LegalizeReform history
Kriminaalmenetluse seadustik
96 versions
· 2025-12-22
2025-12-21
2025-12-31
2025-10-11
2025-07-05
2025-04-26
2024-12-31
2024-10-31
2024-06-30
2024-06-16
2024-03-31
2023-12-31
2023-08-31
2023-04-30
2023-03-31
2023-03-20
2023-03-10
2021-12-31
2021-07-14
2021-01-07
2020-12-31
2020-05-06
2019-12-31
2019-12-29
2019-06-30
2019-03-14
2019-02-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-09
2017-12-31
2017-10-31
2017-07-05
2017-06-30
2017-06-04
2017-03-31
2017-01-31
2017-01-09
2016-12-31
2016-08-31
2016-06-30
2016-05-29
2016-01-15
2015-12-26
2015-04-30
2015-03-28
2014-12-31
2014-07-12
2014-06-30
2014-05-30
2014-03-07
2013-12-31
2013-10-26
2013-08-31
2013-07-14
2013-05-31
Changes on 2013-05-31
@@ -2460,7 +2460,7 @@
7) andmed karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluseks olevate asjaolude kohta, kui on olemas karistusseadustiku §-s 87<sup>2</sup> sätestatud alused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks;
8) andmed sõltuvusravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude kohta;
8) andmed narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude kohta;
9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta;
@@ -3578,19 +3578,19 @@
(4) Kahtlustataval, süüdistataval ja kolmandal isikul on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.
##### § 221<sup>1</sup>. Andmete nõudmine sõltuvusravi kohaldamiseks
(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada sõltuvusraviga, võib uurimisasutus või prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta.
(2) Kohus võib vajaduse korral nõuda sõltuvusravi kohaldamiseks vajalikke täiendavaid andmeid.
##### § 221<sup>1</sup>. Andmete nõudmine narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamiseks
(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendada seksuaalkurjategijate kompleksraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise vajalikkuse kohta.
(2) Kohus võib vajaduse korral nõuda narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamiseks vajalikke lisaandmeid. Juhul kui nendest andmetest või kohtupsühhiaatriaeksperdilt saadud arvamusest tulenevalt on vajalik, võib menetleja nõuda kohtuarstliku ekspertiisi tegemist.
(3) Kohtupsühhiaatriaekspert selgitab välja kahtlustatava või süüdistatava terviseseisundi ja koostab selle kohta ekspertiisiakti. Ekspertiisiakt esitatakse menetlejale kolmekümne päeva jooksul määruse saamisest arvates.
(4) Uurimisasutus või prokuratuur võib pöörduda kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgse vangla kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.
(4) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad pöörduda kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgse vangla kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus narkomaanide sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.
(5) Kriminaalhooldusametnik koostab arvamuse kolmekümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kriminaalhooldusametnikul on arvamuse andmiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisiaktiga.
(6) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus saada teavet oma psüühikahäire, kasutatavate ravi- ja diagnoosimismeetodite ning sõltuvusravi rahastamise korralduse kohta, samuti tutvuda temaga seotud ravidokumentidega.
(6) Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus saada teavet oma psüühikahäire, kasutatavate ravi- ja diagnoosimismeetodite ning narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi rahastamise korralduse kohta, samuti tutvuda temaga seotud ravidokumentidega.
##### § 222. Uurimisasutuse toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel
@@ -4038,7 +4038,7 @@
(2) Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine.
(3) Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi.
(3) Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi.
##### § 252. Süüdistusakti põhiosa käskmenetluses
@@ -6744,1612 +6744,1610 @@
##### § 419<sup>2</sup>. Ravi täitmisele pööramine
(1) Sõltuvusravi täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale, kelle pädevuses on süüdimõistetule ettenähtud sõltuvusravi kohaldamise ettevalmistamine ning süüdimõistetu suunamine sõltuvusravi kohaldava tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(2) Kui süüdimõistetu nõustub karistusseadustiku § 74 või 76 kohaselt karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel võtma endale kohustuse alluda katseajal karistusseadustiku § 75 lõike 2 punkti 5 kohaselt narkomaania ravile, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda.
(3) Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise järelevalve korra
(1) Narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale, kes valmistab ette ravi kohaldamise ja suunab süüdimõistetu vastava tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(2) Kui süüdimõistetu nõustub karistusseadustiku § 74 või 76 kohaselt karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel võtma endale kohustuse alluda katseajal karistusseadustiku § 75 lõike 2 punkti 5 kohaselt narkomaanide sõltuvusravile või seksuaalkurjategijate kompleksravile, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda.
(3) Narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava ravi ettevalmistamise ja täitmise järelevalve korra
.
(4) Sõltuvusravi kohaldamise ravi- ja rehabilitatsiooninõuded
(4) Narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi osutab psühhiaatrilise abi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja.
##### § 420. Tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu täitmisele pööramine, täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1) Tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld on täitmisele pööratud, kui kohtuotsus on jõustunud ja süüdimõistetule teatavaks tehtud ning kui tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel edasi lükatud või täitmisele pööramisest loobutud.
(2) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(3) Ettevõtluskeelu kohaldamisel edastab kohus jõustunud kohtuotsuse koopia registripidajale ettevõtluskeelu andmete sisestamiseks asjakohasesse andmebaasi. Kui lisakaristusena mõistetud ettevõtluskeelu täitmisele pööramine lükatakse edasi või täitmisele pööramisest loobutakse, edastab kohus registripidajale andmebaasis sellekohase märke tegemiseks ka vastava määruse koopia.
##### § 421. Muu lisakaristuse täitmisele pööramine
(1) Käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks.
(2) Varalist karistust täitmisele pöörates järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(3) Väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
##### § 421<sup>1</sup>. Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord
(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, saadetakse konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendeid käsitleva kohtuotsuse või määruse ja menetlusdokumendi koopia konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite asukoha järgsele maavalitsusele.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise korra
.
##### § 420. Tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu täitmisele pööramine, täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1) Tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld on täitmisele pööratud, kui kohtuotsus on jõustunud ja süüdimõistetule teatavaks tehtud ning kui tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel edasi lükatud või täitmisele pööramisest loobutud.
(2) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(3) Ettevõtluskeelu kohaldamisel edastab kohus jõustunud kohtuotsuse koopia registripidajale ettevõtluskeelu andmete sisestamiseks asjakohasesse andmebaasi. Kui lisakaristusena mõistetud ettevõtluskeelu täitmisele pööramine lükatakse edasi või täitmisele pööramisest loobutakse, edastab kohus registripidajale andmebaasis sellekohase märke tegemiseks ka vastava määruse koopia.
##### § 421. Muu lisakaristuse täitmisele pööramine
(1) Käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks.
(2) Varalist karistust täitmisele pöörates järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(3) Väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
##### § 421<sup>1</sup>. Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord
(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, saadetakse konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendeid käsitleva kohtuotsuse või määruse ja menetlusdokumendi koopia konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite asukoha järgsele maavalitsusele.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise korra
#### 3. jagu Asjade tagastamine ja kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
##### § 422. Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(2) Kohtuotsust või -määrust täitev asutus teeb kohtulahendi täitmise kohtule viivitamata teatavaks.
##### § 423. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
(1) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
#### 4. jagu Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
##### § 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
(1) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
##### § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
##### § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 426<sup>1</sup>. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
(1) Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87<sup>1</sup> sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
##### § 426<sup>2</sup>. Karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse kontroll ja kohaldamise lõpetamine
(1) Kohus lõpetab karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise, kui kohtu hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Ohtlikkust hinnatakse karistusseadustiku §-s 87<sup>2</sup> sätestatud alustest lähtudes, samuti arvestades isiku käitumist karistuse kandmise ning karistusjärgse kinnipidamise ajal.
(2) Karistusjärgse kinnipidamise täitmise asukoha järgne täitmiskohtunik kontrollib karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust vähemalt ühe korra kahe aasta jooksul kontrollimise taotlemisest sõltumata. Esmakordselt kontrollib karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise põhjendatust karistuse kandmise asukoha järgne täitmiskohtunik süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabastamisel.
(3) Süüdimõistetu või tema kaitsja võib karistusjärgse kinnipidamise täitmise algusest ühe aasta möödumisel esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.
(4) Karistusjärgset kinnipidamist kohaldava asutuse juht võib igal ajal esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida süüdimõistetu karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust, kui tema hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus.
##### § 427. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 87<sup>1</sup> lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(5) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda karistusseadustiku § 74 kohaselt mõistetud käitumiskontrolli täitmisele pööramisest või täitmisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(6) Täitmiskohtunik võib pöörata karistusseadustiku § 74 kohaselt kohaldamata jäänud vangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 427<sup>1</sup>. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
##### § 428. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
##### § 428<sup>1</sup>. Ravi kohaldamisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoiab kõrvale või loobub talle määratud või mõistetud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab ravi kohaldaja viivitamata kriminaalhooldajale esildise, milles teavitab kriminaalhooldajat süüdimõistetu ravile allumatusest.
(2) Kriminaalhooldajal on õigus ravi ja diagnoosi puudutava teabega tutvuda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rikkumise tuvastanud kriminaalhooldaja teeb süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks kohtule erakorralise ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, saadud ravi kestust, kokkuvõtet süüdimõistetu seletusest ning ettepanekut ravi katkestamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorraline ettekanne esitatakse ka juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
(4) Kui süüdimõistetu ei saa talle mõistetud või määratud narkomaanide sõltuvusravile alluda haiguse või perekondliku olukorra tõttu, esitab kriminaalhooldaja kohtule taotluse narkomaanide sõltuvusravi tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste kohta ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ja uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest määratud narkomaanide sõltuvusravi tähtaja üldist piirangut.
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele;
2) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele;
3) üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või
5) varaline karistus asendatakse vangistusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.
(3) Süüdimõistetu vahistamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-de 131–136 sätteid.
##### § 430. Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine
(1) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Käesoleva seadustiku §-des 424–428<sup>1</sup> ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
(1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
(2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426<sup>2</sup> sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 või §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.
(3) Kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib käesoleva seadustiku §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja käesoleva seadustiku § 131 lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.
(3) Täitmiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
### 19. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSES
#### 1. jagu Üldsätted
##### § 433. Üldpõhimõtted
(1) Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga.
(4) Kui rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames taotletakse konfidentsiaalsusnõude järgimist, tuleb sellest koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses kinni pidada. Kui konfidentsiaalsusnõuet ei nõustuta täitma, tuleb sellest taotlevale riigile viivitamata teatada.
##### § 434. Taotlev riik ja täitev riik
(1) Riik, kes pöördub teise riigi poole rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö taotlusega, on taotlev riik.
(2) Riik, kelle poole on taotlev riik pöördunud rahvusvahelise kriminaalmenetlusealase koostöö taotlusega, on täitev riik.
##### § 435. Rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused
(1) Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutus on Justiitsministeerium.
(2) Seaduses sätestatud ulatuses on rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei.
(3) Kui Eesti karistusseadustikku kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuriteo suhtes, tuleb sellest viivitamata teatada Riigiprokuratuurile, kes alustab kriminaalmenetlust või kontrollib kriminaalmenetluse alustamise seaduslikkust ja põhjendatust.
##### § 436. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatus
(1) Eesti Vabariik keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui:
1) see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve;
2) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega;
3) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.
(1) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(1) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis.
(2) Kui taotletakse tunnistaja ja eksperdi kutsumist välisriigi kohtusse, ei või taotlust täita, kui taotlev riik ei taga käesoleva seadustiku §-s 465 sätestatud alustel isiku puutumatuse nõude täitmist.
##### § 437. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagunemine
(1) Eesti Vabariik kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil tekkinud kulud, kui rahvusvahelistest lepingutest või täitva riigi otsusest ei tulene teisiti.
(2) Eesti Vabariik nõuab täitva riigina taotlevalt riigilt sisse:
1) Eestis ekspertide kaasamisega seonduvad kulud;
2) Eestis kaugülekuulamise korraldamisega ning ülekuulatavate ja tõlgi kaasamisega seonduvad kulud, kui taotleva riigiga ei lepita kokku teisiti;
3) Eestile tekkinud muud olulised või vältimatud kulud, mille ulatuses on taotleva riigiga kokku lepitud.
(3) Taotleva riigi taotluse alusel võib Eesti riik maksta kriminaalmenetlusalasele rahvusvahelisele koostööle kaasatud ekspertidele ja tunnistajatele avanssi.
(4) Taotleva riigina kannab Eesti Vabariik täitvas riigis tekkinud kulud, kui need on:
1) tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel ja korras;
2) seotud vahi all viibiva isiku ületoomisega.
#### 2. jagu Väljaandmine
#### 1. jaotis Isiku väljaandmine välisriigile
##### § 438. Väljaandmise lubatavus
(1) Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
##### § 439. Välisriigile isiku väljaandmise üldtingimused
(1) Isiku väljaandmine tema suhtes välisriigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui seda isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isiku väljaandmine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
(3) Kui isik, kelle väljaandmist taotletakse, on toime pannud mitu kuritegu ja väljaandmine on lubatav neist mõne eest, on väljaandmine lubatav ka teiste süütegude eest, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tingimustele.
##### § 440. Välisriigile isiku väljaandmist välistavad või piiravad asjaolud
(1) Isiku väljaandmine välisriigile ei ole lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule lubatud, kui:
1) väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokollide tähenduses, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõikes 1<sup>1</sup> sätestatud juhul;
2) isik on Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud;
3) taotleva riigi või Eesti seaduste kohaselt on kuriteo aegumistähtaeg möödunud või kui amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise.
(2) Eesti kodaniku väljaandmine ei ole lubatud, kui väljaandmistaotluse aluseks on sõjaväeline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollides sätestatu mõttes.
(3) Kui taotlevas riigis võib väljaandmistaotluse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks surmanuhtluse, võib isiku välja anda üksnes tingimusel, et taotleva riigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt ei mõisteta väljaantavale isikule surmanuhtlust või ei viida seda täide, kui surmanuhtlus on mõistetud enne väljaandmistaotluse esitamist.
(4) Välisriigile isiku väljaandmise taotlus võidakse jätta rahuldamata, kui tema suhtes on samas süüdistuses jäetud kriminaalmenetlus alustamata või kui see on lõpetatud.
##### § 441. Väljaandmistaotluste paljusus
(1) Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
##### § 442. Nõuded Eesti Vabariigist isiku väljaandmise taotlusele
(1) Väljaandmistaotluse koostab taotleva riigi pädev õigusasutus ja see adresseeritakse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile.
(2) Väljaandmistaotlusele lisatakse:
1) andmed väljaandmistaotluse aluseks oleva kuriteo toimepanemise aja ja koha ning muude tehiolude kohta, samuti taotleva riigi karistusseaduse kohane kuriteo kvalifikatsioon;
2) väljavõte taotleva riigi karistusseadusest või muust asjaomasest õigusaktist;
3) taotleva riigi menetlusseaduses ettenähtud korras tehtud vahistamismääruse või süüdimõistva kohtuotsuse originaal või tõestatud koopia;
4) võimaluse korral väljanõutava isiku kirjeldus koos muude isikusamasust tuvastada võimaldavate andmetega.
#### 2. jaotis Välisriigile isiku väljaandmise menetlus
##### § 443. Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid
(1) Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
##### § 444. Justiitsministeeriumi toimingud eelmenetluses
(1) Justiitsministeerium kontrollib väljaandmistaotluse nõuetekohasust ja vajalike lisadokumentide olemasolu.
(2) Vajaduse korral võib Justiitsministeerium määrata taotlevale riigile tähtaja lisateabe esitamiseks.
(3) Nõuetekohane väljaandmistaotlus ja lisadokumendid saadetakse viivitamata Riigiprokuratuuri.
##### § 445. Riigiprokuratuuri toimingud eelmenetluses
(1) Kui väljaandmistaotlus saabub välisriigist otse Riigiprokuratuuri, teavitatakse sellest viivitamata Justiitsministeeriumi.
(2) Kui väljaandmistaotlus on saabunud otse Riigiprokuratuuri, võib lisateavet taotleda Justiitsministeeriumi vahenduseta.
(3) Riigiprokuratuur lisab väljaandmistaotlusele karistusregistri väljavõtte ja muud vajalikud andmed ning selgitab, kas väljaantava isiku suhtes on Eestis alustatud kriminaalmenetlust.
(4) Nõuetekohase väljaandmistaotluse koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisamaterjalidega saadab Riigiprokuratuur viivitamata kohtusse.
##### § 446. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtualluvus
(1) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
##### § 447. Väljaandmisvahistamine
(1) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse tunnistamisel võidakse isikule, kelle väljaandmist taotletakse, kohaldada Riigiprokuratuuri taotlusel väljaandmisvahistust.
(2) Edasilükkamatul juhul võib eeluurimiskohtunik Riigiprokuratuuri taotlusel kohaldada väljaandmisvahistust enne väljaandmistaotluse saabumist, kui taotlev riik on:
1) kinnitanud, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud vahistamismäärus või jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;
2) kohustunud viivitamata välja saatma väljaandmistaotluse.
(3) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne väljaandmistaotluse saabumist.
(4) Isikule ei või kohaldada väljaandmisvahistust, kui on ilmnenud väljaandmise õiguslikud takistused.
(5) Isiku, kellele on kohaldatud väljaandmisvahistust, võib vabastada, kui taotlev riik ei ole temale väljaandmisvahistuse kohaldamisest alates kaheksateistkümne päeva jooksul saatnud väljaandmistaotlust. Isik, kellele on kohaldatud väljaandmisvahistust, vabastatakse, kui väljaandmistaotlus ei ole saabunud temale väljaandmisvahistuse kohaldamisest alates neljakümne päeva jooksul.
(6) Isiku väljaandmisvahistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel ei välista väljaandmistaotluse hilisema saabumise korral temale uuesti väljaandmisvahistuse kohaldamist ega tema väljaandmist.
(7) Isikut ei tohi väljaandmisvahistuses pidada üle ühe aasta. Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.
(8) Väljaandmisvahistuse määruse võib vaidlustada käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
##### § 448. Kaitsja osavõtt väljaandmismenetlusest
(1) Väljaandmismenetluses on kaitsjaks advokaat.
(2) Kaitsja osavõtt väljaandmismenetlusest on kohustuslik alates isiku kinnipidamisest käesoleva seadustiku § 447 lõike 3 alusel.
##### § 449. Lihtsustatud väljaandmismenetlus
(1) Välismaalase võib tema poolt kaitsja juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku alusel anda taotlevale riigile välja lihtsustatud korras ilma väljaandmise õiguslikku lubatavust kohtulikult kontrollimata.
(2) Lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumise ettepanek tehakse väljaantavale isikule tema kinnipidamisel. Nõusolek saadetakse viivitamata justiitsministrile, kes otsustab isiku väljaandmise käesoleva seadustiku §-s 452 sätestatud korras.
(3) Justiitsministri otsus välismaalase lihtsustatud väljaandmiseks edastatakse viivitamata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja teadmiseks Riigiprokuratuurile. Lihtsustatud väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuurile, kes otsustab välisriigilt kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse esitamise.
##### § 450. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulik kontrollimine
(1) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks korraldatakse kohtuistung väljaandmistaotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(2) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise menetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtuistungist on kohustustatud osa võtma:
1) riigiprokurör;
2) Eesti kodanik, kelle väljaandmist taotletakse, või välismaalane, kelle väljaandmist taotletakse, kui ta ei ole nõustunud lihtsustatud väljaandmisega või kui talle ei ole kinnipidamisel tehtud lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumise ettepanekut;
3) selle isiku kaitsja, kelle väljaandmist taotletakse.
(4) Kohtuistungil kohus:
1) selgitab väljaandmistaotlust ning väljaandmismenetluse regulatsiooni, muu hulgas seda, et väljaandmise õiguslikku lubatavust puudutavad asjaolud tuleb esitada Harju Maakohtule või ringkonnakohtule ning nende õigeaegsel esitamata jätmisel jäetakse need väljaandmismenetluses läbi vaatamata;
2) kuulab ära isiku, kelle väljaandmist taotletakse, samuti tema kaitsja ning riigiprokuröri arvamuse väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta.
(5) Kohus võib Justiitsministeeriumi vahendusel määrata taotlevale riigile tähtaja lisateabe edastamiseks.
##### § 451. Kohtulahendid väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikul kontrollimisel
(1) Välisriigile isiku väljaandmise taotluse lahendamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) tunnistab väljaandmise õiguslikult lubatavaks;
2) tunnistab väljaandmise õiguslikult lubamatuks.
(2) Määruses märgitakse:
1) väljaandmismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
2) läbivaadatud taotluse sisu;
3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad;
4) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta;
5) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmisvahistuse kohta.
(3) Määruse koopia edastatakse viivitamata väljaandmismenetlusele allutatud isikule, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ja Justiitsministeeriumile.
(4) Kui kohus tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks, saadetakse Justiitsministeeriumile lisaks määruse koopiale ka väljaandmistaotlus koos teiste väljaandmismenetluse materjalidega.
(5) Kui kohus tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubamatuks, saadetakse määruse koopia koos väljaandmistaotluse ja lisamaterjalidega Justiitsministeeriumile, kes teavitab sellest taotlevat riiki.
##### § 451<sup>1</sup>. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimisel tehtud määruse vaidlustamine
(1) Väljaandmise õiguslikult lubatavaks või lubamatuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku §-s 386 sätestatud korras kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
(3) Määruskaebus vaadatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul, arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse.
(4) Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
##### § 452. Väljaandmise otsustamine
(1) Eesti kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Väljaandmisotsuse eelnõu valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium.
(2) Välismaalase väljaandmise otsustab justiitsminister.
(3) Väljaandmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse viivitamata.
(4) Otsuse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus väljaantavat isikut väljaandmisvahistuses peetakse, ja tehakse talle allkirja vastu teatavaks.
(5) Isiku väljaandmise otsus jõustub, kui seda ei ole edasi kaevatud käesoleva seadustiku § 452<sup>1</sup> kohaselt või kui kohtumenetluse tulemusena on jäetud otsus muutmata ning kohtulahend on jõustunud. Isiku väljaandmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemisest.
(6) Isiku väljaandmise jõustunud otsus edastatakse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile täitmise korraldamiseks.
(7) Väljaandmisest keeldumise korral vabastatakse isik väljaandmisvahistusest.
(8) Justiitsministeerium teeb väljaandmise või sellest keeldumise otsuse taotlevale riigile viivitamata teatavaks.
##### § 452<sup>1</sup>. Väljaandmisotsuse vaidlustamine
(1) Kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale esitatakse halduskohtule kümne päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates.
(2) Kohus vaatab nõuetekohaselt esitatud kaebuse väljaandmise kohta läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
(3) Halduskohus jätab kaebuse lahendamisel läbi vaatamata asjaolud, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust, välja arvatud juhul, kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada Harju Maakohtule ega ringkonnakohtule.
(4) Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(5) Ringkonnakohus vaatab nõuetekohaselt esitatud apellatsioonkaebuse läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
(6) Kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale tuleb esitada Riigikohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(7) Riigikohus vaatab nõuetekohaselt esitatud kassatsioonkaebuse läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
##### § 453. Väljaandmise edasilükkamine ja ajutine väljaandmine
(1) Justiitsministeerium võib Riigiprokuratuuri ettepanekul lükata jõustunud väljaandmisotsuse täitmise edasi, kui seda tingib väljaantava isiku suhtes Eestis toimuv kriminaalmenetlus või tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle väljaandmine on edasi lükatud, anda taotlevale riigile välja ajutiselt.
##### § 454. Väljaantava isiku üleandmine
(1) Jõustunud väljaandmisotsus saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teatab taotlevale riigile väljaantava isiku üleandmise aja ja koha ning korraldab isiku üleandmise.
(2) Väljaantava isiku võib vabastada väljaandmisvahistusest, kui taotlev riik ei ole teda viieteistkümne päeva jooksul pärast üleandmiseks määratud tähtpäeva üle võtnud. Väljaantav isik tuleb vabastada väljaandmisvahistusest, kui taotlev riik ei ole teda kolmekümne päeva jooksul pärast üleandmiseks määratud tähtpäeva üle võtnud.
##### § 455. Väljaandmise laiendamine
(1) Kui riik, kellele on isik välja antud, taotleb väljaantud isiku suhtes menetlustoimingute tegemist või kohtuotsuse täitmist tulenevalt süütegudest, millega seoses teda ei ole välja antud, järgitakse taotluse lahendamisel käesoleva seadustiku §-des 438–442 sätestatut.
(2) Kohus otsustab väljaandmise laiendamise kirjalikus menetluses taotluse ja lisadokumentide põhjal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui on esitatud taotlus anda isik välja kolmandale riigile.
##### § 456. Väljaantud isiku läbisõiduluba
(1) Loa kolmanda riigi poolt väljaantava isiku sõiduks läbi Eesti Vabariigi territooriumi annab justiitsminister.
(2) Läbisõidutaotlus peab vastama käesoleva seadustiku § 442 nõuetele.
(3) Läbisõiduluba jäetakse andmata, kui:
1) tegu, mille eest isik on välja antud, ei ole Eesti karistusseadustiku järgi karistatav;
2) Eesti peab väljaandmise aluseks olevat tegu poliitiliseks või sõjaväeliseks kuriteoks;
3) väljaantavale isikule võib taotlevas riigis mõista surmanuhtluse ning see riik ei ole kinnitanud, et surmanuhtlust ei mõisteta ega viida täide.
#### 3. jaotis Väljaandmise taotlemine välisriigilt
##### § 457. Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemise menetluse alustamine
(1) Välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist, kui see isik kahtlustatava või süüdistatavana viibib välisriigis ja hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale ning kriminaalmenetluse edasine jätkamine on oluliselt raskendatud või välistatud ilma kahtlustatava või süüdistatava osavõtuta või kui süüdimõistetud isiku väljaandmist eeldab tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemisel arvestatakse käesoleva seadustiku §-des 438–442 sätestatud põhimõtteid.
(3) Järgides käesoleva seadustiku § 458 nõudeid, koostab välisriigile esitatava taotluse isik välja anda:
1) prokuratuur kohtueelses menetluses;
2) kohus kohtumenetluses;
3) Riigiprokuratuur kohtuotsuse täitmise staadiumis.
(4) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne väljaandmistaotluse esitamist määrusega kohaldada väljaandmisvahistust.
(5) Kui välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist kohtumenetluses, koostab isiku vahistamismääruse kriminaalasja menetlev kohus.
(7) Väljaandmistaotlus edastatakse Justiitsministeeriumile.
##### § 458. Nõuded välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele
(1) Välisriigile esitatav isiku väljaandmise taotlus adresseeritakse selle riigi pädevale õigusasutusele.
(2) Taotluses märgitakse:
1) väljaantava isiku nimi, isikukood ja kodakondsus;
2) selle kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, milles kahtlustatavana, süüdistatavana või süüdimõistetuna isiku väljaandmist taotletakse;
3) isikule tõkendina vahistamise kohaldamise kuupäev;
4) isiku välisriigis kinnipidamise kuupäev;
5) viide väljaandmise Euroopa konventsioonile või õigusabilepingule.
(3) Välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele lisatakse käesoleva seadustiku § 442 lõikes 2 loetletud dokumendid ning väljaandmistaotluse ja selle lisade tõlge täitva riigi määratud keelde.
##### § 459. Väljaandmistaotluse esitamine
(1) Väljaandmistaotluse esitab täitvale riigile justiitsminister.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu välisriigilt väljanõutava isiku väljaandmisvahistamist enne väljaandmistaotluse esitamist.
#### 3. jagu Vastastikune abistamine kriminaalasjades
##### § 460. Nõuded abistamistaotlusele
(1) Abistamistaotluses märgitakse:
1) taotluse esitanud asutuse nimetus;
2) taotluse sisu;
3) isiku, kelle kohta taotlus esitatakse, nimi ja aadress ning võimaluse korral tema muud kontaktandmed;
4) selle kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, millega seoses taotlus esitatakse.
(2) Abistamistaotlusele lisatakse:
1) väljavõte asjakohastest õigusaktidest;
2) taotluse ja lisamaterjalide tõlge täitva riigi määratud keelde.
##### § 461. Abistamistaotluse täitmise lubamatus
(1) Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud ja sellest keeldutakse §-s 436 sätestatud alustel.
##### § 462. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse menetlemine Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris
(1) Justiitsministeerium kontrollib välisriigist saabunud abistamistaotluse nõuetekohasust. Nõuetekohane taotlus edastatakse viivitamata Riigiprokuratuurile.
(2) Riigiprokuratuur kontrollib taotluse täitmise lubatavust ja võimalikkust ning edastab selle täitmiseks pädevale õigusasutusele.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri loal alustada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate täitmist enne abistamistaotluse saabumist Justiitsministeeriumi.
(3) Kohtukutsete kättetoimetamise taotlused edastab Justiitsministeerium täitmiseks isiku elu- või asukoha järgsele esimese astme kohtule.
(4) Kui abistamistaotlus esitatakse Eurojusti kaudu, kontrollib Eurojusti Eesti liige abistamistaotluse nõuetekohasust, lubatavust ja võimalikkust ning edastab selle täitmiseks pädevale Eesti õigusasutusele.
##### § 463. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse täitmine
(1) Abistamistaotlust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatutest, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(1) Kui abistamistaotluse täitmiseks on vajalik isiku väljakutsumine kohtusse, siis korraldab kutse kättetoimetamise kohus.
(2) Taotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse Riigiprokuratuuri kaudu Justiitsministeeriumile, kes edastab need taotlevale riigile.
(3) Eurojusti kaudu esitatud välisriigi abistamistaotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse taotlevale riigile Eurojusti kaudu, kui Eurojustiga ei ole kokku lepitud teisiti.
##### § 464. Abistamistaotluse esitamine välisriigile
(1) Kui Eesti Vabariigi rahvusvaheline leping ei näe ette teisiti, esitatakse abistamistaotlus Riigiprokuratuurile, kes kontrollib selle nõuetekohasust. Nõuetekohase taotluse edastab Riigiprokuratuur Justiitsministeeriumile.
(2) Justiitsministeerium teeb viivitamata otsuse esitada taotlus välisriigile või sellest keelduda, teavitades oma otsusest taotluse esitanud õigusasutust. Taotluse esitamata jätmist põhjendatakse.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ka Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu, saates samal ajal taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusasutuste kaudu. Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutaval keskasutusel on õigus enne abistamistaotluse koostamist lisada Schengeni infosüsteemi teade, et tagada õigusabi taotluse täitmiseks vajaliku meetme rakendamine.
(4) Kui taotletakse kaitset tunnistajale, lepitakse kaitsemeetmetes kokku eraldi.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 loetletud kuritegudes esitada abistamistaotluse Euroopa Liidu liikmesriigile Eurojusti kaudu.
(6) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige koostada Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas abistamistaotluse ja edastada selle välisriigile.
(7) Abistamistaotlust on välisriigile pädevad esitama:
1) kohtueelses menetluses prokurör, kelle menetluses on kriminaalasi;
2) kohtumenetluses olevas asjas kohus.
##### § 465. Välisriigile esitatud abistamistaotluse alusel Eestisse saabunud isiku puutumatus
(1) Abistamistaotluses esitatud kutse peale õigusasutusse ilmuvat tunnistajat ega eksperti ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada seoses kuriteoga, mis pandi toime enne tema lahkumist taotleva poole territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud.
(2) Taotluses esitatud kutse peale õigusasutusse ilmuvat süüdistatavat ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada seoses kuriteo või süüdistusega, mis pandi toime või esitati enne tema lahkumist taotleva poole territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud puutumatus lõpeb, kui tunnistaja või ekspert või süüdistatav on olnud Eestis 15 järjestikuse päeva jooksul pärast päeva, millal õigusasutusele ei olnud enam vaja tema kohalolekut, vaatamata sellele, et tal on olnud võimalus lahkuda või et ta on pärast lahkumist tagasi pöördunud.
##### § 466. Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine välisriigile
(1) Kui isik viibib Eestis vahistuses, vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, võib isiku välisriigile selle riigi taotluse alusel justiitsministri otsusega ajutiselt üle anda tema ülekuulamiseks tunnistajana või tema osavõtul muu menetlustoimingu tegemiseks.
(2) Isiku võib ajutiselt üle anda, kui taotlev riik on kinnitanud, et:
1) üleantavat isikut ei anta kohtu alla ega piirata tema põhiõigusi seoses kuriteoga, mis oli toime pandud enne tema lahkumist taotleva riigi territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud;
2) üleantud isik antakse Eestile tagasi kohe pärast menetlustoimingute tegemist.
(3) Isikut ei anta välisriigile ajutiselt üle, kui:
1) ta ei ole sellega nõus;
2) ta peab Eestis viibima seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega;
3) üleandmise tõttu võib pikeneda seadusjärgne vabaduspiirangu tähtaeg;
4) üleandmisest keeldumiseks on muu oluline põhjus.
(4) Üleantud isikule kohaldatakse taotlevas riigis kehtivaid vahistustingimusi ja välisriigis viibitud aeg arvatakse talle Eestis mõistetud karistuse kandmise tähtaja hulka.
##### § 467. Välisriigis viibiva vabaduspiiranguga isiku ajutise ülevõtmise taotlemine
(1) Kui isik viibib välisriigis vahistuses, vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud ja teda on vaja Eestis käimasolevas kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulata või toimetada tema osavõtul muud menetlustoimingut, võivad pädevad õigusasutused taotleda selle isiku ajutist ülevõtmist, arvestades käesoleva seadustiku §-s 465 sätestatud nõudeid.
(2) Taotluses märgitakse:
1) taotluse koostamise aeg ja koht;
2) ajutiselt ületoodava isiku nimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
3) menetlustoimingu nimetus, millega seoses isikut Eestis vajatakse;
4) taotluse menetlusõiguslik alus.
##### § 468. Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine
(1) Käesoleva seadustiku § 69 lõikes 1 sätestatud alustel võib taotleda välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamist. Taotluses märgitakse kaugülekuulamise põhjus, ülekuulatava nimi ja menetlusseisund ning ülekuulaja ametinimetus ja nimi.
(2) Kui taotletakse audiovisuaalset kaugülekuulamist, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav kahtlustatav või süüdistatav on enda kaugülekuulamisega nõus.
(3) Kui taotletakse kaugülekuulamist telefonitsi, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav tunnistaja või ekspert on kaugülekuulamisega nõus.
(4) Kahtlustatava ja süüdistatava telefonitsi kaugülekuulamine ei ole lubatud.
(5) Kaugülekuulamist juhib ja suunab taotleva riigi pädeva õigusasutuse esindaja oma riigi menetlusseaduse kohaselt. Kaugülekuulamisele kutsumisel lähtutakse täitva riigi menetlusseadusest. Ülekuulatav võib keelduda ütluste andmisest ka täitva riigi menetlusseaduse alusel.
(6) Kaugülekuulamist korraldav täitva riigi pädev õigusasutus:
1) määrab kindlaks ja teatab kaugülekuulamise aja;
2) tagab ülekuulatava isiku kutsumise ja ilmumise ülekuulamisele;
3) vastutab ülekuulatava isikusamasuse tuvastamise eest;
4) vastutab oma riigi seaduste täitmise eest;
5) tagab vajaduse korral tõlgi osavõtu.
(7) Kaugülekuulamise salvestab taotleva riigi pädev õigusasutus, kuid seda võib täiendavalt salvestada ka täitva riigi pädev õigusasutus.
(8) Audiovisuaalse kaugülekuulamise protokolli koostab täitva riigi pädev õigusasutus. Telefonitsi toimuva kaugülekuulamise protokolli koostab taotleva riigi pädev õigusasutus.
(9) Kaugülekuulamise protokolli kantakse:
1) kaugülekuulamise aeg ja koht;
2) kaugülekuulamise vorm ning kasutatud tehnikavahendite nimetused;
3) viide kaugülekuulamise aluseks olnud abistamistaotlusele;
4) kaugülekuulamisel osalenud taotleva riigi ja täitva riigi pädevate õigusasutuste esindajate nimed;
5) ülekuulatava isiku menetlusseisund, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja elukoht või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;
6) märkus ülekuulatavale tema õiguste selgitamise kohta;
7) ülekuulatava isiku kinnitus selle kohta, et teda on hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneva vastutuse eest või et ta on andnud ütlusi puudutava vande, kui menetlusseadus näeb sellise kohustuse ette.
##### § 469. Vara välisriigilt väljanõudmine
(1) Välisriigilt võib taotleda selles riigis asuva vara väljaandmist, kui:
1) väljanõutav vara on saadud taotlevas riigis menetletava kuriteoga või kui see on taotleva riigi kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina;
2) taotluse aluseks olev tegu on kuriteona karistatav nii Eesti karistusseadustiku kui ka täitva riigi karistusseaduse järgi.
(2) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused üleantavale varale ja üleantav vara edastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule tema taotlusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(3) Välisriigile esitatavale vara väljaandmise taotlusele lisatakse vara väljanõudmise aluseks olev menetlusotsustus või selle tõestatud koopia või taotleva riigi pädeva õigusasutuse kinnitus, et selline menetlusotsustus oleks tehtud vara asumise korral Eestis.
(4) Edasilükkamatutel juhtudel võib taotleda vara arestimist või läbiotsimise korraldamist enne vara väljaandmise taotluse esitamist.
##### § 470. Vara väljaandmine välisriigile
(1) Käesoleva seadustiku §-s 469 sätestatud alusel Eestist vara välisriigile väljaandmise otsustab vara asukoha järgne maakohtu kohtunik määrusega ainuisikuliselt.
(2) Määruses märgitakse:
1) üleantava vara nimetus ja asukoht ning võimaluse korral vara omaniku või valdaja nimi;
2) läbivaadatud taotluse sisu;
3) määruse sisu ja põhjendus;
4) menetlusõiguslik alus;
5) kohtu otsustus ja edasikaebamise kord.
(3) Jõustunud määruse koopia saadab kohus Justiitsministeeriumile, kes teavitab taotlevat riiki taotluse täitmisest või sellest keeldumisest.
(4) Vara üleandmise taotlevale välisriigile korraldab pädev õigusasutus.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist. Nimetatud toimingud protokollitakse käesolevas seadustikus sätestatud korras.
(6) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel tagaotsitava sõiduki kinnipidamisel koostatakse sõiduki kinnipidamise protokoll. Sõiduk arestitakse käesoleva seadustiku § 142 lõikes 9 sätestatud alustel kaheks kuuks. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei esita välisriik vara väljaandmise taotlust, vabastatakse sõiduk aresti alt.
##### § 471. Riikidevaheline uurimisrühm
(1) Kuritegude kohtueelse uurimise tulemuslikkuse huvides võib selgepiiriliselt määratletud ülesannete täitmiseks kindlal perioodil taotleda riikidevahelise uurimisrühma moodustamist. Taotlus peab sisaldama ettepanekut uurimisrühma koosseisu kohta.
(1) Eestis on ühise uurimisrühma moodustamise taotlust välisriigile pädev esitama Riigiprokuratuur või Eurojusti Eesti liige. Otsuse Eestile esitatud ettepaneku alusel ühise uurimisrühma moodustamise kohta teeb Riigiprokuratuur või Riigiprokuratuuri loal Eurojusti Eesti liige, sõlmides välisriigi pädeva õigusasutusega vastava kokkuleppe.
(2) Ühine uurimisrühm lähtub oma tegevuses asukohariigi seadustest. Selle riigi pädev õigusasutus määrab uurimisrühma juhi ja tagab rühma tegevuse organisatsioonilised ja tehnilised tingimused.
(3) Ühise uurimisrühma juhi teadmisel ja uurimisrühmas osalevate riikide pädevate õigusasutuste nõusolekul võivad menetlustoiminguid teha ka välisriigist pärit rühma liikmed.
(4) Kui uurimisrühma tegevuses tekib vajadus korraldada menetlustoiminguid väljaspool asukohariiki, võib uurimisrühma liige taotleda, et menetlustoimingu teeb uurimisrühmas osaleva riigi pädev uurimisasutus oma territooriumil oma riigi menetlusseaduse kohaselt.
(5) Teavet, mida ühise uurimisrühma liige on saanud ja mis ei ole osalevate riikide pädevatele asutustele teisiti kättesaadav, võib kasutada:
1) tingimusteta eesmärgil, mille saavutamiseks on ühine uurimisrühm moodustatud;
2) teavet edastanud riigi nõusolekul asjaolude selgitamiseks ka muudes kuritegudes, mille menetlemiseks uurimisrühm moodustati. Nõusolekust võib loobuda, kui teave kahjustab ühist uurimist või kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad vastastikuse õigusabi andmise;
3) selleks, et ära hoida vahetu ja suur oht avalikule julgeolekule, ning kui kriminaalmenetlust on juba alustatud ja teabe kasutamine ei ole vastuolus käesoleva lõike punktis 2 märgitud tingimustega;
4) ühise uurimisrühma moodustanud riikide kokkuleppe kohaselt teistel eesmärkidel.
##### § 472. Piiriülene jälgimine
(1) Väljaandmist võimaldava kuriteo kohtueelse menetlusega seoses võib juhul, kui isikut jälgitakse seoses kuriteokahtlusega või seoses vajadusega aidata kaasa kahtlustatava isiku identifitseerimisele või asukoha kindlakstegemisele, jätkata jälgimist teise riigi territooriumil, mis on ühinenud 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi *Schengeni liikmesriik*), kui viimane on andnud eelnevalt esitatud ja põhjendatud taotluse põhjal loa piiriüleseks jälgimiseks. Loaga võivad olla seotud lisatingimused.
(2) Eestis on piiriülese jälgimise taotlust teisele Schengeni liikmesriigile pädev esitama Riigiprokuratuur, edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ringkonnaprokuratuur. Loa Eestile esitatud piiriülese jälgimise taotluse rahuldamise kohta annab Riigiprokuratuur. Taotluse rahuldamine võib olla seotud tingimustega.
(3) Piiriülese jälgimise taotluse esitamine teisele Schengeni liikmesriigile on lubatav käesoleva seadustiku § 126<sup>2</sup> lõikes 2 loetletud kuritegude kohtueelses menetluses. Eesti ei või asukohariigina keelduda taotluse rahuldamisest, kui taotlus on esitatud seoses kuriteoga, mis on nii taotleva riigi seaduse kui ka Eesti karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(4) Edasilükkamatutel juhtudel võib piiriülest jälgimist alustada enne selleks asukohariigilt loa saamist järgmiste kuritegude kohtueelses menetluses:
1) mõrv;
2) tapmine;
3) raske seksuaalkuritegu;
4) süütamine;
5) maksevahendi võltsimine;
6) vargus raskendavatel asjaoludel, röövimine ja varastatud esemete vastuvõtmine;
7) väljapressimine;
8) inimrööv ja pantvangi võtmine;
9) inimkaubandus;
10) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
11) relvi ja lõhkeaineid käsitlevate õigusaktide rikkumine;
12) lõhkeainete abil hävitamine;
13) mürgiste ja ohtlike jäätmete ebaseaduslik vedu;
14) raske kelmus;
15) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;
16) rahapesu;
17) tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
18) kuritegelikus ühenduses osalemine;
19) terrorism.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuritegude kohtueelsel uurimisel on edasilükkamatutel juhtudel piiriülest jälgimist alustatud enne selleks asukohariigilt loa saamist, tuleb viivitamata:
1) asukohariiki teavitada sellest, et taotleva riigi pädeva õigusasutuse töötaja on piiri ületanud ja jälgimist alustanud;
2) esitada asukohariigile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotlus, milles põhjendatakse loata piiriületamist.
(6) Piiriülesel jälgimisel:
1) järgitakse asukohariigi seadusi ja võimuesindajate juhiseid;
2) kantakse kaasas piiriülest jälgimist lubavat dokumenti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul;
3) asukohariigi pädeva ametiasutuse nõudmisel tõendatakse tegutsemist ametiülesannete täitmiseks;
4) võib ametirelva kanda asukohariigi nõusolekul ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
5) ei või siseneda eravaldusse või muusse avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud kohta ega peatada, küsitleda või kinni pidada jälgitavat isikut;
6) teavitatakse asukohariigi pädevat õigusasutust igast jälgimistoimingust ja asukohariigi pädeva õigusasutuse nõudmisel peab jälgimist teostav ametnik ilmuma selgitusi andma;
7) tuleb asukohariigi pädeva õigusasutuse taotlusel osutada abi kriminaalmenetluse läbiviimisel asukohariigis.
(7) Piiriülene jälgimine lõpetatakse:
1) selle toimingu eesmärgi saavutamisel;
2) asukohariigi taotlusel;
3) kui viie tunni jooksul, arvates piiri ületamisest piiriülese jälgimise alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud korras, ei ole asukohariigilt piiriüleseks jälgimiseks luba saadud.
##### § 473. Omaalgatuslik teabeedastus
(1) Kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile ning käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 loetletud kuritegudes Eurojustile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
#### 4. jagu Kriminaalmenetluse üleandmine ja ülevõtmine
##### § 474. Kriminaalmenetluse üleandmine
(1) Taotleda võib kuriteos kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse üleandmist välisriigile, kui:
1) isik on välisriigi kodanik või elab alaliselt välisriigis;
2) isik kannab välisriigis vangistust;
3) taotluse saanud riigis on isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlust samas või mõnes muus kuriteos;
4) tõendid või tähtsamad nendest asuvad välisriigis;
5) leitakse, et süüdistatava kohalolekut kriminaalasja arutamise ajal ei ole võimalik tagada ja tema kohalolek kriminaalasja arutamiseks tagatakse täitvas riigis.
(2) Üleandmistaotlus saadetakse koos kriminaaltoimiku või selle tõestatud koopia ja teiste asjakohaste materjalidega Riigiprokuratuurile.
(3) Riigiprokuratuur kontrollib kriminaalmenetluse üleandmise põhjendatust ning saadab materjalid Justiitsministeeriumile, kes edastab need välisriigile.
(4) Pärast kriminaalmenetluse üleandmise taotluse esitamist ei saa esitada isikule süüdistust kuriteos, mille menetluse üleandmist taotleti, ega täita kohtuotsust, mis on isikule mõistetud sama kuriteo eest varem.
(5) Süüdistuse esitamise ning kohtuotsuse täitmise õigus saadakse tagasi, kui:
1) üleandmise taotlust ei rahuldata;
2) üleandmise taotlust ei võeta vastu;
3) täitev riik otsustab menetluse jätta alustamata või see lõpetada;
4) taotlus võetakse tagasi enne, kui täitev riik on teatanud oma otsusest taotlus rahuldada.
##### § 475. Kriminaalmenetluse ülevõtmine
(1) Kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse edastab Justiitsministeerium Riigiprokuratuurile, kes otsustab välisriigilt kriminaalmenetluse ülevõtmise.
(2) Kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse vastuvõtmisest võib lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatud tingimustele täielikult või osaliselt keelduda, kui:
1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole Eesti kodanik või ei ela alaliselt Eestis;
2) kuritegu, mille kriminaalmenetluse ülevõtmise taotlus on esitatud, on poliitiline või sõjaväeline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollides sätestatu mõttes;
3) kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi;
4) taotlus on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
(3) Ülevõetud kriminaalasja menetlemine allub süüdistatava elukoha järgsele maakohtule või elukoha puudumise korral kohtule, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
#### 5. jagu Välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine
##### § 476. Abistamine välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1) Taotlevale riigile võib osutada abi süüteo eest mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel, kui Justiitsministeeriumile on esitatud taotlus, millele on lisatud jõustunud kohtuotsus või muu asutuse otsus või selle tõestatud koopia.
##### § 477. Abistamise ulatus
(1) Taotlevas riigis mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel ei tohi lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule taotlevat riiki abistada, kui:
1) taotluse aluseks olev kohtuotsus ei ole jõustunud;
2) otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus;
3) otsus on tehtud tagaselja;
4) süüdistatavale ei ole tagatud kaitseõigust või kriminaalmenetlus ei ole toimunud talle arusaadavas keeles;
5) tegu, mille toimepanemise eest on kohaldatud karistust või muud mõjustusvahendit, ei ole kuriteona karistatav Eesti karistusseadustiku järgi või karistusseadustik ei näe ette sellist karistust või mõjutusvahendit, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud süütegude eest;
6) Eesti kohus on isiku samas süüdistuses süüdi mõistnud või tema suhtes on kriminaalmenetlus jäetud alustamata või lõpetatud;
7) Eesti seaduse kohaselt on kohtu- või muu asutuse otsuse täitmine aegunud;
8) otsus on tehtud füüsilise isiku kohta, keda Eesti seaduste kohaselt ei saa tema vanuse tõttu karistada tegude eest, millega seoses otsus on tehtud;
9) otsus on tehtud isiku kohta, kellel on käesoleva seadustiku § 4 punkti 2 alusel puutumatus;
10) rahaline karistus või rahatrahv on võrdväärne või väiksem kui 70 eurot;
11) ei esitata tunnistust või see on ebatäielik või selgelt ei vasta kohtuotsusele või muu asutuse otsusele.
(2) Kui isikule on välisriigis mõistetud vangistus, on tema karistuse täitmisel abi osutamise taotluse rahuldamine lubatud juhul, kui isik on Eesti kodanik ja taotlusele on lisatud isiku kirjalik nõusolek, mille kohaselt ta soostub enda üleandmisega karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Nõusolekust ei saa loobuda.
(3) Kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja, võib nõustuda üleandmisega isiku nõusolekut arvestamata.
(4) Kui taotlevas riigis tehtud konfiskeerimisotsus puudutab menetlusvälist isikut, on selle täitmine keelatud, kui:
1) kolmandale isikule ei ole antud võimalust oma huve kaitsta või
2) otsus ei ole kooskõlas Eesti seaduse alusel samas asjas tsiviilmenetluse korras tehtud kohtulahendiga.
(5) Rahalise karistuse või rahatrahvi vastastikune tunnustamine on lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui Euroopa Liidu liikmesriigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest:
1) kuritegelikus ühenduses osalemine;
2) terrorism;
3) inimkaubandus;
4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine;
7) korruptsioon;
8) pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 1995. aasta 26. juuli Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;
9) rahapesu;
10) raha võltsimine, sealhulgas euro võltsimine;
11) arvutikuritegu;
12) keskkonnakuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine;
13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;
14) tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
15) inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;
16) inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
17) rassism ja ksenofoobia;
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
19) kultuuriväärtustega, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine;
20) kelmus;
21) väljapressimine;
22) piraatkoopiate ja võltsitud kauba valmistamine ning nendega kauplemine;
23) haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine;
24) maksevahendi võltsimine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine;
27) varastatud sõidukitega kauplemine;
28) vägistamine;
29) süütamine;
30) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod;
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaaž;
33) liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega, sõiduaja nõuetega ja autoveo ohutusnõuetega;
34) salakaubavedu;
35) intellektuaalse omandi vastased süüteod;
36) tervisevastased süüteod;
37) karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 2. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod;
38) vargus;
39) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod.
##### § 478. Välisriigilt saabunud kohtuotsuse täitmise taotluse menetlemine Justiitsministeeriumis
(1) Justiitsministeerium kontrollib taotluse nõuetekohasust ja ettenähtud lisadokumentide olemasolu ning edastab nõuetekohase taotluse viivitamata Riigiprokuratuurile.
(1) Välisriigis mõistetud või määratud rahalise karistuse või rahatrahvi otsuse täitmisel on keskasutuseks Justiitsministeerium, kes kontrollib tunnistuse nõuetekohasust ning edastab otsuse koos tunnistusega viivitamata Harju Maakohtule ja Riigiprokuratuurile.
(2) Vangistusega karistatud isiku ülevõtmise või ülevõtmisest keeldumise otsustab justiitsminister.
(3) Taotlevas riigis vangistusega karistatud isiku suhtes jätkatakse kohtuotsuse täitmist seda muutmata, kui isikule taotlevas riigis mõistetud vangistuse pikkus vastab karistusele, mille Eesti karistusseadustik näeb ette sama kuriteo eest.
(4) Vajaduse korral taotletakse välisriigilt Justiitsministeeriumi vahendusel lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja.
##### § 479. Vahistamine ja vahistuses pidamine välisriigi kohtuotsuse täitmiseks
(1) Kui välisriigilt on saadud kohtuotsuse täitmise taotlus, võib riigiprokuröri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel vahistada isiku, kes viibib Eestis ja kelle suhtes taotletakse kohtuotsuse täitmist, millega isikule on mõistetud vangistus, kui on alust arvata, et ta hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest.
(2) Vahistamist ei kohaldata, kui on ilmne, et kohtuotsust ei või täita.
(3) Isik vabastatakse vahi alt, kui vahistamisest alates kolme kuu jooksul ei ole kohus taotleva riigi kohtu otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise otsust teinud.
(4) Vahistamismääruse peale võib määruskaebuse esitada vahistatu, tema kaitsja või prokuratuur.
##### § 480. Kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1) Kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel on kohustuslik. Kaitsjaks välisriigi kohtuotsuse täitmisel ja tunnustamisel on advokaat.
##### § 481. Kohtualluvus välisriigi kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamisel
(1) Välisriigi kohtuotsuste või muu asutuse otsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
##### § 482. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kohtus
(1) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab kohtunik ainuisikuliselt. Kohtuistung, kus arutatakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamist, korraldatakse taotluse kohtusse saabumisest alates kolmekümne päeva jooksul.
(2) Vajaduse korral taotletakse välisriigilt Justiitsministeeriumi kaudu lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja.
(3) Kohtuistungile võib kutsuda menetlusvälise isiku, kelle huve kohtuotsus puudutab, kui ta viibib Eestis. Konfiskeerimise otsustamisel on kolmanda isiku osavõtt kohustuslik.
(4) Karistatud isiku ja prokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.
(5) Kohtuistung protokollitakse.
##### § 483. Kohtu tehtavad määrused välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel
(1) Kohus teeb välisriigi kohtuotsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest:
1) tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks või
2) tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks.
(2) Kui kohtuotsuse täitmist ei lubata, saadab kohus kohtumääruse koopia Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium teeb taotluse täitmisest keeldumise välisriigile teatavaks.
##### § 484. Välisriigis mõistetud karistuse täpsustamine
(1) Kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega.
(2) Täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada Eesti karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.
(3) Kui välisriigis ei ole karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides.
(4) Välisriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada.
(5) Kui välisriigis on karistuse täitmine tingimisi edasi lükatud või kui isik on tingimisi vabastatud, kohaldab kohus Eesti karistusseadustiku sätteid.
(5) Kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku maksmise kohta, konsulteerib Justiitsministeerium välisriigi otsuse teinud pädeva asutusega. Rahalise karistuse või rahatrahvi see osa, mis on teises riigis makstud, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha.
(6) Rahaline karistus, varaline karistus ja konfiskeeritav rahasumma arvutatakse vajaduse korral karistuse täpsustamise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse.
(7) Karistust täpsustades arvestatakse välisriigis vangistuses või käesoleva seadustiku § 479 alusel vahi all oldud aeg karistuse kandmise aja hulka.
##### § 484<sup>1</sup>. Välisriigis mõistetud rahalise karistuse asendamine
(1) Kui välisriigis mõistetud rahalist karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada taotlevas riigis ettenähtud ülemmäära.
##### § 485. Välisriigi kohtuotsuse täpsustamise määrus
(1) Kohus otsustab välisriigi kohtuotsuse täpsustamise määrusega.
(2) Määruses märgitakse, millises ulatuses välisriigi kohtuotsust tunnustatakse, ning määratakse kindlaks täpsustatud karistus, mis viiakse täide Eestis.
(3) Jõustunud määruse koopia saadab kohus karistusregistrile ja Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium teeb taotluse täitmise ja täpsustatud karistuse välisriigile teatavaks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse peale võivad määruskaebuse esitada süüdistatav ja kaitsja, kolmas isik ning prokuratuur.
##### § 486. Täpsustatud karistuse täitmine
(1) Karistus täidetakse Eesti seadustes sätestatud korras.
(2) Karistust ei pöörata täitmisele, kui välisriigi pädev asutus on teatanud karistuse mõistmise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.
##### § 487. Välisriigis kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse, varalise karistuse ja konfiskeerimise täitmise erisused
(1) Rahaline karistus ja varaline karistus pööratakse Eesti riigi tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Konfiskeeritud vara suhtes kohaldatakse käesoleva jao sätteid, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
##### § 487<sup>1</sup>. Välisriigi kohtuotsuse täitmise lõpetamine
(1) Välisriigi kohtuotsuse täitmine lõpetatakse kohe, kui taotlev riik teavitab armuandmisest, amnestiast või karistuse muutmise taotlusest või muust otsusest, mille alusel kohtuotsust ei ole võimalik täita.
##### § 487<sup>2</sup>. Välisriigi muu asutuse määratud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamine ja täitmine
(1) Taotleva riigi muu asutuse kui kohtu määratud rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse käesoleva jao sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta.
#### 6. jagu Eesti kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine
##### § 488. Eesti kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine välisriigilt
(1) Eesti võib välisriigilt taotleda isikule Eesti karistusseadustiku või muu seaduse alusel mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmist, kui:
1) süüdimõistetu on täitva riigi kodanik või alaline elanik või kui ta viibib täitvas riigis ja teda ei anta välja;
1<sup>1</sup>) süüdimõistetu on juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on täitvas riigis;
2) karistuse täitmist välisriigis nõuavad süüdimõistetu või avalikkuse huvid.
(2) Kui süüdimõistetu viibib Eestis, võib taotleda välisriigilt ka vangistuse täitmist, kui süüdimõistetu on enda üleandmisega nõus. Nõusolek on kirjalik ja seda ei saa tagasi võtta.
(3) Kui süüdimõistetu kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub vangistusest vabastamise järgse riigist kohese väljasaatmise korraldus, võib isiku välisriigile üleandmist taotleda tema nõusolekut arvestamata.
(4) Vangistusega karistatud isiku võib karistuse jätkamiseks üle anda, kui taotluse saamise ajal on karistatud isikul jäänud vangistust kanda vähemalt kuus kuud.
(5) Vangistusega karistatud isiku üleandmise või sellest keeldumise otsustab justiitsminister.
(6) Jõustunud kohtu- ja muu asutuse otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks saadetakse otsus või selle tõestatud koopia Justiitsministeeriumile, kes edastab selle koos tunnistusega täitvale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul üleskirjutust võimaldaval viisil. Tunnistuse tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium.
(7) Tunnistuse vormi
.
#### 3. jagu Asjade tagastamine ja kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
##### § 422. Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(2) Kohtuotsust või -määrust täitev asutus teeb kohtulahendi täitmise kohtule viivitamata teatavaks.
##### § 423. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
(1) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
#### 4. jagu Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
##### § 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
(1) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
##### § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
##### § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 426<sup>1</sup>. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
(1) Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87<sup>1</sup> sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
##### § 426<sup>2</sup>. Karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse kontroll ja kohaldamise lõpetamine
(1) Kohus lõpetab karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise, kui kohtu hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Ohtlikkust hinnatakse karistusseadustiku §-s 87<sup>2</sup> sätestatud alustest lähtudes, samuti arvestades isiku käitumist karistuse kandmise ning karistusjärgse kinnipidamise ajal.
(2) Karistusjärgse kinnipidamise täitmise asukoha järgne täitmiskohtunik kontrollib karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust vähemalt ühe korra kahe aasta jooksul kontrollimise taotlemisest sõltumata. Esmakordselt kontrollib karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise põhjendatust karistuse kandmise asukoha järgne täitmiskohtunik süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabastamisel.
(3) Süüdimõistetu või tema kaitsja võib karistusjärgse kinnipidamise täitmise algusest ühe aasta möödumisel esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.
(4) Karistusjärgset kinnipidamist kohaldava asutuse juht võib igal ajal esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida süüdimõistetu karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust, kui tema hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus.
##### § 427. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 87<sup>1</sup> lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(5) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda karistusseadustiku § 74 kohaselt mõistetud käitumiskontrolli täitmisele pööramisest või täitmisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(6) Täitmiskohtunik võib pöörata karistusseadustiku § 74 kohaselt kohaldamata jäänud vangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 427<sup>1</sup>. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
##### § 428. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
##### § 428<sup>1</sup>. Ravi kohaldamisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoiab kõrvale või loobub talle määratud või mõistetud ravist, esitab ravi kohaldaja viivitamata kriminaalhooldajale esildise, milles teavitab kriminaalhooldajat süüdimõistetu ravile allumatusest.
(2) Kriminaalhooldajal on õigus ravi ja diagnoosi puudutava teabega tutvuda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rikkumise tuvastanud kriminaalhooldaja teeb süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks kohtule erakorralise ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, läbitud ravi kestust, kokkuvõtet süüdimõistetu seletusest ning ettepanekut ravi katkestamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorraline ettekanne esitatakse ka juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
(4) Kui süüdimõistetu ei saa talle mõistetud või määratud ravile alluda haiguse või perekondliku olukorra tõttu, esitab kriminaalhooldaja kohtule taotluse ravi tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus sisaldab andmeid peatamise aluste kohta ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud sõltuvusravi tähtaja üldist piirangut.
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele;
2) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele;
3) üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või
5) varaline karistus asendatakse vangistusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.
(3) Süüdimõistetu vahistamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-de 131–136 sätteid.
##### § 430. Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine
(1) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Käesoleva seadustiku §-des 424–428<sup>1</sup> ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
(1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
(2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426<sup>2</sup> sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 või §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.
(3) Kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib käesoleva seadustiku §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja käesoleva seadustiku § 131 lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.
(3) Täitmiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
### 19. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSES
#### 1. jagu Üldsätted
##### § 433. Üldpõhimõtted
(1) Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga.
(4) Kui rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames taotletakse konfidentsiaalsusnõude järgimist, tuleb sellest koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses kinni pidada. Kui konfidentsiaalsusnõuet ei nõustuta täitma, tuleb sellest taotlevale riigile viivitamata teatada.
##### § 434. Taotlev riik ja täitev riik
(1) Riik, kes pöördub teise riigi poole rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö taotlusega, on taotlev riik.
(2) Riik, kelle poole on taotlev riik pöördunud rahvusvahelise kriminaalmenetlusealase koostöö taotlusega, on täitev riik.
##### § 435. Rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused
(1) Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutus on Justiitsministeerium.
(2) Seaduses sätestatud ulatuses on rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei.
(3) Kui Eesti karistusseadustikku kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuriteo suhtes, tuleb sellest viivitamata teatada Riigiprokuratuurile, kes alustab kriminaalmenetlust või kontrollib kriminaalmenetluse alustamise seaduslikkust ja põhjendatust.
##### § 436. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatus
(1) Eesti Vabariik keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui:
1) see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve;
2) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega;
3) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.
(1) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(1) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis.
(2) Kui taotletakse tunnistaja ja eksperdi kutsumist välisriigi kohtusse, ei või taotlust täita, kui taotlev riik ei taga käesoleva seadustiku §-s 465 sätestatud alustel isiku puutumatuse nõude täitmist.
##### § 437. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagunemine
(1) Eesti Vabariik kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil tekkinud kulud, kui rahvusvahelistest lepingutest või täitva riigi otsusest ei tulene teisiti.
(2) Eesti Vabariik nõuab täitva riigina taotlevalt riigilt sisse:
1) Eestis ekspertide kaasamisega seonduvad kulud;
2) Eestis kaugülekuulamise korraldamisega ning ülekuulatavate ja tõlgi kaasamisega seonduvad kulud, kui taotleva riigiga ei lepita kokku teisiti;
3) Eestile tekkinud muud olulised või vältimatud kulud, mille ulatuses on taotleva riigiga kokku lepitud.
(3) Taotleva riigi taotluse alusel võib Eesti riik maksta kriminaalmenetlusalasele rahvusvahelisele koostööle kaasatud ekspertidele ja tunnistajatele avanssi.
(4) Taotleva riigina kannab Eesti Vabariik täitvas riigis tekkinud kulud, kui need on:
1) tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel ja korras;
2) seotud vahi all viibiva isiku ületoomisega.
#### 2. jagu Väljaandmine
#### 1. jaotis Isiku väljaandmine välisriigile
##### § 438. Väljaandmise lubatavus
(1) Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
##### § 439. Välisriigile isiku väljaandmise üldtingimused
(1) Isiku väljaandmine tema suhtes välisriigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui seda isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isiku väljaandmine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
(3) Kui isik, kelle väljaandmist taotletakse, on toime pannud mitu kuritegu ja väljaandmine on lubatav neist mõne eest, on väljaandmine lubatav ka teiste süütegude eest, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tingimustele.
##### § 440. Välisriigile isiku väljaandmist välistavad või piiravad asjaolud
(1) Isiku väljaandmine välisriigile ei ole lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule lubatud, kui:
1) väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokollide tähenduses, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõikes 1<sup>1</sup> sätestatud juhul;
2) isik on Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud;
3) taotleva riigi või Eesti seaduste kohaselt on kuriteo aegumistähtaeg möödunud või kui amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise.
(2) Eesti kodaniku väljaandmine ei ole lubatud, kui väljaandmistaotluse aluseks on sõjaväeline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollides sätestatu mõttes.
(3) Kui taotlevas riigis võib väljaandmistaotluse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks surmanuhtluse, võib isiku välja anda üksnes tingimusel, et taotleva riigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt ei mõisteta väljaantavale isikule surmanuhtlust või ei viida seda täide, kui surmanuhtlus on mõistetud enne väljaandmistaotluse esitamist.
(4) Välisriigile isiku väljaandmise taotlus võidakse jätta rahuldamata, kui tema suhtes on samas süüdistuses jäetud kriminaalmenetlus alustamata või kui see on lõpetatud.
##### § 441. Väljaandmistaotluste paljusus
(1) Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
##### § 442. Nõuded Eesti Vabariigist isiku väljaandmise taotlusele
(1) Väljaandmistaotluse koostab taotleva riigi pädev õigusasutus ja see adresseeritakse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile.
(2) Väljaandmistaotlusele lisatakse:
1) andmed väljaandmistaotluse aluseks oleva kuriteo toimepanemise aja ja koha ning muude tehiolude kohta, samuti taotleva riigi karistusseaduse kohane kuriteo kvalifikatsioon;
2) väljavõte taotleva riigi karistusseadusest või muust asjaomasest õigusaktist;
3) taotleva riigi menetlusseaduses ettenähtud korras tehtud vahistamismääruse või süüdimõistva kohtuotsuse originaal või tõestatud koopia;
4) võimaluse korral väljanõutava isiku kirjeldus koos muude isikusamasust tuvastada võimaldavate andmetega.
#### 2. jaotis Välisriigile isiku väljaandmise menetlus
##### § 443. Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid
(1) Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
##### § 444. Justiitsministeeriumi toimingud eelmenetluses
(1) Justiitsministeerium kontrollib väljaandmistaotluse nõuetekohasust ja vajalike lisadokumentide olemasolu.
(2) Vajaduse korral võib Justiitsministeerium määrata taotlevale riigile tähtaja lisateabe esitamiseks.
(3) Nõuetekohane väljaandmistaotlus ja lisadokumendid saadetakse viivitamata Riigiprokuratuuri.
##### § 445. Riigiprokuratuuri toimingud eelmenetluses
(1) Kui väljaandmistaotlus saabub välisriigist otse Riigiprokuratuuri, teavitatakse sellest viivitamata Justiitsministeeriumi.
(2) Kui väljaandmistaotlus on saabunud otse Riigiprokuratuuri, võib lisateavet taotleda Justiitsministeeriumi vahenduseta.
(3) Riigiprokuratuur lisab väljaandmistaotlusele karistusregistri väljavõtte ja muud vajalikud andmed ning selgitab, kas väljaantava isiku suhtes on Eestis alustatud kriminaalmenetlust.
(4) Nõuetekohase väljaandmistaotluse koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisamaterjalidega saadab Riigiprokuratuur viivitamata kohtusse.
##### § 446. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtualluvus
(1) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
##### § 447. Väljaandmisvahistamine
(1) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse tunnistamisel võidakse isikule, kelle väljaandmist taotletakse, kohaldada Riigiprokuratuuri taotlusel väljaandmisvahistust.
(2) Edasilükkamatul juhul võib eeluurimiskohtunik Riigiprokuratuuri taotlusel kohaldada väljaandmisvahistust enne väljaandmistaotluse saabumist, kui taotlev riik on:
1) kinnitanud, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud vahistamismäärus või jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;
2) kohustunud viivitamata välja saatma väljaandmistaotluse.
(3) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne väljaandmistaotluse saabumist.
(4) Isikule ei või kohaldada väljaandmisvahistust, kui on ilmnenud väljaandmise õiguslikud takistused.
(5) Isiku, kellele on kohaldatud väljaandmisvahistust, võib vabastada, kui taotlev riik ei ole temale väljaandmisvahistuse kohaldamisest alates kaheksateistkümne päeva jooksul saatnud väljaandmistaotlust. Isik, kellele on kohaldatud väljaandmisvahistust, vabastatakse, kui väljaandmistaotlus ei ole saabunud temale väljaandmisvahistuse kohaldamisest alates neljakümne päeva jooksul.
(6) Isiku väljaandmisvahistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel ei välista väljaandmistaotluse hilisema saabumise korral temale uuesti väljaandmisvahistuse kohaldamist ega tema väljaandmist.
(7) Isikut ei tohi väljaandmisvahistuses pidada üle ühe aasta. Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.
(8) Väljaandmisvahistuse määruse võib vaidlustada käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
##### § 448. Kaitsja osavõtt väljaandmismenetlusest
(1) Väljaandmismenetluses on kaitsjaks advokaat.
(2) Kaitsja osavõtt väljaandmismenetlusest on kohustuslik alates isiku kinnipidamisest käesoleva seadustiku § 447 lõike 3 alusel.
##### § 449. Lihtsustatud väljaandmismenetlus
(1) Välismaalase võib tema poolt kaitsja juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku alusel anda taotlevale riigile välja lihtsustatud korras ilma väljaandmise õiguslikku lubatavust kohtulikult kontrollimata.
(2) Lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumise ettepanek tehakse väljaantavale isikule tema kinnipidamisel. Nõusolek saadetakse viivitamata justiitsministrile, kes otsustab isiku väljaandmise käesoleva seadustiku §-s 452 sätestatud korras.
(3) Justiitsministri otsus välismaalase lihtsustatud väljaandmiseks edastatakse viivitamata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja teadmiseks Riigiprokuratuurile. Lihtsustatud väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuurile, kes otsustab välisriigilt kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse esitamise.
##### § 450. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulik kontrollimine
(1) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks korraldatakse kohtuistung väljaandmistaotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(2) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise menetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtuistungist on kohustustatud osa võtma:
1) riigiprokurör;
2) Eesti kodanik, kelle väljaandmist taotletakse, või välismaalane, kelle väljaandmist taotletakse, kui ta ei ole nõustunud lihtsustatud väljaandmisega või kui talle ei ole kinnipidamisel tehtud lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumise ettepanekut;
3) selle isiku kaitsja, kelle väljaandmist taotletakse.
#### 7. jagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus
##### § 489. Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga
(1) Koostöös Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga lähtutakse käesolevast seadustikust, kui rahvusvahelistest lepingutest ei tulene teisiti.
(2) Rahvusvaheliselt Kriminaalkohtult vahistamistaotluse saamisel korraldab Riigiprokuratuur isiku kinnipidamise käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras ja vahi alla võtmise §-s 131 sätestatud korras.
(3) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril on Eestis menetlustoimingute tegemisel kõik prokuröri õigused ja kohustused vastavalt käesolevale seadustikule.
(4) Kui Rahvusvahelise Kriminaalkohtu abistamistaotlus on vastuolus välisriigi abistamistaotlusega, lahendatakse taotlus välislepingus sätestatud korras.
#### 7<sup>1</sup>. jagu Eurojust
##### § 489<sup>1</sup>. Koostöö Eurojustiga
(1) Koostöös Euroopa Liidu rahvusvahelise õigusalase koostöö üksuse Eurojustiga lähtutakse käesolevast seadustikust, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Eurojusti Eesti liikmeks määratud prokuröril on käesoleva seadustiku kehtivusalal kõik riigiprokuröri õigused ja kohustused vastavalt käesolevale seadustikule.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas alustada kriminaalmenetlust ning pärast esmaste menetlustoimingute tegemist saata kriminaalasja materjalid Riigiprokuratuurile, kes edastab need uurimisalluvuse kohaselt.
#### 8. jagu Loovutamine
#### 1. jaotis Üldsätted
##### § 490. Euroopa vahistamismäärus
(1) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
##### § 491. Loovutamise üldtingimused
(1) Isiku loovutamine tema suhtes taotlevas riigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isik loovutatakse sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui taotlevas riigis on karistuse ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus järgmiste kuritegude toimepanemise eest:
1) kuritegelikus ühenduses osalemine;
2) terrorism;
3) inimkaubandus;
4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
7) korruptsioon;
8) pettus, sealhulgas pettus Euroopa ühenduste 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;
9) rahapesu;
10) raha võltsimine;
11) arvutikuritegu;
12) keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaitamine;
14) tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
15) inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;
16) inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
17) rassism ja ksenofoobia;
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
19) kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
20) kelmus;
21) väljapressimine;
22) piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamine ja nendega kauplemine;
23) haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine;
24) maksevahendi võltsimine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
27) varastatud sõidukitega kauplemine;
28) vägistamine;
29) süütamine;
30) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod;
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaaž.
(3) Isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
##### § 492. Isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Isiku loovutamine ei ole lisaks käesoleva seadustiku § 436 lõike 1 punktis 3 sätestatule lubatud, kui:
1) kuriteole võib kohaldada Eesti karistusseadustikku ning amnestiaakt välistab vahistamismääruse aluseks olevas kuriteos Eestis karistuse kohaldamise;
2) isik on teises liikmesriigis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või kandmisel või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
3) isik, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, on noorem kui neljateistaastane;
4) vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks Eesti kodaniku suhtes ja isik taotleb karistuse täitmist Eestis.
(2) Isiku loovutamisest võib keelduda, kui:
1) vahistamismääruse aluseks olev ja käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetamata tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõigetes 1–2 sätestatud juhul;
2) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga alustatud Eestis kriminaalmenetlust;
3) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga jäetud Eestis kriminaalmenetlus alustamata või menetlus on lõpetatud;
4) kuriteole võib kohaldada Eesti karistusseadustikku ja vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud;
5) isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liige, või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
6) vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteole ei saa samadel asjaoludel kohaldada Eesti karistusseadustikku;
7) käesoleva seadustiku § 502 lõikes 5 sätestatud juhul ei ole kohtu määratud tähtpäevaks esitatud lisateavet.
(3) Eesti loovutab Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke, kellel on Eestis alaline elukoht, kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
(4) Kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks isiku suhtes, kelle süüdimõistmine on toimunud tema osavõtuta kohtumenetlusest ning keda ei olnud teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib isiku loovutada tingimusel, et taotleva riigi kinnituse kohaselt on tagatud võimalus vaadata isiku kriminaalasi uuesti läbi.
(5) Kui taotlevas riigis võib Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks eluaegse vangistuse, võib isiku loovutada tingimusel, et taotleva riigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt on võimalik selle isiku ennetähtaegne vabastamine.
(6) Kui isik, kelle loovutamist taotletakse, omab Eesti Vabariigis puutumatust või eelistusi, peatub Euroopa vahistamismääruse täitmine kuni pädevalt asutuselt teate saamiseni, et isikult on puutumatus või eesõigused ära võetud.
##### § 493. Loovutamise laiendamine
(1) Eestile loovutatud isiku suhtes ei või alustada kriminaalmenetlust, kohaldada vabadust piiravaid abinõusid ega täita kohtuotsust muu enne loovutamist toimepandud kuriteo eest, välja arvatud see kuritegu, mille eest isik loovutati.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
1) loovutatud isikul oli võimalus Eestist lahkuda neljakümne viie päeva jooksul, arvates tema lõplikust vabastamisest, või kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud;
2) kuritegu ei ole karistatav vangistusega;
3) kriminaalmenetlusega ei kaasne vabadust piiravaid abinõusid;
4) karistus ei too endaga kaasa vabaduse võtmist, välja arvatud vabadust piirav asenduskaristus;
5) isik nõustub vabatahtlikult loovutamisega ja sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1, või pärast loovutusotsuse jõustumist on ta nõustunud sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1;
6) isiku loovutanud liikmesriik on andnud oma nõusoleku täiendava süüdistuse esitamiseks.
(3) Loovutamise laiendamise taotlus esitatakse täitva riigi pädevale õigusasutusele.
(4) Eestile esitatud loovutamise laiendamise taotluse võib rahuldada, kui taotluse aluseks on kuritegu, millele saab kohaldada Euroopa vahistamismäärust.
##### § 494. Loovutamine ja väljaandmine kolmandale riigile
(1) Eestile loovutatud isikut ei saa edasi loovutada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile või välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile, välja arvatud juhul, kui:
1) loovutatud isikul oli võimalus Eestist lahkuda neljakümne viie päeva jooksul, arvates tema lõplikust vabastamisest, või kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud;
2) isik on loovutamise või väljaandmisega nõustunud;
3) isiku loovutanud liikmesriik annab edasiloovutamiseks või väljaandmiseks oma nõusoleku.
(2) Euroopa Liidu liikmesriigile loovutatud Eesti Vabariigi kodanikku ei või ilma justiitsministri nõusolekuta edasi loovutada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile ega välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile.
##### § 495. Taotluste paljusus
(1) Kui isiku loovutamist taotleb mitu riiki, otsustab kohus, milline Euroopa vahistamismäärus täidetakse. Otsustamisel lähtutakse eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ning toimepanemise ajast ja kohast, Euroopa vahistamismääruse esitamise järjekorrast ning sellest, kas määrus on tehtud kohtueelseks menetluseks või jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks.
(2) Vajaduse korral võib kohus küsida nõu Eurojustilt.
(3) Kui sama isiku suhtes on esitatud Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmistaotlus, otsustab justiitsminister, milline nendest täidetakse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid.
##### § 496. Loovutatud isiku läbisõiduluba
(1) Loa teise liikmesriigi poolt loovutatava isiku sõiduks läbi Eesti Vabariigi territooriumi annab justiitsminister.
(2) Läbisõidutaotlus peab sisaldama:
1) asjaomase isiku andmeid ja kodakondsust;
2) märget selle kohta, et isiku suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus;
3) teavet kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooni kohta.
##### § 497. Vara loovutamine
(1) Euroopa vahistamismäärusega võib taotleda täitvas riigis asuva vara loovutamist, kui väljanõutav vara on saadud Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga või kui see vara on selles kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina.
(1) Vara võib loovutada või selle loovutamist võib taotleda ka juhul, kui Euroopa vahistamismäärust ei saa esitada põhjusel, et isik on surnud või taotlevast riigist põgenenud.
(2) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused loovutatavale varale ja loovutatav vara tagastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule pärast kohtuotsuse jõustumist.
#### 2. jaotis Loovutamismenetlus
##### § 498. Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädevad asutused
(1) Eestile esitatud Euroopa vahistamismäärust on pädev menetlema ja loovutamisotsust vastu võtma:
1) Harju Maakohus, kui isik on kinni peetud Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui isik on kinni peetud Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas.
(2) Loovutamismenetlusalase koostöö keskasutus on Justiitsministeerium.
##### § 499. Loovutamisvahistamine
(1) Isiku võib Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks võtta vahi alla käesoleva seadustiku § 217 lõikes 8 sätestatud korras. Loovutamisvahistuse otsustab prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik.
(2) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne Euroopa vahistamismääruse saabumist, kui taotluses on kinnitus selle määruse esitamise kohta.
(3) Isiku kinnipidamisel selgitatakse talle kinnipidamise alust ja teatatakse võimalusest nõustuda loovutamisega. Antud nõusolekust ei saa loobuda.
(4) Isikul on kinnipidamisest alates õigus tasuta õigusabile ning tõlgi abile.
(5) Kui Euroopa vahistamismäärust ei ole käesoleva seadustiku § 500 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul saadetud, tuleb isik viivitamata vahi alt vabastada.
##### § 500. Euroopa vahistamismääruse edastamise kanalid
(1) Euroopa vahistamismäärus adresseeritakse Justiitsministeeriumile kolme tööpäeva jooksul, arvates isiku vahistamisest Eestis. Justiitsministeerium edastab Euroopa vahistamismääruse viivitamata pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
(2) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi kaudu saabunud Euroopa vahistamismäärus saadetakse pärast isiku kinnipidamist viivitamata Justiitsministeeriumile, kes edastab selle pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
##### § 501. Kaitsja osavõtt loovutamismenetlusest
(1) Loovutamismenetluses on kaitsjaks advokaat.
(2) Kaitsja osavõtt loovutamismenetlusest on isiku vahi alla võtmise taotluse läbivaatamisest alates kohustuslik.
##### § 502. Kohtulik loovutamismenetlus
(1) Euroopa vahistamismääruse arutamiseks ja isiku loovutamise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung Euroopa vahistamismääruse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Kui isik on teatanud loovutamisega nõustumisest, korraldatakse kohtuistung viie päeva jooksul, arvates Euroopa vahistamismääruse kohtusse saabumisest.
(2) Loovutamismenetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtuistungist on kohustatud osa võtma:
1) prokurör;
2) isik, kelle loovutamist taotletakse;
3) selle isiku kaitsja, kelle loovutamist taotletakse.
(4) Kohtuistungil kohus:
1) selgitab väljaandmistaotlust ning väljaandmismenetluse regulatsiooni, muu hulgas seda, et väljaandmise õiguslikku lubatavust puudutavad asjaolud tuleb esitada Harju Maakohtule või ringkonnakohtule ning nende õigeaegsel esitamata jätmisel jäetakse need väljaandmismenetluses läbi vaatamata;
2) kuulab ära isiku, kelle väljaandmist taotletakse, samuti tema kaitsja ning riigiprokuröri arvamuse väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta.
(5) Kohus võib Justiitsministeeriumi vahendusel määrata taotlevale riigile tähtaja lisateabe edastamiseks.
##### § 451. Kohtulahendid väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikul kontrollimisel
(1) Välisriigile isiku väljaandmise taotluse lahendamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) tunnistab väljaandmise õiguslikult lubatavaks;
2) tunnistab väljaandmise õiguslikult lubamatuks.
1) kontrollib isiku nõusolekut loovutamisega;
2) tutvustab isikule käesoleva seadustiku §-des 493 ja 494 sätestatut;
3) kuulab ära isiku, kelle loovutamist taotletakse, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse.
(5) Kohus võib määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja lisateabe edastamiseks.
(6) Kohus teeb käesoleva seadustiku §-s 503 sätestatud määruse viivitamata pärast isiku loovutamiseks korraldatud kohtuistungit ja edastab selle kohe Justiitsministeeriumile.
(7) Kui ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik loovutamisotsust teha, pikeneb loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud aeg kolmekümne päeva võrra. Sellisest loovutamismenetluse pikendamisest teavitatakse viivitamata taotluse esitajat ja Eurojusti.
##### § 503. Kohtulahendid loovutamismenetluses
(1) Välisriigile isiku loovutamise otsustamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) rahuldab Euroopa vahistamismääruse ja nõustub isiku loovutamisega;
2) ei rahulda Euroopa vahistamismäärust ja keeldub isiku loovutamisest.
(2) Määruses märgitakse:
1) väljaandmismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
2) läbivaadatud taotluse sisu;
3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad;
4) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta;
5) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmisvahistuse kohta.
(3) Määruse koopia edastatakse viivitamata väljaandmismenetlusele allutatud isikule, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ja Justiitsministeeriumile.
(4) Kui kohus tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks, saadetakse Justiitsministeeriumile lisaks määruse koopiale ka väljaandmistaotlus koos teiste väljaandmismenetluse materjalidega.
(5) Kui kohus tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubamatuks, saadetakse määruse koopia koos väljaandmistaotluse ja lisamaterjalidega Justiitsministeeriumile, kes teavitab sellest taotlevat riiki.
##### § 451<sup>1</sup>. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimisel tehtud määruse vaidlustamine
(1) Väljaandmise õiguslikult lubatavaks või lubamatuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku §-s 386 sätestatud korras kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
1) loovutamismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või sünniaeg ja sünnikoht;
2) läbivaadatud Euroopa vahistamismääruse sisu;
3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad ning kui isik on enda loovutamisega nõus, tema nõusolek;
4) kohtu otsustus ja põhjendused loovutamisega nõustumise või mittenõustumise kohta;
5) käesoleva seadustiku § 492 lõigetes 3–5 sätestatud loovutamise tingimused;
6) loovutamismenetlusele allutatud isiku vahi all viibitud aeg;
7) edasikaebamise kord.
(3) Kui Euroopa vahistamismäärus sisaldab vara konfiskeerimise taotlust, otsustab kohus vara konfiskeerimise loovutamismenetluses.
(4) Kui kohus otsustab Euroopa vahistamismääruse rahuldada ja isiku loovutada, kohaldab kohus isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni isiku üleandmiseni.
(5) Kui kohus otsustab loovutamisest keelduda, kohaldatakse isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse jõustumiseni.
(6) Määruse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus loovutatavat isikut loovutamisvahistuses peetakse, ja tehakse loovutatavale isikule allkirja vastu teatavaks.
(7) Loovutamismenetluses tehtud jõustunud määruse koopia saadetakse viivitamata Justiitsministeeriumile, kes teeb selle teatavaks taotlevale riigile.
##### § 504. Loovutamismenetluses tehtud määruse vaidlustamine
(1) Loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu määruse peale Tallinna ringkonnakohtusse ja Tartu Maakohtu määruse peale Tartu ringkonnakohtusse.
(3) Määruskaebus vaadatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul, arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse.
(4) Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
##### § 452. Väljaandmise otsustamine
(1) Eesti kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Väljaandmisotsuse eelnõu valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium.
(2) Välismaalase väljaandmise otsustab justiitsminister.
(3) Väljaandmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse viivitamata.
(4) Otsuse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus väljaantavat isikut väljaandmisvahistuses peetakse, ja tehakse talle allkirja vastu teatavaks.
(5) Isiku väljaandmise otsus jõustub, kui seda ei ole edasi kaevatud käesoleva seadustiku § 452<sup>1</sup> kohaselt või kui kohtumenetluse tulemusena on jäetud otsus muutmata ning kohtulahend on jõustunud. Isiku väljaandmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemisest.
(6) Isiku väljaandmise jõustunud otsus edastatakse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile täitmise korraldamiseks.
(7) Väljaandmisest keeldumise korral vabastatakse isik väljaandmisvahistusest.
(8) Justiitsministeerium teeb väljaandmise või sellest keeldumise otsuse taotlevale riigile viivitamata teatavaks.
##### § 452<sup>1</sup>. Väljaandmisotsuse vaidlustamine
(1) Kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale esitatakse halduskohtule kümne päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates.
(2) Kohus vaatab nõuetekohaselt esitatud kaebuse väljaandmise kohta läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
(3) Halduskohus jätab kaebuse lahendamisel läbi vaatamata asjaolud, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust, välja arvatud juhul, kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada Harju Maakohtule ega ringkonnakohtule.
(4) Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(5) Ringkonnakohus vaatab nõuetekohaselt esitatud apellatsioonkaebuse läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
(6) Kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale tuleb esitada Riigikohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(7) Riigikohus vaatab nõuetekohaselt esitatud kassatsioonkaebuse läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
##### § 453. Väljaandmise edasilükkamine ja ajutine väljaandmine
(1) Justiitsministeerium võib Riigiprokuratuuri ettepanekul lükata jõustunud väljaandmisotsuse täitmise edasi, kui seda tingib väljaantava isiku suhtes Eestis toimuv kriminaalmenetlus või tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle väljaandmine on edasi lükatud, anda taotlevale riigile välja ajutiselt.
##### § 454. Väljaantava isiku üleandmine
(1) Jõustunud väljaandmisotsus saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teatab taotlevale riigile väljaantava isiku üleandmise aja ja koha ning korraldab isiku üleandmise.
(2) Väljaantava isiku võib vabastada väljaandmisvahistusest, kui taotlev riik ei ole teda viieteistkümne päeva jooksul pärast üleandmiseks määratud tähtpäeva üle võtnud. Väljaantav isik tuleb vabastada väljaandmisvahistusest, kui taotlev riik ei ole teda kolmekümne päeva jooksul pärast üleandmiseks määratud tähtpäeva üle võtnud.
##### § 455. Väljaandmise laiendamine
(1) Kui riik, kellele on isik välja antud, taotleb väljaantud isiku suhtes menetlustoimingute tegemist või kohtuotsuse täitmist tulenevalt süütegudest, millega seoses teda ei ole välja antud, järgitakse taotluse lahendamisel käesoleva seadustiku §-des 438–442 sätestatut.
(2) Kohus otsustab väljaandmise laiendamise kirjalikus menetluses taotluse ja lisadokumentide põhjal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui on esitatud taotlus anda isik välja kolmandale riigile.
##### § 456. Väljaantud isiku läbisõiduluba
(1) Loa kolmanda riigi poolt väljaantava isiku sõiduks läbi Eesti Vabariigi territooriumi annab justiitsminister.
(2) Läbisõidutaotlus peab vastama käesoleva seadustiku § 442 nõuetele.
(3) Läbisõiduluba jäetakse andmata, kui:
1) tegu, mille eest isik on välja antud, ei ole Eesti karistusseadustiku järgi karistatav;
2) Eesti peab väljaandmise aluseks olevat tegu poliitiliseks või sõjaväeliseks kuriteoks;
3) väljaantavale isikule võib taotlevas riigis mõista surmanuhtluse ning see riik ei ole kinnitanud, et surmanuhtlust ei mõisteta ega viida täide.
#### 3. jaotis Väljaandmise taotlemine välisriigilt
##### § 457. Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemise menetluse alustamine
(1) Välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist, kui see isik kahtlustatava või süüdistatavana viibib välisriigis ja hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale ning kriminaalmenetluse edasine jätkamine on oluliselt raskendatud või välistatud ilma kahtlustatava või süüdistatava osavõtuta või kui süüdimõistetud isiku väljaandmist eeldab tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemisel arvestatakse käesoleva seadustiku §-des 438–442 sätestatud põhimõtteid.
(3) Järgides käesoleva seadustiku § 458 nõudeid, koostab välisriigile esitatava taotluse isik välja anda:
1) prokuratuur kohtueelses menetluses;
2) kohus kohtumenetluses;
3) Riigiprokuratuur kohtuotsuse täitmise staadiumis.
(4) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne väljaandmistaotluse esitamist määrusega kohaldada väljaandmisvahistust.
(5) Kui välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist kohtumenetluses, koostab isiku vahistamismääruse kriminaalasja menetlev kohus.
(7) Väljaandmistaotlus edastatakse Justiitsministeeriumile.
##### § 458. Nõuded välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele
(1) Välisriigile esitatav isiku väljaandmise taotlus adresseeritakse selle riigi pädevale õigusasutusele.
(2) Taotluses märgitakse:
1) väljaantava isiku nimi, isikukood ja kodakondsus;
2) selle kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, milles kahtlustatavana, süüdistatavana või süüdimõistetuna isiku väljaandmist taotletakse;
3) isikule tõkendina vahistamise kohaldamise kuupäev;
4) isiku välisriigis kinnipidamise kuupäev;
5) viide väljaandmise Euroopa konventsioonile või õigusabilepingule.
(3) Välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele lisatakse käesoleva seadustiku § 442 lõikes 2 loetletud dokumendid ning väljaandmistaotluse ja selle lisade tõlge täitva riigi määratud keelde.
##### § 459. Väljaandmistaotluse esitamine
(1) Väljaandmistaotluse esitab täitvale riigile justiitsminister.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu välisriigilt väljanõutava isiku väljaandmisvahistamist enne väljaandmistaotluse esitamist.
#### 3. jagu Vastastikune abistamine kriminaalasjades
##### § 460. Nõuded abistamistaotlusele
(1) Abistamistaotluses märgitakse:
1) taotluse esitanud asutuse nimetus;
2) taotluse sisu;
3) isiku, kelle kohta taotlus esitatakse, nimi ja aadress ning võimaluse korral tema muud kontaktandmed;
4) selle kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, millega seoses taotlus esitatakse.
(2) Abistamistaotlusele lisatakse:
1) väljavõte asjakohastest õigusaktidest;
2) taotluse ja lisamaterjalide tõlge täitva riigi määratud keelde.
##### § 461. Abistamistaotluse täitmise lubamatus
(1) Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud ja sellest keeldutakse §-s 436 sätestatud alustel.
##### § 462. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse menetlemine Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris
(1) Justiitsministeerium kontrollib välisriigist saabunud abistamistaotluse nõuetekohasust. Nõuetekohane taotlus edastatakse viivitamata Riigiprokuratuurile.
(2) Riigiprokuratuur kontrollib taotluse täitmise lubatavust ja võimalikkust ning edastab selle täitmiseks pädevale õigusasutusele.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri loal alustada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate täitmist enne abistamistaotluse saabumist Justiitsministeeriumi.
(3) Kohtukutsete kättetoimetamise taotlused edastab Justiitsministeerium täitmiseks isiku elu- või asukoha järgsele esimese astme kohtule.
(4) Kui abistamistaotlus esitatakse Eurojusti kaudu, kontrollib Eurojusti Eesti liige abistamistaotluse nõuetekohasust, lubatavust ja võimalikkust ning edastab selle täitmiseks pädevale Eesti õigusasutusele.
##### § 463. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse täitmine
(1) Abistamistaotlust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatutest, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(1) Kui abistamistaotluse täitmiseks on vajalik isiku väljakutsumine kohtusse, siis korraldab kutse kättetoimetamise kohus.
(2) Taotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse Riigiprokuratuuri kaudu Justiitsministeeriumile, kes edastab need taotlevale riigile.
(3) Eurojusti kaudu esitatud välisriigi abistamistaotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse taotlevale riigile Eurojusti kaudu, kui Eurojustiga ei ole kokku lepitud teisiti.
##### § 464. Abistamistaotluse esitamine välisriigile
(1) Kui Eesti Vabariigi rahvusvaheline leping ei näe ette teisiti, esitatakse abistamistaotlus Riigiprokuratuurile, kes kontrollib selle nõuetekohasust. Nõuetekohase taotluse edastab Riigiprokuratuur Justiitsministeeriumile.
(2) Justiitsministeerium teeb viivitamata otsuse esitada taotlus välisriigile või sellest keelduda, teavitades oma otsusest taotluse esitanud õigusasutust. Taotluse esitamata jätmist põhjendatakse.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ka Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu, saates samal ajal taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusasutuste kaudu. Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutaval keskasutusel on õigus enne abistamistaotluse koostamist lisada Schengeni infosüsteemi teade, et tagada õigusabi taotluse täitmiseks vajaliku meetme rakendamine.
(4) Kui taotletakse kaitset tunnistajale, lepitakse kaitsemeetmetes kokku eraldi.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 loetletud kuritegudes esitada abistamistaotluse Euroopa Liidu liikmesriigile Eurojusti kaudu.
(6) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige koostada Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas abistamistaotluse ja edastada selle välisriigile.
(7) Abistamistaotlust on välisriigile pädevad esitama:
1) kohtueelses menetluses prokurör, kelle menetluses on kriminaalasi;
2) kohtumenetluses olevas asjas kohus.
##### § 465. Välisriigile esitatud abistamistaotluse alusel Eestisse saabunud isiku puutumatus
(1) Abistamistaotluses esitatud kutse peale õigusasutusse ilmuvat tunnistajat ega eksperti ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada seoses kuriteoga, mis pandi toime enne tema lahkumist taotleva poole territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud.
(2) Taotluses esitatud kutse peale õigusasutusse ilmuvat süüdistatavat ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada seoses kuriteo või süüdistusega, mis pandi toime või esitati enne tema lahkumist taotleva poole territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud puutumatus lõpeb, kui tunnistaja või ekspert või süüdistatav on olnud Eestis 15 järjestikuse päeva jooksul pärast päeva, millal õigusasutusele ei olnud enam vaja tema kohalolekut, vaatamata sellele, et tal on olnud võimalus lahkuda või et ta on pärast lahkumist tagasi pöördunud.
##### § 466. Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine välisriigile
(1) Kui isik viibib Eestis vahistuses, vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, võib isiku välisriigile selle riigi taotluse alusel justiitsministri otsusega ajutiselt üle anda tema ülekuulamiseks tunnistajana või tema osavõtul muu menetlustoimingu tegemiseks.
(2) Isiku võib ajutiselt üle anda, kui taotlev riik on kinnitanud, et:
1) üleantavat isikut ei anta kohtu alla ega piirata tema põhiõigusi seoses kuriteoga, mis oli toime pandud enne tema lahkumist taotleva riigi territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud;
2) üleantud isik antakse Eestile tagasi kohe pärast menetlustoimingute tegemist.
(3) Isikut ei anta välisriigile ajutiselt üle, kui:
1) ta ei ole sellega nõus;
2) ta peab Eestis viibima seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega;
3) üleandmise tõttu võib pikeneda seadusjärgne vabaduspiirangu tähtaeg;
4) üleandmisest keeldumiseks on muu oluline põhjus.
(4) Üleantud isikule kohaldatakse taotlevas riigis kehtivaid vahistustingimusi ja välisriigis viibitud aeg arvatakse talle Eestis mõistetud karistuse kandmise tähtaja hulka.
##### § 467. Välisriigis viibiva vabaduspiiranguga isiku ajutise ülevõtmise taotlemine
(1) Kui isik viibib välisriigis vahistuses, vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud ja teda on vaja Eestis käimasolevas kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulata või toimetada tema osavõtul muud menetlustoimingut, võivad pädevad õigusasutused taotleda selle isiku ajutist ülevõtmist, arvestades käesoleva seadustiku §-s 465 sätestatud nõudeid.
(2) Taotluses märgitakse:
1) taotluse koostamise aeg ja koht;
2) ajutiselt ületoodava isiku nimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
3) menetlustoimingu nimetus, millega seoses isikut Eestis vajatakse;
4) taotluse menetlusõiguslik alus.
##### § 468. Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine
(1) Käesoleva seadustiku § 69 lõikes 1 sätestatud alustel võib taotleda välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamist. Taotluses märgitakse kaugülekuulamise põhjus, ülekuulatava nimi ja menetlusseisund ning ülekuulaja ametinimetus ja nimi.
(2) Kui taotletakse audiovisuaalset kaugülekuulamist, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav kahtlustatav või süüdistatav on enda kaugülekuulamisega nõus.
(3) Kui taotletakse kaugülekuulamist telefonitsi, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav tunnistaja või ekspert on kaugülekuulamisega nõus.
(4) Kahtlustatava ja süüdistatava telefonitsi kaugülekuulamine ei ole lubatud.
(5) Kaugülekuulamist juhib ja suunab taotleva riigi pädeva õigusasutuse esindaja oma riigi menetlusseaduse kohaselt. Kaugülekuulamisele kutsumisel lähtutakse täitva riigi menetlusseadusest. Ülekuulatav võib keelduda ütluste andmisest ka täitva riigi menetlusseaduse alusel.
(6) Kaugülekuulamist korraldav täitva riigi pädev õigusasutus:
1) määrab kindlaks ja teatab kaugülekuulamise aja;
2) tagab ülekuulatava isiku kutsumise ja ilmumise ülekuulamisele;
3) vastutab ülekuulatava isikusamasuse tuvastamise eest;
4) vastutab oma riigi seaduste täitmise eest;
5) tagab vajaduse korral tõlgi osavõtu.
(7) Kaugülekuulamise salvestab taotleva riigi pädev õigusasutus, kuid seda võib täiendavalt salvestada ka täitva riigi pädev õigusasutus.
(8) Audiovisuaalse kaugülekuulamise protokolli koostab täitva riigi pädev õigusasutus. Telefonitsi toimuva kaugülekuulamise protokolli koostab taotleva riigi pädev õigusasutus.
(9) Kaugülekuulamise protokolli kantakse:
1) kaugülekuulamise aeg ja koht;
2) kaugülekuulamise vorm ning kasutatud tehnikavahendite nimetused;
3) viide kaugülekuulamise aluseks olnud abistamistaotlusele;
4) kaugülekuulamisel osalenud taotleva riigi ja täitva riigi pädevate õigusasutuste esindajate nimed;
5) ülekuulatava isiku menetlusseisund, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja elukoht või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;
6) märkus ülekuulatavale tema õiguste selgitamise kohta;
7) ülekuulatava isiku kinnitus selle kohta, et teda on hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneva vastutuse eest või et ta on andnud ütlusi puudutava vande, kui menetlusseadus näeb sellise kohustuse ette.
##### § 469. Vara välisriigilt väljanõudmine
(1) Välisriigilt võib taotleda selles riigis asuva vara väljaandmist, kui:
1) väljanõutav vara on saadud taotlevas riigis menetletava kuriteoga või kui see on taotleva riigi kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina;
2) taotluse aluseks olev tegu on kuriteona karistatav nii Eesti karistusseadustiku kui ka täitva riigi karistusseaduse järgi.
(2) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused üleantavale varale ja üleantav vara edastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule tema taotlusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(3) Välisriigile esitatavale vara väljaandmise taotlusele lisatakse vara väljanõudmise aluseks olev menetlusotsustus või selle tõestatud koopia või taotleva riigi pädeva õigusasutuse kinnitus, et selline menetlusotsustus oleks tehtud vara asumise korral Eestis.
(4) Edasilükkamatutel juhtudel võib taotleda vara arestimist või läbiotsimise korraldamist enne vara väljaandmise taotluse esitamist.
##### § 470. Vara väljaandmine välisriigile
(1) Käesoleva seadustiku §-s 469 sätestatud alusel Eestist vara välisriigile väljaandmise otsustab vara asukoha järgne maakohtu kohtunik määrusega ainuisikuliselt.
(2) Määruses märgitakse:
1) üleantava vara nimetus ja asukoht ning võimaluse korral vara omaniku või valdaja nimi;
2) läbivaadatud taotluse sisu;
3) määruse sisu ja põhjendus;
4) menetlusõiguslik alus;
5) kohtu otsustus ja edasikaebamise kord.
(3) Jõustunud määruse koopia saadab kohus Justiitsministeeriumile, kes teavitab taotlevat riiki taotluse täitmisest või sellest keeldumisest.
(4) Vara üleandmise taotlevale välisriigile korraldab pädev õigusasutus.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist. Nimetatud toimingud protokollitakse käesolevas seadustikus sätestatud korras.
(6) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel tagaotsitava sõiduki kinnipidamisel koostatakse sõiduki kinnipidamise protokoll. Sõiduk arestitakse käesoleva seadustiku § 142 lõikes 9 sätestatud alustel kaheks kuuks. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei esita välisriik vara väljaandmise taotlust, vabastatakse sõiduk aresti alt.
##### § 471. Riikidevaheline uurimisrühm
(1) Kuritegude kohtueelse uurimise tulemuslikkuse huvides võib selgepiiriliselt määratletud ülesannete täitmiseks kindlal perioodil taotleda riikidevahelise uurimisrühma moodustamist. Taotlus peab sisaldama ettepanekut uurimisrühma koosseisu kohta.
(1) Eestis on ühise uurimisrühma moodustamise taotlust välisriigile pädev esitama Riigiprokuratuur või Eurojusti Eesti liige. Otsuse Eestile esitatud ettepaneku alusel ühise uurimisrühma moodustamise kohta teeb Riigiprokuratuur või Riigiprokuratuuri loal Eurojusti Eesti liige, sõlmides välisriigi pädeva õigusasutusega vastava kokkuleppe.
(2) Ühine uurimisrühm lähtub oma tegevuses asukohariigi seadustest. Selle riigi pädev õigusasutus määrab uurimisrühma juhi ja tagab rühma tegevuse organisatsioonilised ja tehnilised tingimused.
(3) Ühise uurimisrühma juhi teadmisel ja uurimisrühmas osalevate riikide pädevate õigusasutuste nõusolekul võivad menetlustoiminguid teha ka välisriigist pärit rühma liikmed.
(4) Kui uurimisrühma tegevuses tekib vajadus korraldada menetlustoiminguid väljaspool asukohariiki, võib uurimisrühma liige taotleda, et menetlustoimingu teeb uurimisrühmas osaleva riigi pädev uurimisasutus oma territooriumil oma riigi menetlusseaduse kohaselt.
(5) Teavet, mida ühise uurimisrühma liige on saanud ja mis ei ole osalevate riikide pädevatele asutustele teisiti kättesaadav, võib kasutada:
1) tingimusteta eesmärgil, mille saavutamiseks on ühine uurimisrühm moodustatud;
2) teavet edastanud riigi nõusolekul asjaolude selgitamiseks ka muudes kuritegudes, mille menetlemiseks uurimisrühm moodustati. Nõusolekust võib loobuda, kui teave kahjustab ühist uurimist või kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad vastastikuse õigusabi andmise;
3) selleks, et ära hoida vahetu ja suur oht avalikule julgeolekule, ning kui kriminaalmenetlust on juba alustatud ja teabe kasutamine ei ole vastuolus käesoleva lõike punktis 2 märgitud tingimustega;
4) ühise uurimisrühma moodustanud riikide kokkuleppe kohaselt teistel eesmärkidel.
##### § 472. Piiriülene jälgimine
(1) Väljaandmist võimaldava kuriteo kohtueelse menetlusega seoses võib juhul, kui isikut jälgitakse seoses kuriteokahtlusega või seoses vajadusega aidata kaasa kahtlustatava isiku identifitseerimisele või asukoha kindlakstegemisele, jätkata jälgimist teise riigi territooriumil, mis on ühinenud 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi *Schengeni liikmesriik*), kui viimane on andnud eelnevalt esitatud ja põhjendatud taotluse põhjal loa piiriüleseks jälgimiseks. Loaga võivad olla seotud lisatingimused.
(2) Eestis on piiriülese jälgimise taotlust teisele Schengeni liikmesriigile pädev esitama Riigiprokuratuur, edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ringkonnaprokuratuur. Loa Eestile esitatud piiriülese jälgimise taotluse rahuldamise kohta annab Riigiprokuratuur. Taotluse rahuldamine võib olla seotud tingimustega.
(3) Piiriülese jälgimise taotluse esitamine teisele Schengeni liikmesriigile on lubatav käesoleva seadustiku § 126<sup>2</sup> lõikes 2 loetletud kuritegude kohtueelses menetluses. Eesti ei või asukohariigina keelduda taotluse rahuldamisest, kui taotlus on esitatud seoses kuriteoga, mis on nii taotleva riigi seaduse kui ka Eesti karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(4) Edasilükkamatutel juhtudel võib piiriülest jälgimist alustada enne selleks asukohariigilt loa saamist järgmiste kuritegude kohtueelses menetluses:
1) mõrv;
2) tapmine;
3) raske seksuaalkuritegu;
4) süütamine;
5) maksevahendi võltsimine;
6) vargus raskendavatel asjaoludel, röövimine ja varastatud esemete vastuvõtmine;
7) väljapressimine;
8) inimrööv ja pantvangi võtmine;
9) inimkaubandus;
10) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
11) relvi ja lõhkeaineid käsitlevate õigusaktide rikkumine;
12) lõhkeainete abil hävitamine;
13) mürgiste ja ohtlike jäätmete ebaseaduslik vedu;
14) raske kelmus;
15) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;
16) rahapesu;
17) tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
18) kuritegelikus ühenduses osalemine;
19) terrorism.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuritegude kohtueelsel uurimisel on edasilükkamatutel juhtudel piiriülest jälgimist alustatud enne selleks asukohariigilt loa saamist, tuleb viivitamata:
1) asukohariiki teavitada sellest, et taotleva riigi pädeva õigusasutuse töötaja on piiri ületanud ja jälgimist alustanud;
2) esitada asukohariigile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotlus, milles põhjendatakse loata piiriületamist.
(6) Piiriülesel jälgimisel:
1) järgitakse asukohariigi seadusi ja võimuesindajate juhiseid;
2) kantakse kaasas piiriülest jälgimist lubavat dokumenti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul;
3) asukohariigi pädeva ametiasutuse nõudmisel tõendatakse tegutsemist ametiülesannete täitmiseks;
4) võib ametirelva kanda asukohariigi nõusolekul ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
5) ei või siseneda eravaldusse või muusse avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud kohta ega peatada, küsitleda või kinni pidada jälgitavat isikut;
6) teavitatakse asukohariigi pädevat õigusasutust igast jälgimistoimingust ja asukohariigi pädeva õigusasutuse nõudmisel peab jälgimist teostav ametnik ilmuma selgitusi andma;
7) tuleb asukohariigi pädeva õigusasutuse taotlusel osutada abi kriminaalmenetluse läbiviimisel asukohariigis.
(7) Piiriülene jälgimine lõpetatakse:
1) selle toimingu eesmärgi saavutamisel;
2) asukohariigi taotlusel;
3) kui viie tunni jooksul, arvates piiri ületamisest piiriülese jälgimise alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud korras, ei ole asukohariigilt piiriüleseks jälgimiseks luba saadud.
##### § 473. Omaalgatuslik teabeedastus
(1) Kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile ning käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 loetletud kuritegudes Eurojustile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
#### 4. jagu Kriminaalmenetluse üleandmine ja ülevõtmine
##### § 474. Kriminaalmenetluse üleandmine
(1) Taotleda võib kuriteos kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse üleandmist välisriigile, kui:
1) isik on välisriigi kodanik või elab alaliselt välisriigis;
2) isik kannab välisriigis vangistust;
3) taotluse saanud riigis on isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlust samas või mõnes muus kuriteos;
4) tõendid või tähtsamad nendest asuvad välisriigis;
5) leitakse, et süüdistatava kohalolekut kriminaalasja arutamise ajal ei ole võimalik tagada ja tema kohalolek kriminaalasja arutamiseks tagatakse täitvas riigis.
(2) Üleandmistaotlus saadetakse koos kriminaaltoimiku või selle tõestatud koopia ja teiste asjakohaste materjalidega Riigiprokuratuurile.
(3) Riigiprokuratuur kontrollib kriminaalmenetluse üleandmise põhjendatust ning saadab materjalid Justiitsministeeriumile, kes edastab need välisriigile.
(4) Pärast kriminaalmenetluse üleandmise taotluse esitamist ei saa esitada isikule süüdistust kuriteos, mille menetluse üleandmist taotleti, ega täita kohtuotsust, mis on isikule mõistetud sama kuriteo eest varem.
(5) Süüdistuse esitamise ning kohtuotsuse täitmise õigus saadakse tagasi, kui:
1) üleandmise taotlust ei rahuldata;
2) üleandmise taotlust ei võeta vastu;
3) täitev riik otsustab menetluse jätta alustamata või see lõpetada;
4) taotlus võetakse tagasi enne, kui täitev riik on teatanud oma otsusest taotlus rahuldada.
##### § 475. Kriminaalmenetluse ülevõtmine
(1) Kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse edastab Justiitsministeerium Riigiprokuratuurile, kes otsustab välisriigilt kriminaalmenetluse ülevõtmise.
(2) Kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse vastuvõtmisest võib lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatud tingimustele täielikult või osaliselt keelduda, kui:
1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole Eesti kodanik või ei ela alaliselt Eestis;
2) kuritegu, mille kriminaalmenetluse ülevõtmise taotlus on esitatud, on poliitiline või sõjaväeline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollides sätestatu mõttes;
3) kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi;
4) taotlus on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
(3) Ülevõetud kriminaalasja menetlemine allub süüdistatava elukoha järgsele maakohtule või elukoha puudumise korral kohtule, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
#### 5. jagu Välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine
##### § 476. Abistamine välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1) Taotlevale riigile võib osutada abi süüteo eest mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel, kui Justiitsministeeriumile on esitatud taotlus, millele on lisatud jõustunud kohtuotsus või muu asutuse otsus või selle tõestatud koopia.
##### § 477. Abistamise ulatus
(1) Taotlevas riigis mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel ei tohi lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule taotlevat riiki abistada, kui:
1) taotluse aluseks olev kohtuotsus ei ole jõustunud;
2) otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus;
3) otsus on tehtud tagaselja;
4) süüdistatavale ei ole tagatud kaitseõigust või kriminaalmenetlus ei ole toimunud talle arusaadavas keeles;
5) tegu, mille toimepanemise eest on kohaldatud karistust või muud mõjustusvahendit, ei ole kuriteona karistatav Eesti karistusseadustiku järgi või karistusseadustik ei näe ette sellist karistust või mõjutusvahendit, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud süütegude eest;
6) Eesti kohus on isiku samas süüdistuses süüdi mõistnud või tema suhtes on kriminaalmenetlus jäetud alustamata või lõpetatud;
7) Eesti seaduse kohaselt on kohtu- või muu asutuse otsuse täitmine aegunud;
8) otsus on tehtud füüsilise isiku kohta, keda Eesti seaduste kohaselt ei saa tema vanuse tõttu karistada tegude eest, millega seoses otsus on tehtud;
9) otsus on tehtud isiku kohta, kellel on käesoleva seadustiku § 4 punkti 2 alusel puutumatus;
10) rahaline karistus või rahatrahv on võrdväärne või väiksem kui 70 eurot;
11) ei esitata tunnistust või see on ebatäielik või selgelt ei vasta kohtuotsusele või muu asutuse otsusele.
(2) Kui isikule on välisriigis mõistetud vangistus, on tema karistuse täitmisel abi osutamise taotluse rahuldamine lubatud juhul, kui isik on Eesti kodanik ja taotlusele on lisatud isiku kirjalik nõusolek, mille kohaselt ta soostub enda üleandmisega karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Nõusolekust ei saa loobuda.
(3) Kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja, võib nõustuda üleandmisega isiku nõusolekut arvestamata.
(4) Kui taotlevas riigis tehtud konfiskeerimisotsus puudutab menetlusvälist isikut, on selle täitmine keelatud, kui:
1) kolmandale isikule ei ole antud võimalust oma huve kaitsta või
2) otsus ei ole kooskõlas Eesti seaduse alusel samas asjas tsiviilmenetluse korras tehtud kohtulahendiga.
(5) Rahalise karistuse või rahatrahvi vastastikune tunnustamine on lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui Euroopa Liidu liikmesriigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest:
1) kuritegelikus ühenduses osalemine;
2) terrorism;
3) inimkaubandus;
4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine;
7) korruptsioon;
8) pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 1995. aasta 26. juuli Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;
9) rahapesu;
10) raha võltsimine, sealhulgas euro võltsimine;
11) arvutikuritegu;
12) keskkonnakuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine;
13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;
14) tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
15) inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;
16) inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
17) rassism ja ksenofoobia;
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
19) kultuuriväärtustega, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine;
20) kelmus;
21) väljapressimine;
22) piraatkoopiate ja võltsitud kauba valmistamine ning nendega kauplemine;
23) haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine;
24) maksevahendi võltsimine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine;
27) varastatud sõidukitega kauplemine;
28) vägistamine;
29) süütamine;
30) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod;
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaaž;
33) liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega, sõiduaja nõuetega ja autoveo ohutusnõuetega;
34) salakaubavedu;
35) intellektuaalse omandi vastased süüteod;
36) tervisevastased süüteod;
37) karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 2. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod;
38) vargus;
39) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod.
##### § 478. Välisriigilt saabunud kohtuotsuse täitmise taotluse menetlemine Justiitsministeeriumis
(1) Justiitsministeerium kontrollib taotluse nõuetekohasust ja ettenähtud lisadokumentide olemasolu ning edastab nõuetekohase taotluse viivitamata Riigiprokuratuurile.
(1) Välisriigis mõistetud või määratud rahalise karistuse või rahatrahvi otsuse täitmisel on keskasutuseks Justiitsministeerium, kes kontrollib tunnistuse nõuetekohasust ning edastab otsuse koos tunnistusega viivitamata Harju Maakohtule ja Riigiprokuratuurile.
(2) Vangistusega karistatud isiku ülevõtmise või ülevõtmisest keeldumise otsustab justiitsminister.
(3) Taotlevas riigis vangistusega karistatud isiku suhtes jätkatakse kohtuotsuse täitmist seda muutmata, kui isikule taotlevas riigis mõistetud vangistuse pikkus vastab karistusele, mille Eesti karistusseadustik näeb ette sama kuriteo eest.
(4) Vajaduse korral taotletakse välisriigilt Justiitsministeeriumi vahendusel lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja.
##### § 479. Vahistamine ja vahistuses pidamine välisriigi kohtuotsuse täitmiseks
(1) Kui välisriigilt on saadud kohtuotsuse täitmise taotlus, võib riigiprokuröri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel vahistada isiku, kes viibib Eestis ja kelle suhtes taotletakse kohtuotsuse täitmist, millega isikule on mõistetud vangistus, kui on alust arvata, et ta hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest.
(2) Vahistamist ei kohaldata, kui on ilmne, et kohtuotsust ei või täita.
(3) Isik vabastatakse vahi alt, kui vahistamisest alates kolme kuu jooksul ei ole kohus taotleva riigi kohtu otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise otsust teinud.
(4) Vahistamismääruse peale võib määruskaebuse esitada vahistatu, tema kaitsja või prokuratuur.
##### § 480. Kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1) Kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel on kohustuslik. Kaitsjaks välisriigi kohtuotsuse täitmisel ja tunnustamisel on advokaat.
##### § 481. Kohtualluvus välisriigi kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamisel
(1) Välisriigi kohtuotsuste või muu asutuse otsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
##### § 482. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kohtus
(1) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab kohtunik ainuisikuliselt. Kohtuistung, kus arutatakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamist, korraldatakse taotluse kohtusse saabumisest alates kolmekümne päeva jooksul.
(2) Vajaduse korral taotletakse välisriigilt Justiitsministeeriumi kaudu lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja.
(3) Kohtuistungile võib kutsuda menetlusvälise isiku, kelle huve kohtuotsus puudutab, kui ta viibib Eestis. Konfiskeerimise otsustamisel on kolmanda isiku osavõtt kohustuslik.
(4) Karistatud isiku ja prokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.
(5) Kohtuistung protokollitakse.
##### § 483. Kohtu tehtavad määrused välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel
(1) Kohus teeb välisriigi kohtuotsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest:
1) tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks või
2) tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks.
(2) Kui kohtuotsuse täitmist ei lubata, saadab kohus kohtumääruse koopia Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium teeb taotluse täitmisest keeldumise välisriigile teatavaks.
##### § 484. Välisriigis mõistetud karistuse täpsustamine
(1) Kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega.
(2) Täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada Eesti karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.
(3) Kui välisriigis ei ole karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides.
(4) Välisriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada.
(5) Kui välisriigis on karistuse täitmine tingimisi edasi lükatud või kui isik on tingimisi vabastatud, kohaldab kohus Eesti karistusseadustiku sätteid.
(5) Kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku maksmise kohta, konsulteerib Justiitsministeerium välisriigi otsuse teinud pädeva asutusega. Rahalise karistuse või rahatrahvi see osa, mis on teises riigis makstud, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha.
(6) Rahaline karistus, varaline karistus ja konfiskeeritav rahasumma arvutatakse vajaduse korral karistuse täpsustamise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse.
(7) Karistust täpsustades arvestatakse välisriigis vangistuses või käesoleva seadustiku § 479 alusel vahi all oldud aeg karistuse kandmise aja hulka.
##### § 484<sup>1</sup>. Välisriigis mõistetud rahalise karistuse asendamine
(1) Kui välisriigis mõistetud rahalist karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada taotlevas riigis ettenähtud ülemmäära.
##### § 485. Välisriigi kohtuotsuse täpsustamise määrus
(1) Kohus otsustab välisriigi kohtuotsuse täpsustamise määrusega.
(2) Määruses märgitakse, millises ulatuses välisriigi kohtuotsust tunnustatakse, ning määratakse kindlaks täpsustatud karistus, mis viiakse täide Eestis.
(3) Jõustunud määruse koopia saadab kohus karistusregistrile ja Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium teeb taotluse täitmise ja täpsustatud karistuse välisriigile teatavaks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse peale võivad määruskaebuse esitada süüdistatav ja kaitsja, kolmas isik ning prokuratuur.
##### § 486. Täpsustatud karistuse täitmine
(1) Karistus täidetakse Eesti seadustes sätestatud korras.
(2) Karistust ei pöörata täitmisele, kui välisriigi pädev asutus on teatanud karistuse mõistmise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.
##### § 487. Välisriigis kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse, varalise karistuse ja konfiskeerimise täitmise erisused
(1) Rahaline karistus ja varaline karistus pööratakse Eesti riigi tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Konfiskeeritud vara suhtes kohaldatakse käesoleva jao sätteid, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
##### § 487<sup>1</sup>. Välisriigi kohtuotsuse täitmise lõpetamine
(1) Välisriigi kohtuotsuse täitmine lõpetatakse kohe, kui taotlev riik teavitab armuandmisest, amnestiast või karistuse muutmise taotlusest või muust otsusest, mille alusel kohtuotsust ei ole võimalik täita.
##### § 487<sup>2</sup>. Välisriigi muu asutuse määratud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamine ja täitmine
(1) Taotleva riigi muu asutuse kui kohtu määratud rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse käesoleva jao sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta.
#### 6. jagu Eesti kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine
##### § 488. Eesti kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine välisriigilt
(1) Eesti võib välisriigilt taotleda isikule Eesti karistusseadustiku või muu seaduse alusel mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmist, kui:
1) süüdimõistetu on täitva riigi kodanik või alaline elanik või kui ta viibib täitvas riigis ja teda ei anta välja;
1<sup>1</sup>) süüdimõistetu on juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on täitvas riigis;
2) karistuse täitmist välisriigis nõuavad süüdimõistetu või avalikkuse huvid.
(2) Kui süüdimõistetu viibib Eestis, võib taotleda välisriigilt ka vangistuse täitmist, kui süüdimõistetu on enda üleandmisega nõus. Nõusolek on kirjalik ja seda ei saa tagasi võtta.
(3) Kui süüdimõistetu kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub vangistusest vabastamise järgse riigist kohese väljasaatmise korraldus, võib isiku välisriigile üleandmist taotleda tema nõusolekut arvestamata.
(4) Vangistusega karistatud isiku võib karistuse jätkamiseks üle anda, kui taotluse saamise ajal on karistatud isikul jäänud vangistust kanda vähemalt kuus kuud.
(5) Vangistusega karistatud isiku üleandmise või sellest keeldumise otsustab justiitsminister.
(6) Jõustunud kohtu- ja muu asutuse otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks saadetakse otsus või selle tõestatud koopia Justiitsministeeriumile, kes edastab selle koos tunnistusega täitvale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul üleskirjutust võimaldaval viisil. Tunnistuse tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium.
(7) Tunnistuse vormi
(4) Ringkonnakohtu otsus on lõplik.
##### § 505. Isiku üleandmine
(1) Jõustunud loovutamismääruse koopia saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teatab taotlevale riigile loovutatud isiku üleandmise aja ja koha ning korraldab isiku üleandmise.
(2) Loovutatud isik antakse üle kümne päeva jooksul, arvates loovutamismääruse jõustumisest.
(3) Kui üleandmist takistavad asjaolud, mis ei olene täitvast ega taotlevast riigist, antakse isik üle kümne päeva jooksul, arvates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(4) Üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata, kui on piisav alus arvata, et määruse täideviimine võib ohustada loovutatava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse kohe pärast eelnimetatud põhjuse äralangemist ja isik antakse üle kümne päeva jooksul, arvates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud tähtaja jooksul ei ole isik üle antud, vabastatakse ta vahi alt.
##### § 506. Loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine
(1) Justiitsministeerium võib lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui seda tingib loovutatava isiku suhtes Eestis toimuv kriminaalmenetlus või tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Kirjalikul kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutada taotlevale riigile ajutiselt.
#### 3. jaotis Vahistamismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile
##### § 507. Euroopa vahistamismääruse esitamine
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus, kelle menetluses on Euroopa vahistamismääruse aluseks olev kuritegu.
(2) Jõustunud kohtulahendi täitmiseks on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus.
(2) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne Euroopa vahistamismääruse koostamist kohaldada loovutamisvahistust.
(2) Kui isiku loovutamist taotletakse kohtumenetluses, kohaldab isiku loovutamisvahistust kriminaalasja menetlev kohus.
(3) Euroopa vahistamismäärus koostatakse eesti keeles ja selle tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium.
(4) Euroopa vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile Justiitsministeeriumi kaudu.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib prokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu Euroopa Liidu liikmesriigilt loovutatava isiku loovutamisvahistust enne Euroopa vahistamismääruse esitamist.
##### § 508. Euroopa vahistamismääruse sisu, vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa vahistamismääruses märgitakse:
1) asjaomase isiku andmed ja kodakondsus;
2) vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi ja kontaktandmed;
3) märge jõustunud kohtuotsuse või vahi alla võtmise määruse kohta;
4) kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon;
5) jõustunud kohtuotsuse korral määratud karistus või määruse sisuks oleva kuriteo eest ettenähtud karistusmäär määruse teinud riigi õiguse alusel.
(2) Euroopa vahistamismääruse vormi kehtestab justiitsminister määrusega.
(3) Vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
#### 9. jagu Vara arestimine ja tõendi hoiulevõtmine Euroopa Liidu liikmesriikides
#### 1. jaotis Üldsätted
##### § 508<sup>1</sup>. Euroopa määrus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta
(1) Euroopa määrus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta (edaspidi *Euroopa arestimismäärus*) on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile vara konfiskeerimise tagamiseks või tõendina kasutatava vara hävitamise, muundamise, teisaldamise, üleandmise või käsutamise takistamiseks.
(2) Euroopa arestimismääruse alusel võib arestida või hoiule võtta:
1) kuriteoga saadud vara või kuriteoga saadud vara väärtusele vastava vara;
2) kuriteo toimepanemise vahendi;
3) kuriteo vahetu objekti;
4) muu asitõendi, dokumendi või teabetalletuse, mis on kriminaalmenetluses kasutatav tõendina.
(3) Euroopa arestimismäärus esitatakse täitvale riigile, järgides nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.08.2003, lk 45–55) lisas toodud vormi.
(4) Euroopa arestimismäärusele lisatakse taotleva riigi pädeva õigusasutuse tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmise määruse koopia.
##### § 508<sup>2</sup>. Euroopa arestimismäärusega kaasnev abistamistaotlus
(1) Koos Euroopa arestimismäärusega edastatakse täitvale riigile ka abistamistaotlus:
1) tõendi üleandmiseks taotlevale riigile;
2) vara konfiskeerimiseks või
3) vara säilitamiseks kuni käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud taotluse esitamiseni koos hinnanguga taotluse eeldatava esitamise aja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotlust menetletakse käesoleva seadustiku 19. peatüki 3. või 5. jao sätete kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud abistamistaotluse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ja karistatav taotlevas riigis vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.
##### § 508<sup>3</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Euroopa arestimismääruse täitmine ei ole lubatud, kui:
1) Euroopa arestimismääruse aluseks olev tegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;
2) isikul, kelle vara arestimist või hoiulevõtmist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või eesõigusi;
3) Euroopa arestimismääruse põhjal on selge, et käesoleva seadustiku §-s 508<sup>2</sup> sätestatud abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata määruse esitanud riigi seaduse alusel;
4) Euroopa arestimismäärus ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks olevale taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrusele või Euroopa arestimismäärusele ei ole lisatud selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust või selle koopiat.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Euroopa arestimismääruse täitmisest keeldumisest teavitatakse taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul võib Riigiprokuratuur määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks.
##### § 508<sup>4</sup>. Kahju hüvitamine
(1) Eesti hüvitab taotleva riigina kõik kulud, mida täitev riik on vastavalt selle riigi seadustele kandnud seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes täitva riigi süülisest tegevusest. Kahjude hüvitamise otsustab Justiitsministeerium.
(2) Eestil on õigus täitva riigina nõuda taotlevalt riigilt kulude hüvitamist, mida Eesti on hüvitanud kolmandale isikule seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes Eesti süülisest tegevusest. Taotlevale riigile kulude hüvitamise nõude esitamise otsustab Justiitsministeerium.
##### § 508<sup>5</sup>. Teavitamine
(1) Käesolevas jaos sätestatud kohustus teavitada taotleva riigi pädevat õigusasutust Euroopa arestimismääruse täitmisega või täitmisest keeldumisega seotud või muudest asjaoludest tuleb täita viivitamata ning teade tuleb esitada kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
#### 2. jaotis Euroopa arestimismääruse täitmine
##### § 508<sup>6</sup>. Euroopa arestimismääruse menetlemiseks pädev asutus
(1) Eestile esitatud Euroopa arestimismäärust on pädev menetlema ja Euroopa arestimismääruse täitmist otsustama Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuur kaasab vajaduse korral otsuse täitmisesse ringkonnaprokuratuuri.
(2) Kui Euroopa arestimismäärus sisaldab käesoleva seadustiku § 508<sup>2</sup> lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud taotlust, edastab Riigiprokuratuur Euroopa arestimismääruse koopia Justiitsministeeriumile.
##### § 508<sup>7</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmise otsustamine
(1) Euroopa arestimismäärus tuleb läbi vaadata viivitamata ja otsustada Euroopa arestimismääruse saamisest arvates 24 tunni jooksul selle täitmise lubatavus, selle täitmisest keeldumine, selle täitmise edasilükkamine või taotlevalt riigilt võimaluse korral lisaandmete nõudmine.
##### § 508<sup>8</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmine
(1) Euroopa arestimismäärust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse tõendi hoiulevõtmise taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatust, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmiseks käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras otsustatakse vara arestimine prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega.
(3) Euroopa arestimismääruse alusel on pädev vara arestimist otsustama:
1) Harju Maakohus, kui taotluse objektiks olev vara asub Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui taotluse objektiks olev vara asub Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas;
3) maakohus, kellele vastav taotlus on esitatud, kui vara asukohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata.
(4) Euroopa arestimismääruse täitmisest teavitab Riigiprokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(5) Vara arestitakse ja tõendid võetakse hoiule kuni käesoleva seadustiku § 508<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatud abistamistaotluse täitmise otsustamiseni.
(6) Kui taotleva riigi pädev õigusasutus teatab Euroopa arestimismääruse tühistamisest, vabastatakse arestitud vara ja tagastatakse äravõetud tõendid viivitamata.
(7) Kui Euroopa arestimismäärust ei ole võimalik täita põhjusel, et vara või tõendid on kadunud, hävitatud või nende asukohta ei ole võimalik tuvastada ka pärast taotleva riigiga konsulteerimist, teatatakse sellest taotleva riigi pädevale õigusasutusele.
##### § 508<sup>9</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmise edasilükkamine
(1) Prokuratuur võib Euroopa arestimismääruse täitmise edasi lükata, kui:
1) selle täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust;
2) Euroopa arestimismääruses nimetatud vara või tõend on Eestis käimasoleva kriminaalmenetlusega seoses arestitud või hoiule võetud.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmise edasilükkamisest teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust. Lisaks edasilükkamise põhjusele tuleb võimaluse korral teada anda ka edasilükkamise eeldatav kestus.
(3) Edasilükkamise põhjuste äralangemisel võtab prokuratuur viivitamata tarvitusele abinõud Euroopa arestimismääruse täitmiseks ja teavitab sellest taotleva riigi pädevat õigusasutust.
##### § 508<sup>10</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi ja toimingu vaidlustamine
(1) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused tema varale, mis on Euroopa arestimismääruse objektiks. Kaebus prokuratuuri määruse või uurimisasutuse tegevuse peale seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Vara arestimise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
(2) Eestile esitatud Euroopa arestimismäärust ja selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust ei saa Eestis vaidlustada. Isiku soovil annab Riigiprokuratuur talle kontaktandmed, mille abil on isikul võimalik uurida Euroopa arestimismääruse vaidlustamise korda taotlevas riigis.
(3) Kaebuse esitamine ei peata vaidlustatava määruse täitmist, kui vaidluse lahendaja ei otsusta teisiti.
(4) Eestile esitatud Euroopa arestimismääruse täitmisega seotud kaebuse esitamisest ja kaebuse lahendamisel tehtud lahendist teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
#### 3. jaotis Euroopa arestimismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile
##### § 508<sup>11</sup>. Euroopa arestimismääruse koostamine
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa arestimismäärust pädev koostama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.
(2) Euroopa arestimismääruse koostab ja edastab koos käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud määruse koopiaga vara või tõendi asukohajärgse riigi pädevale õigusasutusele prokuratuur või kohus, kelle menetluses on Euroopa arestimismääruse aluseks olev kuritegu. Prokuratuuri koostatud Euroopa arestimismäärus edastatakse täitvale riigile Riigiprokuratuuri kaudu.
(3) Kui täitmiseks saadetud Euroopa arestimismäärus tühistatakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat õigusasutust.
##### § 508<sup>12</sup>. Euroopa arestimismääruse esitamise vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa arestimismääruse koostamisel lähtutakse käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõigetes 3 ja 4 ning § 508<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatust.
(2) Euroopa arestimismääruse vormi
.
#### 7. jagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus
##### § 489. Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga
(1) Koostöös Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga lähtutakse käesolevast seadustikust, kui rahvusvahelistest lepingutest ei tulene teisiti.
(2) Rahvusvaheliselt Kriminaalkohtult vahistamistaotluse saamisel korraldab Riigiprokuratuur isiku kinnipidamise käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras ja vahi alla võtmise §-s 131 sätestatud korras.
(3) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril on Eestis menetlustoimingute tegemisel kõik prokuröri õigused ja kohustused vastavalt käesolevale seadustikule.
(4) Kui Rahvusvahelise Kriminaalkohtu abistamistaotlus on vastuolus välisriigi abistamistaotlusega, lahendatakse taotlus välislepingus sätestatud korras.
#### 7<sup>1</sup>. jagu Eurojust
##### § 489<sup>1</sup>. Koostöö Eurojustiga
(1) Koostöös Euroopa Liidu rahvusvahelise õigusalase koostöö üksuse Eurojustiga lähtutakse käesolevast seadustikust, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Eurojusti Eesti liikmeks määratud prokuröril on käesoleva seadustiku kehtivusalal kõik riigiprokuröri õigused ja kohustused vastavalt käesolevale seadustikule.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas alustada kriminaalmenetlust ning pärast esmaste menetlustoimingute tegemist saata kriminaalasja materjalid Riigiprokuratuurile, kes edastab need uurimisalluvuse kohaselt.
#### 8. jagu Loovutamine
#### 1. jaotis Üldsätted
##### § 490. Euroopa vahistamismäärus
(1) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
##### § 491. Loovutamise üldtingimused
(1) Isiku loovutamine tema suhtes taotlevas riigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isik loovutatakse sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui taotlevas riigis on karistuse ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus järgmiste kuritegude toimepanemise eest:
1) kuritegelikus ühenduses osalemine;
2) terrorism;
3) inimkaubandus;
4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
7) korruptsioon;
8) pettus, sealhulgas pettus Euroopa ühenduste 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;
9) rahapesu;
10) raha võltsimine;
11) arvutikuritegu;
12) keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaitamine;
14) tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
15) inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;
16) inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
17) rassism ja ksenofoobia;
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
19) kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
20) kelmus;
21) väljapressimine;
22) piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamine ja nendega kauplemine;
23) haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine;
24) maksevahendi võltsimine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
27) varastatud sõidukitega kauplemine;
28) vägistamine;
29) süütamine;
30) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod;
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaaž.
(3) Isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
##### § 492. Isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Isiku loovutamine ei ole lisaks käesoleva seadustiku § 436 lõike 1 punktis 3 sätestatule lubatud, kui:
1) kuriteole võib kohaldada Eesti karistusseadustikku ning amnestiaakt välistab vahistamismääruse aluseks olevas kuriteos Eestis karistuse kohaldamise;
2) isik on teises liikmesriigis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või kandmisel või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
3) isik, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, on noorem kui neljateistaastane;
4) vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks Eesti kodaniku suhtes ja isik taotleb karistuse täitmist Eestis.
(2) Isiku loovutamisest võib keelduda, kui:
1) vahistamismääruse aluseks olev ja käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetamata tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõigetes 1–2 sätestatud juhul;
2) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga alustatud Eestis kriminaalmenetlust;
3) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga jäetud Eestis kriminaalmenetlus alustamata või menetlus on lõpetatud;
4) kuriteole võib kohaldada Eesti karistusseadustikku ja vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud;
5) isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liige, või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
6) vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteole ei saa samadel asjaoludel kohaldada Eesti karistusseadustikku;
7) käesoleva seadustiku § 502 lõikes 5 sätestatud juhul ei ole kohtu määratud tähtpäevaks esitatud lisateavet.
(3) Eesti loovutab Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke, kellel on Eestis alaline elukoht, kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
(4) Kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks isiku suhtes, kelle süüdimõistmine on toimunud tema osavõtuta kohtumenetlusest ning keda ei olnud teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib isiku loovutada tingimusel, et taotleva riigi kinnituse kohaselt on tagatud võimalus vaadata isiku kriminaalasi uuesti läbi.
(5) Kui taotlevas riigis võib Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks eluaegse vangistuse, võib isiku loovutada tingimusel, et taotleva riigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt on võimalik selle isiku ennetähtaegne vabastamine.
(6) Kui isik, kelle loovutamist taotletakse, omab Eesti Vabariigis puutumatust või eelistusi, peatub Euroopa vahistamismääruse täitmine kuni pädevalt asutuselt teate saamiseni, et isikult on puutumatus või eesõigused ära võetud.
##### § 493. Loovutamise laiendamine
(1) Eestile loovutatud isiku suhtes ei või alustada kriminaalmenetlust, kohaldada vabadust piiravaid abinõusid ega täita kohtuotsust muu enne loovutamist toimepandud kuriteo eest, välja arvatud see kuritegu, mille eest isik loovutati.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
1) loovutatud isikul oli võimalus Eestist lahkuda neljakümne viie päeva jooksul, arvates tema lõplikust vabastamisest, või kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud;
2) kuritegu ei ole karistatav vangistusega;
3) kriminaalmenetlusega ei kaasne vabadust piiravaid abinõusid;
4) karistus ei too endaga kaasa vabaduse võtmist, välja arvatud vabadust piirav asenduskaristus;
5) isik nõustub vabatahtlikult loovutamisega ja sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1, või pärast loovutusotsuse jõustumist on ta nõustunud sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1;
6) isiku loovutanud liikmesriik on andnud oma nõusoleku täiendava süüdistuse esitamiseks.
(3) Loovutamise laiendamise taotlus esitatakse täitva riigi pädevale õigusasutusele.
(4) Eestile esitatud loovutamise laiendamise taotluse võib rahuldada, kui taotluse aluseks on kuritegu, millele saab kohaldada Euroopa vahistamismäärust.
##### § 494. Loovutamine ja väljaandmine kolmandale riigile
(1) Eestile loovutatud isikut ei saa edasi loovutada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile või välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile, välja arvatud juhul, kui:
1) loovutatud isikul oli võimalus Eestist lahkuda neljakümne viie päeva jooksul, arvates tema lõplikust vabastamisest, või kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud;
2) isik on loovutamise või väljaandmisega nõustunud;
3) isiku loovutanud liikmesriik annab edasiloovutamiseks või väljaandmiseks oma nõusoleku.
(2) Euroopa Liidu liikmesriigile loovutatud Eesti Vabariigi kodanikku ei või ilma justiitsministri nõusolekuta edasi loovutada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile ega välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile.
##### § 495. Taotluste paljusus
(1) Kui isiku loovutamist taotleb mitu riiki, otsustab kohus, milline Euroopa vahistamismäärus täidetakse. Otsustamisel lähtutakse eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ning toimepanemise ajast ja kohast, Euroopa vahistamismääruse esitamise järjekorrast ning sellest, kas määrus on tehtud kohtueelseks menetluseks või jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks.
(2) Vajaduse korral võib kohus küsida nõu Eurojustilt.
(3) Kui sama isiku suhtes on esitatud Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmistaotlus, otsustab justiitsminister, milline nendest täidetakse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid.
##### § 496. Loovutatud isiku läbisõiduluba
(1) Loa teise liikmesriigi poolt loovutatava isiku sõiduks läbi Eesti Vabariigi territooriumi annab justiitsminister.
(2) Läbisõidutaotlus peab sisaldama:
1) asjaomase isiku andmeid ja kodakondsust;
2) märget selle kohta, et isiku suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus;
3) teavet kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooni kohta.
##### § 497. Vara loovutamine
(1) Euroopa vahistamismäärusega võib taotleda täitvas riigis asuva vara loovutamist, kui väljanõutav vara on saadud Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga või kui see vara on selles kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina.
(1) Vara võib loovutada või selle loovutamist võib taotleda ka juhul, kui Euroopa vahistamismäärust ei saa esitada põhjusel, et isik on surnud või taotlevast riigist põgenenud.
(2) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused loovutatavale varale ja loovutatav vara tagastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule pärast kohtuotsuse jõustumist.
#### 2. jaotis Loovutamismenetlus
##### § 498. Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädevad asutused
(1) Eestile esitatud Euroopa vahistamismäärust on pädev menetlema ja loovutamisotsust vastu võtma:
1) Harju Maakohus, kui isik on kinni peetud Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui isik on kinni peetud Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas.
(2) Loovutamismenetlusalase koostöö keskasutus on Justiitsministeerium.
##### § 499. Loovutamisvahistamine
(1) Isiku võib Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks võtta vahi alla käesoleva seadustiku § 217 lõikes 8 sätestatud korras. Loovutamisvahistuse otsustab prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik.
(2) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne Euroopa vahistamismääruse saabumist, kui taotluses on kinnitus selle määruse esitamise kohta.
(3) Isiku kinnipidamisel selgitatakse talle kinnipidamise alust ja teatatakse võimalusest nõustuda loovutamisega. Antud nõusolekust ei saa loobuda.
(4) Isikul on kinnipidamisest alates õigus tasuta õigusabile ning tõlgi abile.
(5) Kui Euroopa vahistamismäärust ei ole käesoleva seadustiku § 500 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul saadetud, tuleb isik viivitamata vahi alt vabastada.
##### § 500. Euroopa vahistamismääruse edastamise kanalid
(1) Euroopa vahistamismäärus adresseeritakse Justiitsministeeriumile kolme tööpäeva jooksul, arvates isiku vahistamisest Eestis. Justiitsministeerium edastab Euroopa vahistamismääruse viivitamata pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
(2) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi kaudu saabunud Euroopa vahistamismäärus saadetakse pärast isiku kinnipidamist viivitamata Justiitsministeeriumile, kes edastab selle pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
##### § 501. Kaitsja osavõtt loovutamismenetlusest
(1) Loovutamismenetluses on kaitsjaks advokaat.
(2) Kaitsja osavõtt loovutamismenetlusest on isiku vahi alla võtmise taotluse läbivaatamisest alates kohustuslik.
##### § 502. Kohtulik loovutamismenetlus
(1) Euroopa vahistamismääruse arutamiseks ja isiku loovutamise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung Euroopa vahistamismääruse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Kui isik on teatanud loovutamisega nõustumisest, korraldatakse kohtuistung viie päeva jooksul, arvates Euroopa vahistamismääruse kohtusse saabumisest.
(2) Loovutamismenetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtuistungist on kohustatud osa võtma:
1) prokurör;
2) isik, kelle loovutamist taotletakse;
3) selle isiku kaitsja, kelle loovutamist taotletakse.
(4) Kohtuistungil kohus:
1) kontrollib isiku nõusolekut loovutamisega;
2) tutvustab isikule käesoleva seadustiku §-des 493 ja 494 sätestatut;
3) kuulab ära isiku, kelle loovutamist taotletakse, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse.
(5) Kohus võib määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja lisateabe edastamiseks.
(6) Kohus teeb käesoleva seadustiku §-s 503 sätestatud määruse viivitamata pärast isiku loovutamiseks korraldatud kohtuistungit ja edastab selle kohe Justiitsministeeriumile.
(7) Kui ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik loovutamisotsust teha, pikeneb loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud aeg kolmekümne päeva võrra. Sellisest loovutamismenetluse pikendamisest teavitatakse viivitamata taotluse esitajat ja Eurojusti.
##### § 503. Kohtulahendid loovutamismenetluses
(1) Välisriigile isiku loovutamise otsustamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) rahuldab Euroopa vahistamismääruse ja nõustub isiku loovutamisega;
2) ei rahulda Euroopa vahistamismäärust ja keeldub isiku loovutamisest.
(2) Määruses märgitakse:
1) loovutamismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või sünniaeg ja sünnikoht;
2) läbivaadatud Euroopa vahistamismääruse sisu;
3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad ning kui isik on enda loovutamisega nõus, tema nõusolek;
4) kohtu otsustus ja põhjendused loovutamisega nõustumise või mittenõustumise kohta;
5) käesoleva seadustiku § 492 lõigetes 3–5 sätestatud loovutamise tingimused;
6) loovutamismenetlusele allutatud isiku vahi all viibitud aeg;
7) edasikaebamise kord.
(3) Kui Euroopa vahistamismäärus sisaldab vara konfiskeerimise taotlust, otsustab kohus vara konfiskeerimise loovutamismenetluses.
(4) Kui kohus otsustab Euroopa vahistamismääruse rahuldada ja isiku loovutada, kohaldab kohus isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni isiku üleandmiseni.
(5) Kui kohus otsustab loovutamisest keelduda, kohaldatakse isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse jõustumiseni.
(6) Määruse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus loovutatavat isikut loovutamisvahistuses peetakse, ja tehakse loovutatavale isikule allkirja vastu teatavaks.
(7) Loovutamismenetluses tehtud jõustunud määruse koopia saadetakse viivitamata Justiitsministeeriumile, kes teeb selle teatavaks taotlevale riigile.
##### § 504. Loovutamismenetluses tehtud määruse vaidlustamine
(1) Loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu määruse peale Tallinna ringkonnakohtusse ja Tartu Maakohtu määruse peale Tartu ringkonnakohtusse.
(3) Määruskaebus vaadatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul, arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse.
(4) Ringkonnakohtu otsus on lõplik.
##### § 505. Isiku üleandmine
(1) Jõustunud loovutamismääruse koopia saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teatab taotlevale riigile loovutatud isiku üleandmise aja ja koha ning korraldab isiku üleandmise.
(2) Loovutatud isik antakse üle kümne päeva jooksul, arvates loovutamismääruse jõustumisest.
(3) Kui üleandmist takistavad asjaolud, mis ei olene täitvast ega taotlevast riigist, antakse isik üle kümne päeva jooksul, arvates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(4) Üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata, kui on piisav alus arvata, et määruse täideviimine võib ohustada loovutatava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse kohe pärast eelnimetatud põhjuse äralangemist ja isik antakse üle kümne päeva jooksul, arvates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud tähtaja jooksul ei ole isik üle antud, vabastatakse ta vahi alt.
##### § 506. Loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine
(1) Justiitsministeerium võib lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui seda tingib loovutatava isiku suhtes Eestis toimuv kriminaalmenetlus või tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Kirjalikul kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutada taotlevale riigile ajutiselt.
#### 3. jaotis Vahistamismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile
##### § 507. Euroopa vahistamismääruse esitamine
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus, kelle menetluses on Euroopa vahistamismääruse aluseks olev kuritegu.
(2) Jõustunud kohtulahendi täitmiseks on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus.
(2) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne Euroopa vahistamismääruse koostamist kohaldada loovutamisvahistust.
(2) Kui isiku loovutamist taotletakse kohtumenetluses, kohaldab isiku loovutamisvahistust kriminaalasja menetlev kohus.
(3) Euroopa vahistamismäärus koostatakse eesti keeles ja selle tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium.
(4) Euroopa vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile Justiitsministeeriumi kaudu.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib prokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu Euroopa Liidu liikmesriigilt loovutatava isiku loovutamisvahistust enne Euroopa vahistamismääruse esitamist.
##### § 508. Euroopa vahistamismääruse sisu, vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa vahistamismääruses märgitakse:
1) asjaomase isiku andmed ja kodakondsus;
2) vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi ja kontaktandmed;
3) märge jõustunud kohtuotsuse või vahi alla võtmise määruse kohta;
4) kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon;
5) jõustunud kohtuotsuse korral määratud karistus või määruse sisuks oleva kuriteo eest ettenähtud karistusmäär määruse teinud riigi õiguse alusel.
(2) Euroopa vahistamismääruse vormi kehtestab justiitsminister määrusega.
(3) Vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
#### 9. jagu Vara arestimine ja tõendi hoiulevõtmine Euroopa Liidu liikmesriikides
#### 1. jaotis Üldsätted
##### § 508<sup>1</sup>. Euroopa määrus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta
(1) Euroopa määrus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta (edaspidi *Euroopa arestimismäärus*) on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile vara konfiskeerimise tagamiseks või tõendina kasutatava vara hävitamise, muundamise, teisaldamise, üleandmise või käsutamise takistamiseks.
(2) Euroopa arestimismääruse alusel võib arestida või hoiule võtta:
1) kuriteoga saadud vara või kuriteoga saadud vara väärtusele vastava vara;
2) kuriteo toimepanemise vahendi;
3) kuriteo vahetu objekti;
4) muu asitõendi, dokumendi või teabetalletuse, mis on kriminaalmenetluses kasutatav tõendina.
(3) Euroopa arestimismäärus esitatakse täitvale riigile, järgides nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.08.2003, lk 45–55) lisas toodud vormi.
(4) Euroopa arestimismäärusele lisatakse taotleva riigi pädeva õigusasutuse tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmise määruse koopia.
##### § 508<sup>2</sup>. Euroopa arestimismäärusega kaasnev abistamistaotlus
(1) Koos Euroopa arestimismäärusega edastatakse täitvale riigile ka abistamistaotlus:
1) tõendi üleandmiseks taotlevale riigile;
2) vara konfiskeerimiseks või
3) vara säilitamiseks kuni käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud taotluse esitamiseni koos hinnanguga taotluse eeldatava esitamise aja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotlust menetletakse käesoleva seadustiku 19. peatüki 3. või 5. jao sätete kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud abistamistaotluse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ja karistatav taotlevas riigis vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.
##### § 508<sup>3</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Euroopa arestimismääruse täitmine ei ole lubatud, kui:
1) Euroopa arestimismääruse aluseks olev tegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;
2) isikul, kelle vara arestimist või hoiulevõtmist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või eesõigusi;
3) Euroopa arestimismääruse põhjal on selge, et käesoleva seadustiku §-s 508<sup>2</sup> sätestatud abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata määruse esitanud riigi seaduse alusel;
4) Euroopa arestimismäärus ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks olevale taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrusele või Euroopa arestimismäärusele ei ole lisatud selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust või selle koopiat.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Euroopa arestimismääruse täitmisest keeldumisest teavitatakse taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul võib Riigiprokuratuur määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks.
##### § 508<sup>4</sup>. Kahju hüvitamine
(1) Eesti hüvitab taotleva riigina kõik kulud, mida täitev riik on vastavalt selle riigi seadustele kandnud seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes täitva riigi süülisest tegevusest. Kahjude hüvitamise otsustab Justiitsministeerium.
(2) Eestil on õigus täitva riigina nõuda taotlevalt riigilt kulude hüvitamist, mida Eesti on hüvitanud kolmandale isikule seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes Eesti süülisest tegevusest. Taotlevale riigile kulude hüvitamise nõude esitamise otsustab Justiitsministeerium.
##### § 508<sup>5</sup>. Teavitamine
(1) Käesolevas jaos sätestatud kohustus teavitada taotleva riigi pädevat õigusasutust Euroopa arestimismääruse täitmisega või täitmisest keeldumisega seotud või muudest asjaoludest tuleb täita viivitamata ning teade tuleb esitada kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
#### 2. jaotis Euroopa arestimismääruse täitmine
##### § 508<sup>6</sup>. Euroopa arestimismääruse menetlemiseks pädev asutus
(1) Eestile esitatud Euroopa arestimismäärust on pädev menetlema ja Euroopa arestimismääruse täitmist otsustama Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuur kaasab vajaduse korral otsuse täitmisesse ringkonnaprokuratuuri.
(2) Kui Euroopa arestimismäärus sisaldab käesoleva seadustiku § 508<sup>2</sup> lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud taotlust, edastab Riigiprokuratuur Euroopa arestimismääruse koopia Justiitsministeeriumile.
##### § 508<sup>7</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmise otsustamine
(1) Euroopa arestimismäärus tuleb läbi vaadata viivitamata ja otsustada Euroopa arestimismääruse saamisest arvates 24 tunni jooksul selle täitmise lubatavus, selle täitmisest keeldumine, selle täitmise edasilükkamine või taotlevalt riigilt võimaluse korral lisaandmete nõudmine.
##### § 508<sup>8</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmine
(1) Euroopa arestimismäärust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse tõendi hoiulevõtmise taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatust, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmiseks käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras otsustatakse vara arestimine prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega.
(3) Euroopa arestimismääruse alusel on pädev vara arestimist otsustama:
1) Harju Maakohus, kui taotluse objektiks olev vara asub Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui taotluse objektiks olev vara asub Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas;
3) maakohus, kellele vastav taotlus on esitatud, kui vara asukohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata.
(4) Euroopa arestimismääruse täitmisest teavitab Riigiprokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(5) Vara arestitakse ja tõendid võetakse hoiule kuni käesoleva seadustiku § 508<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatud abistamistaotluse täitmise otsustamiseni.
(6) Kui taotleva riigi pädev õigusasutus teatab Euroopa arestimismääruse tühistamisest, vabastatakse arestitud vara ja tagastatakse äravõetud tõendid viivitamata.
(7) Kui Euroopa arestimismäärust ei ole võimalik täita põhjusel, et vara või tõendid on kadunud, hävitatud või nende asukohta ei ole võimalik tuvastada ka pärast taotleva riigiga konsulteerimist, teatatakse sellest taotleva riigi pädevale õigusasutusele.
##### § 508<sup>9</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmise edasilükkamine
(1) Prokuratuur võib Euroopa arestimismääruse täitmise edasi lükata, kui:
1) selle täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust;
2) Euroopa arestimismääruses nimetatud vara või tõend on Eestis käimasoleva kriminaalmenetlusega seoses arestitud või hoiule võetud.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmise edasilükkamisest teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust. Lisaks edasilükkamise põhjusele tuleb võimaluse korral teada anda ka edasilükkamise eeldatav kestus.
(3) Edasilükkamise põhjuste äralangemisel võtab prokuratuur viivitamata tarvitusele abinõud Euroopa arestimismääruse täitmiseks ja teavitab sellest taotleva riigi pädevat õigusasutust.
##### § 508<sup>10</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi ja toimingu vaidlustamine
(1) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused tema varale, mis on Euroopa arestimismääruse objektiks. Kaebus prokuratuuri määruse või uurimisasutuse tegevuse peale seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Vara arestimise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
(2) Eestile esitatud Euroopa arestimismäärust ja selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust ei saa Eestis vaidlustada. Isiku soovil annab Riigiprokuratuur talle kontaktandmed, mille abil on isikul võimalik uurida Euroopa arestimismääruse vaidlustamise korda taotlevas riigis.
(3) Kaebuse esitamine ei peata vaidlustatava määruse täitmist, kui vaidluse lahendaja ei otsusta teisiti.
(4) Eestile esitatud Euroopa arestimismääruse täitmisega seotud kaebuse esitamisest ja kaebuse lahendamisel tehtud lahendist teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
#### 3. jaotis Euroopa arestimismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile
##### § 508<sup>11</sup>. Euroopa arestimismääruse koostamine
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa arestimismäärust pädev koostama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.
(2) Euroopa arestimismääruse koostab ja edastab koos käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud määruse koopiaga vara või tõendi asukohajärgse riigi pädevale õigusasutusele prokuratuur või kohus, kelle menetluses on Euroopa arestimismääruse aluseks olev kuritegu. Prokuratuuri koostatud Euroopa arestimismäärus edastatakse täitvale riigile Riigiprokuratuuri kaudu.
(3) Kui täitmiseks saadetud Euroopa arestimismäärus tühistatakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat õigusasutust.
##### § 508<sup>12</sup>. Euroopa arestimismääruse esitamise vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa arestimismääruse koostamisel lähtutakse käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõigetes 3 ja 4 ning § 508<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatust.
(2) Euroopa arestimismääruse vormi
.
(3) Euroopa arestimismäärus edastatakse täitva riigi pädevale õigusasutusele kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
(4) Euroopa arestimismäärus koostatakse eesti keeles ja selle tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium. Euroopa arestimismäärusele käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõike 4 kohaselt lisatavat määrust ei pea tõlkima.
2013-05-09
2013-04-29
2013-04-25
2013-03-31
2012-12-31
2012-11-12
2012-07-31
2012-07-08
2012-07-02
2012-04-09
2011-12-31
2011-08-31
2011-04-04
2010-12-31
2010-12-30
2010-06-17
2010-05-31
2010-02-28
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2008-12-31
2008-12-21
2008-07-27
2008-07-14
2008-06-30
2008-05-22
2008-01-01
2007-12-31
2007-07-13
2007-02-24
2007-02-17
2007-01-31
2006-11-17
2006-07-15
2006-05-24
2006-04-13
2005-12-31
2005-07-20
2005-02-28
2004-06-30
KrMS
original version
Text at this date