Reform history

Kriminaalmenetluse seadustik

96 versions · 2025-12-22

Changes on 2021-01-07

@@ -324,6 +324,8 @@
(2) Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Käesolevas seadustikus sätestatud prokuratuuri volitusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisel teostab prokurör või riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri volitatud muu isik.
(3) Nõukogu määrusest (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), tulenevate Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis on prokuratuuril käesoleva seadustiku kohaselt.
#### 3. jagu Uurimisasutus
##### § 31. Uurimisasutuste piiritlemine
@@ -1946,7 +1948,7 @@
(5) Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa.
(6) Käesoleva seadustiku § 126<sup>2</sup> lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat. Erandjuhul võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta.
(6) Käesoleva seadustiku § 126<sup>2</sup> lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat. Erandjuhul võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas annab eelnimetatud loa või esitab taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör.
##### § 126<sup>5</sup>. Varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine
@@ -2216,7 +2218,7 @@
(1) Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu.
(2) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahi all pidamise tähtaega.
(2) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahi all pidamise tähtaega. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas esitab eelnimetatud taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isiku puhul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi poolt.
@@ -2284,9 +2286,9 @@
3) süüdistatav mõistetakse õigeks.
##### § 136. Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1) Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
##### § 136. Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri või Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1) Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 131<sup>1</sup> lõike 2 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
##### § 137. Kautsjoni põhjendatuse kontroll
@@ -3684,6 +3686,8 @@
(1) Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 205<sup>2</sup> nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
(1) Kui kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine on saanud nõukogu määruse (EL) 2017/1939 kohaselt prokuratuuris lõpliku lahenduse, võib kannatanu nimetatud lahendi advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus lahendi saamisest alates ühe kuu jooksul.
(2) Ringkonnakohtusse esitatavas kaebuses märgitakse:
1) kuriteo asjaolud;
@@ -3842,6 +3846,8 @@
(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatu kohaldub nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokurörile või Euroopa delegaatprokurörile, kui see ei ole vastuolus sama määrusega.
##### § 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused
(1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
@@ -4144,6 +4150,8 @@
(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
(1) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas on isikul õigus vaidlustada käesolevas paragrahvis sätestatud korras uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, kui kaebus on saanud sama määruse kohaselt prokuratuuris lõpliku lahenduse.
(2) Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 228 lõike 4 punktide 2–6 nõudeid.
@@ -6554,6 +6562,8 @@
(4) Käesolevas peatükis Vabariigi Presidendi kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu esimehele, kes põhiseaduse § 83 lõigu 1 alusel täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid. Riigikogu liikme suhtes, kelle volitused on peatunud seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, kohaldatakse käesolevas peatükis Vabariigi Valitsuse liikme kohta sätestatut.
(5) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas kohaldatakse käesolevas peatükis riigi peaprokuröri kohta sätestatut Euroopa peaprokurörile.
##### § 376. Süüdistusakti koostamise erikord
(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
@@ -6648,6 +6658,8 @@
(3) Käesolevas peatükis Riigikogu liikme kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu asendusliikmele, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi.
(4) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas kohaldatakse käesolevas peatükis riigi peaprokuröri kohta sätestatut Euroopa peaprokurörile.
##### § 382<sup>2</sup>. Enne süüdistusakti koostamist tehtavate menetlustoimingute tegemise erikord
(1) Riigikogu liikme suhtes võib enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist kohaldada tõkendit, välja arvatud vahistamist, teostada läbiotsimist, läbivaatust ning vara aresti, samuti teha jälitustoiminguid, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel Tallinna Ringkonnakohtu esimehe nõusolek.
@@ -6780,7 +6792,7 @@
4) taandamismäärus, taandamisetaotluse rahuldamata jätmise määrus ning isiku menetlusest kõrvaldamise määrus;
5) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus;
5) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 131<sup>1</sup> lõike 2, § 395<sup>1</sup> lõike 7 või § 447 lõike 7 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus;
7) kautsjoni põhjendatuse kontrollimise määrus;
@@ -6848,7 +6860,7 @@
(1) Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama:
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 131<sup>1</sup> lõike 2, § 395<sup>1</sup> lõike 7 või § 447 lõike 7 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama:
1) ringkonnakohtule vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud maakohus;
@@ -6926,7 +6938,7 @@
(6) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik ei või olla vahistatud üle kuue kuu. Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik on olnud samas kriminaalasjas vahistatud käesoleva seadustiku § 130 kohaselt, siis arvatakse nimetatud vahistamise aeg käesolevas paragrahvis sätestatud vahistamise aja hulka.
(7) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik või kohus riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise kuuekuulist tähtaega kuni ühe aastani.
(7) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik või kohus riigi peaprokuröri või nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise kuuekuulist tähtaega kuni ühe aastani.
(8) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamist, sellest teatamist, vaidlustamist ja põhjendatuse kontrolli toimetatakse vastavalt käesoleva seadustiku 4. peatüki 1. jao sätetele ning arvestades isiku vaimset seisundit.
@@ -7810,7 +7822,7 @@
(6) Isiku väljaandmisvahistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel ei välista väljaandmistaotluse hilisema saabumise korral temale uuesti väljaandmisvahistuse kohaldamist ega tema väljaandmist.
(7) Isikut ei tohi väljaandmisvahistuses pidada üle ühe aasta. Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.
(7) Isikut ei tohi väljaandmisvahistuses pidada üle ühe aasta. Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri või nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.
(8) Väljaandmisvahistuse määruse võib vaidlustada käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
@@ -8756,6 +8768,36 @@
#### 1<sup>2</sup>. jaotis Euroopa uurimismäärus
#### 1<sup>3</sup>. jaotis Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine
##### § 489<sup>53</sup>. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 rakendamine
(1) Euroopa Liidu liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38), sätestatust ei tulene teisiti.
##### § 489<sup>54</sup>. Arestimisotsuse tunnustamine, täitmine ja edastamine
(1) Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 alusel arestimistunnistuse abil edastatud arestimisotsust on pädev menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur ning tunnustama kohus. Prokuratuur võib kohustada arestimisotsust täitma uurimisasutuse.
(2) Arestimistunnistuse abil edastatud arestimisotsuse tunnustamisel otsustatakse vara arestimine käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras kohtu määrusega. Arestimisotsuse tunnustamiseks ning vara arestimise otsustamiseks on pädev Harju Maakohus. Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestimise otsustada prokuratuur käesoleva seadustiku § 142 lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Prokuratuur teavitab taotleva riigi pädevat asutust arestimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest, tunnustamata ja täitmata jätmisest, täitmise edasilükkamisest ja täitmise võimatusest.
(4) Prokuratuur teavitab pärast arestimisotsuse täitmist talle teadaolevaid puudutatud isikuid arestimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest. Kaebus arestimisotsuse tunnustamise aluseks olnud kohtu määruse või uurimisasutuse tegevuse peale seoses arestimisotsuse täitmisega esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud, käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kümne tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses.
(5) Arestimisotsuse edastamiseks arestimistunnistuse abil on arestimistunnistust pädev koostama ja edastama kohtueelses menetluses prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.
##### § 489<sup>55</sup>. Konfiskeerimisotsuse tunnustamine, täitmine ja edastamine
(1) Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 alusel konfiskeerimistunnistuse abil edastatud konfiskeerimisotsust on pädev menetlema Justiitsministeerium ning tunnustama ja selle täitmist tagama kohus. Konfiskeerimisotsust täidetakse käesoleva seadustiku 18. peatükis sätestatud korras.
(2) Konfiskeerimistunnistuse abil edastatud konfiskeerimisotsuse tunnustamisel otsustatakse vara konfiskeerimine kohtu määrusega. Konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ning konfiskeerimise otsustamiseks on pädev selle isiku elukoha järgne maakohus, kelle vara on konfiskeerimisotsuse esemeks, või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuse täitmine otsustatakse kirjalikus menetluses, kui süüdimõistetud isiku kaitsja või kolmas isik või tema esindaja ei taotle suulist menetlust. Konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsustamiseks peetavast kohtuistungist võtavad osa prokurör, süüdimõistetud isiku kaitsja ning kolmas isik või tema esindaja.
(3) Kohus edastab määruse ja info konfiskeerimisotsuse täitmise kohta Justiitsministeeriumile, kes teavitab taotleva riigi pädevat asutust konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest, tunnustamata ja täitmata jätmisest, täitmise edasilükkamisest ja täitmise võimatusest.
(4) Kohus teavitab pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamist talle teadaolevaid puudutatud isikuid konfiskeerimisotsuse tunnustamisest. Kaebus konfiskeerimisotsuse tunnustamise aluseks olnud kohtu määruse peale esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud, käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kümne tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses.
(5) Konfiskeerimisotsust konfiskeerimistunnistuse abil edastama on pädev samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus. Kohus koostab ja edastab konfiskeerimistunnistuse omal algatusel või prokuratuuri taotlusel.
#### 2. jaotis Loovutamine
#### 3. jaotis Lähenemiskeelu tunnustamine ja täitmine
2004-06-30
KrMS
original version Text at this date