2 punktis 2 või lõike 3 punktis 2 sätestatud sotsiaalmaksu laekumist ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 sätestatud isiku töö- või teenustasude eest makstava sotsiaalmaksu deklareerimist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist andmete saamise päevale järgneval päeval.
(2) Maksu- ja Tolliamet esitab haigekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.
(3) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksja makstud või deklareeritud ja ettevõtlustulu maksu maksja makstud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
@@ -144,9 +152,11 @@
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 3<sup>1</sup> ja 5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul.
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub. Siseministeerium kinnitab haigekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul haigekassalt asjakohase päringu saamisest arvates.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 3<sup>1</sup>, 5 ja 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3<sup>1</sup> nimetatud dokumentide esitajad kohustatud haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul selle lõppemisest arvates.
##### § 12. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused
@@ -162,6 +172,8 @@
kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel kloostri liikmeskonnast lahkumise, sealhulgas välisriigis paiknevasse kloostrisse asumise kuupäevast arvates.
##### § 13. Dokumentide ja andmete esitamine
(1) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed kirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis.
@@ -286,7 +298,7 @@
1) on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt kaksteist kuud kindlustatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 2, 3, 3<sup>1</sup> või lõike 4 punktis 5 sätestatud alustel või
1<sup>1</sup>) on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 või 3<sup>1</sup> sätestatud alusel või
1<sup>1</sup>) on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 5<sup>1</sup> või lõikes 3 või 3<sup>1</sup> sätestatud alusel või
2) saab pensioni välisriigist, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
@@ -324,18 +336,14 @@
1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis);
2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis).
(3) Haigekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada ravikindlustuse aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib haigekassa nõukogu otsusega kasutada Eesti Haigekassa seaduse §-s 39<sup>1</sup> sätestatud riskireservi vahendeid.
2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis).
(3) Haigekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada tervishoiukulude aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib haigekassa nõukogu otsusega kasutada Eesti Haigekassa seaduse §-s 39<sup>1</sup> sätestatud riskireservi vahendeid.
(4) Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav:
1) ajutise töövõimetuse hüvitis;
2) täiskasvanu hambaproteesihüvitis;
4) täiendav ravimihüvitis;
5) väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis;
6) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis.
@@ -360,8 +368,6 @@
(3) Haigekassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui taotletavat tervishoiuteenust saab kindlustatud isikule osutada Eestis, kuid haigekassa ei võimalda kindlustatud isikule taotletava tervishoiuteenuse osutamise korral Eestis mitterahalisi ega rahalisi ravikindlustushüvitisi.
(4) Täiskasvanu hambaproteesihüvitis makstakse välja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, sõltumata teenuse osutamise kohast.
##### § 27<sup>1</sup>. Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis
(1) Haigekassa võib anda käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui:
@@ -416,6 +422,16 @@
(2) Lisaks lõikes 2 sätestatule võtab haigekassa vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele.
(2) Haigekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses:
1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Haigekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks, käesoleva seaduse §-s 33<sup>3</sup> sätestatud korras.
(3) Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
##### § 30. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
@@ -472,7 +488,7 @@
(4) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega.
(5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada haigekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega.
(5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada haigekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha haigekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks.
(6) Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad.
@@ -502,19 +518,37 @@
2) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära;
3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;
4) nende käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamise tagajärjel võib tekkida suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.
3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste ja diagnoositud haiguste loetelu;
5) käesoleva seaduse § 29 lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud kindlustatud isikult talle osutatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära kolme aasta kohta.
(2) Hambaraviteenuse osutamisel isikule, kellelt haigekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud kõrgendatud piirmäära ulatuses, rakendatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosalust kuni 15 protsenti.
(3) Kui haigekassa ei võtnud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust üle piirmäära või kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis järgmises kalendriaastas haigekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.
##### § 33<sup>2</sup>. Haigekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel
(4) Kui haigekassa ei võtnud kindlustatud isikult kolme aasta jooksul hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustust üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses, siis järgmise kolmeaastase ajavahemiku jooksul haigekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.
##### § 33<sup>2</sup>. Haigekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse ja hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel
(1) Haigekassa võib teha käesoleva seaduse § 33<sup>1</sup> lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel kalendriaasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Haigekassa võib teha käesoleva seaduse § 33<sup>1</sup> lõike 1 punkti 5 alusel kolme aasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
##### § 33<sup>3</sup>. Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 29 lõikes 2<sup>4</sup> nimetatud isikult järgmiste tervishoiuteenuste korral:
1) tervishoiuteenuste loetellu kantud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused;
2) 90 päeva jooksul enne kehavälist viljastamist ja embrüo siirdamist osutatud tervishoiuteenused, mis on osutatud seoses kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste kulutused hüvitatakse tervishoiuteenuse osutajale, kui haigekassale esitatakse ravi rahastamise lepingu alusel raviarve.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool Eestit kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
##### § 34. Haiguste ennetamine
@@ -600,11 +634,11 @@
15) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
##### § 37<sup>1</sup>. Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaraviteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused
(1) Haigekassa sõlmib kindlustatud isikult käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu.
(2) Kui haigekassal ei ole hambaraviteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud.
##### § 37<sup>1</sup>. Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused
(1) Haigekassa sõlmib kindlustatud isikult käesoleva seaduse § 29 lõigetes 2 ja 2<sup>2</sup> sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu.
(2) Kui haigekassal ei ole hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
@@ -616,7 +650,7 @@
4) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama haigekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta;
5) juhtumid, millal pooltel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
5) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
6) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
@@ -722,7 +756,7 @@
(1) Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi *maksimaalne jaemüügihind*). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal.
(1) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Sotsiaalministeeriumile edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab
(1) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud haigekassale edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
@@ -730,620 +764,618 @@
määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatut.
(2) Ravimite piirhinnad kehtestab
(2) Ravimite piirhinnad kehtestab
määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
(3) Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, määratakse hind hinnakokkuleppega.
(4) Hinnakokkulepe on haigekassa ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50.
(5) Apteegist ravimi väljastamisel on omaosaluse alusmäär 2,5 eurot retsepti kohta. Omaosaluse alusmäära rakendatakse ainult haigekassas kindlustatud isiku suhtes ambulatoorse ravi korral.
(6) Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav haigekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures.
##### § 43. Ravimite loetelu
(1) Ravimite loetelu kehtestab
määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
(2) Ravimi ravimite loetellu kandmise ettepaneku tegemisel ja ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest;
2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid;
3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;
4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;
5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.
(3) kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad.
(3) Haigekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Menetluse läbiviimiseks moodustab haigekassa nõuandva ravimikomisjoni, mille liikmete määramine ja töökord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.
(3) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust.
(4) Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi.
(5) Ravimite loetellu kantakse:
1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – *The Anatomical Therapeutic Chemical Classification*);
2) ravimpreparaat;
3) ravimitootja;
4) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100;
5) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75;
6) ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent;
7) pakendikood.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega.
(6) Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on:
1) tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist;
2) tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb;
3) ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine;
4) ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks;
5) ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine.
##### § 44. Ravimi soodustuse protsendid
(1) kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100.
(2) kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4- kuni 16-aastaste laste ja isikute, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ning vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90.
(3) Ravimid, mis ei ole mõeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50.
(4) Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50, võttes arvesse käesoleva seaduse § 43 lõike 6 alusel kehtestatud tingimusi.
(4) Ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4-aastaste laste puhul soodustuse protsenti 100.
(5) Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel järgmistest kriteeriumidest:
1) haiguse raskus ja eluohtlikkus;
2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus;
3) haigusega kaasnev valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused;
4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.
(6) Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel lisaks lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele eesmärgist tagada nende krooniliste haiguste ravimine või kergendamine, mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti.
(7) Haigust ei kanta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haiguste loetellu, kui haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda.
(8) Haiguse võib haiguste loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on arvestada soost, vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega.
##### § 45. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine
(1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest.
(2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa;
2) ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim;
3) tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud;
4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>1</sup> sätestatule;
5) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused;
6) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja haigekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel;
7) muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks.
(3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb haigekassale ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada haigekassa.
(3) Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab haigekassa või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse.
(5) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib haigekassa algatada käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust.
(5) Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse haigekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind.
(6) Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab
määrusega.
(3) Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, kehtestatakse hind hinnakokkuleppega.
(4) Hinnakokkulepe on valdkonna eest vastutava ministri ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50.
(5) Omaosaluse alusmäära kehtestab
määrusega, võttes muu hulgas arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõtet.
(6) Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures.
##### § 43. Ravimite loetelu
(1) Ravimite loetelu kehtestab
##### § 46. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1) Ravimi jaemüüja esitab haigekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
(2) Haigekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid.
##### § 47. Täiendav ravimihüvitis
(1) Haigekassa võtab täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa kalendriaastas ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot (edaspidi *täiendav ravimihüvitis*).
(2) Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid.
(3) Kui kindlustatud isikule ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimihüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse saamata jäänud täiendav ravimihüvitis kindlustatud isiku taotlusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra kehtestab
määrusega.
(2) Ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest;
2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid;
3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;
4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;
5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.
(3) kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad.
(4) Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi.
(5) Ravimite loetellu kantakse:
1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – *The Anatomical Therapeutic Chemical Classification*);
2) ravimpreparaat;
3) ravimitootja;
4) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100;
5) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75;
6) ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent;
7) pakendikood.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega.
(6) Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on:
1) tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist;
2) tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb;
3) ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine;
4) ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks;
5) ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine.
##### § 44. Ravimi soodustuse protsendid
(1) kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100.
(2) kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4- kuni 16-aastaste laste ja isikute, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ning vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90.
(3) Ravimid, mis ei ole mõeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50.
(4) Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50, võttes arvesse käesoleva seaduse § 43 lõike 6 alusel kehtestatud tingimusi.
(4) Ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4-aastaste laste puhul soodustuse protsenti 100.
(5) Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel järgmistest kriteeriumidest:
1) haiguse raskus ja eluohtlikkus;
2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus;
3) haigusega kaasnev valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused;
4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.
(6) Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel lisaks lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele eesmärgist tagada nende krooniliste haiguste ravimine või kergendamine, mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti.
(7) Haigust ei kanta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haiguste loetellu, kui haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda.
(8) Haiguse võib haiguste loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on arvestada soost, vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega.
##### § 45. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine
(1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest.
(2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa;
2) ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim;
3) tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud;
4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>1</sup> sätestatule;
5) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused;
6) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja haigekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel;
7) muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks.
(3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Sotsiaalministeeriumile ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Sotsiaalministeerium.
(3) Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab Sotsiaalministeerium või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse.
(5) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, algatab Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust.
(5) Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse haigekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind.
(6) Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab
(5) Kui kindlustatud isik ei tee jooksval kalendriaastal järgmist ostu või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust, siis kandub isiku viimase ostu hetkel saamata jäänud täiendav ravimihüvitis üle järgmisesse kalendriaastasse.
(6) Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab haigekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 arvutatule 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.
##### § 48. Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul
(1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi *meditsiiniseadmete loetelu*).
(2) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik:
1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks;
2) vigastuse leevendamiseks või raviks.
(2) Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend.
(3) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole:
1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade;
2) siirdatav meditsiiniseade;
3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade.
(4) Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab
määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
(5) Meditsiinseadmete loetellu kantakse:
1) meditsiiniseadmete rühma nimetus;
2) meditsiiniseadme kood;
3) meditsiiniseadme nimetus;
4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis;
5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind;
6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
7) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.
(6) Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 48<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud juhul. Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade.
(7) Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid.
(8) Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes haigekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.
(9) Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 48<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud kriteeriume.
##### § 48<sup>1</sup>. Meditsiiniseadmete loetelu muutmine
(1) Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu;
2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu;
4) meditsiiniseadme kulutõhusus;
5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõikes 2<sup>1</sup> nimetatud meditsiiniseadme korral.
(2) Meditsiiniseadme haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume.
(3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind.
(4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 46. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1) Ravimi jaemüüja esitab haigekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
(2) Haigekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid.
##### § 47. Täiendav ravimihüvitis
(1) Kalendriaasta jooksul kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ja tõendatult tasutud summad alates 300 eurost hüvitab haigekassa täiendavalt (edaspidi *täiendav ravimihüvitis*).
(2) Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab haigekassa kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja avalduse alusel vastavalt ravikindlustuse andmekogu andmetele.
(3) Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti tasutud omaosaluse alusmäära ja summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda, ning kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 35<sup>1</sup> lõikes 2 nimetatud isiku poolt samas lõikes nimetatud näidustuse korral sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses loetletud toimeaineid sisaldavate ravimite eest tasutud summasid.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summa on 300 kuni 500 eurot, hüvitab haigekassa 300 eurot ületavast osast 50 protsenti.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summa ületab 500 eurot, hüvitab haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 arvutatule 500 eurot ületavast osast 90 protsenti.
(7) Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise täpsema korra kehtestab
(6) Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Terviseamet või haigekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud.
##### § 49. Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping
(1) Meditsiiniseadme müüja esitab haigekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
(2) Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib haigekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg;
4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga;
5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete haigekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
(3) Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu sätetele.
#### 5. jagu Rahalised hüvitised
#### 1. jaotis Ajutise töövõimetuse hüvitis
##### § 50. Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse § 5 lõike 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta ei ole maksukohustuslaste registris tehtud kustutamiskannet.
(2) Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule.
(3) Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:
1) haigushüvitis;
2) sünnitushüvitis;
3) lapsendamishüvitis;
4) hooldushüvitis.
##### § 51. Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum
(1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on:
1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust;
2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin;
3) kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel;
4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel;
5) kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust.
(2) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule sünnitushüvitist, on kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus. Sünnitushüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5<sup>1</sup> ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikutele ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta.
(3) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule lapsendamishüvitist, on kindlustatud isiku lapsendamispuhkus. Lapsendamishüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5<sup>1</sup> ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikutele ilma lapsendamispuhkuseta.
(4) Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on:
1) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine;
2) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.
##### § 52. Töövõimetusleht
(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse.
(1) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed ravikindlustuse andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel.
(2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
(2) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse § 48 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.
(3) Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht.
(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja pabervormi ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
##### § 48. Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul
(1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi *meditsiiniseadmete loetelu*).
(2) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik:
1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks;
2) vigastuse leevendamiseks või raviks.
(2) Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend.
(3) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole:
1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade;
2) siirdatav meditsiiniseade;
3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade.
(4) Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab
määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
(5) Meditsiinseadmete loetellu kantakse:
1) meditsiiniseadmete rühma nimetus;
2) meditsiiniseadme kood;
3) meditsiiniseadme nimetus;
4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis;
5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind;
6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
7) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.
(6) Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 48<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud juhul. Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade.
(7) Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid.
(8) Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes haigekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.
(9) Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 48<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud kriteeriume.
##### § 48<sup>1</sup>. Meditsiiniseadmete loetelu muutmine
(1) Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu;
2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu;
4) meditsiiniseadme kulutõhusus;
5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõikes 2<sup>1</sup> nimetatud meditsiiniseadme korral.
(2) Meditsiiniseadme haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume.
(3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind.
(4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab
##### § 53. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõigetes 2–4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Haigekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik.
(3) Kindlustatud isik teavitab tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel.
(4) Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.
(4) Ettevõtlustulu maksu maksja teeb omapoolsed töövõimetuslehe kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest, kuid mitte hiljem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 5<sup>2</sup> sätestatud tähtpäevaks ja korras. Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.
(5) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
(5) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast.
(5) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi *tõend*), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja haigekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast.
(5) Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise.
(5) Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:
1) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või
2) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast.
(5) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>4</sup> sätestatud tähtaja jooksul.
(6) Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele.
(7) Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab
määrusega.
(6) Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Terviseamet või haigekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud.
##### § 49. Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping
(1) Meditsiiniseadme müüja esitab haigekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
(2) Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib haigekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg;
4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga;
5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete haigekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
(3) Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu sätetele.
#### 5. jagu Rahalised hüvitised
#### 1. jaotis Ajutise töövõimetuse hüvitis
##### § 50. Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse § 5 lõike 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta ei ole maksukohustuslaste registris tehtud kustutamiskannet.
(2) Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule.
(3) Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:
1) haigushüvitis;
2) sünnitushüvitis;
3) lapsendamishüvitis;
4) hooldushüvitis.
##### § 51. Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum
(1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on:
1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust;
2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin;
3) kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel;
4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel;
5) kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust.
(2) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule sünnitushüvitist, on kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus. Sünnitushüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikutele ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta.
(3) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule lapsendamishüvitist, on kindlustatud isiku lapsendamispuhkus. Lapsendamishüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikutele ilma lapsendamispuhkuseta.
(4) Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on:
1) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine;
2) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.
##### § 52. Töövõimetusleht
(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse.
(1) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed ravikindlustuse andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel.
(2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
(2) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse § 48 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.
(3) Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht.
(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja pabervormi ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab
##### § 54. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus
(1) Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust:
1) 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral;
1<sup>1</sup>) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral;
4) 100 protsenti rasedus- ja sünnituspuhkuse korral;
5) 100 protsenti lapsendamispuhkuse korral;
6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral;
7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral;
8) 100 protsenti elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamise korral teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks.
(2) Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
(3) Kui töötajale on võimaldatud terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või kui ametniku teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, maksab haigekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi *töötasu*) jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tuluga.
##### § 55. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine
(1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5<sup>1</sup> ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3, 3<sup>3</sup> ja 6–15 ning lõigete 1<sup>1</sup> ja 1<sup>2</sup> alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu.
(1) Ettevõtluskontolt tasutud sotsiaalmaksu puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud maksumäära alusel.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(3) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 5<sup>1</sup> või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5<sup>1</sup> nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(6) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 5<sup>1</sup> või lõike 3 või 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 2<sup>1</sup> sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 2<sup>1</sup> sätestatud kuumäärast.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid.
(7) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(8) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 5<sup>1</sup> nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel.
##### § 56. Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist
(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates.
(1) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja ajutine keeldumine tööülesannete täitmisest töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel, siis arvutatakse hüvitist teisest päevast, millal töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik keeldus tööülesannete ajutisest täitmisest või vabastati ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5<sup>1</sup> ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikutel tekib raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisest vabastuse teisest päevast alates.
(1) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.
(1) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 8, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 5 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse esimesest päevast alates.
(2) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, siis arvutatakse hüvitist esimesest päevast, millal töötaja asus tegema terviseseisundile vastavat tööd või ametnik asus teenistusse kergendatud teenistustingimuste alusel.
(3) Õigus saada hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates.
##### § 57. Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.
(3) Karantiini korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud karantiini lõpetamise päevani, kuid mitte rohkem kui seitse kalendripäeva.
##### § 58. Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem.
(2) Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtpäevast hiljem.
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5<sup>1</sup> ning lõigetes 3 ja 3<sup>1 </sup>nimetatud isikul on sünnituslehe alusel õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra sünnitusleht kirjutati välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast hiljem.
(4) Lapsendamislehe alusel on alla 10-aastase lapse ühel lapsendajal õigus saada lapsendamishüvitist 70 kalendripäeva.
##### § 59. Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral kuni 14 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni seitse kalendripäeva.
(1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.
(2) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.
(3) Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljakirjutatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud kalendripäevade eest.
##### § 60. Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang
(1) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui:
1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus;
2) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist;
3) kindlustatud isik või põetatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud;
4) kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta;
5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu.
(2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.
(3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast alates.
(4) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on:
1) puhkusel;
2) puhkuse ajal hoolduslehel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta katkestab puhkuse ja asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi.
(6) Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist. Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.
##### § 61. Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse
(1) Tööandja ei tohi lubada käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kindlustatud isikut töö- või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.
##### § 62. Haigekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel
(1) Haigekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on haigekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast.
(2) Haigekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
(3) Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.
(4) Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt.
(5) Haigekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel 70 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
#### 2. jaotis Muud rahalised hüvitised
##### § 63. Täiskasvanu hambaproteesihüvitis
##### § 64.
##### § 65. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise alusdokumendid
##### § 66. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise seotus ajavahemikuga
##### § 66<sup>1</sup>. Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis
(1) võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping haigekassaga (edaspidi *haigekassa lepingupartner*).
(2) Haigekassa nõukogu ettepaneku aluseks võib olla:
1) vajadus tagada küllaldane juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele või
2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis:
1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist;
2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või
3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist.
(4) Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule haigekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat.
(5) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
(6) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja haigekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval.
##### § 66<sup>2</sup>. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis
(1) Kindlustatud isikul on õigus saada käesolevas seaduses ettenähtud ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 50<sup>3</sup> nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis.
(2) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat.
(3) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud loetellu kantud ravimite eest tasutud summa nimetatud loetelus kehtestatud tingimustega, käesoleva seaduse § 42 lõike 2<sup>1</sup> alusel kehtestatud piirhindadega ja § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkulepetega määratud ravimihindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat.
(4) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud meditsiiniseadmete eest tasutud summa käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat.
(5) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse menetlemisel on haigekassal õigus raviarvete kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), alusel loodud siseturu infosüsteemi.
(6) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
(7) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise korra kehtestab
määrusega.
##### § 53. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõigetes 2–4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Haigekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik.
(3) Kindlustatud isik teavitab tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel.
(4) Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.
(5) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
(5) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast.
(5) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi *tõend*), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja haigekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast.
(5) Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise.
(5) Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:
1) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või
2) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast.
(5) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>4</sup> sätestatud tähtaja jooksul.
(6) Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele.
(7) Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab
##### § 66<sup>3</sup>. Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks
(1) võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega eelloa nõude Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, et:
1) tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule või
2) kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis:
1) olenevad planeerimisvajadusest;
2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks;
3) nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist;
4) kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, mille saamiseks eelloa nõue kehtestatakse, eelloa nõude kehtestamise eesmärk ja eelloa nõude kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.
(4) Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja osutatava tervishoiuteenuse saamiseks.
(5) Tervishoiuteenuse korral, mille saamiseks on kehtestatud eelloa nõue, maksab haigekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist vaid juhul, kui kindlustatud isik on saanud asjakohase eelloa.
(6) Kehtestatud eelloa nõue avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel.
(7) Sotsiaalministeerium teavitab Euroopa Komisjoni eelloa nõude kehtestamisest ning selle nõude kohaldamisest ja kohaldamise lõpetamisest.
(8) Eelloa annab kindlustatud isikule haigekassa.
(9) Haigekassa ei või keelduda eelloa andmisest, kui kindlustatud isikul on Eestis õigus tervishoiuteenusele, mille saamiseks eelluba taotletakse, ning kui seda tervishoiuteenust ei saa osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse isiku terviseseisundi objektiivset meditsiinilist hinnangut, tema haiguslugu ja haiguse võimalikku kulgu, valu suurust ja puude laadi taotluse esitamise ajal.
(10) Haigekassa võib keelduda eelloa andmisest järgmistel põhjustel:
1) kliinilise hinnangu kohaselt on mõistliku kindlusega tuvastatud, et on olemas oht tervisele, mida ei saa pidada vastuvõetavaks, võttes arvesse soovitud piiriülesest tervishoiuteenusest isikule saadavat võimalikku kasu;
2) mõistliku kindlusega on tuvastatud, et piiriülesest tervishoiuteenusest tuleneb märkimisväärne oht üldsuse ohutusele;
3) tervishoiuteenust osutab tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul on tekkinud tõsine ja konkreetne kahtlus tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi ohutuse alaste standardite ja juhiste, sealhulgas järelevalvealaste sätete järgimise suhtes, kui need standardid ja juhised on ette nähtud tervishoiuteenust osutava liikmesriigi õigusnormide või akrediteerimissüsteemidega;
4) tervishoiuteenust saab osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse konkreetse isiku terviseseisundit ja haiguse võimalikku kulgu.
(11) Kui kindlustatud isik taotleb eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, teeb haigekassa kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) sätestatud eelloa saamise tingimused on täidetud. Kui need tingimused on täidetud, antakse eelluba kõnealuse määruse kohaselt, välja arvatud juhul, kui isik sõnaselgelt soovib teisiti.
(12) Eelloa taotluse menetlemisel on haigekassal õigus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajatega seonduvate asjaolude kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi.
(13) Eelloa taotluse menetlemisel on haigekassal õigus küsida eksperdihinnangut, et selgitada välja taotletava tervishoiuteenuse osutamise vajadus ja teenuse osutamise tähtaeg.
(14) Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks eelloa nõude kehtestamise ning eelloa taotlemise ja andmise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
##### § 54. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus
(1) Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust:
1) 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral;
1<sup>1</sup>) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral;
4) 100 protsenti rasedus- ja sünnituspuhkuse korral;
5) 100 protsenti lapsendamispuhkuse korral;
6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral;
7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral;
8) 100 protsenti elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamise korral teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks.
(2) Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
(3) Kui töötajale on võimaldatud terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või kui ametniku teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, maksab haigekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi *töötasu*) jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tuluga.
##### § 55. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine
(1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3 ja 6–15 ning lõigete 1<sup>1</sup> ja 1<sup>2</sup> alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(3) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud paragrahvi 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
(6) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 või lõike 3 või 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 2<sup>1</sup> sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 2<sup>1</sup> sätestatud kuumäärast.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid.
(7) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3<sup>1</sup> alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(8) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 5<sup>1</sup> nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel.
##### § 56. Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist
(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates.
(1) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja ajutine keeldumine tööülesannete täitmisest töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel, siis arvutatakse hüvitist teisest päevast, millal töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik keeldus tööülesannete ajutisest täitmisest või vabastati ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> nimetatud isikutel tekib raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisest vabastuse teisest päevast alates.
(1) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.
(1) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 8, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 5 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse esimesest päevast alates.
(2) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, siis arvutatakse hüvitist esimesest päevast, millal töötaja asus tegema terviseseisundile vastavat tööd või ametnik asus teenistusse kergendatud teenistustingimuste alusel.
(3) Õigus saada hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates.
##### § 57. Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.
(3) Karantiini korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni maavanema kehtestatud karantiini lõpetamise päevani, kuid mitte rohkem kui seitse kalendripäeva.
##### § 58. Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem.
(2) Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtpäevast hiljem.
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3<sup>1 </sup>nimetatud isikul on sünnituslehe alusel õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra sünnitusleht kirjutati välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast hiljem.
(4) Lapsendamislehe alusel on alla 10-aastase lapse ühel lapsendajal õigus saada lapsendamishüvitist 70 kalendripäeva.
##### § 59. Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral kuni 14 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni seitse kalendripäeva.
(1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.
(2) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.
(3) Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljakirjutatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud kalendripäevade eest.
##### § 60. Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang
(1) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui:
1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus;
2) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist;
3) kindlustatud isik või põetatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud;
4) kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta;
5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
(2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.
(3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast alates.
(4) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on:
1) puhkusel;
2) puhkuse ajal hoolduslehel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta katkestab puhkuse ja asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi.
(6) Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist. Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.
##### § 61. Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse
(1) Tööandja ei tohi lubada käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kindlustatud isikut töö- või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.
##### § 62. Haigekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel
(1) Haigekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on haigekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast.
(2) Haigekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
(3) Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.
(4) Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt.
(5) Haigekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel 70 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
#### 2. jaotis Muud rahalised hüvitised
##### § 63. Täiskasvanu hambaproteesihüvitis
(1) Isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule üks kord kolme aasta jooksul makstava hambaproteesihüvitise määra ning maksmise tingimused ja korra kehtestab
##### § 66<sup>4</sup>. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud
(1) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa haigekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele.
(2) Kindlustatud isikule, kellel on kindlustuskaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 17, 24 või 26 alusel või kelle vajadus saada piiriülest tervishoiuteenust on tekkinud Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, viibimise ajal, makstakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist Euroopa Liidu liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja väljastatud saatekirja alusel.
#### 6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus
#### 1. jaotis Üldtingimused
##### § 67. Lisatasu ja selle laiendamise keeld
(1) Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.
(2) Haigekassa ei hüvita lisatasu.
(3) Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.
##### § 68. Kohustus osutada tervishoiuteenust majutuse standardtingimustes
(1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellega haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes.
(2) Majutuse standardtingimused kehtestab
määrusega.
##### § 64.
##### § 65. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise alusdokumendid
(1) Täiskasvanu hambaproteesihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 66. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise seotus ajavahemikuga
(1) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kolmeaastase ajavahemiku jooksul õigust saada täiskasvanu hambaproteesihüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmise kolmeaastase ajavahemiku hüvitist ei suurendata.
(2) Kindlustatud isikule makstakse §-s 63 nimetatud hambaproteesihüvitist, kui nimetatud hambaraviteenust on isikule osutatud samas paragrahvis viidatud kolmeaastase ajavahemiku jooksul.
##### § 66<sup>1</sup>. Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis
(1) võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping haigekassaga (edaspidi *haigekassa lepingupartner*).
(2) Haigekassa nõukogu ettepaneku aluseks võib olla:
1) vajadus tagada küllaldane juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele või
2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis:
1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist;
2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või
3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist.
(4) Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule haigekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat.
(5) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
(6) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja haigekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval.
##### § 66<sup>2</sup>. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis
(1) Kindlustatud isikul on õigus saada käesolevas seaduses ettenähtud ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 50<sup>3</sup> nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis.
(2) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat.
(3) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud loetellu kantud ravimite eest tasutud summa nimetatud loetelus kehtestatud tingimustega, käesoleva seaduse § 42 lõike 2<sup>1</sup> alusel kehtestatud piirhindadega ja § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkulepetega määratud ravimihindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat.
(4) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud meditsiiniseadmete eest tasutud summa käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat.
(5) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse menetlemisel on haigekassal õigus raviarvete kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), alusel loodud siseturu infosüsteemi.
(6) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
(7) Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise korra kehtestab
määrusega.
##### § 66<sup>3</sup>. Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks
(1) võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega eelloa nõude Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, et:
1) tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule või
2) kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis:
1) olenevad planeerimisvajadusest;
2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks;
3) nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist;
4) kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, mille saamiseks eelloa nõue kehtestatakse, eelloa nõude kehtestamise eesmärk ja eelloa nõude kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.
(4) Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja osutatava tervishoiuteenuse saamiseks.
(5) Tervishoiuteenuse korral, mille saamiseks on kehtestatud eelloa nõue, maksab haigekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist vaid juhul, kui kindlustatud isik on saanud asjakohase eelloa.
(6) Kehtestatud eelloa nõue avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel.
(7) Sotsiaalministeerium teavitab Euroopa Komisjoni eelloa nõude kehtestamisest ning selle nõude kohaldamisest ja kohaldamise lõpetamisest.
(8) Eelloa annab kindlustatud isikule haigekassa.
(9) Haigekassa ei või keelduda eelloa andmisest, kui kindlustatud isikul on Eestis õigus tervishoiuteenusele, mille saamiseks eelluba taotletakse, ning kui seda tervishoiuteenust ei saa osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse isiku terviseseisundi objektiivset meditsiinilist hinnangut, tema haiguslugu ja haiguse võimalikku kulgu, valu suurust ja puude laadi taotluse esitamise ajal.
(10) Haigekassa võib keelduda eelloa andmisest järgmistel põhjustel:
1) kliinilise hinnangu kohaselt on mõistliku kindlusega tuvastatud, et on olemas oht tervisele, mida ei saa pidada vastuvõetavaks, võttes arvesse soovitud piiriülesest tervishoiuteenusest isikule saadavat võimalikku kasu;
2) mõistliku kindlusega on tuvastatud, et piiriülesest tervishoiuteenusest tuleneb märkimisväärne oht üldsuse ohutusele;
3) tervishoiuteenust osutab tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul on tekkinud tõsine ja konkreetne kahtlus tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi ohutuse alaste standardite ja juhiste, sealhulgas järelevalvealaste sätete järgimise suhtes, kui need standardid ja juhised on ette nähtud tervishoiuteenust osutava liikmesriigi õigusnormide või akrediteerimissüsteemidega;
4) tervishoiuteenust saab osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse konkreetse isiku terviseseisundit ja haiguse võimalikku kulgu.
(11) Kui kindlustatud isik taotleb eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, teeb haigekassa kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) sätestatud eelloa saamise tingimused on täidetud. Kui need tingimused on täidetud, antakse eelluba kõnealuse määruse kohaselt, välja arvatud juhul, kui isik sõnaselgelt soovib teisiti.
(12) Eelloa taotluse menetlemisel on haigekassal õigus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajatega seonduvate asjaolude kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi.
(13) Eelloa taotluse menetlemisel on haigekassal õigus küsida eksperdihinnangut, et selgitada välja taotletava tervishoiuteenuse osutamise vajadus ja teenuse osutamise tähtaeg.
(14) Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks eelloa nõude kehtestamise ning eelloa taotlemise ja andmise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
##### § 66<sup>4</sup>. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud
(1) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa haigekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele.
(2) Kindlustatud isikule, kellel on kindlustuskaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 17, 24 või 26 alusel või kelle vajadus saada piiriülest tervishoiuteenust on tekkinud Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, viibimise ajal, makstakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist Euroopa Liidu liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja väljastatud saatekirja alusel.
#### 6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus
#### 1. jaotis Üldtingimused
##### § 67. Lisatasu ja selle laiendamise keeld
(1) Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.
(2) Haigekassa ei hüvita lisatasu.
(3) Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.
##### § 68. Kohustus osutada tervishoiuteenust majutuse standardtingimustes
(1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellega haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes.
(2) Majutuse standardtingimused kehtestab
määrusega.
(3) Tervishoiuteenuse osutamisel majutuse standardtingimustest paremates tingimustes võib teenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult kooskõlas teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjaga tasu, mis on vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud ravi rahastamise lepingu sõlmimisel esitama nimetatud hinnakirja haigekassale ning tutvustama seda kindlustatud isikule enne tervishoiuteenuse osutamist.
(4) Kindlustatud isikul on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes. Kui haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutajal on võimalik pakkuda tervishoiuteenust ainult majutuse standardtingimustest paremates tingimustes, siis ei või tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu.
@@ -1480,6 +1512,18 @@
(19) Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest makstakse täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis välja kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on esitatud hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks. Kindlustatule 2017. aastal võimaldatavate hambaraviteenuse hüvitiste summa kokku ei ületa käesoleva seaduse § 33<sup>1</sup> lõike 3 alusel kehtestatud hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära. Haigekassa kannab hüvitise kindlustatud isiku või tema poolt määratud kolmanda isiku arveldusarvele hiljemalt 2018. aasta 25. jaanuariks.
(20) Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud hambaproteesiteenuse eest makstakse täiskasvanu hambaproteesihüvitis välja kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui teenuseosutaja esitab koondarve või kindlustatud isik esitab avalduse hiljemalt 2018. aasta 31. jaanuariks.
(21) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel võtab haigekassa arvesse 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsioonis sätestatud isikule kolme aasta kohta makstavat täiskasvanu hambaproteesihüvitist, mis on isikule juba välja makstud või mida ta taotleb vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 20. Kindlustatud isiku suhtes enne 2018. aasta 1. jaanuari alanud kolmeaastase ajavahemiku arvestus jätkub kuni selle ajavahemiku lõpuni.
(22) Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning retseptiravimitele tehtud kulutused hüvitatakse vastavalt 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 35<sup>1</sup> sätestatule.
(23) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel ravimitootja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigused ja kohustused lähevad üle haigekassale alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
(24) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ning tõendatult tasutud summade hüvitamisel kohaldab haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel ja menetlemisel käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017. aasta 31. detsembrini.
(25) Enne 2018. aasta 1. jaanuari ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 alusel esitatud taotluste menetlemisele kohaldab haigekassa 2018. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooni.
##### § 89<sup>1</sup>. Töövõimetuslehe väljakirjutamine paberil
(1) Kuni 2014. aasta 31. detsembrini võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil.
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-30
2016-05-13
2016-04-30
2016-02-29
2016-01-08
2015-12-31
2015-08-31
2015-06-30
2015-04-01
2015-03-20
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-06-30
2014-04-25
2014-01-19
2013-12-08
2013-08-31
2013-03-31
2013-01-09
2012-11-30
2012-09-30
2012-07-31
2011-06-06
2011-02-26
2010-12-31
2010-06-30
2010-04-17
Ravikindlustuse seadus
2010-03-31
2009-12-31
Ravikindlustuse seadus
2009-07-31
Ravikindlustuse seadus
2009-06-30
Ravikindlustuse seadus
2009-06-18
Ravikindlustuse seadus
2009-01-01
Ravikindlustuse seadus
2008-12-31
Ravikindlustuse seadus
2008-09-30
Ravikindlustuse seadus
2008-08-31
Ravikindlustuse seadus
2008-07-31
Ravikindlustuse seadus
2007-12-31
Ravikindlustuse seadus
2007-01-28
Ravikindlustuse seadus
2006-07-31
Ravikindlustuse seadus
2005-12-31
Ravikindlustuse seadus
2005-11-17
Ravikindlustuse seadus
2004-12-31
2004-11-30
2004-07-31
2004-06-30
2004-04-30
2003-12-31
2003-03-09
2002-09-30
RaKS
original version
Text at this date