LegalizeReform history
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
94 versions
· 2026-03-17
2026-12-31
2026-09-30
2026-03-31
2025-12-31
2025-08-31
2024-12-31
2024-11-28
2024-10-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-29
2024-03-20
2023-12-31
2023-12-24
2023-09-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-10-10
2022-06-30
2022-06-29
2022-06-26
2022-06-16
2022-03-31
2021-12-31
2021-06-27
2021-04-30
2020-12-31
2020-05-17
2020-04-30
2020-01-31
2019-08-31
2019-03-14
2019-02-10
2018-12-31
2018-11-10
2018-05-22
2017-12-31
2017-06-30
2017-03-02
2016-12-31
2016-02-29
2016-01-17
2016-01-08
2015-12-31
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-07-31
2014-06-30
2014-06-08
2014-04-24
2013-12-31
2013-12-22
2013-12-08
2013-08-31
2013-06-20
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-08-31
2012-07-31
2012-07-13
2012-07-08
2012-05-31
Changes on 2012-05-31
@@ -436,7 +436,7 @@
##### § 29. Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
(1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi *Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik*) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 5 ja 6.
(1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi *Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik*) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1-2 ning 5 ja 6.
(1) Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
@@ -450,7 +450,7 @@
##### § 30. Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6.
(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1-2 ja 5-6.
(1) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval erialal kolmeaastase töökogemuse, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
@@ -578,13 +578,13 @@
11) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 või punktis 11 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 või punktis 11 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maavanem rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või anda korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
(5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 38. Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel
@@ -682,7 +682,7 @@
(4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale väljastatakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.
(6) Terviseamet avalikustab veebilehel kõik § 42 lõike 1<sup>1</sup> punktides 1–10 loetletud andmed.
(6) Terviseamet avalikustab veebilehel kõik § 42 lõike 1<sup>1</sup> punktides 1-10 loetletud andmed.
##### § 44.
@@ -698,7 +698,7 @@
4) esitab teadvalt valeandmeid;
5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2-5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
(2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.
@@ -750,9 +750,9 @@
8<sup>1</sup>) tervishoiuteenuse osutaja või tema töötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid.
9) tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuse või ilmneb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus.
(1) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7–9 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Terviseamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.
9) tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuse või ilmneb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 2-4 sätestatud alus.
(1) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-5 ja 7-9 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Terviseamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.
@@ -790,7 +790,7 @@
3) kui ta soovib teha muudatusi tervishoiuteenuse osutamise asukohas.
(2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41–45 sätestatud korras.
(2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41-45 sätestatud korras.
(3) Uue tegevusloa taotlemisel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 esitab loa taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed, mis ei sisalda Terviseametile juba teadaolevat informatsiooni.
@@ -936,6 +936,40 @@
(1) Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.
### 4<sup>1</sup>. peatükk ERIARSTI LÄHTETOETUS
##### § 54<sup>1</sup>. Eriarsti lähtetoetus
(1) Eriarsti lähtetoetus (edaspidi *lähtetoetus*) on esimest korda eriarstina tööle asuvale arstile makstav toetus.
(2) Lähtetoetust võib taotleda arst, kes:
1) on lõpetanud residentuuri ning omandanud anestesioloogia, erakorralise meditsiini, laborimeditsiini, peremeditsiini, radioloogia, sisehaiguste või üldkirurgia eriarstiabi eriala;
2) asub 12 kuu jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal esmakordselt tööle või tegutsema eriarstina ja
3) töötab või tegutseb eriarstina või nimistuga perearstina töökoormusega vähemalt 40 tundi nädalas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eriala, välja arvatud peremeditsiini eriala, omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud koormusega eriarstina tööle käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud kohalikus või üldhaiglas.
(4) Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.
##### § 54<sup>2</sup>. Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine
(1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile lähtetoetuse taotluse hiljemalt residentuuri lõpetamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks. Eriarstiabi eriala omandamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.
(2) Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuste andmise hiljemalt kalendriaasta 1. detsembriks. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.
(3) Lähtetoetuse suurus arvestatakse riigieelarves lähtetoetuseks ettenähtud eelarvevahendite kogusumma ja kalendriaastal lähtetoetuse saajate koguarvu jagatisena. Lähtetoetuse maksimaalseks suuruseks on lähtetoetuse ülemmäärale vastav summa.
(4) Lähtetoetuse ülemmäär sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.
(5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõigetes 2-4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest. Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõigetes 2-4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.
(6) Lähtetoetust saanud arst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.
(7) lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.
### 5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE
##### § 55. Haiglavõrgu arengukava
@@ -1130,7 +1164,7 @@
(1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1–4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1-4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
##### § 65. Perearstina tegutsemine
@@ -1160,9 +1194,13 @@
(2) Tervise infosüsteem tervikuna võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril.
##### § 66<sup>4</sup>. Lähtetoetuse taotlemine 2012. aastal
(1) Lähtetoetust võivad 2012. kalendriaastal taotleda arstid, kes omandavad käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõike 2 punktis 1 nimetatud eriarstiabi eriala ning lõpetavad residentuuri 2012. kalendriaastal.
##### § 67.
–
-
##### § 72.
2011-08-31
2011-04-04
2011-03-19
2011-01-14
2010-12-31
2010-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2010-03-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-07-23
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-01-27
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2007-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2006-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-12-31
2005-11-17
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-02-28
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2004-12-30
2004-11-30
2004-07-31
2004-04-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-10-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-03-31
2002-12-31
2002-09-30
2002-07-31
2002-07-08
2002-05-31
TTKS
original version
Text at this date