LegalizeReform history
Keskkonnatasude seadus
56 versions
· 2026-01-07
2026-06-30
2025-12-31
2025-08-31
2025-07-17
2024-06-30
2024-06-20
2024-01-14
2023-06-30
2023-04-07
2023-03-31
2022-08-18
2022-06-05
2020-12-31
2020-07-19
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-09-30
2019-03-14
2018-12-31
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-06-03
2016-12-31
2016-07-05
2016-06-30
2015-12-31
2015-08-31
2015-07-16
2014-12-31
2014-12-30
2014-06-30
2014-03-22
2013-12-31
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-06-03
2011-12-31
2011-06-30
2011-03-31
2010-12-31
2010-12-26
2010-07-18
2009-12-31
2009-06-05
2009-03-31
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-17
2007-12-31
2007-03-22
2006-07-07
Changes on 2006-07-07
@@ -152,7 +152,7 @@
1) maavaravaru või keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse § 59 lõikes 2 nimetatud otstarbel;
2) maavaravaru kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab loa andja kaevandamisloaga.
2) maavaravaru kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja.
(8) Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavaravaru kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavaravarude kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest ning maavaravarude kasutusalast.
@@ -172,7 +172,7 @@
3) kalakasvatuse tarbeks;
4) põhjaveekihist ööpäevas vähem kui viis kuupmeetrit, välja arvatud juhul, kui võetav vesi on joogiks kasutatav mineraalvesi, ja veekogust vähem kui 30 kuupmeetrit.
4) põhjaveest.
(3) .
@@ -286,7 +286,7 @@
(1) Saastetasu kantakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Saastetasu käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse.
(2) Saastetasu käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ning §-des 22, 25, 26 ja 28 nimetatud juhtudel.
@@ -334,7 +334,7 @@
(2) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.
(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu või ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, täites samal ajal veeseaduses ja selle alusel heitveele kehtestatud nõudeid.
(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu, täites samal ajal veeseaduses ja selle alusel heitveele kehtestatud nõudeid.
##### § 18. Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel
@@ -398,7 +398,7 @@
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 11 239 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 13 487 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 16 184 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 19 421 krooni;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld ) – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 16 929 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 20 315 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 24 378 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 29 253 krooni;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 16 929 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 20 315 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 24 378 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 29 253 krooni;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (N
@@ -420,11 +420,9 @@
1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse;
2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale;
3) 1,5 korda, kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste ja karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;
4) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.
2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;
3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.
(3) Süvamerelaskmest osalise või täieliku möödajuhtimise korral suurendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid saastetasumäärasid 1,5 korda.
@@ -616,15 +614,15 @@
(1) Maavaravaru kaevandaja esitab keskkonnaloa andjale:
1) hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks maavaravaru kaevandamise mahu aruande ja kaevandamisõiguse tasu arvutuse;
2) kaevandamisseaduse alusel kehtestatud mõõdistamisperioodi lõpul mõõdistamisperioodi aruande ning sellest tuleneva tasaarveldusele kuuluva summa arvutuse. Tasaarveldus peab olema tehtud arvutuse esitamise kuu 30. kuupäevaks.
1) hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks maavaravaru kaevandamise mahu aruande ja kaevandamisõiguse tasu arvutuse;
2) mõõdistamisperioodi lõpul mõõdistamisperioodi aruande ning sellest tuleneva tasaarveldusele kuuluva summa arvutuse.
(2) Veekasutaja esitab vee erikasutusloa andjale hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks:
1) veearvesti näidu aruandekvartali alguses ja lõpus;
2) võetud veekoguse andmed veekogude, põhjaveekihtide ja vee kasutusviiside kaupa;
2) võetud veekoguse andmed veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa;
3) vee erikasutusõiguse tasu arvutuse.
@@ -678,13 +676,13 @@
(2) Makseteatis käesoleva seaduse tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud keskkonnatasu makstakse 15 päeva jooksul makseteatise väljastamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 6 kohaselt kindlaksmääratud keskkonnatasu makstakse 15 päeva jooksul makseteatise väljastamisest arvates, kuid mitte hiljem kui aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks.
(4) Tasu harrastuskalapüügiõiguse ja eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata, makstakse enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist. Kui püütavate isendite arvu või kalakogust pole võimalik ette määrata, makstakse tasu eripüügiõiguse eest pärast loa kehtivusaja lõppemist loa andja esitatud arve alusel. Tasu kutselise kalapüügiõiguse eest tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud tasu makstakse kümne päeva jooksul pärast püügiõigust tõendavale dokumendile kantud püügivõimaluste 50-protsendilist ärakasutamist.
(5) Tasu jahipiirkonna kasutusõiguse eest makstakse hiljemalt jooksva aasta 25. aprilliks.
(6) Maavaravaru kaevandaja maksab keskkonnatasu aruandekvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks tema hinnatud kaevandamismahu järgi ja teeb, arvestades tegelikku kaevandamismahtu, vajalikud juurde- ja mahaarvamised aruandeaastale järgneva aasta esimese kvartali keskkonnatasu arvutuses.
(6) Maavaravaru kaevandaja maksab keskkonnatasu aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks tema hinnatud kaevandamismahu järgi ja teeb, arvestades tegelikku kaevandamismahtu, vajalikud juurde- ja mahaarvamised mõõdistamisperioodi aruande esitamise kvartalile järgneva kvartali keskkonnatasu arvutuses.
(7) Kui keskkonnaloa andja ei nõustu loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja ja jäätmete kõrvaldaja keskkonnatasu arvutusega, põhjendab ta oma otsust arvutajale kirjalikult ja koostab uue makseteatise, mille järgi keskkonnatasu tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks. Makseteatise peale võib esitada vaide käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud korras. Vaide esitamine ei peata keskkonnatasu tähtajaks maksmise kohustust.
@@ -694,7 +692,7 @@
(10) Kui keskkonnatasu summa maavaravaru kaevandamise, vee võtmise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise eest iga üksiku tasuliigi kohta on kvartalis alla 2000 krooni, on lubatud see tasuda siis, kui makstav summa on ületanud 2000 krooni, aga mitte hiljem aruandeaasta keskkonnatasu viimase maksmise tähtajast.
(11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuv keskkonnatasu osa kantakse sinna üle viie tööpäeva jooksul keskkonnatasu laekumisest arvates.
(11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuv keskkonnatasu osa kantakse sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekandmisele kuuluvat keskkonnatasu summat korrigeeritakse käesoleva seaduse § 47 lõike 2 alusel tasaarvelduse korras tagastatud keskkonnatasu summa ja eelmiste perioodide eest ülekandmata summa võrra, lähtudes käesoleva seadusega kehtestatud keskkonnatasude jaotumisest.
@@ -754,7 +752,7 @@
##### § 43. Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress
(1) Kui keskkonnatasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvutama ja maksma tähtpäevaks tasumata summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(1) Kui keskkonnatasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(2) Keskkonnateenistusel on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
@@ -770,7 +768,7 @@
3) vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel;
4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjast või jäätmete kõrvaldajast olenemata asjaoludel v��hendatakse saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise lubatud kogust, mille eest keskkonnatasu on tasutud;
4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjast või jäätmete kõrvaldajast olenemata asjaoludel vähendatakse saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise lubatud kogust, mille eest keskkonnatasu on tasutud;
5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.
@@ -818,7 +816,7 @@
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti.
(3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi* leping* ).
(3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi* leping*).
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtajaks.
@@ -994,6 +992,10 @@
(195) Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Eripüügiloale tehakse vastav märge.
##### § 57<sup>1</sup>. Uuendusraieteks müüdava kasvava metsa raieõiguse tasust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha eraldamine
(196) Metsaseaduse § 50 lõike 2 alusel riigieelarvesse kantud uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast eraldatakse sihtasutusele 15 protsenti.
##### § 58. Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine
(1) Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha sihtotstarbelist kasutamist korraldatakse projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu.
@@ -1018,7 +1020,7 @@
##### § 60. Muud eraldised loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks
(203) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse kaudu korraldada keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks:
(204) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse kaudu korraldada keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks:
1) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist;
@@ -1070,5 +1072,5 @@
##### § 69. Seaduse jõustumine
(214) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
(215) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
2006-04-13
2005-12-31
KeTS
original version
Text at this date