LegalizeReform history
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
94 versions
· 2026-03-17
2026-12-31
2026-09-30
2026-03-31
2025-12-31
2025-08-31
2024-12-31
2024-11-28
2024-10-31
2024-10-17
2024-06-30
Changes on 2024-06-30
@@ -66,7 +66,7 @@
2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1<sup>1</sup> punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1<sup>1</sup> punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb perearstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.
@@ -130,7 +130,7 @@
5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.
(2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.
(2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst või hambaarst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti või hambaarsti pädevusest ja kogemusest.
(2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3<sup>2</sup> nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3<sup>2</sup> nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb.
@@ -142,6 +142,10 @@
määrusega.
##### § 4<sup>4</sup>. Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus
(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab täitma tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.
### 2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS
#### 1. jagu Vältimatu abi ja ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused
@@ -168,13 +172,13 @@
(3) kehtestab määrusega ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, kuulates enne ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.
#### 2. jagu Üldarstiabi
##### § 7. Üldarstiabi mõiste
(1) Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(1) Üldarstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.
#### 2. jagu Perearstiabi
##### § 7. Perearstiabi mõiste
(1) Perearstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(1) Perearstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.
(2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
@@ -182,6 +186,12 @@
2) nimistuta eriarstina.
(2) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks.
(2) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab
määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.
(4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 6<sup>1</sup> alusel sätestatud ulatuses ja korras.
@@ -204,7 +214,7 @@
1) 1200–2000 isikut;
2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja;
2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab perearstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja;
3) perearstile nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ja teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud nimistu ülemine piirmäär.
@@ -212,11 +222,11 @@
(4) Tervisekassa arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tervisekassa teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui 100 isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Tervisekassale teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(4) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, võib Tervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse.
(4) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistu jaoks, kuhu isik kuulub, ei ole konkursi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut ja perearsti isiku nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) kehtestab määrusega perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.
(4) Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute arvust ning üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.
(4) Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute arvust ning perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.
(4) Terviseamet avaldab oma veebilehel järgmised perearsti nimistu andmed:
@@ -234,9 +244,9 @@
7) andmed perearsti asendamise kohta;
8) selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinimi, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab.
(4) Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile digitaalselt allkirjastatud teate, märkides perearsti nime ja tegevuskoha aadressi ning selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinime, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab, muudatuse jõustumise kuupäeva ja käesoleva seaduse § 4<sup>3</sup> lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute koosseisu. Andmed edastatakse muudatuste korral viivitamata. Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseameti iseteenindusportaali kaudu järgmised andmed:
8) selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinimi, mille kaudu perearst perearstiabi osutab.
(4) Perearstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile digitaalselt allkirjastatud teate, märkides perearsti nime ja tegevuskoha aadressi ning selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinime, mille kaudu perearst perearstiabi osutab, muudatuse jõustumise kuupäeva ja käesoleva seaduse § 4<sup>3</sup> lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute koosseisu. Andmed edastatakse muudatuste korral viivitamata. Perearstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseameti iseteenindusportaali kaudu järgmised andmed:
1) perearstiga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
@@ -252,17 +262,17 @@
määrusega.
(7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Tervisekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.
(7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Tervisekassa võib sõlmida perearstiga lepingu perearstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.
##### § 8<sup>1</sup>. Nimistuga perearsti asendamine
(1) Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu. Perearsti asendamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu nimistuga perearstina tegutsedes, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(1) Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult perearstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu. Perearsti asendamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu nimistuga perearstina tegutsedes, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(2) Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi *lühiajaline asendamine*) tagab perearst.
(3) Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi *pikaajaline asendamine*) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, üldarstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.
(4) Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning üldarstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.
(3) Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi *pikaajaline asendamine*) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, perearstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.
(4) Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning perearstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.
(5) Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.
@@ -274,15 +284,15 @@
##### § 9. Perearsti teeninduspiirkond
(1) Perearsti teeninduspiirkond on Tervisekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
(2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tervisekassa arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
(1) Perearsti teeninduspiirkond on Tervisekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad perearstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
(2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud perearstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tervisekassa arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud perearstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
##### § 9<sup>1</sup>. Perearsti tegevuskoht
(1) Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi.
(2) Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.
(1) Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab perearstiabi.
(2) Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud perearstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.
(3) Perearst teavitab oma nimistusse kantud inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui tema tegevuskoht muutub, välja arvatud juhul, kui tegevuskoha muutumine on tingitud perearstist sõltumatutest asjaoludest.
@@ -292,43 +302,43 @@
.
(2) Perearst peab üldarstiabi osutamisel kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
##### § 11. Üldarstiabi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
(1) Tervisekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.
(2) Perearst peab perearstiabi osutamisel kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
##### § 11. Perearstiabi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud perearstiabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
(1) Tervisekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub perearstiabi eest ise.
##### § 12. Perearstina tegutsemise õiguslik vorm
(1) Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu.
##### § 13. Üldarstiabi osutava äriühingu erisused
(1) Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutava äriühingu kaudu.
##### § 13. Perearstiabi osutava äriühingu erisused
(1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.
(2) Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.
(3) Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
(2) Perearstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise perearstiabi osutava äriühinguga.
(3) Perearstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
##### § 14. Tegevusala
(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi ning iseseisvat füsioteraapiat, logopeedilist ravi, psühholoogilist ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.
(3) Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.
##### § 15. Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär
(1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
(1) Perearstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale perearstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult perearstiabi ning iseseisvat füsioteraapiat, logopeedilist ravi, psühholoogilist ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.
(3) Perearstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.
##### § 15. Perearstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär
(1) Perearstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
1) selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumidest asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumidest asub perearstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuu jooksul nimistu äravõtmisest arvates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
@@ -338,6 +348,18 @@
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
#### 2<sup>1</sup>. jagu Tervisekeskus
##### § 15<sup>1</sup>. Tervisekeskuse moodustamine
(1) Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenust, osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud.
(2) Tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht loetakse tervisekeskuse osaks.
(3) Tervisekeskuste liigid ja nõuded tervisekeskuste liikidele kehtestab
määrusega.
#### 3. jagu Kiirabi
##### § 16. Kiirabi mõiste
@@ -522,7 +544,7 @@
(5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve.
haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
##### § 23. Eriarstiabi rahastamine
@@ -812,7 +834,7 @@
(3) Vastavuseksami korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ning see koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Vastavuseksam sooritatakse eesti keeles.
(3) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
(3) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, välja arvatud, kui isik taotleb registreerimist hambaarstina. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
(3) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani.
@@ -886,7 +908,7 @@
kehtestatud korras.
(1) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks.
(1) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule perearstiabi osutamise korraldamiseks.
(2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Tervisekassale järgmised dokumendid ja andmed:
@@ -894,7 +916,7 @@
2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.
(3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Tervisekassalt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi *nimistu osa üleandmine*).
(3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Tervisekassalt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga perearstiabi (edaspidi *nimistu osa üleandmine*).
(4) Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
@@ -906,9 +928,9 @@
4) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda kandmiseks uude nimistusse;
5) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine.
(5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Tervisekassalt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.
5) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane perearstiabi osutamine.
(5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Tervisekassalt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas perearstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.
(6) Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Tervisekassale järgmised dokumendid ja andmed:
@@ -916,7 +938,7 @@
2) uue nimistu kinnitamisel taotletav perearsti teeninduspiirkond;
3) meetmete kirjeldus, millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine;
3) meetmete kirjeldus, millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane perearstiabi osutamine;
4) perearstiga pärast nimistu osa üleandmist tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
@@ -928,7 +950,7 @@
##### § 35. Perearstina tegutsemise õigus
(1) Nimistuga perearst võib tegutseda üldarstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu.
(1) Nimistuga perearst võib tegutseda perearstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu.
(2) Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Tervisekassa.
@@ -936,9 +958,9 @@
(4) Tervisekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata, kui:
1) täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
2) nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
1) täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
2) nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna perearstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
3) nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Tervisekassa määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
@@ -948,21 +970,21 @@
6) muu olulise avaliku huvi esinemisel.
(5) Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Tervisekassa määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
(5) Perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Tervisekassa määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
(6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.
(7) Perearst on kohustatud alustama perearstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.
(8) Tervisekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst.
(9) Tervisekassa võib üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.
(9) Tervisekassa võib perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.
##### § 36. Andmete edastamise kohustus
(2) Perearst on kohustatud esitama Terviseametile:
3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.
3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning perearstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.
(4) Perearst on kohustatud esitama Tervisekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.
@@ -984,7 +1006,7 @@
(2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu ära, kui:
1) perearst ei ole alustanud üldarstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;
1) perearst ei ole alustanud perearstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud perearstiabi osutamise;
2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
@@ -992,7 +1014,7 @@
4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid;
5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud.
5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning perearstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud.
(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.
@@ -1006,15 +1028,15 @@
(1) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Tervisekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni.
(1) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Tervisekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.
(1) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on perearstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Tervisekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.
(2) Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise korra kehtestab
määrusega.
(3) Kui perearst oli üldarstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Tervisekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 1<sup>1</sup> ja 3 nimetatud juhtudel üldarstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Tervisekassalt vastu võtma.
(3) Kui perearst oli perearstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Tervisekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 1<sup>1</sup> ja 3 nimetatud juhtudel perearstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Tervisekassalt vastu võtma.
##### § 39. Perearsti tegutsemise piirangud
@@ -1026,7 +1048,7 @@
(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine;
1) perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamine;
2) kiirabi osutamine;
@@ -1058,7 +1080,7 @@
2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;
3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise loa taotlemise korral;
4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
@@ -1088,7 +1110,7 @@
(1) Tegevusluba antakse, kui:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
1) perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
2) eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
@@ -1366,8 +1388,6 @@
(2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
1) kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
2) kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;
3) kohtuarstlikku ekspertiisi;
@@ -1386,6 +1406,12 @@
(3) Riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.
(3) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 1<sup>1</sup> alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
(3) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 26<sup>9</sup> lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
(3) Kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
(4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
(5) Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 69<sup>2</sup>, kannab riik süüdimõistetu kompleksravi ja üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.
@@ -1502,13 +1528,17 @@
(3) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid Tervisekassa otsuse alusel teenindada selline üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb taristus, milles osutab üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti ja kus osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja koduõendusteenust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada nimistu alusel perearstiabi osutav äriühing Tervisekassa otsuse alusel:
1) tervisekeskuses või
2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistu jaoks ei ole võimalik leida asendavat arsti ega tervisekeskust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta.
(3) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, üldarstiabi osutava isiku, üldarstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta. Kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on tervishoiu strateegilisi suundi arvestades vajalik, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.
(3) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, perearstiabi osutava isiku, perearstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.
@@ -1566,7 +1596,7 @@
(3) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja riigikaitseülesannete täitmiseks kehtestab
määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele:
määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajatele:
1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel;
@@ -1676,9 +1706,9 @@
5) annavad hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet.
(9) Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel üldarstiabi osutaja:
1) korraldab üldarstiabi osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktide kohaselt või Terviseameti haldusaktide kohaselt;
(9) Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel perearstiabi osutaja:
1) korraldab perearstiabi osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktide kohaselt või Terviseameti haldusaktide kohaselt;
2) teavitab õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
@@ -1972,6 +2002,14 @@
(1) Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks õe lähtetoetuse eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
##### § 72<sup>9</sup>. Nimistuväliste isikute teenindamise mõju järelhindamine
(1) Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2<sup>1</sup> ja 2<sup>2</sup> sätestatud regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.
##### § 72<sup>10</sup>. Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju järelhindamine
(1) Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § 57 lõike 3<sup>3</sup> punktis 2 ja lõikes 3<sup>5</sup> sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.
##### § 73. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2024-06-29
2024-03-20
2023-12-31
2023-12-24
2023-09-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-10-10
2022-06-30
2022-06-29
2022-06-26
2022-06-16
2022-03-31
2021-12-31
2021-06-27
2021-04-30
2020-12-31
2020-05-17
2020-04-30
2020-01-31
2019-08-31
2019-03-14
2019-02-10
2018-12-31
2018-11-10
2018-05-22
2017-12-31
2017-06-30
2017-03-02
2016-12-31
2016-02-29
2016-01-17
2016-01-08
2015-12-31
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-07-31
2014-06-30
2014-06-08
2014-04-24
2013-12-31
2013-12-22
2013-12-08
2013-08-31
2013-06-20
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-08-31
2012-07-31
2012-07-13
2012-07-08
2012-05-31
2011-08-31
2011-04-04
2011-03-19
2011-01-14
2010-12-31
2010-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2010-03-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-07-23
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-01-27
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2007-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2006-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-12-31
2005-11-17
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-02-28
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2004-12-30
2004-11-30
2004-07-31
2004-04-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-10-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-03-31
2002-12-31
2002-09-30
2002-07-31
2002-07-08
2002-05-31
TTKS
original version
Text at this date