LegalizeReform history
Keskkonnatasude seadus
56 versions
· 2026-01-07
2026-06-30
2025-12-31
2025-08-31
2025-07-17
2024-06-30
2024-06-20
2024-01-14
2023-06-30
2023-04-07
2023-03-31
2022-08-18
2022-06-05
2020-12-31
2020-07-19
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-09-30
2019-03-14
2018-12-31
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-06-03
2016-12-31
2016-07-05
2016-06-30
2015-12-31
2015-08-31
2015-07-16
2014-12-31
2014-12-30
2014-06-30
2014-03-22
2013-12-31
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-06-03
2011-12-31
2011-06-30
2011-03-31
2010-12-31
Changes on 2010-12-31
@@ -126,23 +126,23 @@
(3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on:
1) dolokivi – 12 ja 80 krooni kuupmeetri eest;
2) fosforiit – 24 ja 50 krooni tonni eest;
3) kristalliinne ehituskivi – 20 ja 40 krooni kuupmeetri eest;
4) kruus – 9 ja 50 krooni kuupmeetri eest;
5) liiv – 4 ja 50 krooni kuupmeetri eest;
6) lubjakivi – 13 ja 80 krooni kuupmeetri eest;
7) põlevkivi – 14,4 ja 100 krooni tonni eest;
8) savi – 8 ja 30 krooni kuupmeetri eest;
9) turvas – 18 ja 45 krooni tonni eest.
1) dolokivi – 0,76 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
2) fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest;
3) kristalliinne ehituskivi – 1,27 ja 2,55 eurot kuupmeetri eest;
4) kruus – 0,57 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest;
5) liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest;
6) lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
7) põlevkivi – 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest;
8) savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest;
9) turvas – 1,15 ja 2,87 eurot tonni eest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavaravaru kaevandamise eest tasu ei nõuta.
@@ -182,27 +182,27 @@
, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest.
(4) Vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad kroonides tuhande kuupmeetri eest on:
1) pinnavesi – 230 ja 600;
2) pinnavesi jahutusveena – 25 ja 120;
3) kvaternaari põhjaveekihi vesi – 480 ja 1100;
4) devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 640 ja 1500;
5) kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 700 ja 1600;
6) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 1290 ja 3000;
7) joogiks kasutatav mineraalvesi – 23 000 ja 36 000;
8) ravivannimineraalvesi – 2300 ja 3600;
9) karjääridest väljapumbatav vesi – 150 ja 1000;
10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 400 ja 1200.
(4) Vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes tuhande kuupmeetri eest on:
1) pinnavesi – 14,65 ja 38,30;
2) pinnavesi jahutusveena – 1,55 ja 7,65;
3) kvaternaari põhjaveekihi vesi – 30,65 ja 70,30;
4) devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 40,90 ja 95,86;
5) kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 44,70 ja 102,25;
6) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 82,40 ja 191,7;
7) joogiks kasutatav mineraalvesi – 1469 ja 2300;
8) ravivannimineraalvesi – 146,90 ja 230;
9) karjääridest väljapumbatav vesi – 9,58 ja 63,91;
10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 25,56 ja 76,69.
(5) Vee erikasutusõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse veekogust, põhjaveekihist, võetava vee defitsiitsusest ja kasutusviisist.
@@ -238,13 +238,13 @@
(4) Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on:
1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 15,6 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla vähem kui 10 krooni. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla vähem kui 15,6 krooni;
2) aastas ühe püügipäeva eest 1001 kuni 5007 krooni, väljapüütava kala ühe tonni eest 20 kuni 1000 krooni, püügivahendi eest 15,6 kuni 2003 krooni, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 10 kuni 25 krooni, ja isendi eest 5 kuni 15,6 krooni. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, võib olla kuni 10 001 krooni aastas. Püügiõiguse tasu põhjanooda ehk mutniku eest võib olla 20 001 kuni 40 001 krooni aastas;
3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 1 kuni 100 krooni;
4) harrastuskalapüügi korral 0,5 kuni 200 krooni ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 15 kuni 200 krooni ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 0,95 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla vähem kui 0,60 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla vähem kui 0,95 eurot;
2) aastas ühe püügipäeva eest 63,90 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 1,25 kuni 63,90 eurot, püügivahendi eest 0,95 kuni 128 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 0,60 kuni 1,55 eurot, ja isendi eest 0,30 kuni 0,95 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 639 eurot aastas. Püügiõiguse tasu põhjanooda ehk mutniku eest on 1278 kuni 2556 eurot aastas;
3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,06 kuni 6,35 eurot;
4) harrastuskalapüügi korral 0,03 kuni 12,75 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
(5) Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega püütakse taastoodetavat kalaliiki, arvestades eelnenud viienda kuni kümnenda aastani nendel veekogudel kõiki taastootmiseks tehtud kulutusi. Selleks jagatakse eelnenud viienda kuni kümnenda aastani taastootmiseks tehtud keskmised kulutused vaadeldaval aastal lubatud püügivahendite arvuga.
@@ -298,7 +298,7 @@
(1) Saastetasu kantakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse. 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasu summat ületav saastetasu summa kantakse riigieelarvesse.
(2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete hulka kuuluvate segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimisjäägi kõrvaldamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse.
(2) Kui jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmeid tuuakse mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt, suunatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmeid kõrvaldamisele ja taaskasutamisele, siis arvutatakse eri päritolukohaga kõrvaldamisele suunatud jäätmetelt kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantav saastetasu ühtsel alusel, lähtudes kõrvaldatud jäätmete üldisest osakaalust jäätmekäitluskohta toodud jäätmete hulgas.
@@ -344,13 +344,13 @@
7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi;
8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0;
8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0;
9) muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.
(2) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.
(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu, täites samal ajal veeseaduses ja selle alusel heitveele kehtestatud nõudeid.
(2) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.
(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu, täites samal ajal veeseaduses ja selle alusel heitveele kehtestatud nõudeid.
##### § 18. Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel
@@ -370,19 +370,19 @@
(1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete heitmisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 474 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 616 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 798 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1036 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1347 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1751 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2276 krooni;
2) süsinikoksiid (CO) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 68 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 74,8 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 82,3 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 90,5 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 99,5 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 109,5 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 120,5 krooni;
3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 474 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 616 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 801 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1041 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1353 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1759 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2287 krooni;
4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 1087 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 1195 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1307 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1438 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1582 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1740 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1914 krooni;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 1087 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 1195 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1307 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1438 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1582 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1740 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1914 krooni;
6) merkaptaanid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 387 736 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 407 123 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 427 479 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 448 853 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 451 097 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 473 652 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 497 335 krooni;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 17 297 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 19 027 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 19 217 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 19 409 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 19 603 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 19 799 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 19 997 krooni.
1) vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,21 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,08 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,90 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 145,46 eurot;
2) süsinikoksiid (CO) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,25 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5,78 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,35 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,99 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,70 eurot;
3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51,19 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,53 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,47 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 112,42 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 146,16 eurot;
4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
6) merkaptaanid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 27 320 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 28 686 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 28 830 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 30 271 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 31 785 eurot;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid suurendatakse:
@@ -394,7 +394,7 @@
4) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 23,5 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 31,3 krooni.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot.
(4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.
@@ -402,23 +402,23 @@
(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 19 421 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 21 363 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 21 577 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 21 793 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 22 011 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 22 231 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 22 453 krooni;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 29 253 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 43 879 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 65 818 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 85 563 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 111 232 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 144 602 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 187 982 krooni;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 18 324 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 21 988 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 25 286 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 29 079 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 33 441 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 38 457 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 44 225 krooni;
4) heljum – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 4909 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 5399 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5909 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6500 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7150 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 7865 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 8651 krooni;
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 9241 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12 014 eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2457 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2826 eurot;
4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377,65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 415,42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456,96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 502,66 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552,89 eurot;
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4
<sup>2-</sup>) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 83 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 87 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 91 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 96 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 106 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 111 krooni;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 130 250 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 156 299 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 183 559 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 220 271 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 264 325 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 317 190 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 380 628 krooni;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 31 000 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 35 650 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 40 998 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 47 148 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 54 220 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 62 353 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 71 706 krooni;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 156 000 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 179 400 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 188 370 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 216 625 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 249 119 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 286 487 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 329 460 krooni.
<sup>2-</sup>) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,81 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6,13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,45 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,77 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,09 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 20 272 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 3985 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse:
@@ -430,7 +430,7 @@
(3) Süvamerelaskmest osalise või täieliku möödajuhtimise korral suurendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid saastetasumäärasid 1,5 korda.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 1,5 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 1,7 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 2 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 3 krooni igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta.
(5) Kui saastetasu maksja kõikide väljalaskmete heitvett iseloomustavad kõik näitajad on väiksemad veeseaduse alusel kehtestatutest või võrdsed nendega või väiksemad vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest või võrdsed nendega ning on täidetud vee erikasutusloaga määratud muud nõuded, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral.
@@ -438,23 +438,23 @@
(1) Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:
1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 156,5 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 188 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 225 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 270 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 325 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 389 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 467 krooni;
1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 14,38 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 17,25 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 20,77 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 24,86 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 29,84 eurot;
2) olmejäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
3) püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 10 krooni;
5) välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 6 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 8 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 10 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 12 krooni;
6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 816 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 979 krooni;
7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 8157 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 9788 krooni;
8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 18,78 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 22,54 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 27,05 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 32,46 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 38,95 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 46,74 krooni;
9) põlevkivi poolkoks – alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 18,78 krooni, alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 22,54 krooni, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 27,05 krooni, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 32,46 krooni, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 38,95 krooni, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 46,74 krooni;
4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 0,63 eurot;
5) välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – 0,76 eurot;
6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – 62,56 eurot;
7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – 625,56 eurot;
8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
9) põlevkivi poolkoks – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
10) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad.
@@ -490,9 +490,9 @@
3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
(2) Süsinikdioksiidi heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku kauplemisloas lubatud heitkogusest suurema ja aastaaruandes kajastamata jäetud koguse eest tasutakse saastetasu iga süsinikdioksiiditonni eest alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 626 krooni ja alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 1560 krooni.
(3) Paikse saasteallika valdaja ei pea maksma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasu, kui tema süsinikdioksiidi lubatust suurem heitkogus on kaetud juurdeostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes.
(2) Süsinikdioksiidi heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku kauplemisloas lubatud heitkogusest suurema ja aastaaruandes kajastamata jäetud koguse eest tasutakse saastetasu iga süsinikdioksiiditonni eest 99,70 eurot.
(3) Paikse saasteallika valdaja ei pea maksma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasu, kui tema süsinikdioksiidi lubatust suurem heitkogus on kaetud juurdeostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes.
##### § 24. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis
@@ -590,7 +590,7 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi *aruandekvartal*) ja esitatakse keskkonnaloa andjale või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametile. Keskkonnatasude arvutamise vormid
. Arvutused esitatakse täiskroonides. Seejuures jäetakse vähem kui 50 senti ära ning 50 ja enam senti ümardatakse üheks krooniks.
. Arvutused esitatakse 0,10 euro täpsusega. Seejuures jäetakse vähem kui 5 senti ära ning 5 ja enam senti ümardatakse ülespoole lähimaks 10 sendiks.
##### § 32. Keskkonnatasude arvutamise alused
@@ -606,7 +606,7 @@
(6) Saastetasu arvutatakse välisõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 nimetatud keskkonnatasu summa ei ületa iga üksiku tasuliigi kohta 2000 krooni aastas, võib loodusvara kasutaja, saasteainete keskkonda heitja ja jäätmete kõrvaldaja kokkuleppel loa andjaga või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametiga esitada arvutuse ja tasuda keskkonnatasu üks kord aastas. Keskkonnaloas tehakse sellekohane märge.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 nimetatud keskkonnatasu summa ei ületa iga üksiku tasuliigi kohta 130 eurot aastas, võib loodusvara kasutaja, saasteainete keskkonda heitja ja jäätmete kõrvaldaja kokkuleppel loa andjaga või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametiga esitada arvutuse ja tasuda keskkonnatasu üks kord aastas. Keskkonnaloas tehakse sellekohane märge.
##### § 33. Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale või Keskkonnaametile esitatavad dokumendid
@@ -620,7 +620,7 @@
3) vee erikasutusõiguse tasu arvutuse.
(3) Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nõutud andmed, mis on määratud keskkonnaloa andja tunnustatud metoodika alusel.
(3) Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nõutud andmed, mis on määratud keskkonnaloa andja tunnustatud metoodika alusel.
(4) Saasteainete keskkonda heitja või jäätmete kõrvaldaja esitab keskkonnaloa andjale saastetasu arvutamise vormi kohaselt hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks:
@@ -648,7 +648,7 @@
(1) Kui loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja ei ole tähtajaks keskkonnatasu arvutust esitanud, rakendatakse tema suhtes sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Ettekirjutuses märgitud tähtajaks keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmise korral rakendatakse sunniraha kuni 10 000 krooni.
(2) Ettekirjutuses märgitud tähtajaks keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmise korral rakendatakse sunniraha kuni 640 eurot.
(3) Keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmine ei lükka edasi keskkonnatasu maksmise tähtaega.
@@ -686,11 +686,11 @@
(7) Kui keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet ei nõustu loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja ja jäätmete kõrvaldaja keskkonnatasu arvutusega, põhjendab ta oma otsust arvutajale kirjalikult ja koostab uue makseteatise, mille järgi keskkonnatasu tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks. Makseteatise peale võib esitada vaide käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud korras. Vaide esitamine ei peata keskkonnatasu tähtajaks maksmise kohustust.
(8) Käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel ümberarvutatud keskkonnatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast ümberarvutamist puudutava makseteatise saamist.
(9) Keskkonnatasud makstakse täiskroonides keskkonnaministri määratud arvelduskontodele, mille teeb maksjale teatavaks keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet.
(10) Kui keskkonnatasu summa maavaravaru kaevandamise, vee võtmise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise eest iga üksiku tasuliigi kohta on kvartalis alla 2000 krooni, on lubatud see tasuda siis, kui makstav summa on ületanud 2000 krooni, aga mitte hiljem aruandeaasta keskkonnatasu viimase maksmise tähtajast.
(8) Käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel ümberarvutatud keskkonnatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast ümberarvutamist puudutava makseteatise saamist.
(9) Keskkonnatasud makstakse 0,10 euro täpsusega keskkonnaministri määratud arvelduskontodele, mille teeb maksjale teatavaks keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet.
(10) Kui keskkonnatasu summa maavaravaru kaevandamise, vee võtmise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise eest iga üksiku tasuliigi kohta on kvartalis alla 130 euro, on lubatud see tasuda siis, kui makstav summa on ületanud 130 eurot, aga mitte hiljem aruandeaasta keskkonnatasu viimase maksmise tähtajast.
(11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuv keskkonnatasu osa kantakse sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval.
@@ -842,7 +842,7 @@
5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.
6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.
(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust.
@@ -1020,7 +1020,7 @@
(2) Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab keskkonnaminister. Keskkonnaministri otsuste alusel rahastamist korraldab ja lepingute täitmist kontrollib sihtasutus.
(3) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõikega 2 seotud projektitaotlused peavad vastama järgmistele üldistele alustele:
(3) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõikega 2 seotud projektitaotlused peavad vastama järgmistele üldistele alustele:
1) projekti positiivse keskkonnamõju ulatuslikkus;
2010-12-26
2010-07-18
2009-12-31
2009-06-05
2009-03-31
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-17
2007-12-31
2007-03-22
2006-07-07
2006-04-13
2005-12-31
KeTS
original version
Text at this date