LegalizeReform history
Vabariigi Valitsuse seadus
66 versions
· 2025-05-07
2025-09-30
2024-12-31
2024-12-13
2024-06-02
2023-06-30
2022-12-31
2022-08-31
2022-08-18
2021-06-30
2021-06-27
2020-12-31
2020-12-19
2020-07-31
2020-07-19
2020-07-10
2018-12-31
2018-12-21
2017-12-31
2017-06-30
2016-07-31
2015-12-31
2015-08-31
2015-03-28
2014-11-14
2014-06-30
2013-12-31
2013-06-30
2013-03-31
2012-01-06
2011-12-31
2011-05-31
2011-03-15
2010-12-31
2010-11-14
2010-05-26
2010-05-12
2010-04-30
2009-12-31
2009-10-21
2009-06-30
2009-06-26
2009-06-07
2009-05-19
2009-04-30
2009-02-13
2009-01-31
2009-01-09
2008-12-31
Vabariigi Valitsuse seadus
2007-12-31
2007-12-14
2007-07-13
2007-02-17
2006-04-05
2006-01-07
2005-12-31
2005-07-31
Changes on 2005-07-31
@@ -148,7 +148,7 @@
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatanud isik teeb seda ka Riigikogus.
(4) Kui Vabariigi Valitsus astub tagasi peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, teeb selle Riigikogule teatavaks Vabariigi President järgmisel päeval pärast kohtult teate saamist.
(4) .
(5) Uue valitsuse ametisse astumise korral vabastab Vabariigi President tagasiastunud Vabariigi Valitsuse oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.
@@ -252,7 +252,9 @@
(5) Peaminister võib Vabariigi Valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna.
(6) Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud Vabariigi Valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis.
(6) Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud Vabariigi Valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse
.
##### § 19. Otsuste tegemine Vabariigi Valitsuse istungil
@@ -298,349 +300,361 @@
(1) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada:
1) ministrite komisjone;
2) ministeeriumidevahelisi komisjone;
3) asjatundjate komisjone.
(2) .
##### § 22. Valitsuskomisjoni pädevus
(1) Valitsuskomisjon moodustatakse Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Valitsuskomisjoni ülesanded ning finantseerimise ja teenindamise, samuti komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise korra määrab Vabariigi Valitsus komisjoni moodustamisel.
(2) Valitsuskomisjonil on õigus saada riigiasutustelt ja omavalitsusasutustelt oma tööks vajalikke dokumente, õiendeid ja muid andmeid.
##### § 23. Ministrite komisjon
(1) Ministrite komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus. Komisjoni liikmeteks võivad olla valitsusliikmed, abiministrid ja riigisekretär.
(2) Ministrite komisjoni esimehe nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni liikmete hulgast.
(3) Ministrite komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(4) Ministrite komisjoni liikmed ja sõnaõigusega isikud osalevad komisjoni töös isiklikult.
(5) Ministrite komisjon teeb oma otsuseid koosseisu häälteenamusega. Häälte poolekslangemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
##### § 24. Ministeeriumidevaheline komisjon
(1) Ministeeriumidevahelise komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus valitsusasutuste ametnike hulgast asjaomase ministri ettepanekul.
(2) Ministeeriumidevahelise komisjoni esimeheks nimetab Vabariigi Valitsus ministri, abiministri või riigisekretäri.
(3) Ministeeriumidevahelise komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
##### § 25. Asjatundjate komisjon
(1) Asjatundjate komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus ametnike ja vajaduse korral ka väljaspool riigiteenistust olevate isikute hulgast. Väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid ja ametnikke, kes ei teeni valitsusasutustes, saab komisjoni liikmeks nimetada ainult nende nõusolekul.
(2) Vabariigi Valitsus nimetab asjatundjate komisjoni esimehe. Kui komisjoni esimees ei ole minister või riigisekretär, nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni töö eest vastutavaks ministri või riigisekretäri.
#### 6. jagu Vabariigi Valitsuse õigusaktid
##### § 26. Vabariigi Valitsuse õigusaktid
(1) Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
(2) Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused peavad vastama haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud vorminõuetele.
##### § 27. Vabariigi Valitsuse määrus
(1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt.
(3) .
##### § 28. Vabariigi Valitsuse määruse vormistamine
(1) --(2)
(3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad "peaministri ülesannetes". Ministrit asendav minister kirjutab alla käesoleva seaduse § 15 3. lõikes sätestatud korras. Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile.
##### § 29. Vabariigi Valitsuse määruse avaldamine ja jõustumine
(1) Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused.
(2) Vabariigi Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
##### § 30. Vabariigi Valitsuse korraldus
(1) Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt.
(2) --(3)
(4) Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär.
(5) Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
#### 7. jagu Vabariigi Valitsuse liikmete sotsiaalsed tagatised
##### § 31. Vabariigi Valitsuse liikme palk ja teenistuslähetuse kulud
(1) Vabariigi Valitsuse liikme palga määr sätestatakse seadusega.
(2) Vabariigi Valitsuse liikmele tasutakse teenistuslähetuse kulud avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764) sätestatud alustel.
##### § 32. Vabariigi Valitsuse liikme puhkus
(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigust saada puhkust avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Puhkus antakse peaministri korraldusega.
##### § 33. Vabariigi Valitsuse liikme eluruum
(1) .
(2) Vabariigi Valitsuse liige vabastab tööandja eluruumi ühe kuu jooksul, alates valitsusliikme volituste lõppemisest.
##### § 34. Teenistuskoha säilitamine Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral
(1) Isikul, kes enne Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamist oli riigiteenistuses, on valitsuse liikme kohalt vabastamise korral õigus asuda oma endisele ametikohale või samalaadsele teenistuskohale, kui ta volitused ei ole lõppenud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
(2) Isikul, kes enne Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamist oli Riigikogu liige, on valitsuse liikme kohalt vabastamise korral õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale, kui ta volitused ei ole lõppenud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
##### § 35. Vabariigi Valitsuse liikme õigus hüvitisele volituste lõppemise korral
(1) Vabariigi Valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvitist ei maksta:
1) kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse pärast vabastamist sama valitsuse liikmeks;
2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel, kui vabanenud valitsuse liige nimetatakse vahetult järgneva valitsuse liikmeks;
3) Vabariigi Valitsuse liikmele, kelle kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud;
4) kui taastuvad ametist vabastatud valitsusliikme volitused Riigikogu liikmena.
(3) Vabariigi Valitsuse liikme surma korral on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvitist temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Kui surm on saabunud seoses valitsusliikme ülesannete täitmisega, siis makstakse temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele valitsusliikme viie aasta ametipalk. Vabariigi Valitsuse liikme surma korral korraldatakse tema matused riigi kulul.
### 2. peatükk PEAMINISTER
##### § 36. Peaministri pädevus
(1) Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
(2) Vabariigi Valitsuse juhina peaminister:
1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid;
2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
3) nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta;
4) annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;
5) teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;
5<sup>1</sup>) esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus;
6) .
##### § 37. Peaministri korraldus
(1) Peaminister annab korraldusi üksikküsimuste otsustamiseks käesoleva seaduse § 3 2. lõikes, § 13 1. lõikes, § 15 1. ja 2. lõikes, § 17 1. lõikes, § 32 2. lõikes, § 79 1. ja 8. lõikes, § 80 1. lõikes ja § 86 3. lõikes sätestatud alustel, samuti muudel seaduses sätestatud alustel.
(2) Peaministri korraldusele kirjutab alla peaminister.
(3) Peaministri korralduses märgitakse akti nimetus, korralduse andja, pealkiri, kuupäev ja number. Peaministri korraldus peab sisaldama viite selle andmise aluseks olevale õigustloovale aktile.
(4) Peaministri korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei ole sätestatud jõustumise hilisemat tähtpäeva.
(5) Peaministri korraldused, mis on antud käesoleva seaduse § 3 2. lõikes, § 13 1. lõikes, § 15 1. ja 2. lõikes ja § 79 1. lõikes nimetatud juhul, avaldatakse Riigi Teatajas.
### 3. peatükk TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ASUTUSED
##### § 38. Täidesaatva riigivõimu asutuste liigid
(1) Täidesaatva riigivõimu asutused on:
1) valitsusasutused;
2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused;
3) Eesti kaitsevägi.
##### § 39. Valitsusasutuste mõiste ja liigid
(1) Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.
(2) Valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses.
(3) Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.
##### § 40. Valitsusasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine
(1) .
(2) .
(3) Valitsusasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, mille asutab
.
(4) Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris võib registreerida ka valitsusasutuse piirkondlikku struktuuriüksust, kui see on sätestatud valitsusasutuse põhimääruses.
##### § 41. Valitsusasutuse staatus
(1) Valitsusasutused on aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
(2) Valitsusasutustel on põhimäärus (välja arvatud maavalitsus), eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning
.
(3) Valitsusasutused kasutavad riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
(4) Valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Valitsusasutuse juht nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist seaduses ettenähtud korras ja alustel.
(5) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping.
(6) Valitsusasutused annavad akte ja sooritavad toiminguid oma pädevuse piirides seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks.
(7) Ametite, inspektsioonide ja muude ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved kinnitab, muudab ja eelarvete täitmist kontrollib minister seaduses kehtestatud korras.
##### § 42. Valitsusasutuse põhimäärus
(1) Ministeeriumi ja Riigikantselei
. Ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste
.
(2) Valitsusasutuse põhimääruses peavad sisalduma:
1) asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
3) asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused;
4) asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded;
5) muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted.
##### § 43. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
(1) Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
(3) .
(4) .
(5) Valitsusasutuste hallatava riigiasutuse põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus,
, riigisekretär või maavanem.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris,
.
##### § 43<sup>1</sup>. Kaitsevägi
(1) Kaitseväe korralduse sätestab seadus.
(2) Kaitseväe suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 43 ning 7. peatükis valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kohta sätestatut.
##### § 44. Riigi esindamine täidesaatva riigivõimu asutuse poolt
(1) Riiki on volitatud esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel.
(2) .
(3) Riigiasutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema poolt volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
##### § 44<sup>1</sup>. Riigi esindamine kohtus
(1) Riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
(2) Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana oma pädevuse piires. Maavanem võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
(3) Riigisekretär on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana Riigikantselei pädevuse piires. Riigisekretär võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- või erivolitusi.
(4) Üldvolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab kestvalt riiki kohtus oma pädevuse piires toimuvates kohtuasjades ja annab volitusi riigi esindamiseks kohtus. Erivolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab riiki kohtus konkreetses kohtuasjas.
(5) Kohtus riigi esindamine haldusasjades toimub vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846) sätestatud korrale.
(6) Riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses on ministril ministeeriumi valitsemisala piires, maavanemal oma pädevuse piires ning riigisekretäril Riigikantselei pädevuse piires.
(7) Kohtus riigi lepingulise esindamise korra
(8) Igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis kogutakse andmeid riigi esindamise kohta kohtus vastavalt ministeeriumi valitsemisala, maavanema pädevuse ja Riigikantselei pädevuse piires.
(9) Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ning andmete
.
(10) Justiitsminister esitab analüüsi riigi esindamisest kohtus Vabariigi Valitsusele arutamiseks iga aasta 1. märtsiks.
### 4. peatükk MINISTEERIUMID
#### 1. jagu Üldeeskirjad
##### § 45. Ministeeriumid
(1) Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Justiitsministeerium;
3) Kaitseministeerium;
4) Keskkonnaministeerium;
5) Kultuuriministeerium;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7) Põllumajandusministeerium;
8) Rahandusministeerium;
9) Siseministeerium;
10) Sotsiaalministeerium;
12) Välisministeerium.
##### § 46. Ministeeriumi staatus ja struktuur
(1) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
(2) Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
(3) Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele.
(4) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister.
(4) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid.
(4) Keskkonnaministeeriumi struktuuri kuuluvad maakondades asuvad keskkonnateenistused. Keskkonnateenistusel on seadusega sätestatud juhtudel täitevvõimu volitused.
(5) Seadusega ettenähtud juhtudel võib ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi.
##### § 47. Ministeeriumi osakond
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) .
(3) Ministeeriumi osakonda juhib osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektor.
(4) Osakonna juhataja või peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
##### § 48. Ministeeriumi talitus ja büroo
(1) Ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused.
(2) Talituse ja büroo ülesehitus ja pädevus määratakse osakonna põhimäärusega.
(3) Talitust ja bürood juhib talituse või büroo juhataja.
(4) Välisministeeriumis juhib bürood büroo direktor.
#### 2. jagu Minister
##### § 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
(1) :
1) ;
2) ministeeriumidevahelisi komisjone;
3) asjatundjate komisjone.
(2) Seaduses ettenähtud juhtudel võib valitsus moodustada ka muid komisjone ja nõukogusid, kelle pädevus määratakse seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt.
##### § 22. Valitsuskomisjoni pädevus
(1) Valitsuskomisjon moodustatakse Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Valitsuskomisjoni ülesanded ning finantseerimise ja teenindamise, samuti komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise korra määrab Vabariigi Valitsus komisjoni moodustamisel.
(2) Valitsuskomisjonil on õigus saada riigiasutustelt ja omavalitsusasutustelt oma tööks vajalikke dokumente, õiendeid ja muid andmeid.
##### § 23. Ministrite komisjon
(1) Ministrite komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus. Komisjoni liikmeteks võivad olla valitsusliikmed, abiministrid ja riigisekretär.
(2) Ministrite komisjoni esimehe nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni liikmete hulgast.
(3) Ministrite komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(4) Ministrite komisjoni liikmed ja sõnaõigusega isikud osalevad komisjoni töös isiklikult.
(5) Ministrite komisjon teeb oma otsuseid koosseisu häälteenamusega. Häälte poolekslangemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
##### § 24. Ministeeriumidevaheline komisjon
(1) Ministeeriumidevahelise komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus valitsusasutuste ametnike hulgast asjaomase ministri ettepanekul.
(2) Ministeeriumidevahelise komisjoni esimeheks nimetab Vabariigi Valitsus ministri, abiministri või riigisekretäri.
(3) Ministeeriumidevahelise komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
##### § 25. Asjatundjate komisjon
(1) Asjatundjate komisjoni liikmed nimetab Vabariigi Valitsus ametnike ja vajaduse korral ka väljaspool riigiteenistust olevate isikute hulgast. Väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid ja ametnikke, kes ei teeni valitsusasutustes, saab komisjoni liikmeks nimetada ainult nende nõusolekul.
(2) Vabariigi Valitsus nimetab asjatundjate komisjoni esimehe. Kui komisjoni esimees ei ole minister või riigisekretär, nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni töö eest vastutavaks ministri või riigisekretäri.
#### 6. jagu Vabariigi Valitsuse õigusaktid
##### § 26. Vabariigi Valitsuse õigusaktid
(1) Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
(2) Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused peavad vastama haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud vorminõuetele.
##### § 27. Vabariigi Valitsuse määrus
(1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt.
(3) Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks.
##### § 28. Vabariigi Valitsuse määruse vormistamine
(1) --(2)
(3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad "peaministri ülesannetes". Ministrit asendav minister kirjutab alla käesoleva seaduse § 15 3. lõikes sätestatud korras. Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile.
##### § 29. Vabariigi Valitsuse määruse avaldamine ja jõustumine
(1) Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused.
(2) Vabariigi Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
##### § 30. Vabariigi Valitsuse korraldus
(1) Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt.
(2) --(3)
(4) Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär.
(5) Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
#### 7. jagu Vabariigi Valitsuse liikmete sotsiaalsed tagatised
##### § 31. Vabariigi Valitsuse liikme palk ja teenistuslähetuse kulud
(1) Vabariigi Valitsuse liikme palga määr sätestatakse seadusega.
(2) Vabariigi Valitsuse liikmele tasutakse teenistuslähetuse kulud avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764) sätestatud alustel.
##### § 32. Vabariigi Valitsuse liikme puhkus
(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigust saada puhkust avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Puhkus antakse peaministri korraldusega.
##### § 33. Vabariigi Valitsuse liikme eluruum
(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus tööandja eluruumile tingimustel ja korras, mille määrab Vabariigi Valitsus.
(2) Vabariigi Valitsuse liige vabastab tööandja eluruumi ühe kuu jooksul, alates valitsusliikme volituste lõppemisest.
##### § 34. Teenistuskoha säilitamine Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral
(1) Isikul, kes enne Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamist oli riigiteenistuses, on valitsuse liikme kohalt vabastamise korral õigus asuda oma endisele ametikohale või samalaadsele teenistuskohale, kui ta volitused ei ole lõppenud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
(2) Isikul, kes enne Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamist oli Riigikogu liige, on valitsuse liikme kohalt vabastamise korral õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale, kui ta volitused ei ole lõppenud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
##### § 35. Vabariigi Valitsuse liikme õigus hüvitisele volituste lõppemise korral
(1) Vabariigi Valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvitist ei maksta:
1) kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse pärast vabastamist sama valitsuse liikmeks;
2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel, kui vabanenud valitsuse liige nimetatakse vahetult järgneva valitsuse liikmeks;
3) Vabariigi Valitsuse liikmele, kelle kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud;
4) kui taastuvad ametist vabastatud valitsusliikme volitused Riigikogu liikmena.
(3) Vabariigi Valitsuse liikme surma korral on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvitist temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Kui surm on saabunud seoses valitsusliikme ülesannete täitmisega, siis makstakse temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele valitsusliikme viie aasta ametipalk. Vabariigi Valitsuse liikme surma korral korraldatakse tema matused riigi kulul.
### 2. peatükk PEAMINISTER
##### § 36. Peaministri pädevus
(1) Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
(2) Vabariigi Valitsuse juhina peaminister:
1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid;
2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
3) nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta;
4) annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;
5) teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;
5<sup>1</sup>) esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus;
6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega.
##### § 37. Peaministri korraldus
(1) Peaminister annab korraldusi üksikküsimuste otsustamiseks käesoleva seaduse § 3 2. lõikes, § 13 1. lõikes, § 15 1. ja 2. lõikes, § 17 1. lõikes, § 32 2. lõikes, § 79 1. ja 8. lõikes, § 80 1. lõikes ja § 86 3. lõikes sätestatud alustel, samuti muudel seaduses sätestatud alustel.
(2) Peaministri korraldusele kirjutab alla peaminister.
(3) Peaministri korralduses märgitakse akti nimetus, korralduse andja, pealkiri, kuupäev ja number. Peaministri korraldus peab sisaldama viite selle andmise aluseks olevale õigustloovale aktile.
(4) Peaministri korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei ole sätestatud jõustumise hilisemat tähtpäeva.
(5) Peaministri korraldused, mis on antud käesoleva seaduse § 3 2. lõikes, § 13 1. lõikes, § 15 1. ja 2. lõikes ja § 79 1. lõikes nimetatud juhul, avaldatakse Riigi Teatajas.
### 3. peatükk TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ASUTUSED
##### § 38. Täidesaatva riigivõimu asutuste liigid
(1) Täidesaatva riigivõimu asutused on:
1) valitsusasutused;
2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused;
3) Eesti kaitsevägi.
##### § 39. Valitsusasutuste mõiste ja liigid
(1) Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.
(2) Valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses.
(3) Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.
##### § 40. Valitsusasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine
(1) Ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning teised seadusega ettenähtud valitsusasutused moodustatakse, korraldatakse ümber ja nende tegevus lõpetatakse seaduse alusel.
(2) Ametite ja inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber ja nende tegevuse lõpetab minister.
(3) Valitsusasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, mille asutab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepaneku alusel.
(4) Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris võib registreerida ka valitsusasutuse piirkondlikku struktuuriüksust, kui see on sätestatud valitsusasutuse põhimääruses.
##### § 41. Valitsusasutuse staatus
(1) Valitsusasutused on aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
(2) Valitsusasutustel on põhimäärus (välja arvatud maavalitsus), eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboolika.
(3) Valitsusasutused kasutavad riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
(4) Valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Valitsusasutuse juht nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist seaduses ettenähtud korras ja alustel.
(5) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping.
(6) Valitsusasutused annavad akte ja sooritavad toiminguid oma pädevuse piirides seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks.
(7) Ametite, inspektsioonide ja muude ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved kinnitab, muudab ja eelarvete täitmist kontrollib minister seaduses kehtestatud korras.
##### § 42. Valitsusasutuse põhimäärus
(1) Ministeeriumi ja Riigikantselei põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused kinnitab minister.
(2) Valitsusasutuse põhimääruses peavad sisalduma:
1) asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
3) asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused;
4) asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded;
5) muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted.
##### § 43. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
(1) Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
(3) Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi moodustavad, korraldavad ümber ja nende tegevuse lõpetavad Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse määratavas korras valitsusasutused, kui seaduses ei sätestata teisiti.
(4) Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele.
(5) Valitsusasutuste hallatava riigiasutuse põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus, minister, riigisekretär või maavanem.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, mille asutab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepaneku alusel.
##### § 43<sup>1</sup>. Kaitsevägi
(1) Kaitseväe korralduse sätestab seadus.
(2) Kaitseväe suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 43 ning 7. peatükis valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kohta sätestatut.
##### § 44. Riigi esindamine täidesaatva riigivõimu asutuse poolt
(1) Riiki on volitatud esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel.
(2) Kui seadus ja muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus.
(3) Riigiasutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema poolt volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
##### § 44<sup>1</sup>. Riigi esindamine kohtus
(1) Riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
(2) Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana oma pädevuse piires. Maavanem võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
(3) Riigisekretär on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana Riigikantselei pädevuse piires. Riigisekretär võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- või erivolitusi.
(4) Üldvolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab kestvalt riiki kohtus oma pädevuse piires toimuvates kohtuasjades ja annab volitusi riigi esindamiseks kohtus. Erivolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab riiki kohtus konkreetses kohtuasjas.
(5) Kohtus riigi esindamine haldusasjades toimub vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846) sätestatud korrale.
(6) Riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses on ministril ministeeriumi valitsemisala piires, maavanemal oma pädevuse piires ning riigisekretäril Riigikantselei pädevuse piires.
(7) Kohtus riigi lepingulise esindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(8) Igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis kogutakse andmeid riigi esindamise kohta kohtus vastavalt ministeeriumi valitsemisala, maavanema pädevuse ja Riigikantselei pädevuse piires.
(9) Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ning andmete Justiitsministeeriumisse edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(10) Justiitsminister esitab analüüsi riigi esindamisest kohtus Vabariigi Valitsusele arutamiseks iga aasta 1. märtsiks.
### 4. peatükk MINISTEERIUMID
#### 1. jagu Üldeeskirjad
##### § 45. Ministeeriumid
(1) Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Justiitsministeerium;
3) Kaitseministeerium;
4) Keskkonnaministeerium;
5) Kultuuriministeerium;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7) Põllumajandusministeerium;
8) Rahandusministeerium;
9) Siseministeerium;
10) Sotsiaalministeerium;
12) Välisministeerium.
##### § 46. Ministeeriumi staatus ja struktuur
(1) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
(2) Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
(3) Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele.
(4) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister.
(4) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid.
(4) Keskkonnaministeeriumi struktuuri kuuluvad maakondades asuvad keskkonnateenistused. Keskkonnateenistusel on seadusega sätestatud juhtudel täitevvõimu volitused.
(5) Seadusega ettenähtud juhtudel võib ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi.
(6) Minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
##### § 47. Ministeeriumi osakond
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ministeeriumi osakonna struktuur ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatud osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood.
(3) Ministeeriumi osakonda juhib osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektor.
(4) Osakonna juhataja või peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
##### § 48. Ministeeriumi talitus ja büroo
(1) Ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused.
(2) Talituse ja büroo ülesehitus ja pädevus määratakse osakonna põhimäärusega.
(3) Talitust ja bürood juhib talituse või büroo juhataja.
(4) Välisministeeriumis juhib bürood büroo direktor.
#### 2. jagu Minister
##### § 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
(1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
3) , kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud korras;
@@ -650,13 +664,13 @@
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad nõunikud;
8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, välja arvatud juhud, kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujate koosseisud;
8) ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
9) ;
10) ;
11) ;
12) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
@@ -682,7 +696,7 @@
##### § 50. Ministri õigusaktid
(1) Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks.
(1) .
(2) Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju.
@@ -796,7 +810,7 @@
(3) Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus.
(4) Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse määrab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti.
(4) , kui seadusest ei tulene teisiti.
##### § 58. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
@@ -806,13 +820,17 @@
##### § 59. Justiitsministeeriumi valitsemisala
(1) Justiitsministeeriumi valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, interneeritute vastuvõtupunktide, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine.
(1) õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, interneeritute vastuvõtupunktide, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine.
##### § 60. Kaitseministeeriumi valitsemisala
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit ja Teabeamet.
(2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit,
ja
.
##### § 61. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
@@ -832,7 +850,7 @@
##### § 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(1) riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
@@ -858,11 +876,11 @@
##### § 64. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
(1) Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(1) on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(2) Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
1) ;
2) Taimetoodangu Inspektsioon;
@@ -874,11 +892,11 @@
(2) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
2) Maksu- ja Tolliamet;
2) ;
2<sup>1</sup>) Riigihangete amet;
3) Statistikaamet;
3) ;
4) 5)--6) [kehtetud -
@@ -926,7 +944,7 @@
##### § 69. Välisministeeriumi valitsemisala
(1) Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
(1) .
#### 5. jagu Ametid ja inspektsioonid
@@ -960,7 +978,7 @@
3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 96;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad, sealhulgas kooskõlastatult ministri ja maavanemaga kohalike asutuste juhid;
4) ;
5) esitab ministrile ettepanekud ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
@@ -1082,7 +1100,9 @@
(1) Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
(2) Maavanema ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi viib läbi Vabariigi Valitsuse poolt määratud asjatundjate komisjon. Maavanema ametikohale esitatavad nõuded kehtestab regionaalminister kõrgemate riigiametnike atesteerimisnõuete alusel. Komisjon esitab regionaalministrile kehtestatud nõuetele vastavad kandidaadid.
(2) Maavanema ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi viib läbi Vabariigi Valitsuse poolt määratud asjatundjate komisjon.
Komisjon esitab regionaalministrile kehtestatud nõuetele vastavad kandidaadid.
(3) Regionaalminister valib esitatud kandidaatide seast välja isiku, keda ta tutvustab maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse.
@@ -1168,7 +1188,7 @@
##### § 86. Maavanema asendamine
(1) Maavanema ajutise asendamise korra kinnitab regionaalminister.
(1) .
(3) Kui maavanema ametikoht on vaba või kui maavanem ei saa oma ülesandeid täita püsivtakistuse tõttu, nimetab regionaalminister oma käskkirjaga maavanema kohusetäitja kuni kolmeks kuuks või takistuse möödumiseni.
@@ -1214,7 +1234,9 @@
##### § 89. Maavalitsuse struktuur
(1) Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused. Maavalitsuse asukoha ning struktuuri kinnitab Vabariigi Valitsus.
(1) Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused.
.
(2) Maavalitsuse kantselei ja osakondade põhimäärused kinnitab maavanem.
@@ -1276,11 +1298,15 @@
(2) Siseauditi korraldamise eest vastutab täidesaatva riigivõimu asutuse juht.
(3) Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste siseauditi üldeeskirja, milles sätestatakse ka aruandluse kord, kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste siseauditi üldeeskirja, milles sätestatakse ka aruandluse kord,
.
(4) Siseauditi läbiviimiseks nimetatakse siseauditi eest vastutav isik ja vajadusel moodustatakse vastav struktuuriüksus valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi vahetus alluvuses.
(5) Siseauditi läbiviija on siseaudiitor. Siseaudiitori teenistusse võtmisel esitatavad täiendavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Siseauditi läbiviija on siseaudiitor.
.
##### § 92<sup>3</sup>. Rahandusministeeriumi pädevus täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrolli ja siseauditi korraldamisel
@@ -1344,7 +1370,7 @@
##### § 95. Ministri teenistusliku järelevalve pädevus
(1) Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
(1) .
(2) Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega.
2005-04-02
2004-04-07
2003-12-31
2003-07-18
2003-03-12
2003-01-22
2002-12-31
2002-10-22
2002-08-14
2002-05-31
VVS
original version
Text at this date