LegalizeReform history
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
94 versions
· 2026-03-17
2026-12-31
2026-09-30
2026-03-31
2025-12-31
2025-08-31
2024-12-31
2024-11-28
2024-10-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-29
2024-03-20
2023-12-31
2023-12-24
2023-09-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-10-10
2022-06-30
2022-06-29
2022-06-26
2022-06-16
2022-03-31
2021-12-31
2021-06-27
2021-04-30
2020-12-31
2020-05-17
2020-04-30
2020-01-31
2019-08-31
2019-03-14
2019-02-10
2018-12-31
2018-11-10
2018-05-22
2017-12-31
2017-06-30
2017-03-02
2016-12-31
2016-02-29
2016-01-17
2016-01-08
2015-12-31
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-07-31
2014-06-30
2014-06-08
2014-04-24
2013-12-31
2013-12-22
2013-12-08
2013-08-31
2013-06-20
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-08-31
2012-07-31
2012-07-13
2012-07-08
2012-05-31
2011-08-31
2011-04-04
2011-03-19
2011-01-14
2010-12-31
2010-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2010-03-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-07-23
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-01-27
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2007-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Changes on 2007-12-31
@@ -34,13 +34,23 @@
(11) Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.
##### § 4<sup>1</sup>. Isikuandmete töötlemine
(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid.
(2) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui
1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;
2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
### 2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS
#### 1. jagu Vältimatu abi
##### § 5. Vältimatu abi mõiste
(12) Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
(14) Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
##### § 6. Vältimatu abi osutamine
@@ -92,15 +102,17 @@
(7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Eesti Haigekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.
(8) Perearsti töölt eemal viibimisel asendab perearsti ajutiselt arst, kellel on perearsti kvalifikatsioon. Perearsti kvalifikatsioon ei ole vajalik, kui ajutine asendamine kestab vähem kui kolm kuud. Perearst teavitab ajutisest asendamisest maavanemat kirjalikult kümne päeva jooksul ajutise asendamise alustamisest alates. Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi ajutisest asendamisest, märkides ära ajutise asendamise kestuse ning ajutise asendaja nime ja kvalifikatsiooni. Ajutine asendamine kestab kuni üks aasta ning lapsehoolduspuhkuse korral kuni puhkuseseaduses sätestatud ajani.
##### § 9. Perearsti teeninduspiirkond
(27) Perearsti teeninduspiirkond on maavanema määratud omavalitsusüksuse ala, kus elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst üldarstiabi. Perearsti nimistusse mittekuuluvatele isikutele üldarstiabi eest tasumise korra
(30) Perearsti teeninduspiirkond on maavanema määratud omavalitsusüksuse ala, kus elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst üldarstiabi. Perearsti nimistusse mittekuuluvatele isikutele üldarstiabi eest tasumise korra
.
##### § 10. Perearsti tegevuskoht
(28) Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded
(31) Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded
.
@@ -112,7 +124,7 @@
##### § 12. Perearstina tegutsemise õiguslik vorm
(31) Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada üldarstiabi osutava äriühingu.
(34) Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada üldarstiabi osutava äriühingu.
##### § 13. Üldarstiabi osutava äriühingu erisused
@@ -124,19 +136,23 @@
##### § 14. Tegevusala
(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutatava õendusabi, sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutatavaid õendusabi teenuseid, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
##### § 15. Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär
(1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst.
(2) Kui osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
(1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
1) selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
2) kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
(4) Osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia pärandi vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
@@ -228,241 +244,289 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.
##### § 19. Kiirabi rahastamine
(1) Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
(2) Kiirabi rahastamise korra
.
#### 4. jagu Eriarstiabi
##### § 20. Eriarstiabi mõiste
(1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(2) .
##### § 21. Haiglavälise eriarstiabi osutamine
(1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.
(2) .
##### § 22. Haigla
(1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.
(2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise ning täisvere ja verekomponentide tootmise.
(4) Haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla.
.
(5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve.
haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
##### § 23. Eriarstiabi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.
#### 5. jagu Õendusabi
##### § 24. Õendusabi mõiste
(1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.
(1) Ülikooli IV kursusele ja rakenduskõrgkooli III kursusele õppima asuvatel üliõpilastel, kes õpivad tervishoiutöötajaks, on õigus õppimise ajal osutada õendusabi õena registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel.
(2) .
##### § 25. Õendusabi iseseisev osutamine
(1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) .
(3) .
##### § 26. Iseseisva õendusabi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.
### 3. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED
#### 1. jagu Tervishoiutöötaja registreerimine
##### § 27. Registreerimise õiguslik tähendus
(1) Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
(2) Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Tervishoiuametis registreeritud.
##### § 27<sup>1</sup>. Tervishoiutöötajate riiklik register
(1) Tervishoiutöötajate registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega tervishoiutöötajate riikliku registri.
(2) Tervishoiutöötajate riikliku registri eesmärk on registreerida tervishoiutöötajaid, et tagada tervishoiuteenuse tarbija riiklik kaitse tervishoiuteenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ja nende üle järelevalve ning vajalikud andmed valitsusasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks. Registreering annab tervishoiutöötajatele õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis märgitud erialal.
(3) Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tervishoiutöötajatel.
(4) Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.
(5) Tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutakse tervishoiutöötajate kohta järgmisi andmeid:
1) eluloolised andmed;
2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
3) töökohta puudutavad andmed;
4) registreerimisandmed.
(6) Tervishoiutöötajate riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Tervishoiuamet.
##### § 28. Registreerimismenetlus
(1) Registreerimist taotlev isik esitab Tervishoiuametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja.
(1) Registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) .
(3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
.
(4) Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ja teeb registreerimisotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, teeb Tervishoiuamet registreerimisotsuse nelja kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest.
(5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui:
1) isik esitas teadvalt valeandmeid või
2) isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud erialal.
(6) Kui isikut Tervishoiuametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.
(8) Isik on kohustatud esitama Tervishoiuametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud registreerimistähtaja ületanud isik võib taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile.
(10) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.
##### § 29. Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
(1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi
*Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik*
) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 4–6.
(2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
(3) .
(4) .
##### § 19. Kiirabi rahastamine
(1) Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
(2) Kiirabi rahastamise korra
##### § 30. Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6.
(1) .
(2) , kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ning teeb registreerimisotsuse käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates kahe kuu jooksul.
(3) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti tegemist või kohanemisaja läbimist.
.
#### 4. jagu Eriarstiabi
##### § 20. Eriarstiabi mõiste
(1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.
##### § 31. Tõend
(1) Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend.
(2) Tõendis esitatakse:
1) tõendi number;
2) tervishoiutöötaja isikuandmed;
3) tervishoiutöötaja eriala;
4) tõendi väljastamise aeg ja koht.
(3) .
##### § 32. Registrist kustutamine
(114) Tervishoiuamet kustutab tervishoiutöötaja registrist:
1) kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registris märgitud erialal tegutsemise õigus või
2) pärast isiku surma.
##### § 32<sup>1</sup>. Registreeringu peatamine
(115) Käesoleva seaduse § 62 kohaselt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tervishoiuamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu kuni üheks aastaks käesoleva seaduse § 27
<sup>1</sup>
lõike 1 alusel asutatud registris.
##### § 33. Tervishoiuteenuste ajutine osutamine
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata. Asjaolu, kas tegemist on tervishoiuteenuse ajutise osutamisega, hindab Tervishoiuamet, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise kestusest, arvestades tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust, perioodilisust ning osutatava tervishoiuteenuse liiki.
(2) Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada sooviv isik on kohustatud vähemalt 15 päeva enne ajutise tervishoiuteenuse osutamist esitama Tervishoiuametile järgmised dokumendid:
1) teatise, milles märgitakse tervishoiuteenuse osutamise periood ja koht, osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ning isiku sideandmed;
2) selle päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab, pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis tõendab isiku kvalifikatsiooni;
3) selle päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab, pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis kinnitab isikule antud õigust osutada tervishoiuteenuseid selles riigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid loetakse kehtivaks 12 kuud, alates nende väljastamise kuupäevast.
(4) Tervishoiuamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide ehtsust ja tervishoiuteenuse osutamise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel tervishoiuteenuse osutamisele kehtestatud nõuetele ja teeb otsuse tervishoiuteenuse ajutise osutamise kohta viie tööpäeva jooksul, alates dokumentide esitamisest.
(5) Vältimatu abi osutamise korral on Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutav isik kohustatud informeerima Tervishoiuametit ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul, arvates vältimatu abi osutamisest.
(6) Tervishoiuteenuse ajutine osutamine peab vastama käesolevas seaduses ja selle alusel tervishoiuteenuste osutamisele kehtestatud nõuetele, välja arvatud registreerimiskohustus ja tegevusloa omamise nõue.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuete rikkumise korral on Tervishoiuametil õigus käesoleva seaduse §-de 61 ja 62 alusel peatada tervishoiuteenuse ajutine osutamine ning teavitada sellest pädevat asutust ajutiselt tervishoiuteenuseid osutanud isiku päritoluriigis või riigis, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab.
#### 2. jagu Perearstina tegutsemise õigus
##### § 34. Nimistu moodustamine
(1) .
(2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab maavanemale järgmised dokumendid ja andmed:
1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.
##### § 35. Perearstina tegutsemise õiguse andmine
(1) Perearsti nimistu kinnitab ja perearsti teeninduspiirkonna määrab maavanem korraldusega.
(2) Perearstina tegutsemise õigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisel.
(3) Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega ning registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise.
##### § 36. Andmete edastamise kohustus
(1) Maavanem on kohustatud teatama Tervishoiuametile perearsti tegevuskoha ja aadressi ning perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisu perearstile tegutsemise õiguse andmisest alates ühe kuu jooksul.
(2) Perearst on kohustatud Tervishoiuametile teatama kirjalikult või elektrooniliselt muutustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas ja aadressis 30 päeva jooksul muutuste toimumisest alates. Teatise elektroonilisel esitamisel kasutatakse digitaalallkirja digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.
(3) Perearst on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.
##### § 37. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine
(1) Maavanem annab korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, kui:
1) seda taotleb perearst ise;
2) perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest alates kahe kuu jooksul viinud oma tegevuskoha ruume, sisseseadet või aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega;
4) perearsti tegevuskoha ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
6) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
7) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
8) perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
10) perearsti ajutine asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8 lõikes 8 kehtestatud aeg.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maavanem rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras või anda korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 38. Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel
(1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab maavanem perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.
(2) .
##### § 21. Haiglavälise eriarstiabi osutamine
(1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.
(2) .
##### § 22. Haigla
(1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.
(2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise ning täisvere ja verekomponentide tootmise.
(4) Haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla.
.
(5) Haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruanne tehakse teatavaks Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel Internetis.
.
##### § 23. Eriarstiabi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.
#### 5. jagu Õendusabi
##### § 24. Õendusabi mõiste
(1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.
(2) .
##### § 25. Õendusabi iseseisev osutamine
(1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) .
(3) .
##### § 26. Iseseisva õendusabi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.
### 3. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED
#### 1. jagu Tervishoiutöötaja registreerimine
##### § 27. Registreerimise õiguslik tähendus
(79) Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal.
##### § 28. Registreerimismenetlus
(1) Registreerimist taotlev isik esitab Tervishoiuametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja.
(1) Registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) .
(3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
.
(4) Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ja teeb registreerimisotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, teeb Tervishoiuamet registreerimisotsuse nelja kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest.
(5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta esitas teadvalt valeandmeid.
(6) Kui isikut Tervishoiuametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.
##### § 29. Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
(1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi
*Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik*
) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 4–6.
(2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
(3) .
(4) .
##### § 30. Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6.
(1) .
(2) , kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ning teeb registreerimisotsuse käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates kahe kuu jooksul.
(3) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti tegemist või kohanemisaja läbimist.
.
(4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.
##### § 31. Tõend
(1) Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend.
(2) Tõendis esitatakse:
1) tõendi number;
2) tervishoiutöötaja isikuandmed;
3) tervishoiutöötaja eriala;
4) tõendi väljastamise aeg ja koht.
(3) .
##### § 32. Tõendi kehtetuks tunnistamine
(100) Tervishoiuamet tunnistab registreerimistõendi kehtetuks, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on isikult ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus.
##### § 33. Tervishoiuteenuste ajutine osutamine
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata. Asjaolu, kas tegemist on tervishoiuteenuse ajutise osutamisega, hindab Tervishoiuamet, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise kestusest, arvestades tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust, perioodilisust ning osutatava tervishoiuteenuse liiki.
(2) Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada sooviv isik on kohustatud vähemalt 15 päeva enne ajutise tervishoiuteenuse osutamist esitama Tervishoiuametile järgmised dokumendid:
1) teatise, milles märgitakse tervishoiuteenuse osutamise periood ja koht, osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ning isiku sideandmed;
2) selle päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab, pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis tõendab isiku kvalifikatsiooni;
3) selle päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab, pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis kinnitab isikule antud õigust osutada tervishoiuteenuseid selles riigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid loetakse kehtivaks 12 kuud, alates nende väljastamise kuupäevast.
(4) Tervishoiuamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide ehtsust ja tervishoiuteenuse osutamise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel tervishoiuteenuse osutamisele kehtestatud nõuetele ja teeb otsuse tervishoiuteenuse ajutise osutamise kohta viie tööpäeva jooksul, alates dokumentide esitamisest.
(5) Vältimatu abi osutamise korral on Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutav isik kohustatud informeerima Tervishoiuametit ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul, arvates vältimatu abi osutamisest.
(6) Tervishoiuteenuse ajutine osutamine peab vastama käesolevas seaduses ja selle alusel tervishoiuteenuste osutamisele kehtestatud nõuetele, välja arvatud registreerimiskohustus ja tegevusloa omamise nõue.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuete rikkumise korral on Tervishoiuametil õigus käesoleva seaduse §-de 61 ja 62 alusel peatada tervishoiuteenuse ajutine osutamine ning teavitada sellest pädevat asutust ajutiselt tervishoiuteenuseid osutanud isiku päritoluriigis või riigis, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab.
#### 2. jagu Perearstina tegutsemise õigus
##### § 34. Nimistu moodustamine
(1) .
(2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab maavanemale järgmised dokumendid ja andmed:
1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
2) perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate registreerimistõendite ärakirjad;
##### § 35. Perearstina tegutsemise õiguse andmine
(1) Perearsti nimistu kinnitab ja perearsti teeninduspiirkonna määrab maavanem korraldusega.
(2) Perearstina tegutsemise õigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisel.
(3) Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega ning registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise.
##### § 36. Andmete edastamise kohustus
(1) Maavanem on kohustatud teatama Tervishoiuametile perearsti tegevuskoha ja aadressi ning perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisu perearstile tegutsemise õiguse andmisest alates ühe kuu jooksul.
(2) Perearst on kohustatud teatama kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas ja aadressis muutuste toimumisest alates 30 päeva jooksul.
(3) Perearst on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.
##### § 37. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine
(1) Maavanem annab korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, kui:
1) seda taotleb perearst ise;
2) perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest alates kahe kuu jooksul viinud oma tegevuskoha ruume, sisseseadet või aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega;
4) perearsti tegevuskoha ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
6) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
7) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
8) perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maavanem rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras või anda korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 38. Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel
(1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab maavanem perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.
(2) .
##### § 39. Perearsti tegutsemise piirangud
(123) Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.
(138) Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.
#### 3. jagu Tegevusluba
##### § 40. Tegevusloa taotlemise kohustus
(124) Tegevusluba on nõutav:
##### § 40. Tegevusloa nõue
(139) Tegevusluba on nõutav:
1) kiirabi osutamiseks;
@@ -470,11 +534,17 @@
3) iseseisvalt õendusabi osutamiseks.
##### § 40<sup>1</sup>. Tegevusloa ulatus
(1) Tegevusluba antakse kas ühe või mitme tervishoiuteenuse osutamiseks.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks talle on tegevusluba antud.
##### § 41. Tegevusloa taotlemine
(125) Tegevusloa saamiseks esitab taotleja tegevusloa väljaandjale järgmised dokumendid ja andmed:
1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimetus ning tegevuskoha asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid;
(142) Tegevusloa saamiseks esitab taotleja tegevusloa väljaandjale järgmised dokumendid ja andmed:
1) avalduse, milles märgitakse taotleja nimi, äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja isikukood ning tegevuskoht, aadress ja sidevahendite numbrid;
2) asutamisel oleva juriidilise isiku asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
@@ -484,7 +554,7 @@
5) tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
6) tervishoiutöötajate nimed ja registreerimistõendite numbrid;
6) tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid ning esmasel tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks.
7) kiirabi osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
@@ -498,7 +568,27 @@
##### § 42. Tegevusloa väljaandmise otsustamine
(1) Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates kahe kuu jooksul.
(1) Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning taotleja poolt esitatud tervishoiutöötajate registreeritust Tervishoiuametis. Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb tegevusloa väljaandja kahe kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates.
(1) Tegevusloa väljaandmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) tegevusloa saaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
3) tegevusloa number ja otsuse tegemise kuupäev;
4) otsuse tegemise alused;
5) eriarstiabi osutamise loa korral nende tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
6) kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
7) haiglas eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik ja osutatavate tervishoiuteenuste loetelu;
8) tegevusloa kehtivuse aeg;
9) otsuse vaidlustamise kord.
(2) Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
@@ -506,342 +596,410 @@
(1) Tegevusloa annab välja Tervishoiuamet.
(2) Tegevusluba antakse välja vastava otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.
(3) Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 44. Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused
(131) Tegevusloas esitatakse:
1) tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
(4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale väljastatakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.
(5) Tervishoiuamet võib anda tegevusloa haigla pidajale käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liigi osas piiratud või nimetamata tervishoiuteenuste osutamiseks, kui haigla pidajal on sotsiaalministri kooskõlastus tervishoiuteenuse riikliku vajaduse suhtes. Sotsiaalminister kehtestab määrusega kriteeriumid loa andmiseks haiglatele haigla liigi osas piiratud või nimetamata teenuste osutamiseks.
##### § 44.
##### § 45. Tegevusloa väljaandmisest keeldumine
(1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
1) ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumente või andmeid;
2) ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks;
3) on pankrotis;
4) esitab teadvalt valeandmeid;
5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2-5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
(2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.
##### § 46. Tegevusloa kehtivus
(1) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks.
(2) Tegevusloa tähtaja üle otsustamisel hindab Tervishoiuamet, kas tegevusloa taotleja täidab tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõudeid.
(3) Kui tegevusloa taotleja taotleb tegevusluba esmakordselt, antakse talle tegevusluba üheks kuni kolmeks aastaks.
##### § 47. Andmete edastamise kohustus
(1) Tegevusloa omaja on kohustatud teatama Tervishoiuametile kirjalikult või elektrooniliselt muutustest tervishoiutöötajate koosseisus 30 päeva jooksul muutuste toimumisest alates. Tervishoiuametit tuleb teavitada ka suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris kümne päeva jooksul rikete tekkimise või muudatuste toimumise hetkest alates, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid. Teatise elektroonilisel esitamisel kasutatakse digitaalallkirja digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.
(2) Tegevusloa omaja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.
##### § 48. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb tegevusloa omaja;
2) eriarstiabi või iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) muudatused tervishoiutöötajate koosseisus ei võimalda osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tegevusluba on antud;
5) tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
6) tegevusloa omaja ei ole alustanud tervishoiuteenuste, mille osutamiseks talle luba on antud, osutamist ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest alates;
7) tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks tal tegevusluba puudub;
8) eriarstiabi osutav isik, kellel on nakkusohtliku materjali käitlemise õigus, ei täida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nakkusohtliku materjali käitlemise nõudeid;
9) tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuse või ilmneb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus.
(1) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7–9 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Tervishoiuamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1
<sup>1</sup>
nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tervishoiuamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1
<sup>2</sup>
nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
3) eriarstiabi osutamise loa korral nende tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
4) kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
5) haiglas eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik.
##### § 45. Tegevusloa väljaandmisest keeldumine
(1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
1) ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumente või andmeid;
2) ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks;
3) on pankrotis;
4) esitab teadvalt valeandmeid;
5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2-5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
(2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.
##### § 46. Tegevusloa kehtivus
(134) Tegevusluba kehtib tema väljaandmisest alates viis aastat.
##### § 47. Andmete edastamise kohustus
(1) Tegevusloa omaja teatab kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas 30 päeva jooksul alates muudatuste toimumise hetkest. Tervishoiuametit tuleb teavitada ka suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris 10 päeva jooksul alates rikete tekkimise või muudatuste toimumise hetkest, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid.
(2) Tegevusloa omaja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.
##### § 48. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb tegevusloa omaja ise;
2) eriarstiabi või iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud tehnilised rikked ning muud muudatused ei võimalda täita tegevusloas toodud tingimusi;
5) kui tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
6) tegevusloa omaja ei ole alustanud tegevusloas nimetatud tervishoiuteenuste osutamist tegevusloa väljaandmisest alates ühe aasta jooksul;
7) tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mis ei ole loetletud talle väljastatud tegevusloas;
8) eriarstiabi osutav isik, kellel on nakkusohtliku materjali käitlemise õigus, ei täida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (RT I 2003, 26, 160) kehtestatud nakkusohtliku materjali käitlemise nõudeid.
(1) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Tervishoiuamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1
3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadusesättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
4) otsuse tegemise kuupäev;
5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.
(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 49. Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine
(1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõne osutatava tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada kehtetuks osaliselt.
(2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele need tervishoiuteenused, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.
(3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 50. Uue tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist:
1) vähemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist;
2) kui ta soovib osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tal luba puudub;
3) kui ta soovib teha muudatusi tervishoiuteenuse osutamise asukohas.
(2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41-45 sätestatud korras.
(3) Uue tegevusloa taotlemisel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 esitab loa taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed, mis ei sisalda Tervishoiuametile juba teadaolevat informatsiooni.
##### § 50<sup>1</sup>. Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register
(1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri.
(2) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle ning tagada ministeeriumidele, Eesti Haigekassale ja maavalitsustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalikud andmed.
(3) Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tegevusloa väljaandjal ja registrisse kantud andmete muutmise korral tegevusloa omajal.
(4) Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.
(5) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikusse registrisse kogutakse järgmised andmed:
1) tegevusloa omaja kontaktandmed;
2) tegevusloa andmed;
3) organisatsioonilised andmed.
(6) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Tervishoiuamet.
##### § 50<sup>2</sup>. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon
(1) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi käesolevas paragrahvis
*komisjon*
) on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Tervishoiuametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
(2) Komisjoni pädevuses on:
1) anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile;
2) teha ettepanekuid Tervishoiuametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle;
3) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks;
4) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks;
5) teha ettepanekuid Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
6) teha ettepanekuid Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
7) teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.
(3) Komisjon ei anna hinnangut patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta, kui:
1) tervishoiuteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui viis aastat,
2) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või
3) samas asjas toimub kohtumenetlus.
(4) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud komisjoni taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid. Komisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
(5) Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks Tervishoiuametile aruande kõikidest möödunud kalendriaasta jooksul komisjonile esitatud avaldustest ning komisjoni hinnangutest.
(6) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab sotsiaalminister.
(7) Komisjoni töökorra ja tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise korra kehtestab sotsiaalminister.
### 4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE
##### § 51. Tervishoiu rahastamise allikad
(183) Tervishoidu rahastatakse:
1) riigieelarvest;
2) valla- ja linnaeelarvest;
3) patsiendi poolt;
4) muudest allikatest.
##### § 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest
(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
1) kiirabi osutamist;
2) ;
3) tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevust;
4) riiklikke tervishoiuprogramme;
5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel;
7) ;
8) ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist;
10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit.
(2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
1) kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
2) kohtuotsuse alusel määratud meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi;
3) kohtuarstlikku ekspertiisi.
(3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
(4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
##### § 53. Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest
(188) Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.
##### § 54. Patsient tervishoiu rahastajana
(189) Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.
### 5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE
##### § 55. Haiglavõrgu arengukava
(1) , milles määratakse:
1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja hooldushaiglate loetelu (edaspidi
*haiglate loetelu*
);
2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.
(3) Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.
(4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta sotsiaalministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga.
(5) Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.
(6) Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Eesti Haigekassaga.
(8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(9) Haiglavõrgu arengukava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.
##### § 56. Sotsiaalministri ülesanded
(1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab sotsiaalminister:
1) ;
3) ;
4) ;
5) ;
6) ;
7) ;
(2) Sotsiaalminister avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta teises kvartalis Internetis ja kolmandas kvartalis trükitud väljaandena.
##### § 57. Tervishoiuamet
(1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ning 3. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatud ülesandeid täidab Tervishoiuamet.
(2) Tervishoiuamet peab kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja avaliku teabe seadusega
##### § 58. Maavanema ülesanded
(1) Maavanema ülesanded käesoleva seaduse alusel on:
1) koguda maakonnast tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid, koostada koondaruanne ning edastada need käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud korra kohaselt sotsiaalministrile;
2) korraldada maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist.
(2) Maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusüksusele, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete täitmine.
##### § 59. Tervishoiukorraldus hädaolukorras
(1) :
1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Tervishoiuameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
2) tervishoiukorralduse toimimiseks vajaliku riigi tegevusvaru uuendamise, hoidmise ja kasutamise kord ning tegevusvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise kord;
3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.
(2) Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
### 6. peatükk JÄRELEVALVE
##### § 60. Tervishoiu järelevalve
(1) Käesoleva seadusega tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud.
(2) Maavanem teostab järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle.
(3) Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet perearstide, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate ja iseseisvalt õendusabi osutajate tegevuse üle.
##### § 61. Järelevalve teostaja õigused
(210) Järelevalve teostajal on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus:
1) siseneda kontrollitava isiku tegevuskohta;
2) tutvuda tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentidega;
3) saada seletusi kontrollitava isiku juhtorganitelt ja tervishoiutöötajatelt;
4) teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.
##### § 62. Ettekirjutus
(1) Ettekirjutus peab olema kirjalik.
(2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) isiku andmed, kellele ettekirjutus tehakse;
2) andmed nõutud toimingu kohta;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.
(3) Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus.
(4) Ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja:
1) rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras,
2) teha maavanemale ettepaneku perearstilt perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks,
3) peatada tervishoiutöötaja registreeringu käesoleva seaduse § 27
<sup>1</sup>
nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tervishoiuamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1
lõike 1 alusel asutatud registris või
4) tunnistada tegevusluba kehtetuks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaitseväes on järelevalve teostajal õigus peatada tervishoiuteenuste osutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni.
##### § 62<sup>1</sup>. Vaide esitamine
(217) Isik, kes leiab, et Tervishoiuameti aktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada sotsiaalministrile vaide.
### 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
##### § 63.
##### § 64. Tegevusloa väljaandmine
(1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1-4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
##### § 65. Perearstina tegutsemine
(1) Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.
(2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 10 nimetatud perearsti töölt eemalviibimise alguskuupäeva arvestatakse 2007. aasta 1. juulist.
##### § 66. Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine
(1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) sätestatud korras.
(2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) sätestatud korras.
(3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
##### § 66<sup>1</sup>. Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus
(225) Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 4
<sup>2</sup>
nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadusesättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
4) otsuse tegemise kuupäev;
5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.
(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 49. Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine
(1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõnede osutatavate tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada osaliselt kehtetuks, piirates tegevusloas esitatud tervishoiuteenuste loetelu.
(2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele need tervishoiuteenused, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.
(3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 50. Uue tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist, kui:
1) loa kehtivusaeg lõpeb;
2) ta soovib muuta loas esitatud tervishoiuteenuste loetelu;
3) kiirabi osutaja soovib muuta kiirabibrigaadide arvu;
4) haiglas eriarstiabi osutaja soovib muuta haigla liiki.
(2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41-45 sätestatud korras.
(3) Uue tegevusloa taotlemiseks esitab selle taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda Tervishoiuametile juba teadaolevat informatsiooni.
### 4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE
##### § 51. Tervishoiu rahastamise allikad
(149) Tervishoidu rahastatakse:
1) riigieelarvest;
2) valla- ja linnaeelarvest;
3) patsiendi poolt;
4) muudest allikatest.
##### § 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest
(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
1) kiirabi osutamist;
2) ;
3) ;
4) riiklikke tervishoiuprogramme;
5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel;
7) ;
8) ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist;
(2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
1) kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
2) kohtuotsuse alusel määratud meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi;
3) kohtuarstlikku ekspertiisi.
(3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
##### § 53. Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest
(153) Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.
##### § 54. Patsient tervishoiu rahastajana
(154) Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.
### 5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE
##### § 55. Haiglavõrgu arengukava
(1) , milles määratakse:
1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja hooldushaiglate loetelu (edaspidi
*haiglate loetelu*
);
2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.
(3) Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.
(4) Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi ühisettepaneku alusel.
(5) Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haiglat pidav isik on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga.
(6) Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust välja arvamiseks, kui haiglat pidav isik ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga.
(7) Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust koheseks väljaarvamiseks, kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud.
(8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(9) Haiglavõrgu arengukava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.
##### § 56. Sotsiaalministri ülesanded
(1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab sotsiaalminister:
1) ;
3) ;
4) ;
5) ;
6) ;
7) ;
8) ;
9) ;
(2) Sotsiaalminister avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta teises kvartalis Internetis ja kolmandas kvartalis trükitud väljaandena.
##### § 57. Tervishoiuamet
(1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ning 3. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatud ülesandeid täidab Tervishoiuamet.
(2) Tervishoiuamet peab kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77)
##### § 58. Maavanema ülesanded
(1) Maavanema ülesanded käesoleva seaduse alusel on:
1) koguda maakonnast tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid, koostada koondaruanne ning edastada need käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud korra kohaselt sotsiaalministrile;
2) korraldada maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist.
(2) Maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusüksusele, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete täitmine.
##### § 59. Tervishoiukorraldus hädaolukorras
(1) :
1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Tervishoiuameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
2) tervishoiukorralduse toimimiseks vajaliku riigi tegevusvaru uuendamise, hoidmise ja kasutamise kord ning tegevusvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise kord;
3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.
(2) Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
### 6. peatükk JÄRELEVALVE
##### § 60. Tervishoiu järelevalve
(1) Käesoleva seadusega tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud.
(2) Maavanem teostab järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle.
(3) Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet perearstide, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate ja iseseisvalt õendusabi osutajate tegevuse üle.
##### § 61. Järelevalve teostaja õigused
(175) Järelevalve teostajal on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus:
1) siseneda etteteatamisel kontrollitava isiku tegevuskohta;
2) tutvuda tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentidega;
3) saada seletusi kontrollitava isiku juhtorganitelt ja tervishoiutöötajatelt;
4) teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.
##### § 62. Ettekirjutus
(1) Ettekirjutus peab olema kirjalik.
(2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) isiku andmed, kellele ettekirjutus tehakse;
2) andmed nõutud toimingu kohta;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.
(3) Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus.
(4) Ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, teha ettepaneku perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, tervishoiuteenuste ajutise osutamise peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaitseväes on järelevalve teostajal õigus peatada tervishoiuteenuste osutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni.
##### § 62<sup>1</sup>. Vaide esitamine
(182) Isik, kes leiab, et Tervishoiuameti aktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada sotsiaalministrile vaide.
### 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
##### § 63. Tervishoiutöötajate registreerimine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks kvalifikatsiooni omandanud isik peab taotlema enda registreerimist Tervishoiuametis seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
(3) Isiku tervishoiutöötajana registreerimisest võib keelduda, kui ta ei ole viie aasta jooksul töötanud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud erialal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib isik taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile.
(5) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva seaduse § 28 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama käesoleva seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.
##### § 64. Tegevusloa väljaandmine
(1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1-4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
##### § 65. Perearstina tegutsemine
(190) Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.
##### § 66. Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine
(1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) sätestatud korras.
(2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) sätestatud korras.
(3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
##### § 66<sup>1</sup>. Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus
(194) Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 4
<sup>2</sup>
ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.
##### § 66<sup>2</sup>. Seaduse rakendamine
(226) Enne 2008. aasta 1. jaanuari asutatud tervishoiutöötajate riiklik register ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register viiakse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 27
<sup>1</sup>
ja 50
<sup>1</sup>
sätestatuga 2008. aasta 1. aprilliks.
##### § 67–72.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
2006-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-12-31
2005-11-17
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-02-28
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2004-12-30
2004-11-30
2004-07-31
2004-04-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-10-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-03-31
2002-12-31
2002-09-30
2002-07-31
2002-07-08
2002-05-31
TTKS
original version
Text at this date