LegalizeReform history
Ravikindlustuse seadus
84 versions
· 2025-12-03
2027-01-31
2026-03-31
2025-12-31
2025-12-12
2025-03-31
2025-01-31
2024-12-31
2024-12-21
2024-06-30
2024-05-14
2023-12-31
2023-12-24
2023-06-30
2023-03-31
2023-01-11
2022-12-31
2022-06-29
2022-05-08
2022-03-31
2022-01-31
2021-12-31
2020-12-31
2020-06-30
2020-05-17
2020-04-30
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-30
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-30
2016-05-13
2016-04-30
2016-02-29
2016-01-08
2015-12-31
2015-08-31
2015-06-30
2015-04-01
2015-03-20
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-06-30
2014-04-25
2014-01-19
2013-12-08
2013-08-31
2013-03-31
2013-01-09
2012-11-30
2012-09-30
2012-07-31
2011-06-06
2011-02-26
2010-12-31
2010-06-30
2010-04-17
Ravikindlustuse seadus
2010-03-31
Changes on 2010-03-31
@@ -64,7 +64,7 @@
(4) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:
1) rase naine, kelle rasedus on arsti poolt tuvastatud;
1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;
2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;
@@ -152,7 +152,7 @@
(1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse lõppemisest.
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav õpilane saab kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist 24-aastaseks, lõpeb tema kindlustuskaitse kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.
@@ -636,7 +636,7 @@
) jaemüügi eest.
(2) Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab sotsiaalministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel) ja hambaarstil ning kaitseväes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Retsepti väljastanud arst ja hambaarst vastutavad retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest.
(2) Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab sotsiaalministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Retsepti väljastanud arst, hambaarst ja ämmaemand vastutavad retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest.
(3) Haigekassa ei võta üle ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust järgmiste hinnaosade suhtes:
@@ -722,7 +722,7 @@
5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele.
(3) ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad .
(3) ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad.
(4) Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi.
@@ -992,9 +992,11 @@
##### § 52. Töövõimetusleht
(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst või hambaarst.
(2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel) ja hambaarstil. Töövõimetuslehe väljastaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst, hambaarst või teenust osutav ämmaemand.
(2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal. Töövõimetuslehe väljastaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
(2) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele ametikohale üleviimiseks avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.
(3) Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht.
@@ -1012,7 +1014,7 @@
sätestatud juhul, on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti väljastatud tõend.
(3) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kindlustusjuhtumi puhul on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti otsus, milles osutatakse vajadusele anda kindlustatud isikule tema terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või viia ta üle kergemale ametikohale ja kirjeldatakse soovituslikku tööd või teenistustingimusi.
(3) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kindlustusjuhtumi puhul on hüvitise määramise ja maksmise täiendavaks tingimuseks arsti, ämmaemanda otsus, milles osutatakse vajadusele anda kindlustatud isikule tema terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või viia ta üle kergemale ametikohale ja kirjeldatakse soovituslikku tööd või teenistustingimusi.
(4) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku töövõimetusleht koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike muude dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetusleht esitati käesolevas lõikes sätestatud tähtaega ületades.
@@ -1100,9 +1102,13 @@
##### § 58. Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
(1) Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem.
(2) Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtpäevast hiljem.
(1) Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem.
(2) Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtpäevast hiljem.
(270) [
– jõust. 1.04.2010
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud isikul on sünnituslehe alusel õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra sünnitusleht kirjutati välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast hiljem.
@@ -1182,13 +1188,13 @@
##### § 65. Täiskasvanute hambaravihüvitise alusdokumendid
(292) Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra
(294) Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra
.
##### § 66. Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise seotus ajavahemikuga
(293) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
(295) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
#### 6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus
2009-12-31
Ravikindlustuse seadus
2009-07-31
Ravikindlustuse seadus
2009-06-30
Ravikindlustuse seadus
2009-06-18
Ravikindlustuse seadus
2009-01-01
Ravikindlustuse seadus
2008-12-31
Ravikindlustuse seadus
2008-09-30
Ravikindlustuse seadus
2008-08-31
Ravikindlustuse seadus
2008-07-31
Ravikindlustuse seadus
2007-12-31
Ravikindlustuse seadus
2007-01-28
Ravikindlustuse seadus
2006-07-31
Ravikindlustuse seadus
2005-12-31
Ravikindlustuse seadus
2005-11-17
Ravikindlustuse seadus
2004-12-31
2004-11-30
2004-07-31
2004-06-30
2004-04-30
2003-12-31
2003-03-09
2002-09-30
RaKS
original version
Text at this date